"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
HINDED VABAKS Üha enam koole eelistab loovamate ainete puhul viiepallisüsteemi üle parda heita, kujundav hindamine võib aga õpetajatele liigseks koormaks saada (1)
20. jaanuar 2023

„Oskusainetes kujundav hindamine tõepoolest õigustab ennast, sest selliste ainete nagu kunst puhul on hinnangu andmine ju suhteline. Seevastu kujundava hindamisega saame anda lastele ja ka nende vanematele hoopis põhjalikumat tagasisidet teemast ja selle valdamisest,“ rääkis Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall õpetajate kogemustest uudsete hindamismeetoditega.

Nii mõnigi lapsevanem on väljendanud kahtlust küsimuses, kas õpilastele peaks panema numbrilisi hindeid – eriti veel sellistes andepõhistes oskusalades nagu kunst, kehaline kasvatus, muusika või tööõpetus. Riik on õppeasutustele esimeste kooliastmete hindamisel sealjuures suhteliselt vabad käed andnud ning koolides üle Tallinna kasutatakse võimaldatud vabadust ikka julgemalt.

„Meie läksime oskusainetes juba aastaid tagasi kujundavale hindamisele üle,“ rääkis Kristiine Gümnaasiumi direktor Tiina Pall. Kes veel ei tea, siis tänapäeval üha suuremat populaarsust koguva kujundava hindamise puhul analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega, tehes ettepanekuid ka lapse edasise kujunemise toetamiseks.

„Oskusainetes kujundav hindamine tõepoolest õigustab ennast,“ kinnitas koolidirektor Tiina Pall Kristiine gümnaasiumi senisest kogemusest, kus kobamisi proovitud uudset hindamissüsteemi nüüd juba kuuenda klassini kasutatakse. Kolmandas kooliastmes tuleb nii või teisiti praeguste seaduste järgi viiepallisüsteemile üle minna.

„Kes saab siis tegelikult öelda, kuidas on „õige“ ja kuidas „vale“ sellistes valdkondades nagu näiteks kunst. Hinnangu andmine on sellisel puhul ju suhteline,“ selgitas Kristiine gümnaasiumi direktor põhjuseid, miks kool oskusainetes uudsele süsteemile üle on läinud. „Kujundava hindamisega saame lastele ja ka nende vanematele anda põhjalikumat tagasisidet teemast ja selle valdamisest. See omakorda aitab neil paremini edasi areneda ja uusi oskusi õppida.“

Kujundav hindamine nõuab süvenemist

Sarnastel põhjustel otsustati ka Kalamaja põhikoolis tuttavast viiepallisüsteemist loovate ainete puhul loobuda. Ehkki õppealajuhataja Tiina Merilo sõnul hinnati neil oskusaineid esimestel aastatel numbriliselt, siis ilmnesid selle meetodi puudused nende ainete puhul peatselt. “Väga raske on hinnata laste loovust ja seda siis veel teiste omaga ka võrrelda,” tõdes õppealajuhataja. “Keeruline on mõõta ka selliseid küsimusi, et millal peaks töö eest saama viie miinuse, millal aga nelja ja nõnda edasi. Väikesel lapsel on samuti väga keeruline sellist tagasisidet mõista.“

Kalamaja põhikooli direktori Piret Rõõmussaare sõnul tuleb kujundava hindamissüsteemi õigustamiseks asjasse süvenenult panustada.

„Küsimus on ju ka selles, kuidas kujundavat hindamist ikkagi läbi viiakse ja mis alustel see toimub,“ rääkis ta. „Kui on lihtsalt naeratavad, tõsised või kurvad näod ning tegelikkuses leiab ilusa nime alt endiselt vanast ajast tuttava viiepallisüsteemi, ega sellest siis kasu ei ole. Kui aga tõepoolest kujundavatel alustel hinnatakse ja laps sellest tagasisidest abi saab, siis on see igatahes numbrilisest süsteemis parem. Vähemalt oskusainetes kindlasti.“

Sarnaselt paljude teiste õppeasutustega kasutatakse Kalamaja põhikooli esimeses klassis läbi kõigi õppeainete vaid kujundavat hindamist.

„Suuremas jaos koolides on esimeste klasside puhul sellele täielikult üle mindud,“ selgitas Rõõmussaar. „Mõnikord kasutatakse seda terve esimese kooliastme ehk kuni neljanda klassi lõpuni välja.“

Kuuenda klassini koolidel vabad käed

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitikavaldkonna nõuniku Marge Varma sõnul sätestab kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et põhikooli I ja II kooliastmes ehk 1. kuni 6. klassini võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. See ei puuduta mitte ainult loovaid aineid nagu kehaline kasvatus, kunst ja muusika, vaid kogu õppekava ülepea.

„Hindamise täpse korralduse määrab iga konkreetne kool oma õppekavas,“ rääkis Varma. „Silmas peab pidama vaid seda, et kui õpilane vahetab kooli, siis tuleb kirjeldavad hinnangud ikkagi seaduses kirjeldatud hindeskaalasse teisendada.“

Varma sõnul maksab õpetajatel endale aegajalt ka meenutada, mis on lõppkokkuvõttes õpilase hindamise eesmärk ja soovitud tulemus.

„Seaduse järgi on selleks eelkõige õpilase arengu toetamine ja õppeedukuse kohta tagasiside andmine. Aga ka õppima innustamine ja positiivse enesehinnangu kujundamine,“ rääkis haridus- ja teadusministeeriumi nõunik. „Näiteks kui mõni õpilane saab ikka järjest „kahtesid“, siis tuleb ehk veidi suurema süvenemisega uurida, et miks see ikkagi nii on ja kuidas saaks õpilast toetada. Nii võib anda talle täpsemat tagasisidet või pakkuda näiteks lisajuhendamist, et õpilasel hakkaks paremini minema.“

Ajast ja arust viiepallisüsteem

Pirita majandusgümnaasiumi direktori Toomas Pikhofi arvates on hindamine kui selline ülepea ajast ja arust nähtus. „Oleks loogiline, et õpilased on ise motiveeritud ja tahavad areneda,“ leidis koolidirektor ja kinnitas, et kui see ainuüksi tema teha oleks, siis ei paneks ta ühelegi õpilasele tööde eest hindeid. Ka praegu saavad lapsed Pirita majandusgümnaasiumis kuni neljanda klassi lõpuni kõigis ainetes kujundavaid hindeid. Sealt ei minda üle aga mitte viiepallisüsteemile, vaid hoopis tähepõhisele hindamisele. Tegemist on märksa nüansirikkama hindamisviisiga, sest võimalikke hindamisvariante on märksa rohkem ja õpilasele antav tagasiside tänu sellele ka täpsem.

„Viiepallisüsteem on tõepoolest väga ajalooline nähtus. Tean siiski ka lapsevanemaid, kelle jaoks see on lihtne ja toimiv meetod,“ rääkis Pikhof, kes ise teisele arvamusele jääb. Nõnda nimetatud oskusainete lahutamist muust õpitavast koolidirektor aga õigeks ei pea.

„Samamoodi nagu muusika, kunst või kehaline võimakus, nii on ka inimeste matemaatilised oskused väga erinevad,“ selgitas ta. „Üht aitab geenidega kaasa antud mõistus matemaatikast lenneldes läbi, teine ei suuda kõigile pingutustele vaatamata lihtsamatestki asjadest aru saada. Samas võib näiteks see teine just kunstiliselt väga andekas olla. Seepärast pole mõistlik õppeaineid erinevalt käsitleda.“

Tulevikusuundumuste osas leidis direktor Pikhof, et liigutakse selgelt uuenduslike ja kaasaegsemate hindamissüsteemide poole. „Väga paljud erasektoris tegutsevad ja innovaatilised koolid ongi juba oma hindamissüsteemile üle läinud – nagu meiegi tähthindamissüsteemi kasutame,“ märkis ta. Teisalt juhtis Pikhof tähelepanu ka sellele, et praeguses spetsialistide puuduses oleks terve tagasisidestussüsteemi täielikult kujundava hindamisega asendamine üsna mõeldamatu.

Hinded motiveerivad õpilasi

„Lihtne oleks ju öelda, et hakkame esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini lastele ainult kujundavaid hindeid panema,“ rääkis ta. „Aga oletame nüüd, et seda peaks tegema näiteks meie koolis töötav geograafia õpetaja, kellel on õpetajate puuduse tõttu määratu ülekoormus. Kujutame nüüd ette, et ta peaks andma põhjalikku tagasisidet kõigi 360 õpilase kohta, kellega ta iganädalaselt kohtub. Selline tagasiside andmine pole ka mingi niisama ettevõtmine, vaid terve väikese lugulaulu kirjutamine. Nii tuleks ainuüksi nende kirjelduste e-kooli sisse kandmiseks õpetajale vähemalt neli assistenti abiks võtta.“

Ka Nõmme Gümnaasiumis kunsti õpetav Kai Tamm leidis, et ehkki kujundava hindamise mõte talle iseenesest meeldib, siis võiks see õpetajatele praegusel kujul liiga suure lisakoormuse kaasa tuua.

„Minu jaoks on numbriline hindamine kunstis seni toiminud,“ leidis Tamm. Samas rõhutas õpetaja, et ta ei hinda mitte kunagi lapse joonistusõigust isiklikust seisukohast lähtudes. „Hinne saadakse ikkagi selle eest, kui palju on mingi eesmärgi täitmiseks pingutatud ja vaeva nähtud. Kui laps on täie pühendumusega kaasa töötanud, siis saab ta loomulikult ka hea hinde.“

Ka Nõmmel tegutsevas koolis on esimeses klassis kujundavale hindamisele täielikult üle mindud. Kunsti ja inglise keelt õpetava Kai Tamme sõnul on esimeste klasside kujundav hindamine seal aga hästi sisse töötatud ega võta seepärast ka liialt aega.

„Kui on selline lihtne vorm, kus erinevaid tagasisidestusvormeleid valida – näiteks „joonistab meelsasti“ või muud sellist – siis saaks sellist hindamissüsteemi ehk ka üldisemalt kasutada,“ arvas Tamm. Hetkel Nõmme gümnaasiumis lastele kunsti õpetav spetsialist selle võimaluse järele aga puudust ei tunne.

Riik plaanib hindamist reformida

„Mina saan õpilased praeguse hindamissüsteemiga tööle küll. Pisut vanemate laste puhul on hinne isegi hea motivaator, sest muidu võidakse hakata viilima ja tööd üle jala tegema.“

Samas möönis Tamm, et mõne teise kunstiõpetaja arvates hindab ta oma õpilasi ehk liiga leebelt. Nii näiteks teab ta kolleegi, kes laob kahtesid ka selle eest, kui õpilasel mõni töövahend maha ununeb ja ta seepärast kaasa teha ei saa. „Selline asi pole mu meelest õige,“ leidis Tamm. „Üritan tundi laste jaoks ikkagi toredaks teha, et kunst teeks neil rõõmu, paneks neid ise pingutama ja oma kätetööle kaasa elama.“

Ehkki numbriline süsteem on enamuses osas koolidest suuremas jaos valdavalt levinud hindamisviisiks, siis on riik asunud juba tööle ka süsteemi kaasajastamisega. Hindamispõhimõtete uuendamine peaks aset leidma paari järgneva aasta jooksul, aga milliseks süsteem muutub, seda ei osata ministeeriumi poolt veel hetkel ennustada.

Haridusministeeriumi nõuniku Marge Varma sõnul on haridus- ja teadusministeerium tulenevalt haridusvaldkonna pikaajalise arengukava eesmärkidest alustanud ka Eesti haridusmudeli nüüdisajastamist. „Sealhulgas vaadatakse üle ka hindamise põhimõtted,“ kinnitas Varma. Spetsialisti kavatsetakse aga lähema paari aasta jooksul koos ülikoolide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega välja töötada uued, tänapäevasel teaduslikul teadmisel põhinevad hindamispõhimõtted.

„Hindamispõhimõtete üle juba arutelud käivad – praegu eelkõige ministeeriumi tasemel ja koostöös Tallinna Ülikooliga,“ kinnitas haridusministeeriumi nõunik. Siis peaks selgust saama sellegi osas, kas uued põhimõtted löövad hingekella terveid põlvkondi püsinud viiepallisüsteemi ainuvõimule.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Õpetajate demilitariseerimine?
20. jaan. 2023 18:47
Hinded on need millega hirmutada lapsi!