"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
heeroldi jutud Üks arst, kes ravis neeru- ja sapikive, kinkis oma iseäraliku kogu vaatamiseks tervisemuuseumile (0)
17. jaanuar 2023

Tallinna heerold ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa räägib ja näitab meile seekord, kuidas õppida värvikal moel tundma oma keha ning püsida läbi selle terve ja õnnelikuna. Kõiki inimkeha saladusi puudutav on iga päev külastajatele avatud Eesti Tervisemuuseumi viieteistkümnes ruumis.

„Me oleme jällegi tulnud Laiale tänavale, mis on mitut pidi tähelepanuväärne ja üks tähelepanuväärsus on selles, et siin paikneb ka mitu muuseumit,“ alustas heerold. „Meie selja taga on Eesti tervishoiu muuseum, mis paikneb vanas, 15. sajandist pärinevas, kaubaaidas. Aga läheme sisse ja vaatame lähemalt, mida see muuseum meile pakub.“

Tervisemuuseum on enda alla võtnud Kuuskemaa sõnul tegelikult isegi kaks hoonet. „Lai 28 – elumaja ning Lai 30 – endine ait,“ märkis ta. „Vestibüüli sissepääs on juba väga moodne ja ruumikujundus valdavalt ka. Paksud kivimüürid ja samuti seinaorvad pärinevad vanast arhitektuurist. Siin võtab meid tagaseinas vastu ka Kreeka ravijumala Asclepiuse tütar, Hygieia, kelle nimest tuleneb ju sõna, mida meiegi kasutame – hügieen. Hügieen on ka üks tähtis osa tervisemuuseumist.“

Esimeses ekspositsiooni ruumis, aidahoone teisel korrusel, juhtis heerold tähelepanu ruumi talalaele, mis algupärasena säilinud. „Siin esimeses ruumis jagub konte ja koljusid rohkesti ja tekstid on siin kõik kolmes keeles,“ tutvustas ta. „Samuti ka tekstiekraanidel ja ekraane on siin palju, mis aitavad meil süveneda sellesse materjali, mida tahetakse meile tutvustada.

Täiskasvanud inimese kehas on kokku 206 luud

„Luid ja konte, olge lahked, siin on üks vitriin, kus on iseloomulikumaid osiseid meie kehast ja siin on ühtlasi ka tekst, kus on öeldud, et täiskasvanud inimese kehas on kokku 206 luud,“ märkis Kuuskemaa. „Kas te teadsite seda? Täies iluduses näeme me siin kõrval ühte meeskodanikku, kellel on kõik need 206 luud ilusasti kokku pandud ja näha. Luukere kõrval on ka inimkuju, mis on kaetud lihaskudedega, aga nahka ei ole. Nii, et näeme ka inimeste naha alla.“

Heerold nentis, et tihtipeale ei oska me hinnata, millised me oleme kehaliselt või vaimselt. „Tervisemuuseum annab meile selles suhtes terve rea vastuseid,“ kinnitas ta. „Ekraanilt saab teada milline on keskmine eesti mees, milline naine. Edasi tulevad juba lihaskond, luustik, vereringe, lümfid ja nii edasi. Ja kõigele sellele ongi pühendatud tervisemuuseumi osakonnad.“

Ruumis nimega „veri“ on vitriinides plastikaadid, mis kujutavad surnud inimeste kehade koopiaid. „Siin me näemegi neid veresooni,“ märkis heerold. „Aga selles ruumis on huvitav ka, et näidatakse meile, kuidas süda lööb ja teeb tuks, tuks, tuks.“

Kuuskemaa juhtis ka tähelepanu ühele müüriorvale, kus ukse kohal on silt „valusad vääriskivid“. „Teeme selle ukse lahti ja näete, vitriinis on karpe mitmesuguste kividega, mis on tulnud inimeste seest,“ tutvustas ta. „Aga üks arst, kellel on tegemist nendesinaste neeru- ja muude pahade kividega on kogunud neid eluaeg ja kinkinud oma kollektsiooni tervisemuuseumile. Järgmises vitriinis me näemegi tema kurioosset kollektsiooni.“

„Kes meist ei teaks, et meie keha koosneb rakkudest, aga rakud on nii tibatillukesed, et seda ei ole võimalik silmaga näha,“ rääkis Kuuskemaa. „Teadlased on kõigi oma kromosoomi- ja geeniuuringute käigus jõudnud selleni, et on loonud siia raku mudeli. Uskumatu, kas pole? See on terve hiiglaslik kompositsioon, milles on sadu osakesi ja peenikesi niite, mis neid osiseid omavahel ühendavad. Aga nii see on. See ongi rakk.“

Kuues meel on hea meel

Edasi siirdus heerold ruumi, mille teemaks on nägemine. „Nägemine on üks viiest meelest, kuigi siin käinud kord üks koolilaps, kellelt küsiti, et mis meeled on olemas ja kes vastas, et hea meel,“ teadis ta rääkida. „See on siis kuues meel. Aga seda nägemismeelt saab selles ruumis kontrollida. Siin on välja pandud niisugune tabel, peaaegu nagu silmaarsti juures.“

Heeroldi kinnitusel on ka suur vahe, kas olla hambuline või hambutu. „Hammaste hädad on inimesi saatnud läbi aegade,“ lausus ta. „Eriti hulluks läks asi siis, kui leiutati suhkur, sest suhkur on kõige suurem vaenlane hammastele. Siin me näeme hambaarsti kabinetti ja ravitoole erinevatest aegadest. Vanim neist on esimesest Eesti ajast – sõjaväehambaarsti ravitool, kusjuures puur pandi käima nagu vokk, jalaga tallates. Kõige uuem on aga siin vastasnurgas, kuhu lapsed võivad proovimiseks istuda, aga hambaid puurima ei hakata. Nad võivad siiski kogeda, kui mõnus on hambaarsti toolis olla. Ja ma soovitan teile, tulge ise, võtke kaasa oma lapsed ja lapselapsed. See on väga õpetlik, elamuslik ja toonust tõstev.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.