"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
fotod ja video Tallinna linnajuhid mälestasid linnapea Jaan Poskat (1)
24. jaanuar 2023

Esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe ja linnapea Jaan Poska 157. sünniaastapäeva puhul asetasid teisipäeval tema hauale Siselinna kalmistul pärjad Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski, abilinnapea Tanel Kiik ja linnasekretär Priit Lello. 

Vaata galeriid (27)

“Riigimees Jaan Poska teened ja saavutused ulatuvad juba 1905. aastasse, mil ta valiti esimese eestlasena Tallinna linnavolikogu juhatajaks, edasi sai temast Tallinna linnapea ning Eestimaa kubermangu komissar. Ta aitas mitmekülgselt kaasa Tallinna ja kogu Eestimaa arengule ning need ametikohad andsid ka talle palju vajalikke kogemusi ja sidemeid,” ütles Tallinna abilinnapea Tanel Kiik mälestustseremoonial. “Linnapeana soosis ta uuendusi, viis ellu ümberkorraldusi arstiabis ja avas sõjaajast hoolimata uusi koole. Jaan Poska linnapea ametiajal asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Tema haridus, elutee ja töökäik valmistasid teda ette kõige olulisemaks rolliks – Tartu rahulepingu tulemuslikeks läbirääkimisteks ja sõlmimiseks, millega ta kirjutas ka ennast igaveseks Eesti ajalukku.”

Jaan Poska oli esimese eestlasena Tallinna linnavolikogu juhataja ehk tänapäevases mõistes esimees aastatel 1905–1909 ning Tallinna linnapea aastatel 1913–1917. Seejärel sai Poskast autonoomse Eestimaa kubermangu komissar ehk kõrgeim riigiametnik. Eestimaa kubermang hõlmas alates 1917. aasta aprillist kõiki eestlaste asualasid peale Narva, Valga ja Setomaa. 1919. aastal jälgis Jaan Poska vaatlejana Pariisis toimunud Versailles’ rahukonverentsi, omandades kõrgdiplomaatia kogemusi ja oskusi, mida sai hiljem edukalt kasutada Eesti ajutise valitsuse välisministri ja delegatsiooni juhina Tartu rahukõnelustel. 

Jaan Poska on ka esimene riigimees, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused, tema nime kannab Poska kodutänav Tallinnas Kadriorus ja mitmed Eesti haridusasutused. Tallinna linna eestvõttel rajati tema 150. sünniaastapäevaks 2016. aastal Kadrioru parki Jaan Poska mälestusmärk, mille autorid on arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos ja Jiannis Lykouras ning skulptor Elo Liiv. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

meenutaja
29. jaan. 2023 12:36
Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks Roheline Pealinn 24. aprill 2015 1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed. Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.