Päästeameti sügisene uuring tuvastas, et kodudes on töökorras suitsuandurite arv kahe aasta jooksul viis protsenti vähenenud.

Absoluutarvudes tähendab see, et ligi 28 000 kodus on andur kas maha võetud või see ei tööta, teatas turvafirma G4S. Eksperdid näevad suitsuandurite vähenemise taga asjaolu, et viimastel aastatel on rohkem räägitud vingugaasianduri olulisusest ja suitsuandurite reklaamimine on jäänud tahaplaanile. Inimesed võivad ekslikult arvata, et vingugaasi- ja suitsuandur on sama asi. Tegelikult aga on need kaks täiesti erinevalt toimivat seadet.

Vingugaasiandur tuvastab, kui ruumis on ohtlikus koguses mürgist vingugaasi. Kuna gaas on värvitu ja lõhnatu, ei saa inimene selle olemasolust ise aru. Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel ning jõuab ruumi enamasti tahkekütte- või gaasiseadme kaudu. 

Suitsuandur seevastu reageerib õhus levivale suitsule ning läheb häiresse siis, kui suits jõuab seadme kambrisse, mis omakorda käivitab alarmi. Päästeamet paneb inimestele südamele, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest ohutult väljuda. Eelmisest aastast on tahkeküttega kolletega hoonetes kohustuslik ka vingugaasiandur.

“Võime arvata ja tulekahjude puhul ka näeme seda, et suitsuandur võetakse maha, kui see hakkab igapäevaelu segama,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna koduohutuse ekspert Tuuli Taavet.

Olgu põhjuseks kõrbev toit või midagi muud, tasub andur alati kohe peale häire vaigistamist taas töökorda seada. Anduri puudumisel võivad tagajärjed olla traagilised ja näiteid pole vaja kaugelt otsida.

Nii kihutasid jaanuari alguses päästjad õhtul Õismäele, kus oli leekides elumaja neljanda korruse korter. Nõmme päästekomando alustas kohe suitsusukeldumisega ja tõi mõned minutid hiljem korterist välja keskealise naise, kelle elu ei õnnestunud kiirabil päästa. Korteris polnud töökorras suitsuandurit. Üürikodudest puuduvadki sageli suitsuandurid ja üürileandja ei luba neid ka paigaldada. Ometi on see kohustus ning üürileandja peab omanikuna suitsuanduri paigaldama.

Eakate puhul võib probleemiks olla see, et nad ei suuda andureid ise paigaldada ja hooldada või ei suuda häiresse läinud andurit ise vaigistada. Häiresse läinud andur võetakse maha ja inimene ei pruugi olla võimeline seda tagasi panema. Sama kehtib ka liikumispuudega inimeste puhul. 

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala tõi veel välja mitu põhjust, mis võivad selgitada uuringust ilmnenud ohtlikku trendi. Suitsuandurite eluiga on kas läbi saanud või need lihtsalt ei tööta enam, ning inimene ei hangi ka uut, kuigi peaks seda tegema. Teine põhjus on üsnagi labane – anduri patarei on saanud tühjaks nii, et inimene seda ise ei teagi. 

G4S tuletab meelde, et nutikas andur annab patarei tühjenemisest ise teada. Lisaks saadab tark andur signaali ka reageerijatele, kes vajadusel kiiresti kohale tulevad ning võivad seeläbi päästa nii kodu kui ka selle elanikud. 

“Kui andur annab häire ja meil on põhjust kahtlustada või oleme lausa veendunud, et tegu on päris tulekahjuga või vingugaasimürgitusega, siis kaasame ka päästeameti,” selgitas Pärjala.

Ta lisas, et paraku nõuab tuli ohvreid ka siis, kui töötav andur on olemas, sest inimesed ei jõua ohule piisavalt kiiresti reageerida. Seetõttu on nutikas andur kindlasti elutähtis. 

Äsja alanud aasta kolme esimese nädala jooksul on tulekahjudes hukkunud juba kolm inimest. Eelmisel aastal kaotas põlengutes elu 48 kokku inimest.