"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ROHELISE PEALINNA AVAÜRITUS: Linnad saavad otsustada ka elektri tootmise ja toidu kasvatamise üle (0)
23. jaanuar 2023

“Uputused, põlengud, tormid ja kuumarekordid – kümme aastat tagasi ennustatud hävitavad kliimasündmused ongi juba käes,” lausus Euroopa endine kliimavolinik Connie Hedegaard Euroopa rohelise pealinna aasta avakonverentsil. “Linnadel on planeeringute abil kliimamuutuste ohjeldamisel oluline roll.”

Linnajuhtimisele keskendunud konverentsi peaesineja, Euroopa Liidu endine kliimavolinik Connie Hedegaard nentis, et kliimakriiside lahendamine lasub paljuski linnade õlul. Ja need ülesanded on rasked. “Meenutagem või eelmist aastat Euroopas: temperatuurirekordid Itaalias, veetranspordi peatumine Saksamaal, metsatulekahjud Hispaanias, Prantsusmaal ja mujal. Tuumajaamasid, mis tuli sulgeda vee vähesuse tõttu,” rääkis Hedegaard. “Meenutame, et teadlased ütlesid poliitilistele otsustajatele juba kümme aastat aega, et kui jõuame 2022. aastasse ja pole ikka veel midagi teinud, siis hakkavad kõigi silme all arenema juba pöörased ja hävitavad sündmused. Nüüd, selle olukorrani jõudes näeme, et teadlased ennustasid päris hästi ette eri uputusi, põlenguid ja muid äärmuslikke ilmanähtusid, mis viimastel aastatel ikka enam meie maailma kimbutavad. Nüüd saame aru ka sellest, et teadlased tõepoolest üritasid meid hoiatada. Sest praeguseks on kliimamuutus kõigile nähtaval ja tuntaval kujul kohale jõudnud.”

Kliimast rääkides võib karta põlvkondade vahelist kokkupõrget.

Connie Hedegaard

Endine Euroopa kliimavolinik rõhutas planeerimist kui üht mõjusamat linnade kasutuses oleva tööriista kliimamuutuste leevendamiseks. “Sellega saab lahendada küsimused, kust leida ruumi toidu kasvatamise, looduskaitse, metsa, energiatootmise ja teiste vajalike valdkondade jaoks,” lausus ta ja lisas, et kliimast rääkides võib karta põlvkondade vahelist kokkupõrget. “Ühel pool on noored, kes tõesti muretsevad jätkusuutmatu süsteemi ja ähvardava kliimaprobleemi pärast. Teisel pool jällegi vanemad inimesed, kes pole päris kindlad, kas suudetakse rohepöörde tõttu tekkivate majanduslike väljakutsetega ka tegelikult hakkama saada. Selline polarisatsioon võib tekitada koguni äärmuslikke reaktsioone ja liikumisi.”

Koos tegutsedes oleme tugevamad

Konverentsi avanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb auväärse tiitli saanud linnadel võtta eestvedaja roll jätkusuutlike, vastupidavate ja kaasavate tulevikuasulate kujundamisel. Ühtlasi saavad linlased sellega head elamistingimused ja keskkonna, mis on aluseks jätkusuutlikule majanduslikule ning sotsiaalsele arengule. “Tallinna strateegia 2035 ja Tallinna kliimakava ning ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid on nii rohelise pealinna aasta kui ka Tallinna edasistesse tegevuste osa,” ütles Kõlvart. “Tahame muuta säästva valitsemise Tallinna linna juhtpõhimõtteks.”
“Euroopa linnad peavad läbivaks roheliseks muutuseks ulatuslikku koostööd tegema. Et me tõepoolest ka jõuaksime sinna, kuhu nii pühendunult praegu pürgime,” rääkis ta kokkutulnutele, kelle seas leidus nii linnapeasid kui -ametnikke üle terve maailmajao. “Tahame uute tingimustega kohanema õppida. Mõtlema peame ka sellele, kuidas ootamatult esile kerkivaid probleemseid olukordi kiiresti ja edukalt lahendada. Kliimakriisiga oleme juba aastaid maadelnud, ka mure Covidi pärast pole ikka veel kusagile kadunud. Ajad on tõepoolest rasked ja nõuavad vastupidavust.”

Raske, aga ikkagi vajalik muutus

Kõlvarti sõnul on oluline ka inimeste mõtteviisi ja hoiakuteni jõudmine. “Linn on selles elavad inimesed,” tähendas ta. “Me muudame asju, kui tegutseme ühise meeskonnana. Just nii saamegi sajaprotsendiliselt süsinikuneutraalse tuleviku suunas jõudsalt edasi liikuda.”
Euroopa Liidu keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius rõhutas, et otsustav pööre rohelise ning süsinikuneutraalse majandusmudeli sunnas on praegustel aegadel Euroopa Liidu suurima ja olulisim siht. Just selle eesmärgi täitmisele aitab kaasa ka rohelise pealinna tiitli väärikas positsioon, sest tiitel nügib muutusi päriselt ellu viima. “Kliimamuutused, liikide kadu, saaste ja reostus,” loetles Sinkevičius kriitilisi keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kiiresti tegeleda. “Rohepöörde näol on meil olemas plaan, millega kavatseme sellele kõigele lõpu teha.”

Euroopa Liit on juba üle viie miljardi euro valmis pannud, et toetada eri keskkonnaprogramme rohepöörde edukaks saavutamiseks.

Virginijus Sinkevičius

Oluliste eesmärkidena osutas keskkonnavolinik ka ringmajandusele, looduslike koosluste taastamisele jamahedama põllumajanduse arendamisele. “Linnadel on kõiges selles väga oluline roll,” kinnitas Sinkevičius, viidates muu seas õhusaaste vähendamise vajadusele, millesse just need inimasustuse keskused edukalt panustada saavad. “Euroopa Liit on juba üle viie miljardi euro valmis pannud, et toetada eri keskkonnaprogramme rohepöörde edukaks saavutamiseks. Kui kavandatavate toetuste summad tunduvad suured, siis seepärast, et meil pole mingeid illusioone muudatuste suuruse ja kulukuse osas.”
Neljapäevast laupäevani kestnud Euroopa rohelise pealinna avaüritused tõid Tallinnasse 57 linna ja valla esindajad enam kui 20 Euroopa riigist, sealhulgas kaheksa linnapead.

Tallinna rohelise pealinna sündmused

Märts
• Rohetärnid restoranide nädalal menüüdes. Restoranid saavad lisada tärne menüüs toitudele, mille keskkonnajalajälg on väiksem.

9. mai
• Euroopa päeva tähistamine 150 puu istutamisega koos Laulupeo SA-ga. Kavas on ka istikute ja seemnete laat ning töötoad ja seminarid linnarahvale koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

1.-18. juuni
• Linnaruumi festival “Tulevik on täna(v)”
Festival kutsub linlasi kliima, elukeskkonna ja linnaruumi teemadele kaasa mõtlema, tegutsema, vaatama, kogema ning mõtlema ja avastama.

2.-4. juuni
• Vanalinna päevade raames eriprogramm “Vanalinn kui roheline elukeskkond”.

30. juuni – 2. juuli
• Keskkonnahoidlik noorte laulu- ja tantsupidu.

31. august – 16. september
• Läänemere äärsetele linnadele suunatud kampaania mererandade puhastamiseks väikeprügist. Toimub koostöös Helsingi linna, Let´s Do It World jt partneritega.

14.-17. november
• Roheinnovatsiooni nädal: Tallinn Cleantech EXPO , Cleantech Forum Europe, Targa linna konverents.

Terve aasta
• Elurikkuse talgud: talgute programm, kus linnakodanikud saavad kaasa lüüa, et oma elupiirkonna elurikkust toetada.
• Prügihunt – lasteaedades ja koolides jäätmete liigiti kogumise kampaania.
• Loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta Tallinna lasteaedades ja koolides.
• Rohelise pealinna seminarid, loengud ja õpitoad botaanikaaias.

VIINI LINNAPLANEERIJA: Maksame arendajatele toetust, kui nad loovad hirmuvaba linna

“Meie poliitikud tegid tänavatel tiire, et leida kohti, mis pole öösel turvalised. Seejärel panid nad kokku eelarve ja valgustasid need paigad korralikult ära,” rääkis Viini linna soolise võrdõiguslikkuse planeerimise ekspert Eva Kail.

Eva Kail
Pilt: Aleksandr Gužov

Kail lausus, et ta tegeleb näiteks Viinis sellega, et öösiti ei tekiks linnas nurgataguseid kohti, kus inimesed tunneks end ebaturvaliselt. “Me teame et sotsiaalne kontroll aitab. Niisiis arvestame majade asetusega ning sellega, et akendest saaks jälgida, mis tänaval toimub,” tõi ta näiteks. “Samuti on oluline tänavavalgustus. Seega tegid meie linna naistekomisjoni poliitikud tänavatel tiire, et leida kohti, mis pimedas võiks olla ebaturvalised.”
Samuti paigutas Viin tänavatele eakatele rohkem seljatoega toole, sest sealt on neil kergem püsti tõusta, kui pinkidelt. Linn arvestab ka elanike koduste tööde ja abiruumidega. “Palusime naisarhitektidelt majasid planeerides välja töötada uusi köögi paigutusi,” lausus Kail. “Majad ei pea olema vaid kenad puhkuse- ja elukohad, vaid näiteks nende köök peab olema ka mugav töökoht. Ka maa-alused garaažid saavad olla rohkem loomuliku valgusega täidetud, et need ei põhjustaks hirmu ja ärevust. Saame neid põhimõtteid linnas ellu viia nii, et toetame arendusi, mis neid uusi ideid järgivad.”
Tallinnas ringi jalutades märkas Kail, et jalakäijatel pole siin alati kõige ohutum liikuda. “Aga see pole ainult Tallinna teema, jalakäijate ohutusega tegeletakse kõikjal Euroopa ja ka Viinis,” lausus ta.

GRENOBLE’I LINNAPEA: Unistame teie tasuta ühistranspordist!

“Teil on siin meri ja puhas õhk, samas kui Grenoble võitleb õhu saastatusega,” lausus Grenoble’i linnapea Eric Piolle.

Eric Piolle
Pilt: Aleksandr Gužov

Euroopa mullune roheline pealinna Grenoble on loonud kohaliku toidu kasvatamiseks  linnafarme ja pakub koolides mahetoitu. “Tõstsime taimetoidu osakaalu koolides poole võrra,” märkis Piolle.  
Talinnas meeldib Piollele muuhulgas siinne tausuta ühistransport. “Meie jaoks on see unistus!” õhkas ta. “Oleme neli aastat selles suunas ka ise liikunud. Tegime uuringu, mille järgi vajaksime oma tasuta ühistranspordiks aastas 90 miljonit eurot. Põhjus on selles, et meil on ühissõidukid väga popid ja alati rahvast täis. Niisiis peame kõigepealt oma ühistranspordi võrku arendama ja trammide ja busside arvu tõstma. Meie esialgne eesmärk muuta ühistransport tasuvabaks vaesemetele inimestele. Võimalik, et me ei küsi piletiraha näiteks nädalavahetustel.”
Piollele meeldib ka Tallinna puhas õhk. “Teil on siin meri ja värske õhk, samas, kui Grenoble võitleb õhu saastatusega,” rääkis ta. “Meie linn on ümbritsetud mägedega. See tähendab, et õhusaaste ei pääse hajuma, vaid langeb taas maha. Ehk me saame saastatuse vähendamiseks muuta viisi, kuidas inimesed liiguvad, et nad eelistaksid pigem jalutada või rattaga sõita. Tasuta ühistransport oleks samuti autode asemel lahendus. Samuti aitab linna rohelusele kaasa võitlemine majanduliku ebavõrdusega.”

KLIIMAEKSPERT: Kopenhaageni suurim lollus oli kaotada trammid

Euroopa Komisjoni endine kliimavolinik Connie Hedegaard ütles, et teda võluvad Tallinna rohelised alad ja meri. “Siin on palju lahedaid mereäärseid arendusi sadamas jm, mis teevad linna eriliseks,” lausus ta. “Võin öelda, et paras väljakutse on muuta säästlikuks teie imekaunist keskaegset vanalinna. See ei tule kergelt. Samas on Tallinn ja üldse Eesti digiteemadega sina peal ja uudsed digilahendused võivad aidata kõikvõimalikke muresid lahendada.”

Connie Hedegaard
Pilt: Aleksandr Gužov

Hedegaard rõhutas, et korralik ühistransport on linnasüdames liikumiseks väga oluline. “Teie tänavatel sõidavad endiselt trammid,” märkis ta. “Mina tulen Kopenhaagenist, mis keelas trammid 1967. aastal. See on ilmselt kõige rumalam otsus, mida me oma linnas oleme teinud.”
Hedegaardi sõnul on Vene kallaletung Ukrainale õpetanud Euroopale, kui kallis ja ohtlik on nii palju sõltuda kellegi teise toodetud fossilkütustest. “2012. aastal valitses Euroopas suur majanduskriis ja 26 miljonit inimest oli tööta. Ometi kulutasime me igal aastal 400 miljardit eurot, et eksportida endile kütust,” rääkis ta. “Suur osa sellest rahast läks Venemaale, mis suudab nüüd teenitud summade eest pidada seda sõda. Me peame muutma oma energaallikaid ja olema energia tarbimisel palju efektiivsemad nii kodudes kui ka ettevõtetes. Me ei tohiks sõltuda imporditud fosiilkütustest, mis pärinevad režiimidelt, kes meile ei meeldi. Euroopa peaks olema roheenergiast eriti huvitatud, sest meil leidub vähe maavarasid ja toormaterjale, mida energiaks kasutada. Koostööd tehes ja kogemusi jagades suudame paljusid uuendusi sisse seada.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.