Viin arvestab piirkondade planeerimisel, et linn oleks naistele ja lastele turvaline, igas kortermajas paikneks kogukonnaruum ning lasteaiad asuks päikselistes kohtades. Sellest tuleb Euroopa rohelise pealinna avakonverentsil rääkima Viini linnaplaneerija, Tallinna raamatukogud aga korraldavad avapäeval töötube potipõllumajandusest laste kasvatamiseni.

Viimaks ometi saab Tallinn kätte kauaigatsetud rohelise pealinna tiitli. Selle aasta jaoks loodud programm pakub põnevaid tegevusi kõigile linlastele. Restoranides saab valida keskkonnasõbralikult valmistatud toite, koduasumis osaleda elurikkust suurendavatel talgutel, projekt “Rohejälg” aga muudab linna inimsõbralikumaks. “Tahame, et sel projektil oleks ülelinnaline mõõde,” lausus rohepöörde kompetentsikeskuse juht Liis Vahter. “Et see poleks vaid kesklinnas, vaid midagi toimuks igas linnaosas, et jõuda võimalikult paljude linlasteni.”

21. jaanuari õhtul toimub Euroopa rohelise pealinna avapidu. Seal annavad tiitli Tallinnale üle Euroopa Liidu keskkonnavolinik Virginijus Sinkevicius ja 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna Grenoble´i linnapea Éric Piolle. Igaüks võib sellest tehtud saadet jälgida 22. jaanuaril kell 11.15 ETV-st.

Tuntud restoraniomanik õpetab jääkidest hõrgutisi valmistama

2. veebruarini korraldab mitme söögikoha omanik Kristjan Peäske 22 Tallinna koolis 7.-9. klasside õpilastele toidu raiskamise vastaseid töötube.

Aasta jooksul on keskkonnateemalised töötoad kavas ka koolides ja lasteaedades. 16.-27. jaanuaril käivad Koeratüdruk Lotte ja Jänku Juss ligi 40 lasteaias prügi sorteerimisest rääkimas. 23. jaanuarist 2. veebruarini korraldab mitme söögikoha omanik Kristjan Peäske 7.-9. klasside õpilastele toidu raiskamise vastaseid töötube 22 Tallinna koolis. “Paari nädala jooksul levitame õpilaste seas mõtteviisi, et toit pole raiskamiseks,” lausus Peäske. “Meil on kaasas näiteks toidujääkidest tehtud küpsised, samuti valmistame lastele külmikujääkidest munaroogi. Tahan teha neid koolitusi kaasaval moel, et teadmised kinnistuksid ja lapsed suudaksid ka oma vanemaid toidu raiskamist vältima panna.”

Peäske on ühtlasi üks rohenügijatest, kes Euroopa rohelise pealinna aastal teistele keskkonnahoius eeskuju annab. “Roheteema on mulle hingelähedane juba pikemat aega ja olen õnnelik, kui saan panna inimesi rohkem meie ümbrusele mõtlema,” lausus ta.

Päeskele kuuluvad söögikohad kannavad ka rohemärgist, mis kinnitab, et sealne toit on keskkonnasõbralikult toodetud ja käideldud. Rohenügijaks saab pürgida iga rohelise missiooniga linnakodanik. Lisainfot selle kohta leiab greentallinn.ee/rohenugijad.

Jaanuaris algab botaanikaaias terve aasta kestev Euroopa rohelise pealinna eriprogramm, mille esimene üritus on Peeter Lauritsa möödunud nädalal avatud näitus “Jäämere purjed palmimaja taevas”. Lauritsa sõnul on kogu näitus ehitatud üles kontrastidele ja harjumuspärasest erineva vaatenurga nägemisele. “Näitame troopilises botaanikaaias fotodel Arktika elustikku, samas on seal ka maapealsed vs veealused taimed. Lisaks näidatakse asju, mida tavaliselt inimesed näevad ja pildistavad ülevalt alla, nüüd alt üles,” rääkis ta. “Näituse mõte on tuua esile kõigi eluvormide ühtsust ja seotust.”

Loodusfotod asuvad näitusel kahel suurel palmimaja lakke tõmmatud purjel, nende kõrval näeb ka üht videoteost. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Suur konverents toob rohepealinnad Tallinna oma keskkonnanõkse jagama

Elumajad olgu kõige rohkem viiekorruselised, et emal ja lapsel säiliks side, leiavad Viini juhid oma linna planeerides.

19. jaanuaril kohtuvad Tallinnas kahe rahvusvahelise linnade võrgustiku, Euroopa rohelise pealinna ning Global Goals for Cities võrgustike liikmed, et vahetada kogemusi jätkusuutlike linnade arendamisel ning arutleda rohelise pealinna tiitli tuleviku üle.

20. jaanuaril toimub aga Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta avakonverents jätkusuutlike linnade teemal. Eri rohepealinnad jagavad seal oma kogemusi, kuidas linnaelu meeldivamaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta. Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampus tõi hulga põnevaid näiteid Viinist, mille planeerija ka Tallinna konverentsile tuleb.

“Viin on juba 20 aastat rakendanud sootasakaalus linnaplaneerimist,” lausus Kampus. “See tähendab, et mingit uut paika planeerides arvestab linn, et naistel ja lastel oleks tänaval turvaline. Selleks arvestatakse tänavavalgustuse, inimeste teekondade ja võimalike pimedate nurgatagustega. Uut kvartalit planeerides on kohustus rajada sinna lasteaed, ning see peab asuma kohas, kuhu alati paistab päike, mitte aga kuskil nurga taga.”

Viin arvestab elanike suurema heaoluga ka majade planeerimisel. “Majade suurim lubatud kõrgus on viis korrust, sest see on maksimum, mille puhul ema näeb aknast välja vaadates oma hoovis mängivat last,” selgitas Kampus. “Kõrgemal elades kaoks emal ja lapsel juba kontakt. Samuti peavad uutes kortermajades asuma ühised ajaveetmise ruumid majaelanikele. See tekitab kogukonnatunnet ning kui emad on oma väikeste lastega kodus, on neil ka koht, kus omavahel kohtuda ja suhelda ilma, et peaks kodust kaugele minema. Samuti on sellist turvalist suhtluspaika vaja eakatele.”

Kampuse sõnul ei tähenda jätkusuutlik areng niisiis ainult linna loodushoidu, vaid elukeskkonda laiemalt. “Loomulikult on looduskeskkond kestliku arengu juures kõige olulisem, kuid sellega on tihedalt seotud ka inimeste põhivajadused, heaolu ning majandus. Majandus ei tohi kunagi resursse üleliia kasutada ega loodust hävitada.”

Sama kinnitas linnapea Mihhail Kõlvart. “Meie suurem eesmärk on tallinlaste heaolu,” lausus ta. “Euroopa rohelise pealinna tiitel on ainult üks verstapost selles suuremas pildis, mille omale eesmärgiks seadnud oleme.”

Euroopa rohepealinna büroo partnerlussuhete juht Kadri Kopli sõnul ootab Euroopa komisjon linnadelt üha uusi tulemusi ja sooritusi keskkonnasõbralikumaks muutmisel ning konverents aitab nende nõudmistega kaasas käia.  “Kaks kolmandikku Euroopa rahvast elab linnades ja rohepööre on suuresti omavalitsuste õlul,” märkis ta. “Kui linnad ebaõnnestuvad, ei saa rääkida mingist jätkusuutlikust elust meie planeedil. Me ei saa lõputult loodusressursse raisata nii, nagu seda seni on tehtud. Konverents aitab linnadel kogemusi jagada, et me saaksime teadmisi, kuidas üht või teist asja teha. Lisaks aitab konverents linnade huve esindada, et aina rangemaks muutuvate keskkonnareeglite puhul oleksime kõik ühel lainel. Keskkonnapoliitika väljatöötajad peavad teadma olukorda linnades ja sellega oma töös arvestama.”

“Keskkonnasõbralikuma linna suunas viivad muutused peaksid olema nähtavad igal pool Tallinnas: tänavapildis, linna töötajate ja ametnike suhtumises ja linnakodanike mõtteviisis,” ütles avakonverentsil osalev linnapea Mihhail Kõlvart.

Raamatukogust saad ka tööriistu ja spordivahendeid

Rohelise pealinna ja liikumisaasta algust tähistab keskraamatukogu metsaretk, Mustamäel saab osaleda võrsete kasvatamise ning Haaberstis mahekosmeetika töötoas. 21. jaanuaril toimuvad Tallinna keskraamatukogu raamatukogudes üle kogu linna koolitused ja töötoad, mis käsitlevad keskkonnateemasid alates digiprügi koristamisest ja taaskasutusest kuni maitse- ja toataimede kasvatamise, linnaaianduse ja seemnepaberite tegemiseni. Kõik töötoad on tasuta, kuid eelregistreerimisega.

Keskraamatukogu arendusjuhi Kristi Veeberi sõnul tahtis raamatukogu pakkuda inimestele just praktilisi tegevusi, et roheteema ei jääks neile kaugeks. “Teemade valik on võimalikult lai, et igaüks leiaks endale midagi,” lausus ta. “Vanemad saavad tarkust, kuidas lastele loodussäästlikkust õpetada, aiandushuvilised aga näpunäiteid, kuidas aknalaual rohelist kasvatada. Hea on ju mõista, kuidas keskkonnahoidu oma igapäevases elus rakendada. Raamatukogu on selleks väga sobiv koht, sest iseenesest oleme me ju rohelise mõtteviisi kandjad. Me näitame, et kõike ei pea tingimata ostma, ressursse võiks hoopis jagada. Viimasel ajal me ju ei laenuta ainult raamatuid, vaid ka tööriistu ja spordivahendeid.”

Botaanikaaed õpetab liigset murupügamist maha jätma

Koolitused teevad ka selgeks, kuidas rajada koduaeda kaunist ja lopsakat tiiki.
Botaanikaaed pakub aasta jooksul ka üsna praktilisi loenguid ja koolitusi. “Meie enda teadurid korraldavad mais näiteks eri õumurude kasvatamise töötoa,” ütles sealse teadus- ja haridusosakonna juhataja Siiri Liiv. “Räägime, millised peaksid õiged murud olema, ja kuidas neid selliseks kasvatada. Märksõnaks on siingi elurikkus – et ka erinevad taimed, pisiloomad ja putukad tunneks end murus hästi. Eks me oma töötoas talitseme inimeste suurt niitmisvaimustust. See, mida peetakse umbrohuks, ei pruugi umbrohi ollagi.”

Lisaks tõi Liiv esile koolituse “Liigirikas koduaia tiik”, kus tearkusdi jagavad Tartu ülikooli spetsialistid. 10. juunil korraldab botaanikaaed ka looduskaitse messi, kus tulevad kokku loodushoidu propageerivad ühendused kõikjalt Eestist. “Organisatsioonid teevad oma töötubasid ja ettekandeid. Muidu me võib-olla ei teagi, millega meie erinevad looduskaitse ühendused tegelevad,” mainis Liiv.

Botaanikaaia rohelise pealinna aasta üritused on mõeldud kõigile vaid botaanikaaia pileti hinna eest.
Linn on loonud ka toetuse elukeskkonda rikastavate ja väärtustavate algatuste elluviimiseks, mida on oodatud taotlema MTÜ-d või vähemalt 18-aastased Tallinna elanikud. Taotlusvoorude tähtajad on 20. jaanuar, 17. veebruar ja 17. märts.

Läbi aasta toimub elurikkuse talgute programm, kus soovijad saavad ise käed külge panna, et oma kodukoha loodust hoida ja märgata. Pirital näiteks toimusid mullu septembris jõe ja rannaääre väikeprügist korrastamise talgud, mida tänavu loodetakse veelgi suuremalt ette võtta.
Rohelise pealinna programmis on üle 60 ürituse. Lisainfo aadressilt greentallinn.ee.

Kuidas panna lapsi loodust armastama?

21. jaanuaril

• Rohelise pealinna aasta avamise puhul toimuvad tasuta koolitused ja töötoad raamatukogudes.
• Kella 12-13 on keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) kavas aruteluring “Rohepered – laste kasvatamine keskkonnateadlikult ja -teadlikuks”, selle viib läbi Farištamo Eller.
• Rohelise pealinna ja liikumisaasta algust tähistab metsaretk, mis algab kell 12 keskraamatukogu fuajeest (Estonia pst 8), aga liituda võib ka kell 12.35 Rehe peatuses. 2 km pikkusel retkel räägitakse sellest, miks meil on vaja looduses liikuda. Tutvuda saab üle 100 aasta vanuste Peeter Suure merekindluse laskemoonaladudega. Registreerimine tel 683 0920 või eo@tln.lib.ee
• Nurmenuku raamatukogus (Ehitajate tee 109a/2) on kella 12-13 mahekosmeetika töötuba, Laagna raamatukogus (Võru 11) samal kellaajal töötuba “Maitse- ja toataimede kasvatamine ja hooldamine, linnaaiandus”.  
• Kella 13-16 Kännukuke raamatukogus (E. Vilde tee 72) võrsete kasvatamise töötuba. Vaata tervet raamatukogude kava https://keskraamatukogu.ee/tallinn-roheline-pealinn-2023/

Vaata rohelise pealinna aasta avamist pühapäeval ETVst kell 11.15

21. jaanuar
• Euroopa rohelise pealinna avamisüritus, kus tiitel antakse Tallinnale üle. Avasündmust saab jälgida järgmisel hommikul kell 11.15 ETV-st.

Märts
• Rohetärnid restoranide nädalal menüüdes. Restoranid saavad lisada tärne toitudele, mille keskkonnajalajälg on väiksem.

9. mai
• Euroopa päeva tähistamine 150 puu istutamisega koos Laulupeo SA-ga. Kavas on ka istikute ja seemnete laat ning töötoad ja seminarid linnarahvale koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

1.-18. juuni
• Linnaruumi festival “Tulevik on täna(v)”. Festival kutsub linlasi kliima, elukeskkonna ja linnaruumi teemadel kaasa mõtlema, tegutsema, vaatama, kogema, avastama.

2.-4. juuni
• Vanalinnapäevade raames eriprogramm “Vanalinn kui roheline elukeskkond”.

30. juuni – 2. juuli
• Keskkonnahoidlik noorte laulu- ja tantsupidu

31. august – 16. september
• Läänemere äärsetele linnadele suunatud kampaania mererandade puhastamiseks väikeprügist. Toimub koostöös Helsingi linna, Let´s Do It World jt partneritega.

14.-17. november
• Roheinnovatsiooni nädal: Tallinn Cleantech EXPO , Cleantech Forum Europe, Targa linna konverents

Terve aasta
• Elurikkuse talgud: talgute programm, kus linnakodanikud saavad kaasa lüüa, et oma elupiirkonna elurikkust toetada.
• Prügihunt – lasteaedades ja koolides jäätmete liigiti kogumise kampaania.
• Loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta Tallinna lasteaedades ja koolides.
• Rohelise pealinna seminarid, loengud ja õpitoad botaanikaaias.