Parvlaeva Estonia huku põhjusi uurinud Eesti ohutusjuurdluskeskus (OJK), Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise amet ja Soome õnnetusuurimiskeskus avaldasid esmaspäeval vaheraporti, mille põhjal ei olnud laev merekõlbulik.
Järeldus põhineb kahel asjaolul. „Visiiri konstruktsioonis esinesid puudused, mida oleks olnud võimalik avastada, kui oleks tehtud vööriosa ülevaatus. Kuna vöörirambi kui põrkevaheseina ülemise pikenduse asukoht põhines praktilisel otsusel reeglitest vabastuse tegemiseks, oleks pidanud sellise vabastuse tingimus olema kirjas laeva tunnistustes, kuid seda ei dokumenteeritud vastavalt,” märgitakse vaheraportis. „Kui see vabastus oleks asjakohasesse tunnistusse märgitud, ei oleks laev Tallinn-Stockholm liinil sõita võinud.”
Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt 1997. aasta õnnetuse rahvusvahelise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes parvlaeva uppumise kohta tehtud järeldusi. Kogutud tõenditele tuginedes tehakse vaheraportis järeldused, mille kohaselt ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele laeva või ujuva objektiga ega plahvatusele vööri piirkonnas.
Edasi on OJK-l plaanis ferromagneetiline uuring, bioloogiliste proovide võtmine, vöörirambi ülestõstmine ja autoteki uuring -, mis samuti integreeritakse lõppanalüüsi koos kavandatava mudeliga parvlaeva Estonia teekonnast uppumise käigus. Intervjuud ellujäänute ja teiste seotud isikutega on samuti veel lõpetamata.
Esialgne hindamine viiakse eeldatavalt lõpule 2024. aastal, mis langeb kokku Soome siseriikliku hauarahu seaduse muudatuste kehtivuse tähtajaga.
OJK algatas 2. oktoobril 2020 esialgse hindamise sama aasta septembris Monster Media Group Limited poolt avaldatud videomaterjali põhjal, millel on näha parvlaeva Estonia vraki paremas pardas auku.
Vahearuanne (esialgu inglise keeles): https://estonia1994.ee/uudised/parvlaeva-estonia-esialgse-hindamise-vahearuanne
Fotogrammmeetria uuringu tutvustus: https://estonia.havkom.se/en