"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
REFORM SAVIJALGADEL Kas hooldekodukoha saamine pensioni eest on reaalne tulevik või ulme? (1)
24. jaanuar 2023
Jaanika Luus Foto Albert Truuväärt

“Tallinnas ei ole piisavalt hooldekodukohti,” tõdes linna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja Arne Kailas. “Info, et vähemalt ühes hooldekodus inimese elukoha territooriumil peab pensioni eest olema võimalik koht saada, on eksitav ja võib inimestes palju segadust tekitada.” Kuigi sellest suvest peaks riigi otsuse kohaselt saama hooldekodu koha poole hinna eest, on see tegelikult veel küsimärgi all. Lisaks kohtadele on puudu hooldajatest ning riigi pakutavast toetusest ei pruugi aina kerkivate hindade juures piisata.

Eestis vajab ööpäevaringset hooldust igal aastal rohkem kui 13 000 inimest. Koht hooldekodus maksab praegu keskmiselt 1000 eurot, mis tähendab, et isegi tagasihoidliku tasemega hooldusteenuse eest on omaksed sunnitud veel peale maksma, sest eaka vanaduspensionist ei piisa. Juulist jõustuv hooldekodureform peaks just hooldekodus elava inimese lähedaste koormust kergendama. Samas ei ole seni sugugi kindel, kas muudatus selle leevenduse ikkagi toob.
63-aastase vabakutselise Jaagu 91-aastane äi on Iru hooldekodus elanud umbes kaks aastat. “Me oleme Iru hooldekoduga väga rahul – elame ise abikaasaga Lasnamäel, saame tal kasvõi üle päeva külas käia,” rääkis Jaak. “Mu enda ema elas Kohtla-Järvel erahooldekodus ja siis oli raske, sest me ei saanud teda kuigi tihti vaatama sõita.”
Jaagu äi on dementne. “Emaga oli veel raskem – tema kippus ikka välja minema, politsei tõi teda neli-viis korda uitamast tagasi, nii et ta ei mäletanud, kus on,” meenutas Jaak. “Mullu suvel ema suri, jõudes hooldekodus olla kaks ja pool aastat.”

Aeg, mil Jaagu ja tema abikaasa üks vanematest elas hooldekodus, oli perele rahaliselt raske. “Lähedastele on see ikka väga koormav, eriti siis, kui mitu vanemat on hooldekodus,” nentis ta. “Iru hooldekodule kulus seni kuus 800 eurot, me maksame pisut juurde, et äi saaks omaette toas olla. Kohtla-Järve hooldekodu koha eest maksime algul pisut vähem, siis aga tõsteti hinda. Siis oli targem panna ta juba lähemale, pealinna hooldekodusse, kus oli sama hind.”

Eestis on kuni 15 000 tööealist inimest, kellel ei ole lähedase hooldamise kõrvalt võimalik tööl käia.

Jaak ootab väga juulis jõustuvat hooldereformi, et perel rahaliselt lihtsamaks läheks. Tal on hea meel, et nüüd on vähemalt lapselapsed vabastatud vanavanemate ülalpidamise kohustusest. “Oleks tore, kui hooldekodu koha eest enam juurde maksma ei peaks,” ohkas Jaak. “On nii oluline, et eakas ei jääks üksi koju ning lähedased ei peaks end tema pärast töölt lahti võtma. Praegu on tööga nagunii raske, kui jääd ametisse vaid poole kohaga, võid üldse töö kaotada.”
Eestis on kuni 15 000 tööealist inimest, kellel ei ole lähedase hooldamise kõrvalt võimalik tööl käia.

Riigi eraldatud rahast ei piisa

Käesoleva aasta 1. juulist jõustuv hooldereform peaks idee järgi vähendama inimeste ja nende lähedaste omaosalust hooldekodu koha eest tasumisel. Seni on perekonna katta olnud kogu hooldekodu kohatasu. Alates juulist aga peaks koha maksumus jagunema sõltuvalt sellest, kui palju inimene hooldamist vajab, kohaliku omavalitsuse ja teenuse vajaja vahel.

Sotsiaalministeeriumi prognooside kohaselt maksab 2023. aastal keskmine hooldekodu koht suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi omavalitsus ning aprilliks prognoositav umbes 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole. Sellistel tingimustel on edaspidi justkui võimalik saada hooldekodu koht keskmise pensioni eest.

Arne Kailas

Ilus lubadus, et riik maksab poole hooldekodu kohatasust, on kasvatanud inimestes huvi nende kohtade vastu hüppeliselt. 2050. aastaks kasvab üle 65-aastaste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni. Juba praegu elab Eestis kuni 40 000 tõsise tegevuspiiranguga inimest, kes enda hinnangul vajaksid lähima aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust. Rahvastiku vananedes võib nende inimeste osakaal aga tõusta.

“Meil pole võimalik pakkuda Tallinna piirkonnas igale soovijale pensioni eest hooldekodu kohta ning sellepärast on meil koostööpartnereid üle Eesti,” tõdes Kailas. “Tallinnas ei ole piisavalt hooldekodu kohti. Info, et vähemalt ühes hooldekodus (isiku registrijärgse elukoha territooriumil) peab pensioni eest olema võimalik koht saada, on eksitav ja võib inimestes väga palju segadust tekitada.”

Pidevalt kerkivad hinnad

Ka hooldekodude kuutasu kerkib pidevalt. Teade, et riik hakkab nüüd andma hooldekodu koha jaoks toetust, võib tõsta erahooldekodude tasu veelgi. “Sotsiaalministeeriumi prognoosis lähtutakse 2024. aastaks teenuse hindadega vahemikus 1164-1350 eurot, kuid Harjumaal olid juba 2022. aastal hooldekodukohtade hinnad kõrgemad, jäädes keskmiselt 1178-1526 euro kanti,” lausus Kailas.

Tallinna prognooside kohaselt võib hooldekodus elamise hind 2024. aastaks tõusta 2000 euro kanti kuus.
Hooldekodu aga on äri nagu iga teinegi. Sotsiaalministeeriumi andmetel on inimeste panus hoolduse eest hooldekodus kasvanud viimase kümne aastaga lausa 228%. Hooldekodu kohatasust moodustas 2021. aastal inimese omaosalus keskmiselt 80%. Riik hakkab alanud aastal hüvitama hooldekodu maksumusest selle osa, mis pensionist puudu jääb. Selleks kulub aastas hinnanguliselt 40 miljonit eurot. Samas tõi endine sotsiaalkaitseminister Kaia Iva juba 2018. aastal välja, et hoolekandereform vajaks 40-50 miljonit eurot. Aastal 2023, olles Euroopa Liidu inflatsiooni lipulaev, võiks seda kulu ilmselt kahekordistada.

Praegugi paljud hariduseta

Suurem huvi ähvardab tuua hooldekodudesse rohkem inimesi, kuid samas on õppinud hooldajatest terav puudus.  Põhjus pole vaid madal palk, vaid ka see, et hooldajaid pole piisavalt koolitatud.  Iru hooldekodu direktori Jaanika Luusi sõnul tulevad hooldekodusse sageli tööle erialase ettevalmistuseta inimesed. “Selline inimene töötab teatud aja jooksul siis abihooldajana,” tõdes Luus. “Irus me üldiselt püüame suunata neid õppima, ennast täiendama. Tõenäoliselt suureneb nüüd nende osakaal, kellel ettevalmistust ei ole.”
Hooldajate vähesus on ka peamine etteheide, mida õiguskantsleri büroo kontrollkäikude kokkuvõtetest lugeda saab. Koos reformiga kehtestatakse ka nõuded, milliseid toiminguid peab hooldaja tegema ja kui palju tohib tal hoolealuseid olla. Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 hooldatavat, siis edaspidi peaks hooldaja kohta olema keskmiselt 12, suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa hooldatavat. Otseselt ei ole seni seadusega paika pandud, mitu hooldajat peab olema suure või väga suure hooldusvajadusega kliendi kohta.
Kailas rõhutas, et töötajate arvu nõuded hakkavad eeldatavalt kehtima alles 2026. aastal.
Luus täiendas, et ainuüksi hooldajate massiline palkamine ei ole lahendus. “Peame suutma luua hooldekodus mingi süsteemi, kus juba töö ülesehitus, töökeskkond, töövahendid, tehnika ja infotehnoloogia toetaksid, et hooldust saaks korraldada turvalisemalt ja paremini.”

Pihta hakkaks massiline ebamugav hindamine

Mõistagi on pealinnas tõenäoliselt lihtsam hooldustöötajaid leida kui maal. Luusi sõnul erinevad praegu hooldustöötajate palgad üle riigi. “Praegu on tervishoius kollektiivlepinguga määratud arstide-õdede-hooldajate tunnitasu, aga hoolekandes ei reguleeri seda mingi õigusakt,” nentis ta. Iru hooldekodus on erialase hariduse või kutsega hooldustöötaja tunnitasu praegu 7,1 eurot bruto.  Hooldus moodustab hooldekodu tööst ent ainult ühe osa. “Meie 224 töötajast töötab hooldusosakonnas 157, aga hooldekodu personal koosneb veel väga paljudest teistest spetsialistidest,” selgitas Luus. “Näiteks Irus on õendusosakond, tegevusjuhendajatega sotsiaaltöö osakond, toitlustusosakond, haldusosakond, üldosakond.”
Abilinnapea Betina Beškina sõnul on riigi kavandatav muudatus vaid pool vajalikku rehkendust. “Palju on räägitud, et inimeste ja lähedaste koormus hooldekodu eest tasumisel väheneb ning inimene peaks saama oma pensioni eest sinna koha,” nentis ta. “Selleks on riik juttude järgi planeerinud riigieelarvest raha ning võtnud vastu ka vastava seadusmuudatuse. Rääkimata on aga jäänud, mida kõike tuleb selleks veel ette valmistada, kui kaugel on need ettevalmistused ja kui suur töö tuleb sotsiaaltöötajatel ära teha, et inimestele seda kõike võimaldada.”

Betina Beškina

Sotsiaaltöötajaid ootaks reformiga ees tohutu töö. “Esiteks peame omavalitsusena hindama kõikide hooldekodus viibivate inimeste abivajadust, et “reklaamitud” kohatasu vabastus nendeni viia,” rääkis Beškina. “Samasugune kohustus kehtib ka inimeste suhtes, kes alles taotlevad hooldekodus kohta.”
Hindamine oleks ka eakatele ebamugav. Luusi sõnul tuleks aga hinnata suisa 2000-2500 tallinlast. “Kui praegu on lähedased enda raha eest pannud oma eaka sugulase näiteks kuskile Lõuna-Eesti hooldekodusse, ei ole Tallinn sellest siiani võib-olla teadnudki,” märkis ta. “Nüüd tuleb tema abivajadus kindlasti üle hinnata, sest lähedased tahavad lubatud pearaha saada.”

Võib-olla vaja muid teenuseid?

Nii suur hindamine tähendab, et spetsialiste ei jätku ja neid tuleks juurde palgata. “Tarvis oleks moodustada pädevatest spetsialistidest hindamismeeskonnad,” tõi Beškina välja.
Siiani pole riik omavalitsustele välja töötanud lubatud juhendit ega pannud kirja raskusastmeid, mille põhjal inimese hooldamise vajadust hinnata. “Praegu pole meil isegi teada, millal need täpselt valmis saavad,” tõdes Beškina. “On räägitud aprillist, aga see paneb kohalikud omavalitsused reformi rakendamises väga raskesse seisu, kuna aega kõikide ettevalmistuste tegemiseks on kriitiliselt vähe.”
Beškina lisas, et hindamisel võib hoopis selguda, et koht hooldekodus ei ole tegelikult juhendi järgi põhjendatud. “Sel juhul pakub linn inimesele muidugi muud abi, näiteks hooldamist kodus, kodu kohandamist eakale sobivaks jne,” lausus ta.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste registris (STAR) puudub samuti inimeste abivajaduse hindamise võimalus. “Kahjuks on juba tavaks saanud, et riigi muudatused võetakse vastu ja rakendatakse enne, kui seda toetavad riiklikud IT-lahendused ja juhendid valmis saavad,” lausus Beškina. “Siinkohal püüab linn leida ise lahenduse ja kasutada esialgu meie enda välja töötatud hindamisvahendit. Seda saaksid spetsialistid kasutada kohe tööks vajalikes andmeregistrites.”

Linn aitab tasuda hooldekodu koha eest, kui inimese pension on liiga väike
• Alates 1. juulist 2023 tuleb inimesel, kes soovib riigi abi hooldekodu eest tasumisel, pöörduda taotluse esitamiseks linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Samas võivad taotlejateks olla ka abivajaja lähedased või kontaktisikud.
• Pöördumise järel hindab sotsiaaltöötaja inimese abivajadust tema kodus. Kui sotsiaaltöötajal ei ole võimalik abivajajat hinnata ning hooldust vajav inimene viibib haiglas, võib hindamisel lähtuda tervishoiu- või sotsiaaltöötaja hinnangust.
• Lisaks abivajadusele hindab omavalitsus ka inimese maksevõimekust teenuse eest tasumiseks. Tallinn tasub inimese eest hooldustöötaja töötasu, tema koolitamise jne kulud.
• Teenuse eest tasumine jaguneb kaheks: omavalitsus katab teenuse maksumusest abihooldustöötajate ja hooldustöötajate töötasu kulud, hooldustoimingute ning muude hooldusplaanis määratud toetavate ja toimetulekut tagavate toimingute kulud. Inimene tasub kohatasust ülejäänud osa, mida kohaliku omavalitsuse makstav toetus ei kata. Üldjuhul on sellisteks kulutusteks inimese isiklike vajadustega ning majutuse ja toitlustusega seotud kulud. Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam, siis katab täiendavalt kohalik omavalitsus väiksema sissetuleku ja teenuskoha maksumuse vahe kuni keskmise riikliku vanaduspensionini.
• Kuid tasub tähele panna, et hooldusteenuse komponendile ehk omavalitsuse tasutavale osale kehtestatakse piirmäärad. Seega ei saa eeldada, et inimene saaks alati pensioni eest koha hooldekodus, mille kuumaksumus on näiteks 1500 eurot. Paraku jääb endiselt kehtima olukord, et kui inimene soovib saada üldhooldusteenust kallis hoolekandeasutuses, siis selleks tuleb tal või tema lähedastel endal täiendavalt vahendeid leida. Lisaks tuleb inimesel või lähedastel katta kulud ravimitele, abivahenditele jne.

Kohti kõigile ei jätku
• Iru hooldekodus on kohti 331 linlasele. Lisaks aitab linn katta tallinlaste hoolduskulusid Eesti eri hooldekodudes. Kokku saab linna abil üle Eesti hooldekodus elada ligi 790 inimest. Linnale kuuluva Iru hooldekodu järjekorras ootab praegu seitse inimest.
• Tallinnas ja selle lähedal asub ka seitse erahooldekodu. Isegi siis, kui kõik hooldekodukohad oleks Tallinnas ja selle ümbruses vabad, jätkuks neid vaid 1089 inimesele. Samas elab Tallinnas üle 84 500 65-aastast ja vanemat inimest, kellest paljud vajaks ehk ka hooldekodu kohta. Praegu on neid tagasi hoidnud kõrge hind, sest hooldekodu koha eest tuleb keskmiselt välja käia juba 1300 eurot.

Ossinovski: eakale peab pärast kohatasu maksmist jääma vähemalt 50 eurot isiklikeks kulutusteks

“Praegu on hooldekodude kvaliteet olnud hüplik ning nii mõneski neist on liiga vähe koolitatud personali,” tõdes linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Pilt: Mats Õun

Riigikogu kiitis hiljuti heaks hooldekodureformi, mis võimaldab inimesele hooldekodu koha pensioni eest. Ettepanekut toetasid kõik erakonnad. Olen veendunud, et see on viimaste aasta suurim positiivne muutus sotsiaalvaldkonnas. 
Siiani langes hooldekodu eest tasumine eaka ja tema lähedaste õlule, kuna pensionist kaugeltki ei piisanud. 1. juulist olukord muutub ning omavalitsus hakkab katma ligi poole hooldekodukoha maksumusest kõigil neil, kes hooldekodus kohta vajavad. Muidugi eelistab iga inimene võimalikult kaua elada oma kodus, mistõttu osana reformist motiveeritakse omavalitsusi panustama koduteenuste arendamisse. 
Et omavalitsusi selles ülesandes aidata, eraldatakse sel aastal riigieelarvest 40 miljonit eurot, järgmisel aastal 57 miljonit ning sealt edasi kasvab riigi toetus automaatselt koos pensionitõusuga. Tallinn saab sellest rahast märkimisväärse osa. Sel aastal 12 miljonit, järgmisel aastal ligi 16 miljonit eurot.  
Hooldekodureformil on ka teine eesmärk – parandada hooldekodude kvaliteeti, kehtestades teenusele kõrgemad nõuded. See on väga oluline, kuna hooldekodude kvaliteet on olnud hüplik ning nii mõneski neist on liiga vähe kvalifitseeritud personali.
Linnaametnike kurtmine, et hooldekodureformi rakendamine on neile keerukas, on mõistetav. Suurte muutuste elluviimine ei ole kerge. Samas, tegemist on tuhandetele tallinlastele ja nende lähedastele niivõrd olulise asjaga, mille nimel peabki pingutama. Oleme eraldanud sotsiaal- ja tervishoiuametile ka lisaraha, et palgata juurde personali reformi edukaks rakendamiseks.
Riigi toetus omavalitsustele on arvestuslik, sõltudes eakate arvust omavalitsuses. Teame, et eri piirkondades on hooldekodude hinnad erinevad. Just seepärast näeb seadus ette võimaluse igale omavalitsusele kehtestada oma rahalised piirmäärad, et pensioni eest oleks hooldekodu koht olemas. Seega võib olla vajalik ka omavalitsuse eelarvest valdkonda täiendavalt raha suunata.
Tallinn on kindlasti valmis ka omalt poolt panustama, et kõik abivajajad tõesti pensioni eest hooldekodu koha saaksid. Hooldekodureformi kontekstis on mõistlik ära täita ka pealinna koalitsioonilepingu punkt, mille kohaselt peaks eakale pärast kohatasu maksmist jääma veel 50 eurot isiklikeks kulutusteks. Vastavad arutelud seisavad veel ees, aga usun, et kevadise lisaeelarve kontekstis on ka see oluline otsus võimalik ära teha.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
23. jaan. 2023 23:33
Riik narrib ikka pensionäre täiega. Ainult siis olid vajalikud kuni maksusid maksid.

Seotud artiklid