"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Tule arktikataimi tundma õppima ja õhus hõljuvat kunsti vaatama! (0)
23. jaanuar 2023
Aleksandr Gužov

Alanud nädalal toimuv konverents “Vihma käest räästa alla” uurib muu hulgas, kuidas paduvihmade põhjustatud üleujutustega looduslikult toime tulla.

Jaanuari keskel algas botaanikaaias terve aasta kestev Euroopa rohelise pealinna eriprogramm, mille esimene üritus on Peeter Lauritsa möödunud nädalal avatud näitus “Jäämere purjed palmimaja taevas”. “Näitame troopilises botaanikaaias fotodel Arktika elustikku, samas on seal ka maapealsed vs veealused taimed,” rääkis Laurits. “Näituse mõte on tuua esile kõigi eluvormide ühtsust ja seotust.”
Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv lisas, et botaanikaaed on nii seest kui väljast põnev koht, kus on head võimalused kunsti tegemiseks ja näitamiseks “Kunst aga on omakorda ideaalne viis tuua loodust inimesele lähemale, näidata seoseid looduses ja teha nähtavaks seda, mis igapäevaselt võib-olla alati silmale nähtav pole,” lausus ta. Seda eesmärki kannab Sinijärve sõnul ka kogu rohepealinna aastaks avatud Peeter Lauritsa teos palmimajas. “Siin on kõrvutatud troopilisi maismaa- ja arktilisi veetaimi ning paigutatud neid vaatlemiseks ebatavalise vaatenurga alt, et osutada kõigi eluvormide olemuslikule sugulusele,” rääkis Sinijärv. Loodusfotod asuvad näitusel kahel suurel palmimaja lakke tõmmatud purjel, nende kõrval näeb ka üht videoteost. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33) leiab 25. jaanuaril kella 10-15 aset Urban Storm projekti konverents “Vihma käest räästa alla?”. Projekti “LIFE UrbanStorm” eesmärk on muuhulgas aidata linnadel paduvihmadest tingitud üleujutustega toime tulla. Konverentsil tulevad kõneks Tallinna Trummi piirkonna ja Viimsi looduslähedased lahendused, nende tasuvus ja efektiivsus. “Näiteks Trummi piirkonnale on planeeritud 17 erinevat looduslähedast lahendust, mille hulgas on immutamine, veesilmade või kraavide puhastamine ja vastava taimkatte paigutamine, mis vihmavett kinni peaks ja hoiaks,” kirjeldas projekti koordinaator Mai Andresson. “Räägime täpsemalt, mis saama hakkab ja millal – linn on võtnud hanke tegemise selle poolaasta plaani, nii et mingis osas hakkab Vana-Mustamäe asumis alanud ja järgmise aasta jooksul ehitus füüsiliselt toimuma.”

Teistmoodi asfalt laseb vihmal imbuda

Kui on suured vihmad, võib igal pool üleujutusi tekkida ning olemasolev kanalisatsioon ei suuda seda vastu võtta. “Looduslähedased sademeveelahendused – nagu näiteks rohelapid – võtavad vett kinni, või kui on tehtud süvendid-tiigikesed, saab vett koguda sinna,” jätkas Andresson, kelle sõnul on kirjeldatud lahendused väga levinud Madalmaades, Taanis ja Hollandis.
Viimsi vallas Haabneeme alevikus loodi uus parkla Karulaugu tee 14 kinnistul. “Seal pandi maha poorne asfalt, mis on tegelikult plastikust tehtud. Vesi ei jää selle pinnale, vaid imbub ära. Samamoodi toimib murukivi,” selgitas Andresson. “Nutikad lahendused, kuidas liigveega toimetada, peaksid tulema kasutusse just piirkondades, kus on näha, et suurte vihmadega tekivad üleujutused.”

ÜRO esindaja targa linna foorumil

Andressoni sõnul pakub rohestamine leevendust ka n-ö kuumasaarte tekkimise vältimisel. “Kui on kuumalaine, leevendab seda roheala ja sellistesse kohtadesse valitakse taimeliigid, mis taluvad nii kuivust kui liigvett ehk ekstreemseid olusid,” rääkis ta. “Taimedeks on universaalsed, minimaalset hooldust vajavad kõrrelised ja puhmad, mis on võimelised ka põua üle elama, nii et neid ei pea kastmas käima.”
Populaarseid kivitreppe ja vihmapeenraid võib näha Viimsi mõisa pargis, nende põhimõte on see, et kui vett ära võtta ei saa, tuleb seda kas kuskil koguda või immutada. “Selleks ongi vihmapeenrad, kus taimestik hoiab liigvett,” lisas Andresson.
Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE+ programm ja keskkonnainvesteeringute keskus. Lähem info https://urbanstorm.viimsivald.ee.
Õpetajate majas (Raekoja plats 14) toimub 26. jaanuaril jaanuaril kl 10-17 targa linna foorum “Smart City Exchange Forum”. FinEst Centre for Smart Cities asutaja Ralf-Martin Soe sõnul puudutab päevakava eelkõige küsimusi, kuidas linnad saavad koostööd teha ja üksteiselt õppida nii rohe- kui ka digiteenuste kasutamist. “Esimene plokk keskendub Tallinna ja Helsingi koostööle,” selgitas Soe. “Meil on näiteks rohekaksiku koostööprojekt GreenTwins ning digitaalsete andmevahetuste osas käimas kaks projekti, millest räägime. Arutame, kuidas koos tegutseda, kui mõlemad linnad soovivad saada nutikaks ja roheliseks.”
Idapartnerluse projektist tuleb foorumile rääkima ÜRO esindaja. Projekti eelfaasi on kaasatud Ukraina linnadest sada inimest, kes on aidanud sisendit anda, kuidas koos kahe välispartneri ja ÜRO-ga luua õppekeskust idapartnerluse linnadele omavaheliseks infovahetuseks ja õppeplatvormiks. Sellesse protsessi on kaasanud umbes 160 inimest, kellest sadakond on Ukraina linnade esindajad.
Lähem info targa linna foorumi kohta www.finestcentre.eu/forum2023

Kokku üle 60 ürituse

• Tallinn sai Euroopa rohelise pealinna tiitli Euroopa Komisjonilt 2021. aasta sügisel.
• Rohelise pealinna aastal on Tallinna põhiteemad elurikkuse hoidmine, kliima ning kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine.  Euroopa rohelise pealinna programmis on üle 60 ürituse. Tutvu nendega aadressil www.greentallinn.eu

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.