"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Eesti keele õppe arutelu Riigikogus: uuel ajal on ka keemiaõpetaja koolis keeleõpetaja (0)
19. jaanuar 2023
Birute Klaas-Lang Foto Erik Peinar

“Kui kodu toetab eesti keele õppele üleminekut, siis on võimalik seda palju valutumalt ette võtta. Me ei ole ju ainukesed, kellel on nii erinev emakeelne koosseis riigi elanikkonnas, kus on koolides väga erineva emakeelega lapsed,” rääkis Eesti keelenõukogu esimees ja Tartu Ülikooli keeleõppejõud Birute Klaas-Lang Riigikogus eesti keele õppe arengu arutelul.

Klaas-Lang tõi välja tegurid, miks vene noorte eesti keele oskus on nii kesine. „See on keelekeskkond. Kui ikkagi ei ole, kellega rääkida, siis keel ei arene. Ka koolis võiks olla keelekeskkond, aga kui seda ei ole, siis mis siis teha? Ja motivatsioon, et ma tahan õppida. Mõnes mõttes ka see, et ma pean õppima, sest mõlemad, nii ma pean õppima kui ma tahan õppida, annavad häid tulemusi.“

Tema sõnul on tähtis positiivne hoiak õpitava keele suhtes ja võimalused keelt kasutada. Need peaksid eeldatavalt andma ka hea keeleoskuse, mis omakorda suurendab võimalusi keelt kasutada. „Ja selline eduelamus süvendab ja sütitab ka positiivset hoiakut õpitava keele suhtes,“ lausus ta.

Tallinn Soome näitel

Klaas-Langi sõnul tuleb nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal keeleküsimusi arutada koos õpetajate ja lastevanematega. „Lastevanematel on hirmud,” lausus ta. “Kui kodu toetab üleminekut, siis on võimalik seda üleminekut palju valutumalt ette võtta. Ega me ei ole ju ainukesed, kellel on nii erinev emakeelne koosseis riigi elanikkonnas, kus on koolides väga erineva emakeelega lapsed.“

Ta tõi näiteks Soome kus immigrantidest lapsevanemate ei öelda seda, et te peaksite hakkama võimalikult kiiresti kodus purssima soome keelt, et teie lapsed rohkem soome keelt kuuleksid. „Öeldakse hoopis, et toetage oma last sedamoodi, et rääkige, kui vajalik soome keele oskus on!“ Kohtumistel ütlesid lapsevanemad nii toredasti, et noh, ma nüüd hakkan õppima koos oma lapsega. „Siiamaani mul eriti ei olnud nagu motivatsiooni või indu või ka võimalusi. Aga nüüd ma õpin oma lapsega.“

Kui me lapsevanemad oma paati saame, siis on palju lihtsam edasi minna, pakkus ta. „Lapsevanemate jaoks on väga oluline, et ta laps saaks eesti keele selgeks ning lapsel tekiks sotsiaalsed kontaktid ka eestlastega. Just selline risti-rästi suhtlemine on hästi oluline,“ lausus Klaas-Lang.

Vajalik motivatsioon

Lingvist ja keeleõppejõud Mare Kitsnik rääkis motivatsioonist ja keeleõppe tõhususest, mis laias mõttes sõltub ta kultuurikontekstist ja hariduskontekstist. Kultuurikontekst on see kõik, mis ümbritseb keele õppijat, kus ta elab, mis ühiskonnas, kes on tema ümber, kuidas ta näeb vajadust ja võimalust seda keelt kasutada. Samuti see, kuidas suhtuvad sellesse õppimisse teda ümbritsevad inimesed, tema kaaslased.

Aga vähem oluline ei ole hariduskontekst. Kool kuulub hariduskonteksti ning eriti oluline on see, mis toimub konkreetses tunnis, nii eesti keele tunnis kui eestikeelses ainetunnis. „Igasuguses õppetunnis on oluline õppemetoodika. Õppemetoodika tähendabki seda, kuidas me näeme, kuidas õppimine toimub, millesse me ise usume, et kuidas inimene õpib. Sellel on väga palju erinevaid vastuseid ja uskumusi, et mis tunnis ikkagi tegelikult toimub.“

Samuti õppematerjalid on kahtlemata väga olulised. Kuigi ka öeldakse, et tänapäeval on internet ja kõik see muu elu täis materjali, mille järgi õppida, on õppematerjalid olulised. „Ja loomulikult õpetajad, kes on kindlasti tunnis toimuva võtmeisik, sest tema valib õppemetoodika, tema viib selle ellu, tema valib õppematerjalid ja tema loob õhkkonna, missugune tunne on õpilasel tunnis olla ja kui aktiivne, huvitav ja jõukohane see tund on,” tõdes Kitsnik.

30 aastat aineõpet

Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar tõi esile, et kui me räägime eestikeelsest õppest, siis me ei räägi ainult eesti keele õppimise metoodikast. „Me tahame, et kooli lõpetaja oleks osa muutuvast maailmast ja muudaks ise seda. Selleks peab ta olema loov, koostöine ja laia silmaringiga. Tal peavad olema õpioskused, enesemääratlus, tulevikuoskused, ta peab olema ennastjuhtiv. Ta peab olema elujaatav, oma tervisest hooliv, uskuma tulevikku ja unistama suurelt. Et muuta maailma, peavad tal kindlasti olema teadmised ja oskused, hoiakud ja väärtused, julgus, võõrkeeled ja kindlasti ka uudishimu.“

Narvas ei ole alustatud aga sugugi nullist. „Me oleme 30 aastat rääkinud eestikeelsest aineõppest. Me oleme 30 aastat rääkinud sellest, kuidas Eesti haridusse muudatusi sisse tuua. Üleminek eestikeelsele aineõppele on üks muudatus, mida tuleb ja saab juhtida nii, nagu iga muudatust juhitakse. Meil on kaasava hariduse põhimõtete rakendamise kogemus. Meil on keelekümblusprogramm ja lõimitud aine- ja keeleõppe kogemused. Meil on eesti keelest erineva kodukeelega laps eestikeelses koolis, millega puutusime esmalt võib olla tähenduslikumalt kokku niinimetatud rändekriisis 2015. aastast. Meil on väärtusarendusprogramm ja Hea Kooli mudel, kiusamisvaba programm, ettevõtliku kooli programm, tervist edendava kooli programm,“ loetles ta.

Kuigi need nimetused on väga erinevad, on nende kõigil üks eesmärk: toetada kooli õpetajat, juhti ja õpilast just nimelt selle poole, et tal oleksid teadmised, oskused, väärtused, põhimõtted.

Õppivate õpetajate puudus

Riigikogu liikme Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on meil aga aastaks 2030 vaja leida, koolitada ja ette valmistada ligikaudu 7000 õpetajat. „Siiamaani ei ole haridusministeeriumil ega kellelgi teisel selget visiooni, kuidas seda teha. See teeb mind väga murelikuks, sest niikaua kui meil ei ole piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid koolides ja lasteaedades, kannatavad need vähesed allesjäänud haridustöötajad topeltkoormusega ja elavad läbipõlemisriski tingimustes,“ tõdes ta.

Jufereva-Skuratovski väljendas muret ka selle üle, et haridusministeerium seab ebarealistlikke plaane, kuidas koolitada õpetajaid. Haridusministeeriumi helgete plaanide kohaselt on õpetajatel võimalus kiiresti täiendada oma eesti keele oskust ministeeriumi pakutavatel kursustel, sooritada eksam, saada vajalik tunnistus ja edasi töötada. Kursustel saab käia pärast tööaega. „Kas teie, head kolleegid, tõesti usute seda, et õhtused keelekursused töö kõrvalt annavad soovitud tulemuse? Keelt tuleb õppida mitte jooksu pealt, väsimusest kokku kukkudes, vaid sellele täielikult pühendudes.“

Eesti keele õppe probleemkomisjoni istungil oli arutelu, kus 20-aastase tööstaažiga lasteaia direktor pakkus välja lahenduseks koolitada õpetajad välja üheksa kuuga, saates nad õppima täiskoormusega statsionaarse õppekava raames, samal ajal säilitades nende palga. „Õppivaid õpetajaid pole lihtsalt kellegagi aga asendada. Igal juhul, kvalifitseeritud õpetajate juurdekasvuga on vaja väga tõsiselt tegeleda ja mitte loota sellele, et probleem seaduse vastuvõtmisega ise laheneb.“

Ta juhtis veel tähelepanu sellele, et venekeelsest ja segaperest pärit lapse eestikeelsesse lasteaeda panek automaatselt ei taga valmisolekut eesti koolis õppimiseks. „Tegemist on väga keerulise, rahalisi vahendeid ja aega nõudva protsessiga, milleks kõik pered kahjuks ei ole valmis. Täitsa vale ja ohtlik on üritada veenda kõiki vanemaid selles, et te panete oma lapse eesti lasteaeda ja küll ta õpib eesti keele selgeks, nii et ta on võimeline eesti koolis eesti keeles edasi õppima. Koolis need õppimisprobleemid ainult süvenevad,“ nentis Jufereva-Skuratovski.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.