"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Kuidas Soome, Rootsi, Läti, Saksamaa ja Poola on energiakriisi tingimustes oma majandust ja ettevõtlust toetanud (0)
21. jaanuar 2023
Erakogu

Alates energiakriisi algusest 2021. aasta septembris on Euroopa riikidele eraldatud ja ette nähtud 705,5 miljardit eurot, et kaitsta Euroopa Liidu riikide tarbijaid kasvavate energiakulude eest. Praeguseks on kogukulud ulatunud 600 miljardi euroni, millest 264 miljardit eurot on eraldanud ainuüksi Saksamaa, olles nii absoluut- kui suhtearvult täiesti konkurentsitult Euroopas esimene.

Kuidas siis Eesti lähiriigid Läti, Soome, Rootsi, Poola ja Euroopa suurriik Saksamaa on oma elanikke kasvavate energiakulude eest kaitsnud ning milliseid meetmeid rakendanud. Bruegeli Instituudi ja Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud ülevaated ning Riigikogu kantseleis tehtud kokkuvõte annavad vastuse.

Soome

Juba 18. veebruaril 2022 rakendati Soomes nn. ajutised sihtmeetmed leevendamaks hüppeliselt tõusvast energiahinnast transpordile, põllumajandusettevõtjatele ja kodumajapidamistele tekitatud probleeme. Nende hulka kuulub pendelrändega kaasnevate (transpordi) kulude maksimaalse maksustatavast tulust mahaarvamise ajutine suurendamine 7000 eurolt 8400 eurole.

Märtsis eraldas täitevvõim põllumajandussektorile toetusi 219 miljonit eurot ja otsustas ajutise kinnisvaramaksuvabastuse kehtestada põllumajandushoonetele, et leevendada põllumajanduskulude kriisi ja parandada kodumaiste kaupade varustuskindlust toiduainete tootmisel. Sarnane 75 miljoni euro suurune pakett võeti kasutusele ka logistikasektori jaoks.

Valitsus leppis aprillis 2022 kokku biokütuste jaotamise kohustuse vähendamises 2022. ja 2023. aastaks 7,5 protsendipunkti võrra, millest saavad kasu nii kutselised kui ka eraautojuhid.

Septembris esitatud 2023. aasta riigieelarvega langetatakse ajavahemikul jaanuarist 2023 kuni aprillini 2023 elektri müügi käibemaksu 24%-lt 10%-le.  Elektrienergia käibemaksusoodustus kehtiks ainult selle müügile, mitte aga elektriülekandele ega elektrivõrgule juurdepääsule, mille suhtes kohaldatakse endiselt tavapärast 24% käibemaksumäära.

Majapidamiste ostujõudu parandab ka reisijateveo käibemaksu ajutine alandamine null protsendini. See kehtib kõikidele praegu maksustatavatele reisijateveoteenustele, nagu rongi-, bussi-, takso-, lennuki- ja laevavedu.

Madala sissetulekuga leibkondadel, kelle igakuine elektriarve ületab 400 euro suurust omavastutust (maksimaalselt 1500 eurot), on õigus saada  toetust, mis katab 60% maksudest. Samuti kehtestas see  maksusoodustuse kodumajapidamistele, kes kannavad elektrikulusid ajavahemikul jaanuar-aprill 2023. Maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse ja selle suuruse määraks kasutusepõhiselt kasutatud elektrienergia kogus ja selle eest makstud hind. Sarnast kulu võib antud perioodil maha arvata vaid ühe korra.

Majapidamistoetusena makstavast summast oleks inimesel võimalik maha arvata 60% maksimaalselt 2400 euro ulatuses. Majapidamistoetust elektriarvete eest ei võetaks arvesse majapidamistoetuse maksimumsumma arvutamisel ja see ei mõjutaks seega muude abikõlblike kulude majapidamistoetust. Maksusoodustus vähendab hinnanguliselt maksutulu ligikaudu 265 miljoni euro võrra ja mõjutab ligikaudu 252 000 leibkonda.

Septembris leppis valitsus kokku 10 miljardi euro suuruse laenu- ja krediidigarantiide erakorralise rahastamisvahendi loomises, et aidata kommunaalettevõtteid, kelle tegevust häirivad pankade kasvavad tagatisnõudmised, kui nad kauplevad ebastabiilsetel elektriturgudel, et rahuldada oma lühiajalisi likviidsusvajadusi.

Oktoobris kiideti heaks tulumaksuseaduse muudatused lisada ajutiselt maksusoodustuse eraldised leibkondade elektriarvetega seotud kulutustele. See maksusoodustus ei mõjuta muude mahaarvamist võimaldavate kulude alusel antavat majapidamiskulude maksusoodustust.

Novembris tehti ettepanek kehtestada kodumajapidamistele elektritoetus pärast elektrihindade tõusu septembris. Meede läks maksma 85 miljonit eurot. Samuti hõlmab see 2022. aasta kolmandas lisaeelarves sisalduva 10 miljardi euro suuruse energiaettevõtete laenu- ja garantiiprogrammi jätkumist, mis kehtiks 2023. aasta lõpuni.

Rootsi

Jaanuaris 2022 teatas Rootsi rahandusminister 590 miljoni euro suurusest eraldisest majapidamiste abistamiseks, mida elektrihinna tõus enim mõjutab. Need, kes tarbisid üle 2000 kWh kuus (1,8 miljonit majapidamist), said detsembri, jaanuari ja veebruari eest hüvitist 195 eurot kuus.

Märtsis esitas valitsus uue paketi, kus diisli- ja bensiini aktsiisimaks langes 2022. aasta juunist oktoobrini EL-i määrustega lubatud madalaimale tasemele. Selle meetme kogumaksumus oli 360 miljonit eurot. Samuti kinnitati autot omavatele eraisikutele 96–144 euro suurune hüvitis, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 380 miljonit eurot. Lisaraha jagati ka elektrisõidukite soetamiseks (kuni 6700 eurot). Lisakuluks on 370 miljonit eurot.

Ajutiselt tõusis 2022. aasta juulist detsembrini ka lastega perede eluasemetoetus. Täiendav lapsetoetus moodustab 25 protsenti esialgsest eluasemetoetusest ja on maksimaalselt 128 eurot kuus. Kogumaksumuseks 48 miljonit eurot.

2023. aastast kehtivad lihtsam reisitoetuste süsteem, mis põhineb täielikult kodu ja töökoha vahelise vahemaa hüvitamisel (arvestamata vahendeid ja reisikulu), kasvuhoonegaaside tasu vähendamine diislile ja bensiinile 2022. aasta tasemel ning diislikütuse ja bensiini (aktsiisi)hindade peatatud indekseerimine uueks aastaks.

Septembris teatas Rootsi vastuseks Venemaa gaasiekspordi peatamisele, et annab 23,4 miljardit eurot pankrotis olevatele kommunaalettevõtetele krediidigarantiideks.

Oktoobris tegi Rootsi riiklik elektrivõrgu operaator Svenska Kraftnat valitsusele ettepaneku kulutada 5 miljardit eurot toetusteks kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mida tabavad ebatavaliselt kõrged energiakulud.Operaator väitis, et valitsus peaks tarbijatele hinna osaliselt või täielikult hüvitama, kui elekter maksab üle 0,069 €/KWh.

Rootsi uus valitsus kaotas aga novembris riiklikud toetused elektriautodele ja pistikhübriididele (nn kliimaboonus).

Läti

Lätis saavad umbes 150 000 kõige haavatavamat leibkonda, sealhulgas puudega liikmed ja lasterikkad pered 15–20 eurot kuus elektri- või gaasiarvete tasumiseks.Valitsus kehtestas ka tähtajaliste elektrijaotustariifide vähendamise 50%. Toetus eraldatakse jaotusvõrguettevõtjale, kompenseerides sellega lõpptarbijatele kohaldatavad alandatud jaotustariifid.

Juba jaanuaris 2022 võttis Läti valitsus vastu seaduse, millega hüvitatakse gaasitarbijatele kasvavad energiakulud. Kõik, kes tarbivad aastas üle 250 kuupmeetri gaasi, said kütteperioodi gaasi hinnatõusu kompensatsiooni. Selle programmi evitamiseks kulub kokku 450 miljonit eurot.

Aprillist kuulutati välja uus olukord energiakriisi tingimustes naftatoodete tarnimisel. Selle perioodi tegevuste koordineerimise eest vastutavaks asutuseks määrati energiakriisikeskus, kes vastutab naftasaaduste ohutusvarude vabastamise ja kohustuste kehtestamise eest naftasaaduste varude valdajatele. Uute meetmetega keelati ka naftatoodete eksport Lätist.

Augustis muudeti õigusakte, millega nähakse ette ettevõtjatele elektrisüsteemiteenuse kulude hüvitamine oktoobrist 2022 kuni aprillini 2023. Samuti meetmed kodumajapidamiste soojusvarustuse ja küttekulude suurenemise osaliseks katmiseks ning osaline hüvitamine energiaressursside hindade eest energiamahukatele ettevõtetele. Meede maksab ligikaudu 123 miljonit eurot.

Lisaks ettevõtjatele kavandatud toetusele tehakse muudatusi  energiahindade äärmusliku tõusu vähendamise meetmete seaduses. Jõustunud on ka rida meetmeid kodumajapidamiste soojusvarustuse ja küttekulude osaliseks katmiseks. Toetuspaketti kuuluvate meetmete toetuse kogumaht on ligikaudu 442 miljonit eurot.

Pealegi võiks energia hinnatõusu tõttu toetust saada umbes 250 energiamahukat tootmisettevõtet. Eeldatakse, et keskmine toetus ulatub 200 000 euroni. Seega prognoosib majandusministeerium, et energiamahukate ettevõtete toetamine võib riigile maksma minna umbes 50 miljonit eurot.

Saksamaa

Juba 2021. aasta sügisel teatas valitsus elektrihinna maksu vähendamisest 6,5 sendilt 3,72 sendile kilovatt-tunni hulgihinnalt. 3,3 miljardit eurot maksev meede jõustus 2022. aasta algul ning seda rahastatakse föderaaleelarvest ja kõrgemast CO2-hinnast.

Jaanuaris 2022 teatas uus koalitsioonivalitsus sihipärastest meetmetest, et aidata haavatavatel majapidamistel oma küttearved täies mahus katta. Riik pakkus madala sissetulekuga leibkondadele ka 130 miljoni euro suurust ühekordsete toetuste paketti, mis maksti välja 2022. aasta suve jooksul, kui leibkonnad said kätte oma arved energiatarnijatelt.

Elektrihinnad Saksamaa kodumajapidamistele on Euroopa Liidu kõrgeimad. Umbes 4,2 miljoni Saksamaa leibkonna elektriarved tõusid 2022. aastal keskmiselt 64%, samas kui 3,6 miljonil on gaasiarved 62% suuremad kui 2021. aastal.

Esimene abipakett võeti vastu veebruaris 2022 ja see hõlmas pendelrändetoetuse suurendamist, 135-eurost ühekordset makset õpilastele ja kaitsetutele kodanikele, tulumaksu vähendamist, vaestes peredes kasvavate laste toetuse suurendamist (lisa 20 eurot kuus lapse kohta) ning 100 eurot lisatoetust töötutele.

Märtsis lepiti kokku täiendavates meetmetes ligikaudu 15 miljardi euro väärtuses, sealhulgas kütusehindade ajutine alandamine kolmeks kuuks maksukärpe kaudu (bensiini puhul 30 sendi ja diislikütuse puhul 14 sendi võrra). Muud meetmed hõlmasid ühekordset makset 300 eurot, 100-eurost tšekki lapse elatise suurendamiseks ja igakuist ühistranspordi piletite hinna alandamist 9 euroni kuus.

Muud meetmed hõlmavad ka uut toetusprogrammi gaasikatelde asendamiseks soojuspumpadega, uute hoonete energiatõhususe normi tõstmist, et uued paigaldatavad küttesüsteemid vajavad 2024. aastaks 65% taastuvenergiat ning biogaasi tootmise suurendamist.

Bundestag võttis 2022. aasta aprillis vastu seaduse, millega kaotati elektri lisatasu alates juulist täielikult. Tüüpiline neljaliikmeline perekond saab sellest kasu umbes 300 eurot aastas.

Kevadel päästis Saksa valitsus Venemaa sanktsioonide tõttu vankuma jäänud ettevõtte Gazprom Germania 10 miljardi euro suuruse laenuga maksejõuetusse sattumisest.

Juunis võttis valitsus kasutusele uue programmi, mille hõlmatud meetmed on: suurem sõltuvus söeelektrijaamadest gaasil töötavate elektrijaamade asemel, uue gaasioksjonimudeli väljatöötamise käivitamine, mis peaks julgustama tööstuslikke gaasitarbijaid gaasi säästma, gaasi krediidiliinid ning uuendatud toetused energia- ja kaubandusmahukatele ettevõtetele, keda maagaasi ja elektri hinnatõus eriti mõjutab. Juulis nõustus valitsus väljastama 17 miljardi euro suuruse päästepaketi kommunaalteenuste ettevõttele Uniper.

Septembris teatati täiendava 65 miljardi euro eraldamisest, et pakkuda  inflatsioonileevendust ja toetada majapidamisi, kes on hädas energiahindadega. Pakett sisaldab kulutusi ja toetust kogu ELi hõlmava energiaettevõtete kasumipiirangu kehtestamiseks, põhitarbimiseks kasutatava elektri hinna pidurdamiseks ja toetusi elektrivõrkudele, et pidurdada hinnatõusu.

Kuna energiahinnad tõusid, lükkas see ka süsinikdioksiidi heitkoguste hinnatõusu edasi 2024. aastani. Väljaspool energiakriisi käsitleti ka inflatsiooniga seotud probleeme. See meetmete pakett pakub  ühekordset väljamakset pensionäridele 300 eurot ja üliõpilastele 200 eurot. Samuti tõusevad üüritoetused, lastetoetused (18 euro võrra laps) ja sotsiaaltoetused (500 euro võrra). Täiendavate stabiliseerimismeetmetena viidi sisse muudatused tulumaksuklassides, et vältida astmete libisemist (madala sissetulekuga inimeste sattumist kõrgema maksumääraga astmesse) ning jätkati ühistranspordi doteerimist.

Saksamaa kavatseb kulutada ka 68 miljardit eurot  laenutagatiste pakkumiseks Venemaa tarnekatkestustest häiritud ebaõnnestunud energiaettevõtetele. Riigi arengupank KfW oleks selle laenutagatiste ülekandmise peamine mehhanism ja järelevaataja.

Uniper teatas septembri alguses 12 miljardi euro suurusest kahjust  energiašoki tõttu. See kutsus Saksamaa valitsust üles ostma ettevõtte enamusosaluse. Uniperi emafirma Fortum on registreeritud aga Soomes. Kuna Soome valitsusele kuulub enamus Fortumi aktsiatest, on Saksamaa ja Soome valitsused alustanud arutelusid Uniperi edasise saatuse üle.

Saksamaa laiendas neid kõnelusi ning kaalub ka teiste Venemaalt gaasi importivate ettevõtete ja naftatöötlemistehaste natsionaliseerimist. Need ettevõtted kuulusid kas Venemaale, nagu Rosneft või importisid peamiselt Venemaa naftat, nagu Schwedt. Ettevõtted kuuluvad võrguregulaatori BNetzA usaldusisiku alla, mis tegeles samalaadse Gazprom Germania ülevõtmisega selle aasta alguses.

Septembri lõpul teatati seni suurimast paketist, mis on suunatud kasvavatele gaasihindadele. See ulatub 200 miljardi euroni, kandes nime “majanduslik kaitsekilp”. Uus toetusmeede on mõeldud keskmiste gaasihindade alandamiseks. Sellega seoses tühistati ka plaan kehtestada kogu gaasitarbimisele tasu 0,027 eurot kilovatt-tunni kohta. Toetus raskustes Gazpromiga lepingutest ilma jäänud importijatele tuleb aga hoopis uuest fondist.

Paketi eesmärk on kaitsta Saksa perekondi ja tööstust Euroopa naabrite (mitte ainult Venemaa) poolt rakendatava ohu eest. Selles nõutakse Saksamaa võlapidurdust käsitlevatest fiskaaleeskirjadest kõrvalehoidmist, jättes eelarve vahendid kohe kõrvale selleks, et kasutada neid järgmisel aastal, kui jõustub föderaalse puudujäägi piirmäär 0,35% SKTst.

Lisaks rahastatakse nende pakettide raames Uniperi täielikku natsionaliseerimist. Varem oli ettevõtte osaliseks natsionaliseerimiseks ette nähtud 17 miljardit eurot, uus pakett teeb selle kogusummaks 30 miljardit eurot.

Tarbijate jaoks on plaan katta ühe kuu gaasiarve detsembris ja seejärel subsideerida alates kevadest 80% septembri tavapärasest tarbimisest hinnaga 0,12 eurot kWh kohta. Lisaks saavad tööstusettevõtted alates jaanuarist 70 protsenti 2021. aasta gaasitarbimisest hinnaga 0,07 eurot kWh kohta.

See plaan kulutab ligikaudu 91 miljardit eurot 200 miljardist eurost. 66 miljardit eurot tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning ülejäänud 25 miljardit eurot tööstuse toetamiseks.

Novembris kavandati uut 54 miljardi euro suurust paketti, et piirata energiahindade tõusu. Eeskirjad jõustuvad märtsis 2023 ja neid arvestatakse tagasiulatuvalt jaanuari ja veebruari tarbimisele. Seda rahastatakse energiaettevõtete erakorralise kasumimaksu kaudu, mis tõotas valitsusele tulu kümnetes miljardites eurodes. Eramajapidamistes on gaasitarbimise piirmäär 12 senti kWh kohta 80% mahus eelmise aasta tarbimisest. Tööstustarbijad saavad aga sama hinnalae vaid 70% eelmise aasta tarbimisest. Elektri hinna ülempiir on 40 senti kWh kohta. Kõik need piirangud kehtivad 2024. aasta aprillini.

Poola

2021. aasta novembris kuulutas valitsus välja rohkem kui 2 miljardi euro väärtuses maksusoodustuste ja sissemaksete paketi haavatavatele isikutele, kellel on madalam sissetulek.

Jaanuaris 2022  kirjeldas Poola peaminister Mateusz Morawiecki  oma teist “inflatsioonivastast kaitsekilpi”: toidu, gaasi ja väetiste käibemaks läheb nulli, bensiini ja diislikütuse käibemaks alaneb 8 protsendini ning kütte 5 protsendini kuue kuu jooksul.

Suurendati toetusi elektriarvetega hädas olevate leibkondade abistamiseks, mis annab sissetulekust, küttetüübist ja leibkonna inimeste arvust lähtuvalt maksimaalselt 106 eurot inimese kohta aastas (suurim toetus võib olla kuni 306 eurot). See peaks katma seitset miljonit leibkonda ning selleks eraldati 870 miljonit eurot.

Valitsus on käivitanud ka programmi toetamaks soojuspumpade ostmist ja paigaldamist uutesse kõrgema energiastandardiga kodudesse. Toetused moodustavad 30% – 45% selleks tehtud kuludest. Abikõlblikud investeerimiskulud jäävad vahemikku 1500–4500 eurot (olenevalt paigaldatud soojuspumba tüübist). Põhilised kasusaajad on uute ühepereelamute omanikud või kaasomanikud.

Valitsus pikendas ka üksikklientide ja nn tundlike saajate, näiteks haiglate või lasteaedade energiatariifikaitset kuni 2027. aastani.

Kodumajapidamiste ja elamuühistute tarbitav toetus muudeti ühekordseks makseks 636 eurot, et aidata majapidamistel katta energiahindade tõusu tingimustes kasvavaid söekulusid. Energiakulude alandamise maksumuseks tuleb ligi 10,6 miljardit eurot, kusjuures osa koormusest langeb nii energiaettevõtetele kui ka maksumaksjatele.

Septembris anti teada kavatsusest piirata 2023. aasta elektrihind kõigi majapidamiste puhul tarbitava esimese 2000 kWh kuni 2600 kWh aastas puuetega perede puhul ning 3000 kWh suurtele peredele ja 3000 kWh-le aastas. Samuti kuulutati välja elektri erisoodustus majapidamistele, kes kasutavad elektrit kütteks. Kvoodi suurus on 208 eurot, üle 5 MWh aastase elektritarbimise korral aga suurendatakse seda 312 euroni. Nende meetmete jaoks on ette nähtud ligikaudu 4,8 miljardit eurot.

Oktoobris käis valitsus välja üksikasjaliku uue kava, millega piirata elektrienergia tarbimishind üle septembris kehtestatud piirmäärade. Piirmäär on 163,6 eurot/MWh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, koolidele, lasteaedadele, haiglatele, sotsiaalühistutele ja ühendustele. Kõigile era- ja riigiettevõtetele kohaldatakse hinnalagi 90% ulatuses nende tarbimisest. Kodumajapidamiste hinna ülemmääraks määrati 144 €/MWh. Hinnalaed peaksid kehtima detsembrist 2022 kuni detsembrini 2023. Meedet rahastatakse elektritootjate kasumi erakorralise maksustamise tuludest ja riigieelarvest.

Samuti näeb uus seadus ette, et kliendid saavad 2024. aasta elektriarvetelt 10% allahindlust, kui nad oktoobrist 2022 kuni detsembrini 2023 vähendavad oma tarbimist vähemalt 10%. Hinnaalanduse ja külmutamise eest makstakse elektrifirmadele hüvitist.

Valitsus kehtestas ka elektritoetuse kodudele, kus elekter on kütte peamine allikas. Seadus kohustab võtma meetmeid, et vähendada föderaal-, osariigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kasutatavat elektrienergiat. Alates detsembrist 2022 on üksuste juhid kohustatud vähendama elektritarbimist asustatud hoonetes, tehniliste seadmete jms lõikes 10% võrreldes 2019. aasta keskmisega. Selle nõude eiramine võib kaasa tuua kuni 4170 euro suuruse rahatrahvi.

Kooskõlas soovitustega

Nagu toodud riikide üldandmetest nähtub, asuvad nad meetmete rahaliselt mahult suhtena SKT-sse skaala erinevates otstes. Saksamaa oma 7,4% on ühel pool, Põhjamaad aga teisel pool. Ometi on neis riikide rakendatud energiakriisiga kaasneva hinnatõusu ohjeldamise meetmed IMF-i  ja Euroopa komisjoni soovitustega üsna heas kooskõlas. Seda esmajoones maksuleevendustele kehtestatud tähtaegade mõttes (enamasti kuus kuud ja põhiliselt talveperioodil) ning ohustatud rühmadele suunatud toetuse määramisel.

Teine iseloomulik faktor riikides rakendatud meetmete kohta ilmneb asjaolus, et hinnatõus algas mitte otseselt Ukraina sõja algusega, vaid juba covidi leviku ajal. Teiste sõnadega tuleb Euroopa riikide valitsustel silmitsi seista kahe kõrge inflatsioonis väljenduva kriisi kogumõjuga.

Omaette probleem on rakendatavate meetmete lühiajalisus. See väljendub selgesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja EL-i enda soovitustes (tähtajalised maksusoodustused, ühekordsed sularahaülekanded, arvete ajastamine jne). Lühiajalise poliitika puuduseks on aga energia varustuskindluse kadumine EL-i riikide valitsuste vaateväljalt ohustatud rühmadele kiire abi osutamise pingsas töös.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.