"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikogu valimiste korraldamise küsimärgid: ohupildi muutumine ning koolivaheaeg (0)
17. jaanuar 2023
Arne Koitmäe Foto Mats Õun

Seekordseid valimisi iseloomustab üldise ohupildi muutumine seoses 24. veebruaril alanud sõjaga Ukrainas ning ka see, et valimiste nädal satub koolivaheaja nädalale, mil paljud pered on kuskil välisreisil,“ rääkis riigi valmisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Tema sõnul võiksid vaheajal välismaale sõitjad aegsasti mõelda ka sellele, kuidas valimistest ikka osa võtta ning selleks vajalik arvuti kaasa võtta. „See võib tähendada ka elektrooniliselt hääletajate arvu tõusu võrreldes möödunud valimistega neli aastat tagasi,“ lausus ta.

Riigikogu valimiste päev on 5. märtsil. Valimisnädal algab esmaspäeval, 27. veebruaril ning see koosneb kuuest eelhääletamise päevast kuni 4. märtsini. Kuna valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga, siis saab ta oma valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia. „Kui on soov oma elektrooniliselt antud häält muuta, siis saab seda teha isegi valimispäeval, hääletades jaoskonnas pabersedelil,“ lausus Koitmäe.

Riigikogu valimistel saab kandideerida hääletamisõiguslik Eesti kodanik, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 21-aastaseks. Valimistel võivad osaleda erakonnad, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja üksikkandidaadid. Praeguseks on erakondadest oma nimekirja esitanud EKRE ning ka kaks üksikkandidaati.

Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 18 lõpeb kandidaatide registreerimiseks esitamine. Hiljemalt 21. jaanuaril lõpeb vigade parandamine kandidaatide dokumentides ning 24. jaanuaril registreerib Vabariigi Valimiskomisjon nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid. 27. jaanuarini võib kandidaat esitada kandideerimisest loobumise avalduse.

Hääletamine välismaal

Riigikogu valimistel saab hääletada ka Eesti välisesindustes. Välisesindustes toimub hääletamine 18. veebruarist – 23. veebruarini. Välisriikides on võimalik hääletada ka kirja teel. Kirja teel hääletamiseks tuleb valijal esitada välisesindusele kirjaliku taotlus. See taotlus tuleb esitada hiljemalt 3. veebruariks 2023. aastal.

Riigikogu valimistest muutub ka valimisaktiivsuse arvestamise metoodika. Varem arvestati valimisaktiivsuse arvutamisel vaid neid püsivalt välismaal elavaid kodanikke, kes valimas käisid. Tänu elektroonilisele valijate nimekirjale, kuhu on kantud kõik valijad, arvestatakse 2023. aasta Riigikogu valimistel valimisaktiivsust arvutades kõigi valijatega. „See tähendab, et tõenäoliselt valimisaktiivsuse näit langeb,“ märkis Koitmäe. Ta tõi esile, et kui eelmistel parlamendivalimistel oli osaluseks 63,7 protsenti siis uue arvestuse kohaselt oleks see vaid 58 protsenti.

Valijate arvestus teine

Koitmäe tõi ka välja muutused valijate arvestuses. Kuni 2021. aastani kanti iga Eesti valija ühe kindla valimisjaoskonna valijate nimekirja. Välisriigi valijad kanti eraldi alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja. 2021. aasta kohalikel valimistel võeti esmakordselt kasutusele elektrooniline valijate nimekiri ehk paberi asemel on nimekiri nüüd arvutis.

Riigikogu valimistel tähendab see, et nii Eesti valijad kui ka välisriigis elavad valijad on nüüdsest ühes valijate nimekirjas. „Ühine valijate nimekiri omakorda tähendab, et automaatselt muutub hääletamisest osavõtus arvestus. See tähendab, et osavõttu arvestatakse nüüd nimekirja kantud valijate koguarvu (Eesti valijad ja alaliselt välisriigis elavad valijad) pealt, mitte vaid Eestis elavate valijate pealt,“ selgitas valimisteenistuse juht.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.