"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEO Kannatanutega liiklusõnnetuste arvu kasv paneb politseid mõtlema madalamate kiiruspiirangute vajalikkusele (2)
25. jaanuar 2023
Vaata videot

“Viiekümnega otsa sõites on kindel, et viga saadakse, kuid ka ellu jäämise võimalus on sel juhul veel täiesti olemas. Sõites kellelegi otsa aga kuuekümne või seitsmekümnega, siis muutub võimalus, et keegi saab surma, kahjuks ülimalt tõenäoliseks,“ rääkis Politsei- ja piirivalveameti patrullpolitseinik Villu Küttner madalamate kiiruspiirangute vajalikkusest.

Kas murettekitavad ajad ja kiirenev elutempo võib olla põhjuseks, miks autojuhid kipuvad gaasipedaali rohkem põhja vajutama? Telesaade “Minu Tallinn” võttis möödunud nädalal ette mõned ohtlikumad ristmikud ning selgitas välja, et kiiruse ületamine on pigem juba norm kui erand. See asjaolu omakorda on otseses seoses liiklussurmade arvuga, mille tõttu Tallinnas piirkiiruse alla toomine ka oluliseks teemaks tõusnud.

Ka Rannamõisa teel korraldatud politseireidil peeti juba õige pea kinni autojuht, kes sõitis kiirusel 73 km/h lubatud 50 km/h asemel.  See vaid ilmestab, kui tõsine on olukord kihutamisega Tallinna linnas. Asjad lähevad eriti käest ära peale seda, kui jõuavad kätte ilusad ilmad.

“Autojuhid on massiliselt harjunud 10 kuni 15 kilomeetrit üle lubatud kiiruse sõitma, mõeldakse, et mis see siis ära pole. Suur lai tee ju. Aga selline suhtumine kandub teistelegi üle ja kui ühel teelõigul juba sõidetakse kiiremini, siis see saabki harjumuseks. Selline asi pole õige,“ rääkis Politsei- ja piirivalveameti patrullpolitseinik Villu Küttner.

Numbritele otsa vaadates näeme, et eelmisel aastal tabasid politseipatrullid Tallinnas 9630 kiiruseületamist. See teeb umbes 616 võrra vähem kui aasta varem, kusjuures kiirusepiirangu ületamine jääb enamasti 20 kilomeetrini tunnis. Paraku on Tallinnas viimase kolme aasta jooksul inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvanud.  

“30 km/h ja 40 km/h on sellised kiirused, et kui autojuht sõidabki jalakäijale otsa, siis äärmisel juhul saab too viga. Võibolla ei juhtu temaga aga üldse mitte midagi,“ nentis Küttner. „Viiekümnega otsa sõites on seevastu kindel, et viga saadakse, ellu jäämise võimalus on aga ka täiesti olemas. Kui sõita seevastu kuuekümne või seitsmekümnega, siis on võimalus, et keegi saab surma, kahjuks ülimalt tõenäoline.“

Mida kiirem, seda saastavam sõit

Kiiruseületamise kõige traagilisem pool ongi õnnetused inimestega. Lisaks juhtis liikuvusekspert Marek Rannala tähelepanu ka autode kiirustamise keskkonnamõjudele ehk mürale ja saastele.

“Esimene asi on müraprobleemi tunnistada. Seda ei saa ohjeldada mingi muu valemiga kui autoliikluse ja kiiruse vähendamisega,” kinnitas liikuvusekspert Marek Rannala.  Müra on tema sõnul aeglane tapja, sest kellegi hauakivilt ei leia silti, et siit ilmast lahkuti hüpertooniatõve tõttu, mille algpõhjus tulenes müras. Tegelikult hukkuvat igal aastal müra tõttu rohkem inimesi kui liiklusõnnetuste läbi.

„Õhukvaliteet on samuti oluline,“ rääkis Rannala. „Täna on tee peal märg, aga kui oleks kuivem, siis hingaksime kõik seda autodest tulevat kraami sisse. Selleks pole ainult summutist tulevad heitmed, sest rehvidest tuleb peenosakesi veelgi rohkemgi. Kõik see aga tapab.“

Nii tekibki omakorda küsimus, mis ikkagi paneb ühe autojuhi pedaali põhja vajutama. On see rahvakeelselt väljendudes raske jalg või hoopis meie inimeste üldine ebakindlus?

“Tavaliselt jälgitakse teiste käitumist. Kui ümberringi on mitmeid kihutavaid sõitjaid, siis läheb vaja väga suurt enesekindlust, et püsida liikluses piirkiirusega ette nähtu juures,” selgitas kiirusületamise psühholoogilisi tagamaid Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro. „Sellise käitumise äärmuslikku juhtu võib näha maantee peal, kus mõni juht on ennast kehtestanud enam-vähem piirkiirusel sõites. Talle võib tekkida järele päris pikk autokolonn, püsides seal kümneid minuteid, kuni tagant tuleb keegi, kes ikkagi otsustab mööda sõita.“

Kiiremini sõidetakse Harro sõnul ikkagi siis, kui tuntakse, et see pole ohtlik. „Neid, kes ohust ei hooli, on enamasti vähe. Aga see tunne, et mis on ja mis ei ole ohtlik, võib olla väga erinev, sest ka inimeste kiirusetaju on erinev.”

Linnal plaan olukorra lahendamiseks

Lisaks inimloomuse teatud omadustele aitab kihutamisele kaasa ka linnaruum ise. Nii on osa meie teedevõrgust juba rajatudki nõnda, et lausa kutsub kiirustama. Hea näitena võib tuua Ahtri tänava. “Kujutan ette, et juhtidel, kes püüavad siin viiekümnega sõita, on psüühiliselt raske selle kiiruse juures püsida,“ leidis liikuvusekspert Rannala. „On siin ju kolm sõidurada ja täiesti avar tee, peale nii et mine ainult. Siin ei aitaks ka see, kui paneksime teistsuguse piirangu. Selline takistuseta lennurada lihtsalt kutsub gaasi vajutama.“

Kiirustamisest tingitud liiklusohtude lahendamine tundub pealtnäha lihtne – tuleb vähendada autoliiklust ja alandada piirkiirust. Tallinna linnal on siinkohal plaan ohutuma liikluse saavutamiseks olemas.

“Pealinn on juba mitmel pool piirkiiruseid allapoole toonud,“ rääkis sellesuunalisest tegevusest Tallinna abilinnapea Tanel Kiik. „Eelmisel aastal langetati 47-l erineval asumisisesel tänaval piikiirust 30 kilomeetrini tunnis. Sarnases mahus viiakse piirkiiruse langetamisi tõenäoliselt läbi ka käesoleval aastal. Fookus on ikka väiksematel tänavatel, sealhulgas kesklinna ja südalinna tänavatel.“

Abilinnapea selgitas, et kui räägitakse suurtest teedest nagu Laagna kanal, Tammsaare või Järvevana tee, siis sõltuvalt lõigust on jätkuvalt lubatud 70 km/h või 50 km/h. Liivalaia tänaval vaadatakse üle 50 km/h piirang ja tõenäolise variandina liigub seal piirkiirus 40 km peale tunnis. „Ühtlasi on tegemist kompromissiga, sest tegemist on tõesti suure ja laia tänavaga. Seal aitaks piirkiiruse alla toomine aga ohutust tõsta, liiklust sujuvamaks muuta ja mürataset vähendada,“ märkis Kiik.

Sõidukiiruste alla toomiseks on linn paigaldanud ka künniseid, mida pandi eelmisel aastal kokku 29 tükki. Umbes sama palju künniseid on plaanis maha panna ka käesoleval aastal. Lisaks on töös statsionaarsed kiiruskaamerad, mis mullu tuvastasid kokku 4000 rikkumist. Politsei püüab kiirustajaid omalt poolt mobiilsete kiiruskaameratega.

Vastumeelsus piirangutele

Autojuhtide endi jaoks ei pruugi piirangud aga sugugi mokkamööda olla. “Tundub ebavajalik. Teed on kõik suhteliselt hästi ehitatud ja ilusti valgusfooristatud. Ei näe nagu põhjust, miks peaks piirkiirust alandama. Ise sõidan alati viiekümnega, ka 40 alal,” tunnistas autojuht Siim, arvates samas, et kiirustamise tingib tema iseloom ja elu ise. “Eks elutempo ja inimese iseloom kindlasti aitavad sellele kaasa. Minul on selline iseloom, et olen keskmisest impulsiivsem,” lausus ta.

“Ma ei ole kindlasti nõus piirkiiruse alandamisega,“ leidis ka autojuht Sergei. „Viiskümmend on viiskümmend ja mulle nii sobib. Kui pannakse 30, siis see on ebamugav.“

Autojuht Ralf jällegi nõustus täiesti piirkiiruse alandamisega, aga seda vaid teatud piirkondades.

„Ei peaks piirama Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel. Kesklinnas seevastu kindlasti,“ leidis ta, pidades samas kiiruse langetamist 30 km/h liiga karmiks. „Siis tekib jälle õhusaastatus, kuna sellisel juhul sõidavad autod väga madalate käikudega. 40 km/h näiteks on aga täiesti normaalne kesklinna alal.”

Psühholoogide vaatepunktist taltub meie liikluskultuur siis, kui Eesti inimene muutub enesekindlamaks ning ei häbene normkiirusega teistele sõitjatele jalgu jääda. Liikuvuseksperdid ootavad aga teede kitsamaks ehitamist ja madalamaid kiiruspiiranguid, nagu paljudes teistes Euroopa linnades on juba ka tehtud.

“See on uus normaalsus,“ leidis liikuvusekspert Rannala, kelle sõnul ei peaks asja võtma nii, nagu soovitaks autoroolis istuvaid inimesi kuidagi eriliselt kiusata. „Liiklusele seatavad piirangud on paratamatus,” nentis ekspert.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

müra on tapja jah - Tallinna-Ringtee(Kurna ring kuni Rae viadukt) ja Tallinn-Tartu mnt.(alates 11-s kuni 15 km) tuleks kiirust piirata
25. jaan. 2023 02:18
müra kostab Jüri alevisse sisse , Tammikusse , seda enam siis , ka majadesse ja lasteaeda. Päeval ei pane tähele aga liikluse vaibudes, tekib väljas vaikus, st. inimene on 18 tundi müra reostuses. Rannala - tee ettepanek Maanteedeametile - piirata kiirus 110 asemel neis kohtades 30 km/h Eks ole :) Valgustus - see on veelgi suurem reostaja- see on tekitanud loomadel ja inimestel stressi, unetuse ja põhiline - tegemist on ka soojuse reostusega(milline energia eraldub)
kolhiida
25. jaan. 2023 13:38
Kuuekümnendatel oli Leningradi mnt-l Valgejõest Tln-a poole alati keegi sõiduauto ratast vahetamas/parandamas tee ääres. Nii aastaid. Läks mulgi seal auto rehv tühjaks. Niisugune sinku, e kõver naelake ilma naelapeata, oli sees. Diagonaalrehvid korjasid neid hästi. Soovitan, külvake naelu teele. Sõitjaid jääb vähemaks.