„Kui me teeksimegi paar voodikohta juurde, siis ei lahendaks see ikkagi üldist probleemi. Uued kohad saaksid lihtsalt täis ja siis tekiks taas seisak. Probleem on süsteemi toimimises üldisemalt, mitte üksikutes voodikohtades,“ nentis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Keskuse ülemarst-juhataja Vassili Novak.

Alles eelmisel teisipäeval seisis Tallinna kiirabi 23-st brigaadist 13-st järjekordselt haiglate erakorraliste osakondade uste taga. Mõned brigaadid keerasid koguni otsa ringi ja toimetasid viimases hädas patsiendid Järvamaa haiglasse.

„Kiirabi ülesandeks on siiski abivajajate juurde võimalikult kiiresti kohale jõuda. See ongi kiirabi mõte,“ tõdes Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. „Kui ollakse mitmesuguste pseudoteemade tõttu aga haiglate külge seotud, siis ei saagi kiirabi välja sõita sinna, kus teda tegelikult oodatakse. See on meie jaoks äärmiselt häiriv olukord.“

Adlase sõnul tuleb keskmiselt igal kolmandal kiirabiga haiglasse suunatud patsiendil oodata seal kauem kui ette nähtud. Raskes õnnetuses kahjustada saanud või äkilise terviserikkega inimene saab muidugi ka kohest arstiabi, kes aga kannatab oodata – näiteks reieluumurruga eakas inimene –, see peab seda tõenäoliselt ka tegema.

Üksikud uued voodikohad pole piisav abi

„Kui me teeksimegi paar voodikohta juurde, siis ei lahendaks see ikkagi üldist probleemi. Uued kohad saaksid lihtsalt täis ja siis tekiks taas seisak,“ nentis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Keskuse ülemarst-juhataja Vassili Novak. Tema sõnul on iseküsimuseks veel seegi, kas lisakohtade tekitamiseks oleks üldse tööjõudugi. „Probleem on süsteemi toimimises üldisemalt, mitte üksikutes voodikohtades.“

Ülemarsti hinnangul oleks ümmarguselt iga teise EMO patsiendi puhul, kes pöördub omal jalal PERH-i erakorralise meditsiini osakonda, piisanud mure lahendamiseks ka perearsti abist. Paraku ägavad ülekoormuse all ka viimased.

Põhjuste selgitamiseks alustatakse menetlust

„Me teame, et tervisetöötajate puudus on tervishoius ülepea probleemiks number üks. Eriti selgelt tuleb see aga esile just mingite erialade lõikes – nagu näiteks EMO arstide puhul,“ ütles Terviseameti tervishoiukriiside valmisoleku juhataja Ragnar Vaiknemets. „Probleemiks on muidugi ka infrastruktuur ehk EMOde mahutavus. Võttes arvesse, et koos ümberkaudsete valdadega elab Tallinnas ligemale 600 000 inimest, siis on ka võimalik, et olemasolev süsteem ei vasta enam praeguse elanikkonna vajadustele.“

Lisaks on veel mitmeid murekohti. Seepärast on Terviseamet otsustanud järgmise sammuna Tallinna haiglate üle järelvalvemenetlust alustada, saamaks täpsemalt aru, kas ja millised lahendused tekkinud järjekordi vähendada võiksid.