"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
heategevuskonverents Merike Martinson: 1990. aastate algul peeti heategevust justkui kerjamiseks. Keskmine annetaja annetab Eestis aastas 60 eurot (1)
20. jaanuar 2023
Merike Martinson Foto Albert Truuväärt

Täna toimunud Tallinna Lastehaigla Toetusfondi 30. juubeli heategevuskonverentsil rääkis fondi nõukogu esimees ja asutajaliige Merike Martinson, et fondi algusaastatel 1990. aastate alguses oli heategevusel negatiivne alatoon, kuid see on aastatega muutunud.

Mis aga pole Martinsoni sõnul muutunud, on rahapuuduse küsimus. „Kui alustasin arstina, siis anti mulle kaasa põhimõte, et laste tervis on esmatähtis ja sellele peab alati olema roheline tee. Minu tööelu on olnud selles mõttes õnnelik, et saatuse tahtel on see viinud mind mitmete oluliste algatuste eesotsa nagu laste intensiivravi loomine, vaimse tervise keskuse rajamine jpm. Aga alati on sinna juurde kuulunud klausel, et väga tore, tehke, aga raha ei ole,“ ütles Martinson. „Kuid oleme toetusfondis alati lähtunud põhimõttest, et kui tahad midagi ära teha, siis otsi võimalusi selle tegemiseks, mitte põhjusi mitte tegemiseks.“

Kuigi Eesti taasiseseisvumine tõi Martinsoni sõnul suurt rõõmu, katkes siis lastehaigla varustamine ravimite, tarvikute ja aparatuuriga Venemaa poolt. „Samas ei olnud Eesti ühiskonna suhtumine heategevusse just kuigi hea – seda peeti justkui raha kerjamiseks. Õnneks olid Tallinna lastehaiglal loodud sidemed Helsingi lastehaiglaga, ravimifirmade ja heategevusorganisatsioonidega, tänu millele saime sellest kriisist üle. Kuid selline oli foon Lastehaigla Toetusfondi loomiseks,“ rääkis Merike Martinson. „Suure muutuse tõi kaasa toetusfondi uus juht Liis Klaar, kes aitas meil ühiskonnas juurutada mõtet, et heategevus on iga arenenud ühiskonna osa ja auasi ning firmadele isegi kasulik. Õnneks on selline suhtumine täna valdav.“

Headust peetakse suureks vooruseks

Sama meelt on ka konverentsil avasõnad öelnud kirjanik Vladislav Koržets, kelle sõnul peetkase maailma religioonides kaastunnet ja headust suureks vooruseks. „Heldus on sõna mida me kõik teame, kuid kasutame nii kirjas kui kõnes siiski võrdlemisi harva. See sõna pole laenatud muudest kultuuridest, vaid on iidne läänemeresoome sõna. Kui ütleme „heldeke küll“ või „helde taevas“, siis me lihtsalt ei mõtle selle tähenduse peale,“ rääkis Koržets.

„Viimaste sajandite jooksul on õhumaine ühiskond muutunud inimkeskseks ühiskonnaks. Mõningatel andmetel on eestlased eriti jumalakauge rahvas. Ma ise arvan, et see pole tõsi – nendes küsitlustes on küsitud valesid asju. Ma ise küsiks: kas teile tundub, et teil on olemas hing?“ selgitas Vladislav Koržets. „Eesti vanarahvas ütles, et inimesel on sees hing, loomal aga toss. Mina tunnen ennast hästi siis, kui mu hing on rõõmus, tänulik, helde.“

Selveri juhatuse liige: imedele kaasa aitamine on jõukohane paljudele

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp oma ettekandes „Koos on kergem – heategevusest ettevõtja pilgu läbi“, et imede toimepanek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele.

„Minagi olen arstidele, õdedele ja imedele lootnud ning mõtisklenud selle üle, kus on inimvõimete piir – seda polegi. See erineb inimeseti ning seda saab nihutada. Kõik ei lähe piiriga jõudu katsuma, kuid igaüks, kes väikestega töötab, peab olema valmis oma tegudega imesid korda saatma. Inimliku ja jumaliku kohtumispaiga lähistel tegutsemine ehk imede toime panek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele,“ sõnas Kristi Lomp.

„Selveri jaoks on lastehaiglate toetamine kõige pikemaajalisem väärtuspõhine tegevus. Selveris teame igal aastal, et koos on kergem. Peame kodumaise kaubanduse lipulaevana ühiskonnale tagasi andma. Me soovime olla suunanäitaja ja eeskuju. 2003. aastal ütles Andres Järving, et tahame toetada neid ettevõtmisi, millel on õilis eesmärk. Siiani oleme igal aastal toetussummat suurendanud ning meie „Koos on kergem“ kampaania on aastate jooksul kogunud üle miljoni euro. Head teha on hoopis mugavam kui sellest rääkida, eestlastele kombekohaselt. Maised imed ei sünni ilma inimeste pingutusteta. Nii kaua kui meil on võimalus kaasa aidata imedele, on meie kohus aidata. Osa imedest pole meie teha ning siis peame lootma kõrgematele jõududele,“ rääkis Kristi Lomp.

Kes on sotsiaalne kiskja?

Zooloog Aleksei Turovski rõhutas enne oma ettekannet, et analoogiad ei tõesta mitte midagi ning sõnas, et loomariigis ei ole koos kergem ega lihtsam, vaid tihtipeale palju raskem, keerulisem ja ohtlikum. „Kui aga õnnestub koos elada, siis on koos kindlam. See annab lootusele reaalsust ja see on määrava tähtsusega. Kes on sotsiaalne kiskja? Sotsiaalne kiskja on selline liik, kelle esindajad teevad koostööd, jaotades funktsioone jahi pidamisel. Võttes vastu kõige suuremaid väljakutseid, mis neil on, sest iga hamburger hakkab vastu!“ rääkis Turovski.

Aleksei Turovski
Pilt: Mats Õun

Aleksei Turovski pööras pilgu ka taimeriiki ning ütles, et kena noor mets on tegelikult männi või näiteks kuuse põld. „Metsaks saab see siis, kui need üksteist abistama hakkavad, need elusad organismid, mis seal elavad. Vanas metsas – mis saab küpseks 80-90 aastaselt – abistavad, hoiavad, toidavad, kindlustavad vanad puud noorte puude elu. Loomariigis on abi on täiesti omal kohal, kuid kuidas loomad osutavad abi? Väga lihtsalt ja äärmiselt asjalikult – nad osutavad abi siis, kui seda on vaja. Nad osutavad abi nendele, kellel on seda vaja, ja nad osutavad abi nii palju, kui nemad saavad, ilma sellest sõnaliselt kuulutamata,“ märkis Turovski.  

Keskmine annetaja annetab Eestis aastas 60 eurot

Mõttekoja Praxis tegevjuht Urmo Kübar ütles, et kõik, mida annetuste puhul numbrites mõõta saab, on läinud aina paremaks. 2021. aastal annetati Eesti vabaühendustele 55 miljonit eurot, Lastehaigla Toetusfond oli viiendal kohal. Keskmine annetaja annetab Eestis aastas 60 eurot.

„Covid ega sõda Ukrainas pole näidanud, et soov head teha väheneks, annetajaid on aina enam,“ rääkis Urmo Kübar. „Eesti annetajad saavad tegelikult annetada rohkem, seda eriti jõukad ja ka keskmine tavainimene.“

Urmo Kübar märkis, et võimaluste nägemine probleeme lahendada on oluline. „Me võiksime annetajana olla nõudlikud nende organisatsioonide vastu, keda toetame. Ootan organisatsioonilt, mis on nende plaan ja hiljem soovin olla kursis, kuidas läinud on. Ükski oluline probleem ei saa olla lahendatud mõne aastaga, oluline on, kuidas liigume lahenduse suunas. Kõige esimene ja mõistlik samm oleks maksusoodustuse piirmäära kaotamine annetustele.“

„Minu jaoks Eesti suhteliselt individualistlikus ühiskonnas on heategevus võimalus koostööks: see on selline unikaalne koostöövorm, kus on koos halastus kõige laiemas mõttes. Halastada kannatajale, sellele, kellel on puudus,“ lausus Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves. „“Helge homne“ on üks vaste eesti keeles innovatsioonile, eriti meditsiinis aset leidvale heategevusele, see on alati seotud meditsiiniga, helge homsega. Heategevusfondi eesmärk on olla innovatsiooni vedur,“ tõi Evelin Ilves välja.

Confido tegevjuht Kalev Reiljan märkis, et Eestis on aitamise ja annetamise kultuur arenenud jõudsalt. „Eestis on hea pinnas annetamisele ja aitamisele, kuna ühiskond on väga kokkuhoidev. Mina pole eales Eestis elades tundnud, et parim toit eestlasele on teine eestlane. Meil on ühiskonnas kõrge usaldus ja aitamise kultuur on seetõttu väga hea. Ma pole kordagi mõelnud annetades selle peale, et saan tulumaksu tagasi, see on sekundaarne. Eestis on lihtne annetada, meil on tublid vabatahtlikud inimesed ja ühendused. Eestis on keskmiselt usaldus väga kõrge. Mul pole kordagi tekkinud annetades küsimust, et see läheb valesse kohta.“

„Annetamisest saab kasu saab kogu ühiskond,“ ütles Tallina Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts. „Esmalt saab kasu annetaja, teine kasu on see, et saame annetajaid juurde. Annetus võiks olla anonüümne, aga teavitatud. Usun, et saame niimoodi mõjutada seda kolmandikku ühiskonnast, kes veel ei anneta.“

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõi esile, et heategevus kui selline näitab meie ühiskonna küpsust. „Kui varasemalt oli annetamine ettevõtjate poolt rohke, siis järjest enam on see midagi, mis on üksikisiku küsimus. Me ei taha olla ainult saajad ühiskonnas. Eestis on annetamine mugav.“

Ka minister leidis, et üle tuleb vaadata, et inimesele ja ettevõtjale oleks soodne annetada. „Meil peaks olema soodustus, see näitab ühiskonna hoiakut. Maksusoodustused on üks võimalus, kuidas riik nügimise kaudu kõigi käitumist muuta saab. Heategevus peab andma mingi kiirendi.“

Konverentsi moto oli „Me ei saa aidata kõiki, aga kõik saavad aidata kedagi“ (Ronald Reagan).

Tallinna Lastehaigla Toetusfond tänab kõiki häid inimesi, kes on 30 aasta jooksul fondile annetusi teinud ja aidanud seeläbi Tallinna Lastehaigla väikeseid patsiente.

Tallinna Lastehaigla Toetusfond (www.toetusfond.ee)on heategevusfond, mille eesmärgiks on parima võimaliku meditsiinilise abi toomine Tallinna Lastehaiglasse. Soovime kaasa aidata, et Eesti suurim lastehaigla oleks igati lastesõbralik. Toetusfondi patroon on Evelin Ilves, nõukokku kuulavad Janek Mäggi, Adik Levin, Tiit Kõuhkna, Merike Martinson, Jaagup Kreem, Pille Lukin, Erki Peegel, Silva Tomingas, Raivo Laus. Fond on asutatud 20. jaanuaril 1993; 2023. aastal täitub fondil 30. tegevusaasta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei ole nii ühene
21. jaan. 2023 18:41
On kindlad grupid, kellele annetamine on auasi, ning on kindlad grupid, kelle annetuspalvet peetakse kerjamiseks.