"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
heeroldi jutud Kunagise töösturi villa sai abiellujate õnnepaleeks läbi sõja ja purustuste (0)
24. jaanuar 2023
Vaata videot

„Kui keegi vallalistest inimestest leiab, et elu on niimoodi igav, siis saab tulla ja kirjutada avalduse, et soovitakse abielluda. Kui avaldus on tehtud, kuupäev ja aeg kindlaks määratud, siis oodatakse teid järgmisel korral juba ameti laiast trepist üles, et jõuda nendesse pidulikesse saalidesse, kus abielusid sõlmitakse,“ rääkis Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa Perekonnaseisuameti maja tutvustades.

Kas teie teate, millises Tallinna kesklinna hoones on asunud nii lastepolikliinik, Itaalia saatkond kui ka kiirabihoone? See maja asub Pärnu maanteel, olles tänapäeval rahvasuus tuntud ka kui „õnnepalee“ ja kus nüüdsel ajal sõlmitakse igal aastal tuhandeid abielusid. Tegemist on loomulikult Perekonnaseisuameti majaga.

„Enam kui sada aastat tagasi asus siin maailma suurim puidutöötlemisettevõte aktsiaselts A. M. Luther, varustades oma kaubaga suuremat osa Euroopast, samuti Venemaad ja mitmeid teisi paiku,“ rääkis värvika ajalooga kvartali ajaloost Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa. „Teises maailmasõjas sai tootmiskompleks kõvasti räsida, seda pommitati ja suurem osa selle hoonetest põles maha. Vineeri- ja mööblikombinaadi nime all tegutseti edasi veel kuni Eesti uue aja alguseni, peale mida aga kombinaat likvideeriti. Selle pärand on arhitektuurselt siiski väga huvitav. Eriline pärl Tallinna 20. sajandi alguse arhitektuuris on firma omaniku Lutheri villa, millest on tänapäeval saanud Tallinna perekonnaseisuamet ehk õnnepalee.“

Nimekate arhitektide töö

Kuuskemaa jutustuse järgi sai rikas tellija, kes käis maailma moodsusega nii tehnoloogiliselt kui ka arhitektuurselt kaasas, lubada endale seda luksust, et pöördus nimekate Peterburi arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi poole. „Vaadates neid looklevaid nurki ja torni ning katuse elavat liigendust, siis näeme, et hoone on tõepoolest üpris atraktiivselt ja mänguliselt kavandatud,“ leidis Kuuskemaa.

Ehkki algselt pääses hoonesse lõunaküljelt, kust avanevad avarad trepid, siis hiljem sai see asi ümber korraldatud. Nüüd sisenetakse majja hoopis lääneküljelt, sattudes niimoodi kunagisse salongi.

„Pärast 1944. aasta pommitamist, mil kogu maja sisustus hävis, taastati hoone küll väliselt ajaloolisel kujul, ent kohandati see seesmiselt hoopis väikesteks korteriteks,“ rääkis Kuuskemaa. „Järgmise asutusena hakkas siin tööle lastepolikliinik ehk kiirabi, kuni 1970. aastal tuli idee tuua siia Tallinna perekonnaseisuaktide büroo, mille järel hoone ka vastavaks sätiti. Dekoreerimistööd ja mõned ümberkujundused jätkusid veel hiljemgi.“

Töid juhtis ajaloolase jutustuse järgi arhitekt Sirje Uusbek, kes töötas välja uue sisekujunduse põhilise ideestiku. „Mõned seinad on osaliselt tahvliteks liigendatud, näeme seal Eeva Jänese freskomaalingud,“ kirjeldas Tallinna heerold sisearhitekti tööd. „Leiame siit ka erilise mööbli, mille Sirje projekteeris ja mis meenutab laadilt juugendaegseid esemeid ajast, kui see maja oli veel noor. Loomulikult leiame siit ka eriliselt toredad lühtrid.“

Kunagisest salongist vasakule jäi sel ajal peremehe kabinet – nüüd leiab sealt hoopis garderoobi. Selle järel tuleb veel terve rida tööruume, mis on osaliselt hakitud suurematest ja vanematest ruumidest väiksemateks kambriteks.

Abielusid sõlmitakse kolmes ruumis

„Kui keegi vallalistest inimestest leiab, et elu on niimoodi igav, siis saab tulla ja kirjutada avalduse, et soovitakse abielluda. Kui avaldus on tehtud, kuupäev ja aeg kindlaks määratud, siis oodatakse teid järgmisel korral juba ameti laiast trepist üles, et jõuda nendesse pidulikesse saalidesse, kus abielusid sõlmitakse,“ rääkis Kuuskemaa.

Külaliste ooteruum on lihtne, aga sellele annavad sarmi juugendstiilis diivanid kaasaelajatele istumiseks. Samuti peeglid, mille ees on paras kohendada oma soengut või veidi viltu vajunud lipsu, enne kui kõige pidulikumasse saali edasi minnakse. Abielude sõlmimiseks on kokku kolm ruumi.

„Suurimale neist, mis jääb paljudele kogu eluks pühapaigana meelde, annavad pidulikkust nii Eesti vapp, lipud kui ka vitraažid. Ruumi on siin lausa 80-le külalisele,“ tutvustas Tallinna heerold pulmaruumi.

Veidi intiimsematel abielu registreerimistel saab osaleda kuni 25 külalist, toimuvad need aga kolmandal korrusel. Nendesse pääsemise eel viidetakse aega ooteruumis, mida kaunistab tore nurgeliste külgedega mööbel ning vitraažaken.

Tuhandete abielude sõlmimispaik

„Siia istub peigmees, siia pruut ja üheskoos oodatakse registreerimisele kutsumist,“ näitas Kuuskemaa ka paarile mõeldud ooteruumi. „Et oodates aga igav ei hakkaks, siis on ruumis ka mõned peeglid. Tornivõlvi seintele on jällegi lilled maalitud, samuti avanevad siit mõned väga toredad vaated maja esisele pargile, millest mõned puud on juba Lutherite aegsed ja üle saja aasta vanad. Näha on ka haljas maa, kevadisel ja suvisel ajal lisaks õitsvad punased lilled, mis teevad sellest paigast tõesti ühe kauni koha.“

Möödunud aastal sõlmiti õnnepalees 2575 abielu, Eesti peale kokku oli see arv umbes 4700.

„Paljud neist abieludest sõlmiti just ühes neist intiimsematest perekonnaseisuameti registreerimissaalidest, kuhu mahub umbes 25 külalist,“ tutvustas Kuuskemaa ka kolmandat pulmaruumi. „Taimepiltidega vitraažid annavad veidi mažoorset õhkkonda. Nende ebakorrapäraste baroklike katuste all olevad võlvid tuletavad meelde ka gootikat ja seeläbi kirikuid, kus abielusid vanadel aegadel sõlmiti. Nüüd on see muutunud  valdavalt ilmalikuks tseremooniaks.“

Kuuskemaa rääkis veel, et Lutheri villa taga asus ka juurvilja- ja puuviljaaed, kuhu ehitati lisaks üks kõrvalhoone. 2021. aastal tegi perekonnaseisuamet aga sellegi õuehoone korda. Korrastatud hoonet imetledes meenutas Tallinna heerold ajaloo- ja arhitektuurihuvilistele, et perekonnaseisuametisse asjaajamistele ja toimingutele tulles nähakse vaid väikest osa kogu suurejoonelise hoone sisust.

„Kõige tähtsamad on ikkagi abielu sõlmimise ruumid,“ kinnitas ajaloolane Jüri Kuuskemaa, soovides ühtlasi head abielu kõigile ametlikus ühenduses elavatele paaridele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid