„Uus maja on igati kaasaegne ja erakordselt ruumikas. Saal tundub esmapilgul sama suur kui pool eelmisest lasteaia kahekordsest hoonest,“ jagas Merivälja lasteaia direktori kohusetäitja Helleriin Eensoo rõõmu vastavatud uuest majast.
Merivälja lasteaia vana maja, kus mitmed eri põlvkonnad päevahoius käisid, on ammu maha lammutatud. Tänane päev on oluline aga selle poolest, et Pirital avati Merivälja lasteaia uus, tänapäevase õpikeskkonnaga ja energiasäästlik hoone. Ruumi on seal koguni 240 lapsele.
„Pirita on kiiresti arenev linnaosa, kuhu asub elama palju noori peresid ning seega oli sinna vaja luua ka uusi lasteaiakohti,“ rääkis avamisel abilinnapea Vadim Belobrovtsev. „Merivälja lasteaed sai juurde kaks täiendavat rühma ning lapsesõbraliku ja ajakohase õpikeskkonna, kus on võimalik ellu viia kõik oma plaanid ja unistused. Soovin lasteaiaperele palju õnne ning loodan, et iga päev pakub lastele avastus- ja õppimisrõõmu.“
Abilinnapea sõnul liikus Tallinn Merivälja lasteaia valmimisega taas lähemale eesmärgile, milleks on kõigi vanade lasteaiahoonete renoveerimine. „Praegu on lõppemas ehitustööd veel viies lasteaias ja juba veebruaris avame ka Kellukese lasteaia Põhja-Tallinnas,“ lisas abilinnapea lõpetuseks.
Lasteaed otsekui Ferrari
Merivälja lasteaia vana amortiseerunud 8-rühmaline maja lammutati ja selle asemele kerkis uus, lapsesõbraliku õpikeskkonnaga 10-rühmaline hoone.
„Uus maja on igati kaasaegne ja erakordselt ruumikas,“ jagas lasteaiapere rõõmu ka direktori kohusetäitja Helleriin Eensoo. „Saal tundub esmapilgul sama suur kui pool eelmisest kahekordsest hoonest.“
Eensoo sõnul on lasteaias alati oma suure hooviala üle uhked oldud, aga nüüd olevat selleks veelgi enam põhjust. Nimelt polevat nii mitmekesise valikuga mänguväljakut direktori asetäitja sõnul teistel ilmselt ette näidata. „Kõik hoone süsteemid ning automaatika on kokkuvõtvalt – nagu ütlesid meie lapsed – võrreldavad Ferrariga,“ tõi Eensoo lõpetuseks moodsa võrdluse. Direktori kohusetäitja lootust mööda toob uus hoone nii lasteaiale kui kogukonnale uue ning hõlpsama hingamise.
Merivälja lasteaia õpetajate esindaja Martiina Voitese sõnul valdasid teda uude majja sisse astudes samuti vaid positiivsed tunded. Kohe ütlemata rõõmsaks tegi uute ruumide avar valgusküllasus ja meeldiv sisekliima.
Parem õhk ja rohkem võimalusi
„Kõige suuremaks vana maja kitsaskohaks oli kindlasti ruumipuudus,“ leidis Voites. „Siin on meil ikka palju rohkem ruumi, samuti senisest märksa enam õppevõimalusi.“
Rohkem tegutsemisvõimalusi on tema sõnul ka uue maja suures saalis, kuna varem olnud neil selleks tarbeks üsna kitsad tingimused. Lisaks on uue maja õueala vanaga võrreldes hoopis avaram. Tehnika viimaseks sõnaks peab Voites aga projektoreid, millest vanas majas ainult unistada võis.
„Ka huviklass on täiesti uus nähtus,“ lisas ta. „Varem sellist lastega kokkamise ja saviga mökerdamise võimalust polnud.“
Kuigi kostüümiladu oli olemas ka lasteaia vanades ruumides, siis kostüüme endid ja nende kombineerimise võimalusi on uues majas varasemaga võrreldes märksa rohkem. Ka kiitis Voites uue maja märgatavalt paremat sisekliimat, mis teeb vanale asupaigale silmad ette.
„Vanas majas oli hoopis kehvem õhukvaliteet. Nüüd on meil seevastu väga hea ventilatsioon,“ selgitas ta. Ka ei kosta tänavamüra enam vanaviisi tuppa ning lapsed saavad avarates rühmaruumides vaikselt ja rahus toimetada. Lisaks on uues lasteaiahoones märgatavalt rohkem valgust.
Uued mänguasjad rõõmustasid lapsi
Rõõmsad olevat uue maja üle ka lapsed, kes Irene Voitese sõnul sellega sedamaid kohanesid. Laste sõnul tahavad nad nüüd kohe rõõmuga lasteaeda tulla.
„Neile meeldivad muidugi kõige rohkem mänguasjad,“ naeris ta. Nimelt said lasteaeda ka uued köögid, nukumajad ja legolauad. „Need kõik meeldivad lastele väga,“ kinnitas Merivälja õpetajate esindaja.
Uude majja esimest korda sisse astunud pisitüdrukud leidsid aga üksmeelselt, et kõige vahvama asjana hakkas neile esmalt silma tuppa püstitatud telk. Ligitõmbavaks teinud selle aga tõsiasi, et telgi sees saab istuda.
„Olen seal raamatut lugenud,“ rääkis Anna-Marta tubase varjualuse ajaveetmisviisidest. Mida uues majas aga peale telgisistumise veel teha annab?
„Olen siin nukkudega mänginud,“ teatas Loviis. „Aga mina mängisin barbied´ega,“ kinnitas Rosanna. Uue lasteaiamaja pisikesed külalised kiitsid ka rohkeid mänguvõimalusi õues.
„Mulle meeldib kõige rohkem tasakaalukiik,“ leidis Loviis. „Mulle meeldib mängulaev,“ arvas Rosanna. Anna-Marta pidas kõige toredamaks aga „kiigelaeva“.
Ülimoodne sisustus ja ruumilahendused
Rühmaruume saab voldikseinte abil lihtsa vaevaga õppe- ja mängutegevuse ning puhkealaks jagada ning kui puhkealal olevad kappvoodid sulgeda, saab ka sellest avar õpikeskkond. Õpperuumid on varustatud projektoritega ja sinna on loodud interaktiivsete tahvlite paigaldusvalmidus. Hoone tehnilised lahendused on energiasäästlikud ning suur osa lasteaia aastasest elektrivajadusest kaetakse katusele paigaldatavate päikesepaneelide abil.
Uue hoone kõikidesse rühmaruumidesse pääseb nii hoone seest kui ka õuest. Õueala ehitusel säilitati võimalikult palju puid ning mänguväljakud ja -alad rajati nende vahele. Mängualad leiab ka hoone lõunaküljele rajatud terrassi eest. Kinnistule püstitati neli varjualust, kus lapsed saaksid mängida ja asju hoiustada ning ka õueürituste jaoks mõeldud varjualune ehk lava. Territoorium on ümbritsetud uue aiaga.
Hoone ja sisustuse projekteeris Nord Projekt AS, selle ehitas Eventus Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet tegi Pikk Silm OÜ. Hoone valmimist koordineeris Tallinna Linnavaraamet, sisustuse hankis Tallinna Haridusamet koostöös lasteaiaga. Merivälja lasteaia renoveerimise kogumaksumus on 7,29 miljonit eurot, millest osa (931 000 eurot) kaeti Rahandusministeeriumi toetusmeetmest „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“.
Lähikuudel saavad valmis veel Rõõmupesa lasteaed Mustamäel, Asunduse lasteaed Lasnamäel ja Vindi lasteaed Kristiines ning alanud on 15 lasteaia projekteerimine, millest osa läheb remonti sellel aastal.
