"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
TÖÖTUKASSA AASTAKOKKUVÕTE Koondamiste arv hakkas 2022. aasta lõpus kasvama ning vabu töökohti jääb üha vähemaks (0)
17. jaanuar 2023
Foto: Scanpix

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel andis ülevaate eelmise aasta muutustest tööturul. Koondamiste laine on liikunud töötlevasse tööstusesse ning vabu töökohti jääb üha vähemaks. Kõige mustema stsenaariumi järgi hakkavad töötukindlustusvahendid ohtlikult kiiresti kokku kuivama.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel märkis, et 2022. aasta keskmine registreeritud töötute arv oli 47 000 ja registreeritud töötuse määr 7,2 protsenti. „Võrreldes 2021. aasta keskmise näitajaga 2022. aastal keskmine registreeritud töötute arv vähenes,“ lausus ta. „2021. aastal oli registreeritud töötuid keskmiselt 49 800 ja registreeritud töötuse määr oli 7,7 protsenti. 2022. a keskmine registreeritud töötute arv oli sarnane 2020. aastaga. Covid-kriisi kõrgeim registreeritud töötute arv oli 2021. aasta märtsis, mil töötuna arvel oli ca 57 400 inimest. Aasta esimene pool oli päris hea ja aasta teine pool on toonud töötuse kasvu.“

Paaveli sõnul suurenes registreeritud töötute arv just aasta lõpus. „2021. aasta lõpus oli registreeritud töötuid 44 100, 2022. aasta lõpus 51 700, sealhulgas 6100 Ukraina sõjapõgenikku ehk ca 12 protsenti kõikidest registreeritud töötutest,“ täpsustas ta. „Aastaga on registreeritud töötute arv kasvanud ca 7500 võrra, sh 6100 Ukraina sõjapõgenike arvelt ja 1400 teiste töötute arvelt.“

Maakondade pingeras erilisi muutusi eelmisel aastal Paaveli kinnitusel ei toimunud. Ida-Virumaal ja lõuna-kagu piirkondades on töötuse määr Eesti keskmisest kõrgem.

Paljud ukrainlased on töö leidnud

„Rahvastikuregistri andmetel oli 08.01.23 seisuga Eestis kokku 64 181 Ukraina kodanikku, kellest ajutise kaitse saanuid oli umbes 41 000 inimest,“ selgitas Paavel. „Tööealistesi on umbes 23 000 ja neist inimestest töötab ligi 40 protsenti. Töötuna on registreeritud 6100 põgenikku. Tööle liikumine on olnud pigem kiire.“

Võrreldes ülejäänud töötutega on Ukraina sõjapõgenike hulgas rohkem naisi, 25-54 aastaseid, kõrghariduse omandanuid; valgekraesid ja eesti keele mitteoskajaid.

Koondatute osakaal hakkas Paaveli sõnul tõusma aasta teises pooles. „Koondatute osakaal uutest töötutest 2022. aastal oli 11,3 protsenti,“ märkis ta. „2021. aastal oli see 12,6 protsenti ja 2020. aastal 22,1 protsenti. Enim koondatud uusi registreeritud töötuid töötas eelnevalt töötlevas tööstuses – 30,3 protsenti ning hulgi- ja jaekaubanduses – 15,1 protsenti.

Koondamiste laine on liikunud töötlevasse tööstusesse

„Kollektiivse koondamisteate esitas 2022. aastal 84 tööandjat, koondamised puudutasid kokku ca 2 900 töötajat, mis on sarnasel tasemel 2019. aastaga,“ rääkis Paavel. „Kollektiivsete koondamiste arv on kasvanud IV kvartalis. Olukord on sarnane koroonaeelse ajaga. Üle poole kollektiivsetest koondamistest puudutasid töötlevat tööstust. Silma torkab, et oluliselt on vähenenud majutus-toitlustusettevõtete koondamised.“

Suurimad koondajad olid ABB AS, mis koondas 233 töötajat ning Majorel Estonia OÜ, mis koondas 199. AS AXIS Tech Estonia koondas 169 töötajat, AS Standard 163 töötajat ja AS Repo Vabrikud 146 töötajat. Neist kaks viimast toimusid aasta viimases kvartalis, selgub töötukassa 2022. aasta ülevaatest.

Töötukassa juht hoiatas, et täna on märke sellest, et töö leidmine võib muutuda keerulisemaks, kui oleme viimase 10 aasta jooksul harjunud. „Aasta teises kvartalis oli väga palju tööpakkumisi, tööandjad olid värbamistega hoos,“ ütles ta. „Suvel värbamine peatus ja sügisel tõmmati juba kokku. 2022. aastal oli vahendada ühes kuus keskmiselt 13 169 vakantsi, 2021. aastal oli sama näitaja 11 551. Detsembri lõpus oli vabu töökohti 3016.“

Töötukindlustuse vahendid hakkavad kokku kuivama

Prognoosi kohaselt jätkub tõusutrend 2023. aasta esimese kvartalini, mil registreeritud töötute arv ulatub ca 53 500-ni. Eesti Pank prognoosib 2023. aastaks 8,5 protsendilist töötuse määra (sh osa töötuse kasvust tuleneb sellest, et Ukraina sõjapõgenikud hakkavad kajastuma tööturu statistikas alates 2023. aastast).

Töötuskindlustuse netovarad vähenesid Paaveli sõnul 2020. aastal märkimisväärselt, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). „Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud, siis alates 2021. aastast jagub töötuskindlustuse netovarast vähem kui kahe nn tava-aasta kulude katmiseks,“ nentis ta.

Must stsenaarium käivitub Paaveli sõnul siis kui aasta keskmine töötute arv tõuseb 75 000-ni ja jääb seejärel mitmeks aastaks püsima 55-60 000 ümber. „Töötuskindlustusvahendid väheneksid kiiresti, kuid võimaldaks siiski nelja aasta perspektiivis kulud katta,“ lausus ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.