"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEOlugu Iga päev on üle kümne perevägivalla ohvri ainuüksi Tallinnas, vaimse abi pakkumiseks napib riigil raha (1)
17. jaanuar 2023

„Meil oli perega jõuluistumine,“ meenutas vägivaldses suhtes elanud Merli üht partneri raevuhoogu. „Ma ei aidanud tal veini kallata, millest tekkis ootamatult väga suur tüli. Selle käigus lükkas ta mu voodisse ja lõi mind näkku.“ Ainuüksi Tallinnas tegeleb politsei iga päev lausa üheteistkümne koduvägivalla ohvriga.

Üle kogu Eesti murtakse lähisuhtevägivalla tõttu kannatavate naiste luid ja piinatakse neid kohutaval moel. Samas kammitseb suhtevägivalla vähenemist nii asjatundjate puudus kui ka naiste kriisikodude üha õhemaks kuluv rahakott. Mitmetel vapratel naistel on õnnestunud siiski vägivaldsest suhtest pääseda, kusjuures mõnel neist on kujunenud selle kogemuse tõttu lausa uus karjäär.

Ka Laura mäletab löömisi. „Päris surmahirmu tundsin alles sel hetkel, kui ta pani mu kaela ümber mingisuguse mantli vöö ja hakkas mind sellega kägistama,“ meenutas naine.

Inga, kellel nimi on täieliku anonüümsuse tagamiseks muudetud, meenutas seevastu korda, kui lamas vannitoa põrandal ja elukaaslane ta kuuma veega üle kallas. „Ma ei tea, kui kuum see vesi oli, aga igatahes see põletas mind,“ meenutas naine.

Vägivalda kogeb iga neljas naine

Eelmise aasta jooksul jõudis sedalaadi lähisuhtevägivalla juhtumeid ainuüksi Tallinnas politseini tervelt 4046 korral – see teeb üksteist perevägivalla juhtumit päevas. Võime vaid oletada palju esineb sellist suhtevägivalda, mis koduseinte vahelt kunagi välja ei jõuagi. Hinnanguliselt kogeb elu jooksul lähisuhtevägivalda keskmiselt iga neljas naine lääne ühiskonnas, kusjuures vähem kui 15% kannatanutest annab juhtunust võimuorganitele teada.

„Me teame tegelikult ka seda, et politseid ei kutsuta enamasti kohale esimese vägivallajuhtumi korral,“ nentis Politsei- ja Piirivalveameti põhja prefekt Joosep Kaasik. „Tavapärane muster on ikkagi selline, kus samalaadsed juhtumid pn ka varasemalt korduvalt aset leidnud. Mingil hetkel jõuavad need lihtsalt teatava piirini, kus inimene toimuvat enam ära ei talu. Siis kutsutaksegi sekkuma politsei.“

Kohapeal küsitakse kannatanult muu hulgas nõusolekut tema andmete edastamiseks ohvriabile. Paraku keeldub sellest 60% ohvritest. Käesolevaski loos oma kogemust jagavad naised jäid pärast alandavaid sündmuseid veel aastateks vägivaldsesse suhtesse. Nii meenutas Laura näiteks, kuidas vägivallaepisoodide kõrval esines ka väga imelisi hetki. Nende pärast naine jäigi suhtesse edasi. „Meil oli nii, et pärast suuri kakluseid ja tülisid olid leppimise momendid ühed mu elu kõige ilusamad üldse,“ tõdes Laura.

Lähisuhtevägivalla ellujääja ja täna ohvreid abistav Merli Kaunissaar kinnitas, et perevägivalla all kannatavatel inimestel on justkui üks ja sama loits peal. Nad on kindlalt veendunud, et põhjustavad olukorda ise, pealegi – ega mujal neid keegi nii või teisiti tahakski.

„Üks naine rääkis mulle, kuidas ta kaaslane teda pidevalt paksuks sõimas. Selle naisega päriselt kohtudes ei suutnud ma seda kuidagi uskuda – ta oli nii ilus ja sihvakas. Ometi uskus naine ise täielikult, mida ta kaaslane rääkis,“ kirjeldas Kaunissaar üht olukorda. „Kuna ohver on sellisel juhul isoleeritud ka teistest inimestest, siis ainus, kes talle midagi räägib ja ütleb, ongi tema kaaslane.“

Ohvrit isoleeritakse lähedastest

Vägivalla all kannatanud Merli möönis samuti, et ülejäänud inimestest isoleerimine oli kindlasti üks teguritest, mis tema enesehinnangut alla viis ja vägivaldset olukorda taluma pani. „Ta võis ka rääkida, kuidas tema pere olevat mu pere kohta midagi öelnud, või siis tema sõbrad jälle minu kohta,“ meenutas naine. „Inimene lihtsalt tambib su maha ja teeb seda nii osavalt ja sujuvalt, et lõpuks tunnedki end nagu lõksu jäänuna“

Inga jällegi meenutas, kuidas ta käis aborti tegemas ja talle öeldi, et ta peab koju puhkama minema. „Aga partner viis mu hoopis kontserdile, kus pidime kaks tundi istuma, enne kui mul pildi tasku viskas,“ rääkis naine. Vägivaldne elukaaslane süüdistas juhtunus aga naist ennast.

„Kui inimene ikka korrutab sama solvangut aina veel ja veel, siis on see ju manipulatsioon ja lõpuks hakkadki seda uskuma,“ rääkis Merli. „Võibolla mitte päriselt tunnistades, aga alateadlikult ikkagi tõeks pidades.“

Laura jällegi rääkis, kuidas suhet pani edasi taluma ka tunne, nagu oleks seal koos kaks katkist inimest, kellel mingit muud võimalust pole. „Tekib selline enesehaletsusmoment, kus sa tunned, et oled ise ka nii katki, et ega keegi teine ei suudakski sind armastada,“ rääkis naine.

Ennetavateks teenusteks raha ei jätku

Üheks olulisemaks ohvreid abistavaks teenuseks Eestis on naiste tugikeskused. Paraku on nende riigi poolne rahastamine juba viimasel neljal aastal samal tasemel püsinud, kusjuures mõnede kriisikodude puhul on jutuks tulnud lausa nende sulgemine.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liikme Eha Reitelmann sõnul jagub Tallinnas voodikohti täna veel piisavalt ning ükski kannatanu ukse taha ei jää, samuti saavad kõik ohvrid ka vajalikku nõustamist. Nõustamise maht võib aasta lõpu poole siiski väheneda, kui kui lubatud lisarahastust mingil põhjusel ei tule. Kõige raskem on aga olukord ennetavate teenustega, kui päris vägivalda suhtes veel ei ole, aga on tekkinud tõsised ebakõlad ja paarid vajaksid abi.

„Kuna riik neid naisi praegu ei toeta, siis ei saa ka meie soovitada inimesi, kellel selleks materiaalseid võimalusi pole, et mine näiteks PREP-programmi,“ rääkis Reitelmann.

PREP-programm on üks näide mitmetest teraapiavormidest, mis õpetab perekondadel või üksikisikul keeruliste suhete puhul juba ennetavalt konfliktseid olukordi rahulikult lahendama. Tänasel päeval tuleb aga ka hädas olnud inimestel tasuda selliste teraapiate eest krõbedat turuhinda.

Kuigi eelmise aasta lõpus tuli oli juttu ka riigi poolsest lisarahastusest naiste tugikeskustele, siis on Reitelmanni sõnul varjupaikade jaoks täna veel selgusetu, kas, millal ja kui suures ulatuses neile lisavahendeid eraldatakse.

„Vaadates, kuidas praegu tõstetakse näiteks perehüvitisi, siis näeme, et see on ilmselgelt proportsioonist väljas. Ometi on sinna kate leitud,“ rääkis Tallinna abilinnapea Betina Beškina. „Hädavajalikule kriisiteenusele sellises olukorras mitte raha leida oleks ikka väga kahetsusväärne.“

Rääkimine aitab suhtest pääseda

Suhtevägivalla all kannatanud Laura soovitas neil, kes tunnevad, et ühtegi lahendust pole ja miski neid ei aita, esimese asjana suu lahti teha. „Kõigepealt hakkasin lähedastele rääkima sellest, mis minuga toimus,“ selgitas Laura keerulisest suhtest välja tulemist. Ka Merli meenutas, et üks esimestest sammudest, mis ta suhtest pääsemiseks tegi, oli sõbrannade ees oma looga lagedale tulla. „Mäletan, et kui lõpuks rääkima hakkasin, siis mu kõrt hoidev käsi värises nähtavalt,“ meenutas Merli, kui raske oli juhtunuga esmakordselt lagedale tulla.

Toimuva avalikustamise kõrvalt hakkas Laura ka raha kõrvale panema. „Kui juba selline tunne on sees, et suhe pole õige, aga ei suudeta sellest veel kohe välja tulla, siis on vaja hakata targasti tegutsema,“ rääkis ta. Naine on tänaseks päevaks välja tulnud slõuganiga „Kohvrid ukse taha“, millest on nüüdseks saanud ka raamatu pealkiri. Sellega innustab Laura teisi naisi ja ka mehi ebatervetest suhetest lahkuma.

Oma kogemust jaganud naised kinnitavad nagu ühest suust, et ehkki vägivaldsest suhtest lahkumine on olnud üks nende elu keerulisemaid protsesse, siis on see ometi täiesti tehtav.

„Tänasel päeval ma küll ei tea, mis peaks juhtuma selleks, et mu ellu satuks kaaslane, kes mind lööma hakkab,“ rääkis Laura. „Kui see aga siiski juhtub, siis läheb selle inimese number kohe bloki alla ja rohkem pole meil omavahel millestki rääkida. Olen endaga selleks piisavalt heas kontaktis.“

Ka Merli kinnitab, et tema enesehinnang on saadud kogemuste järel tublisti kasvanud.

„Kui enne olingi selline veidi ebakindel ja lasin endale võibolla mõnikord pealegi astuda, siis enam seda kindlasti ei juhtu,“ on Merli veendunud.

Vaimset, füüsilist, majanduslikku ja seksuaalset vägivalda kogenud naistele on ööpäevaringselt avatud tasuta tugitelefon 1492. Vahetu ohu või ka naaberkorterist kostuvate karjete korral tuleb helistada 112.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Tallinna Naiste Tugikeskus 5757 0911
Tallinna Naiste Kriisikodu 5396 9834

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paras sulle et lõuga said
17. jaan. 2023 21:11
.... mis veini joomine ja üldse joomine on Jõulude ajal ja kui elu on niigi raske praegu ? Partnerid peavad jooma ? Mis te kaeblete , alkohoolikud.

Seotud artiklid