"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
MIS RAVIKS RAVIJÄRJEKORDI? Haigetel tuleb eriarsti juurde pääsemist oodata keskmiselt sada päeva (3)
18. jaanuar 2023

“Kui ühe suurhaigla registratuuri helistasin, vastati mulle, et helistagu ma järgmisel aastal uuesti. Samas tasulisi aegu oleks seal kohe võtta olnud – mine kelle juurde tahad!” kirjeldas olukorda eriarsti juurde pääsemisega eakas August.

81-aastasel viimsilasel Augustil hakkas septembris kõht valutama. “Maoprobleeme on mul ennegi olnud,” ütles mees. “Läksin perearstile, tema kirjutas välja maovaevuste ravimi Nexium. Võtsin kohustusliku kuu aega ära, aga paremaks ei läinud.” Järgmisena kirjutas perearst saatekirja gastroenteroloogile, seega hakkas August oktoobris vaatama, kuhu aega saaks. “Kui esmalt ühe suurhaigla registratuuri helistasin, vastati mulle: helistage järgmisel aastal uuesti,” ei jõudnud mees ära imestada. “Samas tasulisi aegu oleks seal kohe võtta olnud – mine kelle juurde tahad!”

Eri kliinikutesse helistama hakates selgus tõsiasi, et esimene aeg, mida üldse kuskil gastroenteroloogile pakuti, oli erakliinikus kolme kuu pärast. “Krabasin sellest võimalusest hirmuga kinni – kartsin, et muidu jään üldse ilma,” lausus August, kes mõtles, et hakkab samal ajal vaatama, kas saab ehk siiski nn riiklikus süsteemis varasema aja. “Tuttavatelt olin kuulnud, et kes jaksab igal hommikul eri haiglate digiregistratuuride vahet žongleerida või telefonitoru otsas oodata, võib saada lotovõidu. See tähendab viimasel hetkel üles öeldud arstiaja ruttu endale küsida. Nii kammisingi digiregistratuuris aegu ka õhtuti ja nädalavahetustel. Ja õnnestuski saada ühe suurhaigla polikliinikus vaba aeg, seda kõigest nädal hiljem!”
Pärast kohtumist määras arst uue aja, mis on taas alles kolme kuu pärast.

Õigel ajal eriarsti vastuvõtule ei pääse

Novembri algul avalikustas riigikontroll oma aastaaruande. Muuhulgas leidis asutus, et Eestis on hinnanguliselt Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus: kui riikide keskmine oli 4,8%, siis meil 12,6%, sest napib nii tervishoiutöötajaid kui ka muid ressursse ja ravijärjekorrad on pikad.

Kõige pikemad järjekorrad on ortopeedi, neuroloogi ja silmaarsti juurde.

Näiteks oli keskmine ooteaeg 2022. aastal Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) gastroenteroloogile 106 päeva, ortopeedia ja traumatoloogi juurde 102 päeva ja vaskulaarkirurgiasse 100 päeva. Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakliinikusse saamist tuli oodata 98 päeva olukorras, mil vaimsete murede hulk keerulistel aegadel üha kasvab. Tallinna Lastehaigla allergoloogia-immunoloogia eriarsti juurde saamist tuli oodata 87 päeva.

Ka operatsioonile pääsemiseks on Eestis ooteajad ühed pikemad, seda tuleb oodata veelgi kauem. Näiteks tuli meil 2018. aastal põlveliigese vahetust oodata 461 (Soomes 99) päeva; puusaliigese vahetust 282 (Soomes 77) päeva ning silma hallkae eemaldamist 187 päeva (Soomes 97). Mullu ei saanud eriarstiabi soovi korral 10,7% Eesti elanikest.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liikme, ravijuhi dr Ene Hallingu sõnul on nende haiglas kõige pikemad järjekorrad ortopeedi, neuroloogi, silmaarsti ja nahahaiguste arsti juurde. “ITK tasuliste aegade osa meie vastuvõttudest on marginaalne,” selgitas dr Halling. “Tasulisi aegu saame pakkuda siis, kui haigekassa leping on planeeritud ja rahaline maht täis.”

Ene Halling

“Lisaks on pikemad ooteajad neurokirurgias ja meditsiinigeneetikas,” täiendas tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.

Mõnel juhul ei ole võimalik aega üldse broneerida, sest vabu visiidiaegu lihtsalt ei ole. Samas on õigel ajal alustatud ravi tõhusam ja vähem kulukas. Hilisem ravi süvendab haigust, vähendab tervena elatud aastate arvu ning toob keerulisemad ja kallimad protseduurid.

Tervisekassa raha eest võid ootama jäädagi?

48-aastane Kairi on kimpus krooniliste kilpnäärmeprobleemidega. Viimati, kui naine üritas eriarstile aega broneerida, selgus, et ta peaks ootama kolm kuud. Et kiiremini tohtri juurde pääseda, võttis Kairi vastu digiregistratuuri pakutava tasulise arstiaja.  

Ruth Kalda

“Kui esimene visiit on tehtud tasulisena, peaks ka kogu järgnev teekond sama rada pidi käima, sest lepinguline suhe on hoopis teistel alustel,” lausus Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda.

“Arstid ja kliinikud soovivad lisaks ka tasuliste vastuvõttude võimalust ning peame seda neile võimaldama,” põhjendas Tähnas. “Tasulisele ravile saab kiiremini seetõttu, et raha eest ravi soovijaid on kõvasti vähem kui näiteks tervisekassa hüvitatud teenusele. Kui inimene on otsustanud tasulise teenuse kasuks ning soovib seda kasutada ka edaspidi, tuleb tal selle eest maksta. See välistab nii-öelda järjekorrast ette ostmise, mida tervisekassa ei aktsepteeri.”

Marko Tähnas



“Kirjeldatud tendentsi esineb peamiselt suurtes haiglates, kus haigekassa rahastus (lepingumaht) ei ole piisav,” nentis Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. “Mõned arstid suudaksid teha rohkem vastuvõtte, kui haigekassa maksab. Seetõttu on osa vastuvõtte tasulised. Nende eest teenitud raha läheb haiglale.”

Rehemaa sõnul on erameditsiini poole pöördunul justkui parem olukord, ta saab kiiresti abi, aga siis tuleb kogu ravi eest endal maksta. “Kui vaja on operatsiooni, siis sinna ju naljalt oma rahakotiga ei lähe,” tõdes dr Rehemaa.

Katrin Rehemaa

Siiski näib, et teatud juhtudel pääseb pärast esimest tasulist visiiti järgmiseks ka haigekassa rahastatud ravile. “Mul on erameditsiiniga valdavalt hea kogemus,” kiitis 63-aastane Aime. “Kui esimest korda lähed tasulisele visiidile ja seesama arst võtab polikliinikus n-ö ametlikult vastu, pakub ta tavaliselt järgmise visiidi ja uuringud oma riiklikul ajal – seda peab lihtsalt ise küsima! Nii oli mul näiteks ortopeediga Mustamäe haigla polikliinikus. Kui “sokutasin” oma mehe Meestekliinikusse Gonsiori nurgal, tuli tal esimesel korral maksta 70 eurot, aga edasi võimaldati talle analüüsid ja järgmised visiidid haigekassa kulul.”

Tervisetöötajad lahkuvad erafirmadesse

Ravijärjekordade põhjustena loetleb tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ühiskonna vananemist, mitmikhaiguste hulga suurenemist, ühiskonna järjest suuremaid ootusi ja nõudmisi tervishoiule ning samas piiratud rahastust. “Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad – seda nii rahalises kui ka just personali vaates,” rõhutas Tähnas. “Tervishoiu valdkond on viimasel pea kolmel aastal töötanud väga suure pinge all. Ühelt poolt on arstiabi kättesaadavust vähendanud statsionaarse ravi poole pealt ka Covid-patsiendid, kelle tõttu ei ole inimesed pääsenud plaanilistele lõikustele.”

Tihti töötavad inimesed mitmes kohas, näiteks võrgustunud haiglate eri kliinikutes.

Ruth Kalda peab eriarstiabi kehva kättesaadavuse olulisemaks põhjuseks nii inimeste kui ka raha puudust. “Tihti töötavad inimesed mitmes kohas, näiteks võrgustunud haiglate eri kliinikutes. Nii pääseb idee järgi arstile ka väiksemates kohtades, kuid samas see tõstab jälle töökoormust ja läbipõlemise ohtu. Paljud lahkuvad töölt, minnes erameditsiini,” rääkis professor Kalda.

Erameditsiinis on palk kõrgem, sest eraasutused ei kuluta ööpäevaringsele valmisolekule, valvetööle ja arstide koolitusele ning saavad tegeleda ainult nn kasumlikemate erialadega.

Dr Rehemaa kinnitas samuti, et haiglates ei jätku arste, õdesid jt spetsialiste. “Arstide puudus kummitab pea kõigil erialadel, väga terav on see erakorralises meditsiinis, psühhiaatrias ja anestesioloogias,” lausus ta. Põhjusi on dr Rehemaa sõnul palju. “Enamik praegusi hädasid on alguse saanud aastaid kestnud tervishoiu alarahastamisest. Kümmekond aastat tagasi läksid arstid välismaale põhiliselt palga pärast. Praegu nii palju ei minda, aga tagasi tulevad vähesed, sest Eestis on tunduvalt suurem koormus ja kehvem töökorraldus. Kõrghariduse rahastamine on samuti puudulik, seetõttu ei saa arste piisavalt juurde koolitada. Meie arstidest on üle kolmandiku pensionieas või selle lähedal. Arstide põlvkond, kes hakkab pensioniikka jõudma, ongi ehk harjunud, et sa sama hästi kui eladki haiglas, aga tänapäeva tingimustele see ei vasta. Juba pensioniikka jõudnud arstid töötavad, aga mitte alati täiskoormusega.”

Järjekorrad sunnivad EMO-sse pöörduma

Tegelikult on puudujäägid Rehemaa kinnitusel ka mujal. “Kõik peaks kooskõlas toimima, aga meil on valdkonnad eraldatud,” ütles ta. “Näiteks ei vajagi paljud meditsiinilist, vaid sotsiaalset abi. Pundart tuleks lahendada kõikidest otstest korraga.”

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) on jätkuvalt koht, kus lahendatakse teiste tervishoiutasandite kitsaskohti, kuid see on kallis ja koormab süsteemi. EMO-sse satub pidevalt haigeid, keda tuleks ravida kas haiglas või perearsti juures. 57% haigetest pöördub EMO-sse kergemate tervisehädadega ja nemad tegelikult ei vaja EMO abi. “Paljud pöörduvad EMO-sse seetõttu, et pole perearsti kätte saadud,” tõdes professor Kalda. “Telefon on pidevalt kinni sisse helistavate abivajajate tõttu. Selle tagajärjeks on aga erakorralise meditsiini osakondade ülekoormus, mis takistab erakorralist abi vajavate patsientide kiiret vastuvõttu.”

Ravi EMO-s maksab näiteks perearsti omast oluliselt rohkem. Inimestel on aga sageli mugavam perearsti asemel EMO-sse pöörduda, eriti kui seal tehakse kohe kõik uuringud. Eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks hakkas haigekassa 2020. aastast arendama kaugteenuseid, s.t patsient ja tervishoiuspetsialist suhtlevad distantsilt, telefoni, videokõne või veebivestluse teel. Tulemusena tehti 2021. aastal eriarstiabi 3,5 miljonist ambulatoorsest vastuvõtust 8% kaugvastuvõtuna. Eriarstiabi kaugvastuvõttude arv 2020. aastaga võrreldes mullu siiski vähenes 22% (80 250 vastuvõtu võrra), kuna arstid ja õed eelistasid tagasi pöörduda tavavastuvõttude juurde. Samuti rakendus haigekassa seatud kitsendus, millega võis eriarstiabis kaugvastuvõtte teha vaid tagasikutsumise korral ehk korduva visiidina.

“Kiireks lahenduseks eriarsti vastuvõtule on e-konsultatsioon, mille osas teeme jooksvaid arendusi ning tõstame selle osakaalu,” tõi ka Tähnas välja. “E-konsultatsioon annab võimaluse spetsialistile hinnata inimese terviseprobleemi tõsidust ning sellega hoida kokku nii inimese kui ka arsti/spetsialisti aega. Teisisõnu: inimene ei pea oma perearstilt küsima saatekirja, vaid küsida võib ka e-konsultatsiooni, mille kaudu selgub, kas tal on üldse ravi vaja, ja kui kiiresti. Praegu on eriarstide vastuvõtul palju patsiente, kes ei peaks seal olema.”

Millised oleks lahendused?

E-konsultatsioon on peamiselt perearstidele loodud võimalus pidada tervise infosüsteemi kaudu nõu eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Riigikontrolli aastaaruande järgi ei pidanudki patsient 2021. aastal umbes 35% e-konsultatsioonide puhul eriarsti vastuvõtule minema, vaid piisas sellest, et eriarst edastas ravisoovitused e-kanali kaudu. Kutse eriarsti juurde kuni seitsme päeva jooksul edastati ehk teisisõnu kiireloomuline ravivajadus avastati 7%-l juhtudest.

Perearstid kasutavad e-konsultatsiooni järjest enam. 2022. aasta algusest on e-konsultatsioon kättesaadav 31 erialal. Statistika põhjal on e-konsultatsiooni osakaal kõigist saatekirjadest (perearsti digisaatekirjad ja e-konsultatsioonid kokku) siiski veel üsna väike.

Tervishoiu rahastamist peab suurendama.

Rehemaa sõnul peaks ennekõike tervishoiu rahastamist suurendama. “Majanduseksperdid on kaua rääkinud, et lõviosas tööjõumaksudel põhinevast haigekassa rahastamisest ei piisa, sest paljud ei tööta enam klassikalise töölepinguga,” selgitas ta. “Näiteks võiks riigieelarvest maksta laste ravikindlustuse eest, nagu praegu makstakse mittetöötavate pensionäride eest. Inimeste omaosalust rohkem tõsta ei saa, see on niigi suur.”

Dr Ene Halling leiab, et ka perearstide töökorraldus vajaks muutmist, et nad oleksid patsientidele kättesaadavamad.

Ühe meditsiinieksperdi sõnul oleks perearstide kättesaadavus parem, kui nende vastuvõtuajad oleksid praegusest pikemad. “Perearstidel on kohustus vastu võtta neli tundi päevas. See kehtib ajast, mil nad perearstisüsteemile üleminekul olid FIE-d ja koondunud väikestesse OÜ-desse, kus nad pidid olema arstitööle lisaks veel ka varustajad ja koristajad,” sõnas anonüümseks jääda soovinud allikas. “Nüüd on perearstid koondunud reeglina keskustesse, kus funktsioonid on ära jagatud, seega võiks rohkem aega jääda arstitööle, mis on ju nende põhitöö.”

Pikem teenindusaeg

Perearstid võiksid seega vähemalt kuus tundi päevas patsientidele pühendada. “Teine lahendus, mis aitaks leevendada perearstide põuda, oleks tööaja väline vastuvõtt õhtuti või nädalavahetustel, mis võtaks EMO koormust maha,” lausus meditsiinis kaua töötanud isik.

Tähnase kinnitusel on eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks riiklikult töös mitmed olulised projektid ja analüüsid. Samuti rakendatakse personaalmeditsiini, mis annab igale inimesel just talle sobivaid tervisesoovitusi. See tähendab vastava IT-lahenduse loomist. Koostatakse kiirabi tulevikuvisiooni, mille raames analüüsitakse kiirabi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele. “Suurendatud on õdede vastuvõtte ning tempokamalt tegeletakse ka arstide juurde koolitamisega,”  märkis Tähnas.

Uudelepp usub, et on veel palju võimalusi, kus erasektor saab kaasa aidata. “Tervishoiu rahastamisel tasuks ka Eestis mõelda eri rahastamisvõimaluste kombineerimisele, nii nagu on tehtud mitmes Euroopas riigis,” märkis Uudelepp.

Annika Uudelepp

Kindlasti vajab läbimõtlemist tervishoiu edasine rahastus ja selle jätkusuutlikkus. Arenguseire raporti kohaselt jõuab haigekassa eelarve 2035. aastaks 900 miljoni euro suurusesse defitsiiti. “Siin mängib taas rolli elanikkonna vananemine ja põhjus, et Eesti inimesed on vanana haiged,” nentis Tähnas.

Saatekirjata võib pöörduda silma- ja nahaarstile

 


• Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde.
• Kindlustatud inimesel on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping. Kui raviasutusel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta ainult viis eurot visiiditasu.
• Endale sobivaima vastuvõtuaja leidmiseks tasub digiloost (www.digilugu.ee) vaadata, mida pakuvad eri raviasutused üle Eesti.
• Lisainformatsiooni haigekassa eriarstiabi partnerite, visiiditasude ja muude ravikindlustust puudutavate küsimuste kohta saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või tel 669 6630.
• Ravijärjekordade kohta lähem info: www.haigekassa.ee/ravijarjekorrad
• E-konsultatsiooni võib küsida oma perearstilt. Eriarsti vastus/otsus jõuab sealtkaudu inimeseni paari päevaga. Konsultatsiooni käigus paneb perearst kirja olulise info, teeb uuringud ning seejärel võtab ühendust eriarstiga.
• Kevadel 2022 käivitati pilootprojekt “Ajaleidja”, esialgu neljal erialal. Kui üleriigilises digiregistratuuris kohe sobivat visiidiaega pakkuda pole, avaneb võimalus end seal ootejärjekorda lisada. Ajaleidja annab seejärel SMSi ja e-kirja teel märku, kui sobiv aeg tekib. Rakendusega on liitunud kaks kolmandikku Eesti raviasutustest.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
25. jaan. 2023 18:29
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120132212/spetsialist-vastab-kas-tooandja-peab-taitma-tootervishoiuarsti-koiki-ettepanekuid-naiteks-tasuma-massaazi-eest
temaatik
16. jaan. 2023 21:29
Tervisekassast saagu raha vaid perearstid ja riiklikult kinnitatud eriarstiabi, samuti erakorraline meditsiin. Erameditsiin lõpetagu parasiteerimine solidaarsuspõhimõttel tegutseva tervisekassa arvelt ja hakaku tööle turumajanduse põhimõtete järgi.
Arvamus
16. jaan. 2023 11:40
Ravijärjekordi ravib, nii küüniline kui see mõnele ehk ka ei tundu, lühem eluiga. Lohutuseks olgu aga lisatud, et seda koos tervena elatud aastate arvu kasvuga. Praegune olukord, kus inimesed elavad varasemaga võrreldes küll oluliselt kauem aga kahjuks suurema osa pensionieast peaasjalikult vaid kepile toetudes, koormab meditsiini sedavõrd, et siin vaevalt head ja kõiki rahuldavat lahendust üldse olla saabki. Seega oleks viimane aeg alustada jõulist panustamist ennetustegevusse mitte sellest üksnes rääkida ja seda juba alates imikueast, et terved ja jätkusuutlikud eluviisid saaksid juba koos emapiimaga loomulikuks osaks iga ilmakodaniku eneseteadvusest ilma milleta keegi oma elu enam lihtsalt ettegi ei oskaks kujutada. Sest olgem ausad, suurem osa täna inimesi vaevavatest tervisemuredest on nende all kannatajate endi varasema hoolimatuse tulemus.

Seotud artiklid