"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod Käo tugikeskuse lapsi rõõmustab uus ratastoolikiik: lisaks lustimisvõimalustele pakutakse raske puudega lastele ka õppevõimalusi ja muud vajalikku (0)
17. jaanuar 2023
Foto Aleksandr Gužov

„Meie hoolealused on hästi hooldatud ja saavad just seda tuge, mida neile vaja on. Lisaks saadakse kätte oma koolitunnid. Samuti füsioteraapia ja muud teenused, mida toimetulekuks vajata,“ rääkis Käo tugikeskuse meeskonnajuht Marge Siimann.

Vaata galeriid (26)

Käo lastekeskus sai ratastoolikiige, et raske või sügava intellekti- ning liitpuudega hoolealustel veelgi rohkem tegutsemis- ja lustimisvõimalusi oleks.

„Ratastoolikiik on kahtlemata üks viimase aja olulisematest arengutest õuealal,“ rääkis Käo tugikeskuse juhataja Marina Runno. „Mis puudutab aga lastekeskuse siseruume, siis saali juurdeehitus on meile kahtlemata väga oluline. See annab juurde uusi võimalusi nii ruumi lahenduses, evakuatsioonis kui ka teenuste pakkumises.“

Oluline on Runno sõnul ka Pea uue hoone kavandamine, mida tugikeskuse meeskond põnevusega ootab. Lisaks lastekeskusele on Käo tugikeskuses ka teenused ja hooned raske või sügava intellekti- ning liitpuudega täiskasvanutele. Tegutsetud on selles valdkonnas alates 1996. aastast.

„Vajadus meie poolt pakutavate teenuste järele on äärmiselt suur,“ kinnitas Runno. „Nii Eestis kui ka Tallinnas võiks sarnaseid asutusi kindlasti veelgi rohkem olla. Praegugi käib meil siin 34 last, aga igal sügisel tahavad uued lapsed samuti õppes osaleda või oma kooliharidusteed alustada. Paraku jääb igal aastal üks kolm, neli, viis last, kes meile ära ei mahu ning peavad otsima endale teise õppe- ja hoiuteenuse.“

Käo tugikeskuse meeskond on tema sõnul hästi professionaalne ning suudab seda pädevust ka suurepäraselt jagada. „Nii laste- kui täiskasvanute keskuse spetsialistid ja terapeudid on jaganud oma kogemusi alternatiivkommunikatsiooni raames nii üle Eesti kui ka väljaspool Eestit. Oleme selle valdkonna suunanäitaja.“

Lapsed saavad kõik vajaliku

Käo tugikeskuse meeskonnajuhi Marge Siimanni sõnul saavad neile toodud raske või sügava intellekti- ja liitpuudega laste kõik vajadused päeva jooksul kaetud.

„Hommikul tuuakse lapsed kohale. Päeva jooksul võimaldame neile kõik vajaliku, söömisest kuni hoolduseni välja,“ rääkis Siimann. „Lisaks asub siin Käo põhikool, kus lapsed saavad haridust omandada. Ka on päeva sisse ära mahutatud kõik vajalikud rehabilitatsiooniteenused.“

Lapsed saavad majas olla kella viieni õhtul – seega kogu lastevanemate tööl viibimise aja.

„Meie hoolealused on hästi hooldatud ja saavad just seda tuge, mida neile vaja on,“ rääkis Siimann. „Lisaks saadakse kätte oma koolitunnid. Samuti füsioteraapia ja muud teenused, mida toimetulekuks vajata.“

Hetkel käib Käo tugikeskuses 34 last. Asutus on mõeldud kooliealistele lastele vanuserühmas 7-18 eluaastat. Seal töötab 17 tegevusjuhendajat ning ligemale sama palju õpetajaid.

„Koos tugipersonaliga on meil majas kokku ligemale kolmkümmend töötajat,“ rääkis tugikeskuse meeskonnajuht „See võib tunduda nagu väga hea suhtarv – 30 töötajat 34 lapse kohta –, aga arvestades meie maja laste suurt kõrvalabi vajadust, siis on selline töötajate arv tegelikult hästi vajalik.“

Uus kiik annab Siimanni sõnul Käo tugikeskusele palju juurde, kuna kaks kolmandikku keskuse käivatest lastest on ka ratastoolis. „Nüüd on hoovi peal kiik, mis neilegi ligipääsetav,“ rõõmustas Siimann. „Laste vaba aja sisustamise mõttes annab see ikka väga suurt lisaväärtust, mida meil varasemalt ei olnud.“

Üha rohkemad teenused vaid linna rahakotil

Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul on tegemist äärmiselt oluliste teenustega, mille rahastamine aga üha enam vaid linna kohustuseks jääb. Nii asub Lasnamäel Pae tugikeskuse katuse all väikeste puudega laste lastehoid, kes ei saa tavalises lasteaias käia. Pakutakse mitmesuguseid teenuseid erinevatele vanustele.

„Mõned neist teenustest on riigi poolt osaliselt toetatud, teised aga täielikult linna ülal pidada,“ rääkis Beškina. Ehkki linn sai puudega väikelaste hoiuteenusele sotsiaalministeeriumi abiga mitmeid aastaid vajaliku rahastuse, siis sel aastal varasemat toetust ei tulnud. „Linn leidis ise pool miljonit eurot, et selle teenuse käigushoidmist tagada,“ rääkis abilinnapea.

Beškina sõnul on väga tänuväärne see õppimise- ja ajaveetmisvõimalus, mida Käo tugikeskus raske-, sügava- või liitpuudega inimestele pakub.

„Spetsialistid teevadki oma tööd selleks, et puudega lapsel tuleks välja tema potentsiaal ja ta saaks oma võimete piires õppida, areneda ning elu nautida.“

Sarnast õppimisvõimalust pakuvad ka Tondi kool ja Kadaka põhikool, mis on samuti Tallinna hallatavad asutused.

„Neil lastel on kindlasti vaja ka tugiisiku teenust, millel oli seni samuti osaliselt Euroopa rahastus,“ rääkis abilinnapea. „Nüüd lõppes seegi kahjuks ära. Siiski leidis linn sel aastal oma vahenditest puudujäävad miljon eurot juurde, et seda tugiteenust samas mahus edasi pakkuda.“

Sügava-, raske- ja liitpuudega inimestele ning nende lähedastele on Beškina sõnul kindlasti abi vaja. „Kõik räägivad alati rahast, aga antud juhul oleks vaja ka lisaressurssi näiteks tugiisiku või siis selliste keskuste näol, kuhu vanem saab tuua või kuhu linna poolne tasuta sotsiaaltransport lapse toob. Koht, kus last hästi hoitakse, nii et vanemad saavad käia tööl või teha muid vajalikke toiminguid.“

Abilinnapea sõnul on varasemalt need lapsed kas aastaid kodus kinni olnud või siis kinnistes asutustes, kus tingimused on veelgi hullemad ning pole võimalik normaalselt areneda ega oma lähedastega suhelda. Praegu pakutakse õnneks nii Tallinnas kui ka Eestis laiemalt lastele, kellel on raske-, sügav või liitpuue, samuti kvaliteetseid elu- ja arenguvõimalusi., mida nad väärivad

Uute keskuste rajamine nõuab Beškina sõnul aga lisaks rahale ka spetsialistide ressursse. „Jälgime, et koht oleks piisavalt,“ kinnitas abilinnapea. „Vajadus teenuse järele muidugi kasvab ning peab jälgima tasakaalu hoidmist. Nii, et Tallinna lapsed saaksid teenusele ikkagi Tallinnas ja mitte mujal. Aga see kõik võtab tõepoolest palju ressursse, kusjuures väga oluline on sealjuures ka vajalike oskuste olemasolu. Tegemist on probleemiga, millega peab igapäevaselt tegelema.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.