"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
roheline pealinn Kõlvart: Tallinna eesmärk on liikuda säästva valitsemise suunas (0)
20. jaanuar 2023
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalandusvolinik Virginijus Sinkevičius. Foto Aleksandr Gužov

Linnajuhtimisele keskendunud konverentsi peaesineja, Euroopa liidu endine kliimavolinik Connie Hedegaard ütles, et teadlased ennustasid päris hästi ette erinevaid uputusi, põlenguid ja muid äärmuslikke ilmanähtusid, mis viimastel aastatel ikka enam meie maailma kimbutavad. “Kui tegutseme ühise meeskonnana, siis nii saamegi sajaprotsendiliselt süsinikuneutraalse tuleviku suunas jõudsalt edasi liikuda,” lausus linnapea Mihhail Kõlvart.

Vaata galeriid (53)

Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta avakonverentsi avanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb auväärse tiitli saanud linnadel võtta eestvedaja roll jätkusuutlike, vastupidavate ja kaasavate tulevikuasulate kujundamisel. Ühtlasi saavad linlased sellega head elamistingimused ja keskkonna, mis on aluseks jätkusuutlikule majanduslikule ning sotsiaalsele arengule.

„Euroopa linnad peavad läbivaks roheliseks muutuseks ulatuslikku koostööd tegema. Et me tõepoolest ka jõuaksime sinna, kuhu nii pühendunult praegu pürgime,“ rääkis Tallinna linnapea kokkutulnutele, kelle seas leidus nii linnapeasid kui -ametnikke üle terve maailmajao.

„Tahame uute tingimustega kohanema õppida. Mõtlema peame ka sellele, kuidas ootamatult esilekerkivaid probleemseid olukordi kiiresti ja edukalt lahendada. Kliimakriisiga oleme juba aastaid maadelnud, ka mure covidi pärast pole ikka veel kusagile kadunud. Ajad on tõepoolest rasked ja nõuavad vastupidavust.“

Ehkki Tallinn on Kõlvarti sõnul juba praegu Lääne-Euroopa riikidelt palju õppinud, siis seatud sihtideni jõudmiseks tuleb ühiseid arutelusid jätkata. Töö käigus saadud kogemusi saab omakorda teiste Euroopa linnadega jagada.

Muudatused puudutavad kõiki linlasi

“Meie, linnajuhtijad peame olulised keskkonnaeesmärgid kohalikule tasandile tooma,” kinnitas Kõlvart. Tema sõnul muutuvad selle käigus põhjalikult nii linn kui siinsete inimeste elukorraldus. “Muudatused puudutavad meid kõiki, kohalikust omavalitsusest igapäevaselt toimetavate linlasteni välja. Oluline on ka inimeste mõtteviisi ja hoiakuteni jõudmine.”

Kõlvarti sõnul on rohelise pealinna idee Tallinn 2035 arengustrateegiaga täielikult kooskõlas, puudutades muus hulgas linna kliimaplaani ja selle kiireks elluviimiseks vajalikke meetmeid. „Euroopa linnad ei tegele enam pelgalt munitsipaalteenuste pakkumise ja haldamisega. Meile on tekkinud uut sorti linnapead, kes mõtlevad sellest tööst suures plaanis. Nagu ka rohepöördest ja muutustega kaasa liikumise vajadusest. Ees ootavad suured väljakutsed, mis puudutavad lisaks keskkonnale ka inimeste sotsiaalseid olusid ja ühist majandusruumi. Kõige sellega toimetulekuks on vaja linna juhtimise ja haldamise põhimõtteid põhjalikult muuta.“

Tallinna linnapea sõnul tuleb keeruliste aegadega kohanemiseks harjutada paindlikkust, konsensuse leidmist ja kogukonna kaasamist otsuste tegemisse. „Kuidas täpselt neis suundades liikuda, see on igas linnas juba natuke eri moodi. Meil kõigil on vaja aga Euroopa liidu juhatust, et saaksime oma kogemused ühendada ja kokku tuua. Ikka selleks, et üksteist õpetada ja ka ise üksteiselt õppida.“

Kõlvarti sõnul tahab Tallinn alustada rohelise pealinna teemalisi arutelusid ka teiste linnapeadega, seistes pühendunult rahvusvahelise koostöö hea käekäigu eest.

Eesmärgiks on sajaprotsendiliselt süsinikuneutraalne tulevik

„Linnana oleme Euroopa liidule väga tänulikud, et sealt nii heade ettepanekute ja suundadega lagedale tullakse. Lisaks antakse nende elluviimiseks ka suurepärased tööriistad,“ kiitis Kõlvart. Samas heitis Tallinna linnapea õhku olulise küsimuse – tehakse küll palju, aga kas tehakse ikkagi piisavalt?

„Peame küsima, kas vajaksime seni leitud võimalustest veel siduvamaid ja mõjusamaid lahendusi, et üldine süsteem paremini painduma ja muutustega kohanema annaks. Sellele vastamiseks on vaja strateegilisi arutelusid kõigi Euroopa riikide vahel,“ tõdes Tallinna linnapea. Lõpetuseks tunnustas Kõlvart ka Euroopa komisjoni head tööd, mis aitab sihti rohelisele suunale seada ja sellele jäädagi.

„Linn on selles elavad inimesed,“ tähendas Kõlvart. „Me muudame asju, kui tegutseme ühise meeskonnana. Just nii saamegi sajaprotsendiliselt süsinikuneutraalse tuleviku suunas jõudsalt edasi liikuda. Seepärast rõhutan lõpetuseks veel kord: meie, linnad, peame koos töötama, kogemust jagama, üksteiselt õppima ja teineteist tegevuse käigus ka innustama. Nii kasvatamegi vastupidavust ja soodustame kõigi osaliste kaasamist, et muuta meie linn jätkusuutlikuks ja tulevikku vaatavaks roheliseks asunduseks.“

Euroopa liit on juba üle viie miljardi euro valmis pannud

Euroopa Liidu keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius rõhutas, et otsustav pööre rohelise ning süsinikuneutraalse majandusmudeli sunnas on praegustel aegadel Euroopa liidu suurimaks ja olulisemaks sihiks. Just selle eesmärgi täitmisele aitab kaasa ka rohelise pealinna tiitli väärikas positsioon, et selle käigus ka vajalikke ühiskondlikke muutusi kindla käega läbi viia.

„Kliimamuutused, liikide kadu, saaste ja reostus,“ loetles Sinkevičius kriitilisi keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kiiresti tegeleda. „Rohepöörde näol on meil olemas plaan, millega kavatseme sellele kõigele lõpu teha.“

Oluliste eesmärkidena osutas keskkonnavolinik ka ringmajanduse, looduslike koosluste taastamise, mahedama põllumajanduse arendamise ja teiste oluliste muutuste vajadusele, mis rohepöörde visioonis ka tähelepanu alla tuuakse.

„Linnadel on kõiges selles väga oluline roll,“ kinnitas Sinkevičius, viidates muu seas õhusaaste vähendamise vajadusele, millesse just need inimasustuse keskused edukalt panustada saavad.

„Muutus pole kunagi lihtne, vastupidi – muutus on raske,“ võttis keskkonnavolinik Sinkevičius olukorra kokku. „Aga just selle pärast ongi Euroopa liit juba üle viie miljardi euro valmis pannud, et toetada erinevaid keskkonnaprogramme rohepöörde edukaks saavutamiseks. Kui kavandatavate toetuste summad tunduvad suured, siis seda seepärast, et meil pole mingeid illusioone vajalike muudatuste suuruse ja kulukuse osas.“

Kliimamuutus on kõigile nähtaval ja tuntaval kujul kohale jõudnud

Linnajuhtimisele keskendunud konverentsi peaesineja, Euroopa liidu endine kliimavolinik Connie Hedegaard tõdes, et mitmesugused kriisid ja nende lahendamise vajadus seab poliitiliste otsustajate „taldrikule“  palju – sealjuures langeb kaasnev koormus paljuski just linnadele ja omavalitsustele.

„Meenutagem või Euroopa eelmist aastat. Temperatuurirekordid Itaalias, veetranspordi peatumine Saksamaal, metsatulekahjud Hispaanias, Prantsusmaal ja mujal. Tuumajaamasid, mis tuli sulgeda vee vähesuse tõttu,“ loetles Hedegaard vaid mõnesid neist sündmustest, mis lisaks kliimateadlastele ka poliitikutele ja kodanikele üle kogu maailmajao aina enam muret valmistavad.

„Meenutame, mida ütlesid teadlased poliitilistele otsustajatele ja suunaseadjatele terve dekaad tagasi? Nad ütlesid, et meil on veel kümme aastat aega, aga kui me jõuame 2022. aastasse ja pole ikka veel midagi teinud, siis hakkavad kõigi silme all arenema juba pöörased ja hävitavad sündmused. Nüüd, selle olukorrani jõudes näeme, et teadlased ennustasid päris hästi ette erinevaid uputusi, põlenguid ja muid äärmuslikke ilmanähtusid, mis viimastel aastatel ikka enam meie maailma kimbutavad. Nüüd saame aru ka sellest, et teadlased tõepoolest üritasid meid hoiatada. Sest praeguseks on kliimamuutus kõigile nähtaval ja tuntaval kujul kohale jõudnud.“

Just linnad saavad Hedegaardi sõnul heidutavate kriisidega toime tulemiseks ja koguni nende lahendamiseks palju ära teha. „Minu küsimus linnavalitsejatele oleks – kas te suudate seatud eesmärke ka tegelikult täita? On teil piisavalt mõjuvõimu, et põhjalikke muutusi meie elukorralduses ka päriselt ellu viia? Neid küsimusi peab selles väljakutseterohkes olukorras endale pidevalt esitama.“

Endine Euroopa kliimavolinik rõhutas ka planeerimise kui ühe mõjusaima linnade kasutuses oleva tööriista tähtsust, astudes sellega vastu kriisidele ja tehes rohepöörde ellu viimiseks otsustavaid käike.

Lõhe noorte ja vanade vahel

„Strateegilise linnaplaneerimisega saab lahendada küsimused, kust leida ruumi toidu kasvatamise, looduskaitse, metsa, energiatootmise ja teiste vajalike valdkondade heaks,“ rääkis ta. Endine kliimavolinik jagas Kõlvarti entusiasmi rahvusvahelise koostöö osas nende eesmärkide saavutamisel. „Koos peame aru saama, kuidas ikkagi edasi minna. Tuleb luua võrgustik, mis aitaks meil kiiresti vajalikke otsuseid langetada.“

Hedegaardi sõnul kardetakse pöördeliste muutuste puhul kõige rohkem kollaveste. Ehkki tegemist on temagi sõnul murekohaga, siis avaldas endine kliimavolinik ikkagi lootust, et Euroopal on võimalused majanduslikus mõttes kõige haavatavamate kaitsmiseks rkaasnevate muutuste eest.

„Mina kardan hoopis hullemat vastandumist – nimelt põlvkondade vahelist kokkupõrget,“ leidis Hedegaard. „Ühel pool noored, kes tõesti muretsevad jätkusuutmatu süsteemi ja ähvardava kliimaprobleemi pärast. Teiselt poolt jällegi vanemad inimesed, kes pole päris kindlad, kas suudetakse rohepöörde tõttu tekkivate majanduslike väljakutsetega ka tegelikult hakkama saada. Selline polarisatsioon võib tekitada koguni äärmuslikke reaktsioone ja liikumisi.“

Konverentsil arutasid Euroopa kohalike omavalitsuste poliitikud ning ametnikud koos erialaspetsialistidega väljakutseid kestlike, kaasavate ja õiglaste linnade kujundamisel, kus on kõigile tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ning kuidas muuta Euroopa linnad turvaliseks, kaasavaks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks. Samuti, milliseid koostöövorme on linnades säästva arengu jaoks vaja, kuidas saame kodanikke, organisatsioone ja ettevõtteid linnajuhtimisse kaasata, millised on ühisloome tööriistad ning kuidas saavad inimesed ja organisatsioonid oma häält kuuldavaks teha. 

Neljapäevast laupäevani toimuvad Euroopa rohelise pealinna avaüritused on toonud Tallinnasse 57 linna ja valla esindajad enam kui 20 Euroopa riigist, sealhulgas kaheksa linnapead.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.