"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Kantsler Kuningas: Kui Tallinn panustab ühistranspordis ühe inimese kohta 120 eurot, siis Rae vald ainult 20, Maardu aga üldse mitte midagi (2)
25. jaanuar 2023
Foto Ilja Matusihis

Ärme tee asju pisikeselt, teeme suurelt. Riikidel on rohevõlakirjad, nii et miks me ei võiks kasutada näiteks 10 miljoni eest võlakirju ostutoetuse andmiseks, lubades selle järgneva kümne aasta jooksul tagasi maksta. Siis saame elektriautodele üle minna juba viie aastaga,” rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Ahti Kuningas Taltechi “Nutika liikuvuse konverentsil”.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Ahti Kuningase sõnul on ka Eesti linnades ühes ülejäänud Euroopaga mõtteviis keskkonnasäästliku transpordi osas muutumas ja liigutakse Skandinaavia maade linnade suunas.

“Viimaseid suuremaid säästva transpordi projekte on Rail Baltic ja raudtee elektrifitseerimine,” rääkis Kuningas. “Rail Baltic võiks olla üks paradigma muutja. Hiljuti vaidlesin sel teemal ühe Eesti poliitikuga. Imestan, et ikka veel kaheldakse, kas Rail Balticut on vaja. Globaalselt meil ju enam raudteeühendust ei ole. Ainus ühendus oli Valgevene ja Vene kaudu, Leedu kaudu on ka mingi võimalus, aga seal on ümbertõsted nii keerulised, et liiga keerukas korraldada.”

Kuninga sõnul tuleb mõelda suurelt ja vaadata maailma trende. “Näiteks USAs on suur trend tuua Hiinast, meiega mittesõbralikust riigist tootmine kõrvalriikidesse. Ilmselt hakatakse tootmist ka Ukrainasse suunama. Kuidas me siis nendega transporti korraldame, kui mitte raudtee kaudu?”

Peamiseks probleemiks ikkagi autod

Kuninga sõnul hakkavad tulevasi transpordisuundumusi defineerima kliimaeesmärgid.

“Põhiprobleemiks on ikkagi autod ja see, kuidas minna sisepõlemismootoritelt säästvamatele lahendustele,” rääkis Kuningas. Tema sõnul on näiteks ostutoetust küll alavääristatud, aga ajalooliselt vaadates see töötavat. Kallis on see meede aga küll, nii et tekib küsimus, kuidas seda kinni maksta.

“Aga ärme tee seda asja pisikeselt, teeme suurelt,” pakkus Kuningas välja. “Riikidel on rohevõlakirjad, nii et miks me ei võiks kasutada näiteks 10 miljoni eest võlakirju ostutoetuse andmiseks, lubades selle järgneva kümne aasta jooksul tagasi maksta? Siis saame elektriautodele üle minna juba viie aastaga.”

Samas möönis Kuningas, et sõnades on see kõik lihtsam, aga tuleb ka jälgida, kas tootmine on ikka sellel tasemel, et suurte mõtetega kaasa tulla. “Põhimõtteliselt on kõik aga võimalik ja meil on olemas ka hoovad, et selliseid asju ellu viia. Igatahes sellel oleks tõeline mõju.”

Ühtne piletimüügisüsteem ja liinide planeerimine
Oluline on transpordi küsimuse lahendamises ka ühistransport, mille viie aasta eesmärk peaks olema, et meil on selle aja lõpuks ühtne piletimüügisüsteem ja liini planeerimine üle Eesti. “Siin on vaja hästi palju kokkuleppeid,” rääkis Kuningas, kelle sõnul tehti Harjumaal ka analüüs, kuidas seda ellu viia. Probleemid algavad sageli rohujuuretasandilt.

“Näiteks tuli välja, et Tallinn kulutab ühistranspordisektoris ühe inimese kohta 120 eurot. Rae vald, kes on ühtlasi kõige rikkam vald Eestis, kulutab aga ainult 20 eurot. Ja siis on meil veel Maardu, kes kulutab 0 eurot inimese kohta.”

Ühistranspordis on Kuninga sõnul probleemiks IT-lahendused ja vajadus neid arendada. “Tahaks näha, et transpordis hakkame ka erinevate digilahendustega auhindu noppima,” avaldas Kuningas lootust. “Et me ei jookseks sabas, vaid oleksime need, kellest eeskuju võtta.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Loogika on ju selge
25. jaan. 2023 20:16
Tallinn ja ümberkaudsed vallad ei ole suutnud 45 km linnalähiliinide süsteemi ühitada , Tallinna kulu väheneks ja ümberkaudsete KOV kulu suureneks max. 15%. See tuleneks juba linnaäärsetelt aladelt päeval tühjade busside sõit- väheneks nii linnalähi kui Tallinna liinidel ühitamisega. Maardu - on eraldi linn+Kallavere ja on tegemist linnast linna sõiduga. Seega sealsete elanike mitterahulolu pole ka täheldatud. Maardu on ukrainlaste pealinn Eestis ja Maardu suvilate piirkond on tegelikult elumajad juba ning kasutatakse Muuga aedlinna busse, kel vaja. Et Maardu üle otsustada, peab üldse teadma kuipalju on seal tööealisi ja kuskandis on nende töökohad - kas sadam, Jõelähtme , Lagedi , Kiiu-Kuusalu .... Tallinna osakaal võib olla üldse vähene. Eesti on komme kirjutada meedias vaid pliks-plaks ja tegema , aga kirjutaks keegi ka mingitest tulemitest ja kus näeb ametlikke analüüse , kes need on koostanud ....
Minu Arvamus
25. jaan. 2023 18:44
Ja siis on meil veel Maardu, kes kulutab 0 eurot inimese kohta.” Mingi järelvalve peaks kontrollima, kuhu Maardus üldse raha läheb, sest ka pensionäride toetuseks on 0 eurot ja kord aastas alla 10-ne eurone toidupakk, mille peab veel välja võitlema.