"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
JUHTKIRI: Laske eakail väärikalt vananeda! (1)
23. jaanuar 2023
Ivo Karlep

Parem hilja kui ei iial – nii võiks kokku võtta poliitikute ponnistuse hakata kiirkorras maksma aastaid oodatud  hooldekodutoetust. Ei ole ju normaalne, et vanainimene ei jaksa oma pisku pensioniga maksta isegi hooldekodu eest. Hooldekodude keskmine kuutasu ulatub juba 1300 euroni.

Paljudel peredel pole välja käia pooltki sellest summast. Seepärast on üsna levinud, et mõni keskealine pereinimene peab end võtma töölt lahti, et oma teismeliste laste kõrvalt veel ka väetiks jäänud vanainimest hooldada. Jah, siinkohal on igasugune abi tõesti omal kohal. Samas kipub plaanitav hooldusreform olema pealt kullakarvaline, kuid seest siiru-viiruline. Ühelt poolt on ilus, et vanainimeste peale on mõtlema hakatud, teisalt aga pole haldusreformi korralikult läbi mõeldud.

Kui hooldekodu muutub rohkematele kättesaadavaks, tekib kohe kohtade puudus, sest neid ei jätku Tallinnas juba praegu. See omakorda aga sunnib tõstma hindu veelgi ja riigi heast mõttest panna omalt poolt pool hooldekodu arve maksmise raha juurde enam ei piisa. Omaksed peavad ikka oma rahakotti kergendama ja võib arvata, et Euroopa Liidu kiireima inflatsiooniga riigis tuleb seda vaatamata riigi toetusele teha veelgi rohkem kui seni. Nii et tahtsime kõige paremat, aga saime veelgi kallima teenuse! Ja kui mingi ime läbi õnnestuks hooldekodude kohti vajalikul arvul juurde võluda, noh, ütleme, pannes tubadesse elama poole enam kostilisi, siis järelevaatajaid ja abilisi ning muud personali ikkagi ei jätkuks. Neid napib juba praegu ja juurde pole kusagilt tulemas. Aina uute inimeste koolitamine ja palkamine nõuab veel raha ja nii kallineb teenus juba nii palju, et ka üle keskmise teenivad lapsed ei jaksa enam oma vanemate hoolduse eest maksta.
Ehk tasuks hooldekodudele seada riiklik hinnalagi? Muidu võib oletada, et hooldekodu omanikest ärimeeste sissetulekud kasvavad  ja riigi maksud niisamuti, kuid abivajajad hooldekodusse ikkagi ei pääse.
Enamik hooldekodus olijaist näeb unes ikka oma  kodu. Mõttes ollakse kuni lõpuni armsaks saanud keskkonnas, mitte aga hooldekodus. Seepärast peaks looma vanainimestele ka nende oma kodus tingimusi, et nad saaksid seal hakkama. Hooldama ja järele vaatama ning poes käima pole vaja nii palju väljaõppinud personali, nagu hooldekodud vajavad. Linn pakub soovi korral oma eakatele just sellist koduhooldust ja ka kodu kohandamist eakale sobivaks. Meil on ka eakale vajadusel abi kutsuvad andurid jm, mis hõlbustavad kodus üksi elavate vanainimeste elu. Et inimene saaks võimalusel kodus väärikalt oma eluõhtut veeta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
23. jaan. 2023 13:52
Kas meie hooldekodud kui mõni erand ehk välja arvata ongi üldse see koht kus väärikalt vananeda? Pigem ikka rohkem selline "kaelast ära" lahendus neile kellel tõesti viimane häda käes. Nii olekski vast mõttekas mõelda paralleelselt rohkem sellelegi, kuidas aidata eakatel võimalikult kauem oma harjumuspärases koduses keskkonnas hakkama saada, seda enam, et selleks vajalikud kulutused kindlasti riigieelarvele üldkokkuvõttes lõpuks vähem koormavad oleksid.

Seotud artiklid