„On ka selliseid juhtumeid, kus on teada, et korter, kuhu peab minema, asub näiteks kolmandal korrusel. Aga juba alt ust lahti tehes tunnen lõhnast ära, et siin on tegemist hukkunuga,“ rääkis Lilleküla päästekomando rühmapealik Janno Pajupuu eakatele abi kutsuva anduri vajalikkusest.
Tallinnas on kodus kukkumine eakate seas viimastel aastatel kolmandiku võrra kasvanud. Eriti kurvad on juhud, mil kukkunu on koju pikali jäänud päevadeks või lausa nädalateks. Õnneks saab selliseid olukordi tasuta pakutava innovatiivse häirenupu abil nüüdsest leevendada.
Uus andur kutsub hätta sattunud eakale ise abi ka siis, kui vanur ei suuda häirenuppu vajutada. Uuendusena pole abi kutsumiseks enam vaja ka internetti ja lauatelefoni. 1. jaanuarist pakuvad senise operaatori asemel Tallinnas sotsiaalvalveteenust Koduandur OÜ ja Viking Security AS, kes vahetavad senise häirenupu just taolise liikumisanduri vastu.
“Olen koduanduriga sada protsenti rahul – no küll on hea asi välja mõeldud!” hüüatas 91-aastane mustamäelanna Veera Voll, kes mõne kuu eest kopsupõletikuga voodisse jäi. Talle tuli appi liikumisandur, mis teavitas tütart, kui andur ema tavapärast liikumist enam ei tuvastanud. “Tütar Aira elab mehega Ameerikas ja tema helistas omakorda mu naabrile, kellega kõrvuti elame,” meenutas Veera. “Kiirabi viis mu haiglasse, siis olin veel Hiiul järelravil – kokku kuu aega haiglas.” Nüüd on rõõmsameelne proua kodus tagasi, “Liikumisandur on kullatükk!” kinnitas Veera. “Kui kõikidel pensionäridel oleks niisugune nutikas lahendus, mis meil oleks viga elada!”
Õigeaegselt tehtud väljakutse korral saab kukkunuid enamasti edukalt aidata. Paraku on ka selliseid juhtumeid, kus inimese kadumist märgatakse alles peale mitmete päevade või koguni nädalate möödumist. Kui aga päästjad lõpuks kohale jõuavad, siis on ilmselgelt juba liiga hilja. „On ka selliseid juhtumeid, kus on teada, et korter, kuhu peab minema, asub näiteks kolmandal korrusel. Aga juba alt ust lahti tehes tunnen lõhnast ära, et siin on tegemist hukkunuga,“ rääkis Lilleküla päästekomando rühmapealik Janno Pajupuu.
„See ongi kõige hullem, kui alles ebameeldiva lõhna peale inimesed märkavad, et näiteks nende naaber on kaduma läinud,“ nentis Päästeameti ennetusosakonna juhataja Janika Usin. Nii näiteks kukkus 76 aastane naine kodus ja jäi seejärel mitmeks päevaks abituna põrandale. Kuuekümnendates naine kukkus ratastoolist ja oli kogu öö põrandal. Need on vaid mõned näited häirekeskuseni jõudnud koduskukkumistest.
Õnneks sai 91-aastase Veera lugu tänu tervislikku järelvalvet võimaldavale andurile teistsuguse käigu. Olgugi, et Veera on läbipõetud haigusest veel nõrk, üritab ta koduse trenažööriga harjutusi teha. Kuigi tal on korteris liikumiseks kasutada ka rulaator, liigub naine siiski omal jõul. “Selles eas inimesed surevad kopsupõletikku, aga mina olen elus väga palju liikunud ja sain tõvest võitu,” lausus väärikas vanuses daam. “Minust ei ole kunagi saanud kontorirotti – ma kohe ei saa istuda ühe koha peal vakka, vaid pean liikuma, ja see ongi minu tervis!”
20 aastat bussikonduktorina töötanud Veeral on olnud mitu Saksa lambakoera, kes aktiivsele elule kaasa aidanud ning kellega ta nooremana koguni võistlustel käis. “Kulda ei saanud kordagi, sest mu koerad ei olnud piisavalt agressiivsed varrukatöö katses (nn kurjategija kinnivõtmises), aga mina olen seda meelt, et linnas liikuv koer ei tohi olla kuri – kui oled ta välja õpetanud, kuulab Saksa lambakoer sõna ning käib kõrval kasvõi rihmata.”
Pärast 59 aastat kestnud abielu lahkus siitilmast Veera abikaasa ja enam pole ka poega, nii et rõõmu teeb vanaprouale praegune neljajalgne lemmik, kes on alles kutsikas. “Eks ta jookseb ikka ringi ka, ta ju noor alles,” lausus perenaine. “Olen küll varem õues kukkunud koertega – üks mu hundikoer näiteks ajas kord kajakat taga –, aga kondid ei ole puruks läinud.” Koduseinte vahel ei ole Veera kunagi kukkunud. “Olen terve elu olnud rõõmsameelne ja tähelepanelik – kes teab, äkki sellepärast?”
Veera ema elas 102-aastaseks, nii et geenid annavad tallegi lootust veel paljudeks headeks aastateks. Koduanduri toel saab ta kodus üksi turvaliselt toimetada.
Kodus kukkumine kasvab
Päästeameti Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Liina Valneri sõnul on kodus kukkunud eakate arv mõne aastaga kolmandiku võrra suurenenud. Kui kahel viimasel aastal tehti Tallinnas kokku 170 väljakutset, siis 2020. aastal 136. Kukkumise põhjus võib olla nii terviseprobleem kui ka komistamine, kui mõni ese jääb eaka liikumisteele.
Üksi elava soliidses eas sugulase pärast tunnevad lähedased pidevalt muret. Kas tervis on korras? Kas ta on liikunud? Lähedase heaolus veendumiseks kasutatakse eri võimalusi, enamasti helistatakse kindlal ajal ja käiakse külas, kuid see ei pruugi olla piisav, et süda oleks rahul ja vanur saaks vajadusel õigeaegset abi.
Tallinnas pakuvad 1. jaanuarist sotsiaalvalveteenust Koduandur OÜ ja Viking Security AS, kellega on leping sõlmitud kolmeks aastaks. Teenus aitab suurendada kodus elavate eakate ja erivajadustega inimeste turvatunnet. “Uuenenud tehnoloogia pakub abi ka siis, kui randmel kantav seade inimesele ei sobi, kui kriitilises olukorras inimene unustab randmel kantava seadme või ei ole võimeline nuppu vajutama,” selgitas linna sotsiaal- ja tervishoiuameti sotsiaalteenuste ja toetuste osakonna eakate toimetulekut toetavate meetmete juhtivspetsialist Kätlin Uuemäe. “Seade toimib patareitoitel vähemalt aasta ning edastab infot sisseehitatud sidesüsteemi abil, internetiühendus ja lauatelefon ei ole enam vajalik.” Koduanduri infosüsteem võimaldab ka lähedastel ja kontaktisikutel tutvuda tarkvara edastatud andmetega üle maailma, saamaks kinnitust, et lähedasega on kõik korras. “See on abiks eriti siis, kui eakas ei vasta telefonikõnele,” mainis Uuemäe.
Valehäireid pole põhjust karta
Koduanduri seadmed koguvad iga kümne minuti tagant inimese elukeskkonnast andmeid: milline on inimese liikuvus, toa temperatuur, õhuniiskus. Seadmed ei pildista, filmi ega salvesta heli, seega säilib inimese privaatsus.
“Koduandur OÜ pakutav sotsiaalvalveteenus näeb välja selline, et inimesele paigaldatakse koju seina peale seadeldis, mis suudab tuvastada tema elurütmi põhjal olukorra, kus ta on hätta sattunud,” selgitas koduanduri teenuse asutaja Tarmo Pruuli. “Sisuliselt valvame me sotsiaalvalveteenusega liitunud pealinna eakaid 24/7: arvutil on ülevaade inimese kõikidest liikumismustritest tema kodus. Kui midagi selles mustris muutub ehk kui inimene näiteks kukub ja liikumist ei ole tuvastatud, saame sellest kohe teada.”
Mõistagi on ka juhtumeid, kus inimene läheb haiglasse või kellelegi külla ja seetõttu tekib tema liikumises paus, aga sel juhul võtab firma koostöös Viking Securityga kliendiga ühendust, et teada saada, kas temaga on kõik korras. “Selliseid nii-öelda valepositiivseid häired on meil päris mitmeid olnud, kus saamegi teada, et inimene on läinud haiglasse või on tal muud ärakäimised,” rääkis Pruuli. “Valdavalt on eakad igati rahul, et nendega suheldakse ja uuritakse, kuidas läheb. Kui kliendi või tema lähedastega ühendust ei saa, sõidame vajadusel kohale ja tuvastame olukorra. On ka juhtumeid, kus inimene on telefoni teel meile ise teada andnud, et ta on kukkunud ja vajab abi. Lisaks on meil olemas kodunupu lahendus, mida saame klientidele täiendava tasu eest pakkuda.”
Et vältida nn valehäireid, on soovitav liikumisandur paigaldada selliselt, et see ei vaataks küttekehade poole ega aknasse. “Näiteks kevadpäike või ahju kütmine võivad anda valepositiivse signaali isegi siis, kui inimene ei liigu,” ütles Pruuli. “Koerte-kasside ja lindudest lemmikloomade peale reageerimine on välistatud, kuna paigaldame anduri meetri-poolteise kõrgusele ja seadeldis ei tunneta liikumist allpool inimese liikumisvälja. Ka oleme kogenud, et lindude-loomade kasuka tõttu ei tunneta seadeldis nende kehasoojust.” Pruuli tõmbas paralleele muude koduste valvesüsteemidega, mis toimivad samalaadse tehnoloogiaga, et lemmikloomade liikumise peale häiret ei anna.
Tallinnas on koduanduri teenusele määratud umbes 500 inimest. “Seni on umbes 360 kliendi kodus uute seadmete paigaldused kenasti tehtud ning jaanuari lõpuks kasvab see arv tänu pühadeks lähedaste juurde külla sõitnud eakate naasmisele tõenäoliselt üle 400,” märkis Pruuli.
Abiks ka sotsiaaltöötajale
Tema sõnul on esinenud juhtumeid, kus eakas ei ole isegi kukkunud, aga tal on väga raske tervislik seisund, näiteks ei suuda ta enam enda eluruumi kütta. Ka selle kohta tuleb süsteemist teade ehk saadakse aru, et inimene on abitusse seisundisse jäämas. “Näiteks oli ühel kliendil läinud õhksoojuspump katki, kuid ta ise ei saanudki aru, et temperatuur oli juba alla kümne kraadi langenud,” meenutas Pruuli. “Koduanduri süsteem andis sotsiaaltöötajale teada ja inimene sai kiiresti abi.”
Teisel puhul sai üks klient insuldi ja tema lähedasele tuli SMS-teade liikumatuse kohta. “Meesterahvas, kes oma lähedase kohta häireteate sai, oli parasjagu Riia lennujaamas ega saanud kahjuks ise vaatama minna, milles asi. Ta helistas oma tütrele, kes läks kohale, nii et saadi õigel ajal jaole ja inimest abistada,” jätkas Pruuli. Tallinnas helistatakse häire korral andurifirmast ja uuritakse, kas inimesega on midagi juhtunud, vajadusel minnakse ka koju kohale.
Pruuli sõnul meeldib täiendav kodunupu lahendus klientidele eeskätt seetõttu, et seadeldis võimaldab tuvastada, kas inimene seda ka päriselt kannab. “Seade võtab kehatemperatuuri põhjal info, kas nupp on inimese käe peal, laua äärel või hoopis lumme kukkunud, kuna see annab kohe temperatuuriinfo,” selgitas Pruuli. “Lisaks saame info, kui palju inimene reaalselt päevas samme teeb. Meie kogemus ütleb, et eakad teevad väga vähe.”
Pruuli tunneb muret selle pärast, et kuigi alanud liikumisaasta kampaanias innustatakse kõiki rohkem liikuma, istub väga suur sihtrühm – eakad – kodus ega pääse halva ilmaga õue, sest ei ole kedagi, kes aitaks. “Siin oleks väga vaja neid toetada, sel juhul oleks eakate tervis tugevam ja ka kukkumiste oht palju väiksem,” rõhutas Pruuli. “Ühest küljest võime küll (järel)valvata, aga tegelikult peaks tegelema põhiprobleemiga, milleks on inimeste liikumisvõimaluste suurendamine. Õnneks on tekkimas selliseid ettevõtmisi nagu näiteks vabatahtlikud seltsilised, kes saavadki teha eakaga siin-seal väikseid väljaskäimisi. Muidu jäädaksegi koduses keskkonnas nõrgaks ja kipuvad kukkumised tulema.”
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul täidetakse niimoodi üht nendest eesmärkidest, mille linn ja ehk ka riik on endale eesmärgiks võtnud – soodustada võimalikult kaua eaka inimese kodus viibimise võimalust. „Selline teavitus on ühelt poolt üldhooldusteenusest odavam, teisalt aga pakub emotsionaalseid aspekte, mis kaasnevad võimalusega koju elama jääda,” märkis Saadi.
BEŠKINA: Andur aitab lähedastel jälgida, et eakaga on kõik korras
• 1. jaanuarist sel aastal on Tallinnas sotsiaalvalveteenuseks kasutusel koduandur. Seda teenust ei paku linn ise, vaid seda osutatakse hanke võitnud teenusepakkuja kaudu. Valveseade suurendab kodus üksi elava eaka või erivajadusega inimese ja tema pereliikmete turvatunnet. See hoolitseb, et abi jõuks inimeseni õigel ajal. Seade toimib patareitoitel vähemalt aasta. Samuti lubab koduanduri infosüsteem lähedastel ja kontaktisikutel saada ka eemalt kinnitust, et nende lähedasega on kõik korras.
Kuidas andurit oma koju tellida?
• Anduri saab endale ametlik tallinlane, kui ta pöördub oma linnaosavalitsusse ja täidab taotluse. Seejärel külastab nimest sotsiaaltöötaja, kes hindab, millist abi on vaja. Kui selgub, et andur aitab nt üksikul eakal toime tulla, siis ta selle ka saab.
• Lähedased saavad vaadata ka nutitelefonist või arvutist, kuidas lähedasel kodus läheb. Süsteem annab ülevaate, kas inimene käib kodust väljas või valmistab sööki. Samas ei riku andurid privaatsust, sest need ei pildista ega filmi.
• Lisainfo teenuse kohta: www.koduandur.ee, Koduandur OÜ, tel 5341 4885, e-post: tarmo@koduandur.ee Täiendavatele küsimustele vastab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist Kätlin Uuemäe, tel 645 7811, e-post: sotsiaalvalveteenus@tallinnlv.ee
Kukkumise vältimiseks: käitu ise ohutult!
• Hoia füüsilist toonust – liigu ja võimle.
• Käi regulaarselt tervisekontrollis.
• Raskete ja ronimist nõudvate majapidamistööde puhul palu abi.
• Riietu istudes.
• Püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt.
• Võta korrektselt arsti määratud ravimeid.
• Vajadusel kasuta automaatset ravimidosaatorit.
Viivitamatu abi saamiseks:
• Lepi lähedase või naabriga kokku igapäevased regulaarsed suhtlusviisid. Nii saavad lähedased veenduda, et sinuga on kõik korras.
• Hoia pidevalt häirenuppu või telefoni enda juures (küljes).
• Vajadusel varusta kodu häiret saatva liikumisanduriga.
Kohanda kodu ohutuks:
• Eemalda või kinnita lahtised vaibad ja katted.
• Varusta kõik trepid käsipuuga.
• Eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed.
• Hoia liikumisteed vabad.
• Kasuta öösel liikudes valgust, võimalusel automaatset valgustust.
• Aseta enim kasutatavad esemed käepärasele kõrgusele.
• Kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet ja kõrgendatud tualetipotti.
• Vajadusel vaheta välja vann.
• Väldi kodus rippuvaid kangaid.
• Lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad.
• Kanna libisemiskindlaid kummitallaga või -nuppudega susse või sokke.
(Allikas: Päästeamet)
