"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
LEMMIKLOOMADE ÜÜRATUD RAVIARVED: Tuhat eurot pole midagi erilist (1)
18. jaanuar 2023

„Paljud soetavad looma liiga kergekäeliselt ja kõik on tore, kuni midagi juhtub,“ rääkis Eesti Loomakaitse Liidu üks eestvedajatest Kristi Metsa, et inimesed jäävad üha sagedamini hätta lemmikute üüratute raviarvetega. Loomakaitsjad  kutsuvad praegusel keerulisel ajal inimesi tõsiselt järele mõtlema, kas nad tulevad majanduslikult toime, kui peresse kutsikas või kassipoeg võetakse.

„Meie poole pöördus oma pere lemmiku pärast mures naine, kellel on vaja abi oma lemmiku Bella raviarve eest tasumisel, mis kokku 494 eurot ning majandusliku seisu tõttu ei ole perel võimalik antud summat endal katta,“ seisab ühe heategevusorganisatsiooni kodulehel. „Bella on 11 aastat vana, arglik, väga inimesi hoidev loom, kellele meeldib väga kolada ka metsades.“

Annetajaid otsitakse Facebookis

Kuid see on vaid üks näide pigem väikesest ja mõõdukast arvest.  Lemmikloomade tervisega hädas inimesed otsivad abi igasugustest toetusühingutest ja väga sageli näiteks loomakaitse liidust.

Eesti Loomakaitse Liidu esindaja Kristi Metsa sõnul maksti loomakliinikule hiljuti 1600 eurot ja ühe koera puhul ka 5000. „Summad on ikka väga suured,“ ütles Metsa. „Samas me saame ise annetada just niipalju, kui meile endile annetatakse.“

Raha tasutakse tavaliselt otse kliinikule. „Meie arvates peab iga loom abi saama, kuid vahel on kahjuks nii, et omanikul pole raha lootusetus seisus oleva looma puhul isegi eutanaasiaks,“ lisas Metsa.

Üldiselt käibki asi nii, et loomaomanik, kes rahaliselt on lemmiku ravimisega hädas, küsib liidult abi. Sotsiaalmeedia kaudu otsib liit annetajaid ja kui summa koos, siis saab kliinikule arve ära maksta. Praegu aga liit piltlikult öeldes ägab abipalvete all.

„Paljud soetavad looma liiga kergekäeliselt ja kõik on tore, kuni midagi juhtub,“ nentis Metsa. Tema sõnul sageli ei mõtle inimesed lemmikloomaga seotud kohustustele ning probleemid võimenduvad praegusel majanduslikult keerulisel ajal, kui niigi vaja kulusid kokku hoida. Ühel tavalisel perel ei pruugi tagataskust olla võtta sadu ja tuhandeid eurosid, sest nunnut kutsikat või kassipoega võttes ei kujutata tema edaspidiseid haigusi või traumasid ette. 

Sama kallis kui inimese ravi

„Kui näiteks juhtub, et loom vajab ortopeedilist abi, pole ka 3000 eurot mingi summa,“ rääkis Kristi Metsa. „Millest inimesed tegelikult sageli ei tea, on see, et lemmiklooma on võimalik kindlustada ja et looma raviarveid on võimalik katta ka järelmaksuga.“

Lemmikute raviarved ei jää seega suuruselt sugugi maha inimeste omadest. Ainult et neil pole erinevalt inimestest valdavalt tervisekindlustust, mida omanikud ei taipa või ei raatsi tavaliselt teha. Samamoodi nagu ei jätku häid arste inimeste jaoks, jääb kogenud spetsialiste vajaka loomadelegi. See omakorda tõstab operatsioonide hinda.

Kui oli koroonaperiood, võeti tavalisest rohkem lemmikloomi, sest tuli töötada kodus ja näis, et rohkem leidub vaba aega. „Võib öelda, et toimus plahvatus,“ ütles Metsa.

Kui elu taas normaliseerus, jäid loomad rohkem omapäi. Sattusid stressi, süvenesid haigused. Teisalt on lemmikloomad ka äri. Kutsika- või tõukassipojamüüjad tahavad samuti teenida ja muudavad „kauba“ ahvatlevaks.

Kristi Metsa sõnul kajastub kriis sellestki nurgast, et hüljatud või hoolimatute käest päästetud loomadele uue kodu leidmine on praegu väga keeruline, sest tahtjaid praktiliselt ei ole. Suure südamega rahaannetajaid õnneks veel leidub.

Ravida saab ka väga kallilt

Loomaarst Tõnu Schotter sõnas aga vestluses otse, et tema seisukohad võivad olla ebapopulaarsed ja ei kattu alati loomakaitsjatega.

„Kui on tegemist haige loomaga, mis vajab pidevat ravi, mida omanik ei pruugi olla suuteline ajaliselt või rahaliselt kindlustama, siis tuleks kaaluda ikkagi loom piinade vältimiseks eutaneerida,“ ütles ta.

Schotter lisas veel, et tema kliinikus nii suuri, neljakohalise numbriga raviarveid üldiselt ei esine. Väga sageli võivad suured raviarved, mida mõned kliinikud esitavad, olla ka sisuliselt küsitavad. Arstiga on aga, nagu ikka, asjatundmatul inimesel võimatu vaielda. Loomale võib teha terviseseisundist igakülgse ülevaate saamiseks paljusid kalleid protseduure nagu röntgenipildid, ultraheli, MRT jne, mis justnagu näivad põhjendatuna. Ise küsimus, kas sellel on Schotteri sõnul mõtet näiteks vana, 15 a vanuse koera puhul, kelle elukaar on niikuinii lõppemas.

Schotteri sõnul ei ole aga sugugi nii, et kalli tõulooma eest hoolitsetakse rohkem ja paremini kui segaverelise eest, vaid avanev pilt on seinast seina.

Lemmikloomade tervise kindlustusega tegelevad Eestis vaid kaks kindlustusseltsi. Neist üks pakub seda elukindlustuse osana.

Kokku on Eestis tervis kindlustatud ehk suurusjärgus paarikümnel tuhandel lemmikloomal.

If Kindlustuse 2021. a augustis avalikustatud uuringutulemuste põhjal on neid Eestis suurusjärgus pool miljonit. 37% Eesti elanikest on kodus kass, 27% peab koera ning 14% inimestest on võtnud lemmikuks mõne kolmanda looma.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
18. jaan. 2023 15:39
LEMMIKLOOMADE ÜÜRATUD RAVIARVED: Tuhat eurot pole midagi erilist. . . . Kui ei pole midagi erilist, siis ei ole midagi hullu, aga kui on, siis peaks ka loomadele mingi tervisekassa organiseerima. Lemmikloomade pidajatele kohustuslikuks oma lemmikud registreerida ja maksta kassale makse. Või siis kindlustada nad.