"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Eksperdid hindavad Tallinna kümme märkimisväärsemat kaasaegset arhitektuurisaavutust (0)
22. jaanuar 2023
Fahle kvartalis kohtub tööstuspärand kaasaegse arhitektuuriga. Foto: Mats Õun

“Teinekord võib väga pisike maja, kuskil põneva keerulise koha peal, olla palju intrigeerivam kui mõni suur avaliku hoone projekt,“ ütles OÜ SKAD Arhitektid arhitekt Sten Ader, kelle hinnangul teeb arhitekti töö huvitavaks eelkõige erinevate projektide unikaalsus.

Vanasti elas palju tarku inimesi ning nende pärimusest sobib antud olukorras kasutada kaht vanasõna. Esiteks on ilu vaataja silmades ja teiseks, maitse üle ei vaielda. Seetõttu uurisime kõigepealt arhitektidelt endilt, mis teeb ühest projektist märkimisväärse projekti ning milliste väljakutsetega tuleb igapäevases töös kokku puutuda.

OÜ SKAD Arhitektid arhitekt Sten Aderi hinnangul teeb arhitekti töö huvitavaks eelkõige erinevate projektide unikaalsus. „Iga projekt on erinev – erinev asukoht, erinev keskkond,“ ütles ta. „Iga projekt, kui uus väljakutse, teeb töö huvitavaks. Teinekord võib väga pisike maja, kuskil põneva keerulise koha peal, olla palju intrigeerivam kui mõni suur avaliku hoone projekt.“

„Peamised väljakutsed on tekitada tasakaal tellija nägemuse, krundile kehtestatud piirangute ja igasuguste normide vahel ühelt poolt ja võimalikult hästi funktsioneeriv hoone teiselt poolt,“ rääkis Ader. „Eesmärk on luua piiratud raamidesse võimalikult hea arhitektuurne lahendus. Eesmärk peab olema muuta keskkonda, kus me kõik elame, paremaks.“

Vorm VS funktsionaalsus

Aderi sõnul on igasuguse märkimisväärse hoone puhul alati esmatähtis funktsionaalsus. „Hoone esimene funktsioon on alati seal toimuvad tegevused ja seal elavad inimesed,“ selgitas ta. „Vorm tuleb funktsioonist ja need omavahel kooskõlas ongi hea arhitektuur.“

„Arhitekti jaoks on see selles mõttes põnev eriala, et siin on väga mitu asja väga olulised,“ selgitas OÜ 3+1 arhitektid vastutav arhitekt Markus Kaasik. „Kõigepealt koht, kuhu see hoone tuleb, siis funktsionaalsus. Sealt edasi tuleb küsimus kuidas me siis selle ruumiprogrammi lahendame ja sama tähtis on ka kasutajakogemus. Kes hakkab selles ruumis töötama, liikuma, elama ja toimetama? Need faktorid kõik kokku ongi selline kompott, millest tuleks leida see kõige parem lahendus. See teebki asja huvitavaks, et kunagi need kaalukausid ei ole täpselt teada.“

Järgnevalt toome ära kümme sõelale jäänud Tallinna hoonet või kvartalit, mis erinevate arhitektuuriekspertide hinnangul väärivad esile tõstmist. Olgu mainitud, et ära märkimise järjekord on juhuslik ning ei peegelda kellegi subjektiivseid hinnanguid.

Rotermanni kvartal toimib tervikuna

Erinevad ehitusetapid. Elevaatorihoone, vana ja uus jahuladu, laudsepatöökoda jm, punane ja kuldne maja, valge, must, oranž ja pruun maja jne.

Rotermanni kvartal
Pilt: Scanpix

Arhitektuuribürood Kosmos (Mihkel Tüür, Villem Tomiste, Ott Kadarik), KOKO Arhitektid (Andrus Kõresaar, Raivo Kotov), Alver Arhitektid (Andres Alver, Indrek Rünkla), Teigar Sova Arhitektid (Vahur Sova), HG Arhitektuur (Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi), Emil Urbeli Arhitektuuribüroo, Martin Aunin jt.

„Kiita tuleb tellijat, kes on mõelnud nii hoonetele kui ka ehitatud keskkonnale tervikuna – liikumisteed, tänavad, linnamööbel ja haljastus,“ märkis arhitektuuriajaloolane Grete Tiigiste. „Ajaloolised hooned ja uus arhitektuur, ajalooline ehitusmaterjal ja kaasaegne ehitusmaterjal, sealhulgas eritellimusel toodetud.“

Fahle kvartalis kohtub tööstuspärand kaasaegse arhitektuuriga

Postimehe maja, sisegalerii, õuealad jm.

Arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur: Lumia, KINO maastikuarhitektid, studio ARGUS

Fahle kvartal
Pilt: Mats Õun

„Viimase peal,“ kommenteeris arhitekt Raul Vaiksoo. „Fahle maja ise on ka igasuguseid preemiaid saanud. Seal on vanu müüre hoolega tugevdatud, aga eriti huvitav on see uus maja, kus on Postimehe toimetus. Seal on sisehoov ja katus klaasiga kaetud. Seal kasvavad päris taimed, ma käisin kohe vaatamas, et ega ei ole plastmassist.“

„Fahle kvartal on eeskujuks, kuidas tööstuspärand kaasaegse arhitektuuri abil ellu äratada,“ lisas Tiigiste.

Kruiisiterminal – Tallinna kõige esinduslikum värav maailmale

Arhitektuur ja sisearhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto), Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), Maarja Gustavson

Kruiisiterminal
Pilt: Scanpix

„Tallinna kõige esinduslikum värav maailmale, kirsiks tordil on jalakäijate promenaad,“ iseloomustas kruiisiterminali Tiigiste.

Ka OÜ 3+1 arhitektid vastutav arhitekt Markus Kaasik tõstis esile kruiisiterminali. „Seal on selline märgiline vorm, samas ka maastikulaadne lahendus on väga äge,“ kiitis ta.

Arhitektuurselt on siin kõik korras,“ märkis Vaiksoo. „Kui ainult hoonest rääkida, siis jälle üks igati tore asi, aga tähtis on see, kuidas ta ümbritsevaga haakub. Oluline, et seal merd liiga kinni ei ehitataks. Teine asi on see, et meil on paljud sellised toredad kohad ja kvartalid suurte autoteedega ära lõigatud. Inimesed ei pääse mugavasti liikuma sinna.“

BFM-i õppehoone pakub tipptasemel võimalusi õppimiseks

Arhitektuur: Salto Arhitektuuribüroo

Sisearhitektuur: VLS

BFM-i õppehoone
Pilt: Mats Õun

„Minimalistlik koolihoone, mis pakub õppivatele filmi- ja teletegijatele tipptasemel võimalusi õppimiseks,“ võttis Tiigiste kokku.

On olnud kuulda kriitikanooli nagu ei pakuks BMF-i maja piisavalt silmailu, kuid Vaiksoo hinnangul on arhitektuuris sellise hinnangu andmine absurdne. „Ma ei oska midagi halba öelda,“ kinnitas ta. „Selliseid sõnu nagu „ilus“ ja „kole“ ei ole arhitektuuris üldse olemas. Äärmisel juhul võiks öelda, et kas on hea või halb maja, aga et kole… Kuskil kunstis ei ole nii – mida koledam maal seda parem vahetevahel. Muidugi mitte alati. Kunagi peeti Eiffeli torni maailma kõige koledamaks hooneks. Mina olen selles suhtes tolerant ja aeg paneb kõik asjad paika.“

Eesti Kunstiakadeemia hoone – hea sissejuhatus Kalamajja

Arhitektuur: KUU arhitektid

Sisearhitektuur: PINK OÜ

Eesti Kunstiakadeemia hoone
Pilt: Mats Õun

„Uue ja vana sümbioos, loomingulised ruumid kunstitudengitele,“ märkis Tiigiste. „Hea sissejuhatus Kalamajja.“

„Ma alles nädalake tagasi käisin jälle seal,“ ütles Vaiksoo. „Raudbetoon ja kõik muud asjad on seal toredad. Eks ma alguses natuke olin häiritud, et nüüd Habermanni majale raginaga kaela peale minnakse. See on meil üks parimaid Art Deco hooneid, kuigi ta valmis tunduvalt hiljem. Nüüd ma olen aga selle hoone poolt ja ta on hakanud tööle.“

Haven Kakumäe – sündmuste jaoks loodud

Arhitektuur: KAMP Arhitektid

Haven Kakumäe
Pilt: Scanpix

„Lisaks Piritale on Kopli lahe läänekaldale väikelaeva sadamat väga vaja,“ kinnitas OÜ SKAD Arhitektid arhitekt Sten Ader. „Selline merenduse ja vaba-aja keskus on väga mõnus sündmuste toimumise paik. Lisaväärtust annab paadiga pääs merele ja ka niisama jalutajatele loodud võimalused. Haven on ka rahva poolt väga hästi vastu võetud ja tihedas kasutuses.“

Tallinna sünagoog lööb silmapaistva julgusega

Arhitektuur: Tõnis Kimmel, Lembit-Kaur Stöör (KOKO)

Tallinna sünagoog
Pilt: Mats Õun

„Silmapaistvaim kaasaegne sakraalhoone Tallinnas,“ ei jäänud Tiigiste tagasihoidlikuks.

Ma ütlen ausalt, mina ise sellist arhitektuuri ei tee,“ tunnistas Vaiksoo. „Aga ma olen rõõmus, et ka meil on nüüd selline hoone. Sel on väga julge lahendus ja eks sünagoogid võib-olla peavadki sellised olema, et natuke eristuda. Mulle meeldib eripärane arhitektuur, see on täitsa tore ja sobib sinna.“

Balti Jaama turg on piirkonnas elu käima tõmmanud

Arhitektuur: KOKO arhitektid

Balti Jaama turg
Pilt: Taavi Tamula

„Uuendusliku arhitektuuriga moodne turuhoone,“ märkis Tiigiste. „Toimib piirkonna elavdaja ja keskusena.“

„Väga tipp-topp, ma käin seal tihti, see on mu kodu ligidal,“ märkis Vaiksoo. „Kõik töötab, rahvast on seal palju. Ühesõnaga, see kvartal on meil korras. Ainult tagafassaad on tal nagu ühel laohoonel.“

Püha Johannese Koolimaja loob uut hingamist

Arhitektuur: SKAD Arhitektid

Püha Johannese Koolimaja
Pilt: Albert Truuväärt

OÜ SKAD Arhitektid arhitekt Sten Ader meenutab seda tööd heldimusega. „„Minu enda kodukant ja südamelähedane asukoht,“ lausus ta. „Koolimaja kus õpivad lapsed ja noored, seal on väga aktiivne elu. Lisaks on see uus kogukonnakeskus – koht mida enne ei olnud. Selline arhitektuur lisab kogu piirkonnale väga palju uut väärtust ja hingamist. Selline maja kui institutsiooni kodu on kindlasti minu jaoks väga eriline.“

Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA esitas arhitektidele erinevaid väljakutseid

Arhitektuur: Atelier Thomas Pucher, 3+1 arhitektid

Tallinna Muusika- ja Balletikool
Pilt: Albert Truuväärt

MUBA oli OÜ 3+1 arhitektid vastutav arhitekt Markus Kaasiku sõnul üks meeldejäävamaid projekte. „See oli koostööprojekt – Atelier Thomas Pucher võitis selle arhitektuurivõistluse, ma ei mäleta kas 2011 või 2012 aastal,“ rääkis ta. „Mingi hetk me jõudsime koostööni ja nüüd 2022. aastaks sai maja valmis. Päris kaua läks.“

Projekti tegi Kaasiku jaoks huvitavaks nii selle suurus kui erinevad omalaadsed väljakutsed. „See on päris suur hoone – 23 000 ruutmeetrit netopinda ja 28 000 ruutmeetrit brutopinda,“ ütles ta. „Ja see on linna keskel koolimaja, kus on väga erinevaid funktsioone: saalide multiplex, balletikooli saalid, balletikool üldse, ujula, ühiselamu ja kõik see ühes majas väga erinevate nõudmistega. Ka akustiliste nõudmistega ja kindlate ruumiliste nõuetega – see kõik tegi selle väga põnevaks.“

„Hea et suur kaunite kunstide hoone sai kesklinna, mitte kuhugi äärelinna, tühermaale,“ kommenteeris OÜ SKAD Arhitektid arhitekt Sten Ader. „Linnaruum ja koolimaja rikastavad teineteist. Hoone fassaadi lahendus on küsitav, aga maja kui funktsioon linnaruumis on väga kena.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.