"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Toimetulekutoetuste maksmine vajab omavalitsuste vahel ühtlustamist, Tallinn aitas eelmisel aastal üle 10 000 pere (2)
25. jaanuar 2023
Signe Riisalo Foto Mats Õun

Tallinnal algas toimetulekutoetuste saajate hulga tõus pihta varem kui teistes omavalitsustes. Eelmisel aastal tõusis abisaajatest perede arv võrreldes 2021. aastaga 372 protsenti ning väljastatav summa samuti üle 300 protsendi. Kui muidu oleme abistanud kuni 3000 peret, siis 2022. aastal tõusis see üle 10 000 pere,“ rääkis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtivspetsialist Ulli Luide riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus arutati toimetulekutoetuse korralduse ja selle maksmisega seotud probleemide üle.

„Meie töökoormus on meeletult kasvanud. Kui räägime, et tahame tuua inimesi abisaajate hulgast välja ning tegeleda juhtumikorraldusega, siis see nõuab nii rahalist ressurssi kui ka uut tööjõudu,“ lausus Luide.

Tema sõnul pole võrreldav ka omavalitsuste võime kehtestada eluasemekulude piirmäärasid. „Kui kõik abisaajad ühes omavalitsuses kütavad elektriga, siis piirmäärad peavad olemagi suuremad. Samas me ei soovi piirmäärasid, mis on liiga suured ning pole võrreldavad teiste omavalitsustega.“

Kuid on ilmne, et Tallinnas on üürikulud teistsugused kui paljudes teistes omavalitsustes. „Seepärast on ka vaja, et riik paneks paika piirmäärade normid, et need oleksid igal pool ühtlasemad kui praegu. Me ise ei suuda ülejäänud omavalitsustega kogu aeg piirmäärasid ühtlustada,“ märkis Luide.

Eelmisel nädalal avaldatud Riigikontrolli kontrolliaruanne näitas, et sotsiaalministeerium pole toimetulekutoetuse kui riikliku toetusmeetme ühetaolist rakendamist piisavalt suunanud ja seetõttu on omavalitsustes tekkinud toetuste maksmisel suured käärid. Sarnases olukorras inimesed saavad Eesti eri paigus erinevas suuruses toimetulekutoetust, kusjuures sageli jääb toetuse saajatele pärast tegelike eluasemekulude tasumist kätte toimetulekupiirist vähem raha.

Tagasi normaalsuse juurde

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et eelmise aasta erakorralisest seisust on riik põgenike juurdevoolus naasmas normaalsuse juurde ning seepärast saab ka toimetulekutoetuste osas hakata sel aastal uusi arendusi tegema. „47 protsenti toetustest maksti eelmisel aastal Ukraina sõjapõgenikele. On selge, et sel aastal see muutub ning saame hakata ajutisi ja pikaajalisi toetuste saajaid eraldi käsitlema.“

Sotsiaalministeeriumil on 2023. aastaks plaan toimetulekutoetuse süsteem üle vaadata ja kaasajastamisega alustada, töötada välja toimetulekuregulatsiooni ja töökorralduse muudatusettepanekud. Samuti töötada välja ühtne taotlusvormi kavand, mida toimetulekutoetuse taotlemisel kasutada. 2024. aastaks jäävad rakendamine ja muudatusettepanekute jätkutegevused. „Eluasemekulude piirmäärade info on avaandmetena veebis juba olemas, kuid praktilisema toe pakkumist andmebaasi STAR kaudu tähendab arendusi, mis eeldab pikemat planeerimist ja rahalisi vahendeid eelarves,“ selgitas minister.

Kuivõrd osadest probleemidest oldi teadlikud, oli esialgne plaan tegevustega alustada juba 2022. aastal, aga sooviti ära oodata „Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning tööturuaktiivsusele“ uuringu valmimine. Valminud uuring ja Riigikontrolli aruanne on mõlemad oluliseks sisendiks kogu toimetulekusüsteemi kaasajastamisele.

Kõrgemad üürikulud pealinna lähivaldades

Riigikontrolli aruanne viitab, et mitmed omavalitsused jäid hiljaks ka toimetulekutoetuste juurde kuuluvate üüri piirmäärade tõstmisega.

„Elektri ja gaasi kõrval tekitab piirmäärade erinevuse põhjendatus küsimusi teistegi kululiikide puhul. Näiteks seoses üüriga, mis on toimetulekutoetuse arvestamisel eri liiki kulude seas suurim,“ nenditakse aruandes.

Kui vaadata 2021. aastal kehtinud üüri piirmäärasid näiteks pealinna regioonis ehk Tallinnas ja seda ümbritsevates KOV-ides, olid need kõige kõrgemad Keilas ja Sauel, ületades mujal olnud piirmäärasid pea kaks korda. Samas oli turuhind pigem pealinna kasuks (nt võrdluses Sauega ca 20% kõrgem). Kui arvestada 2021. aasta toetussummad ümber Saue või Keila piirmäärade järgi, oleks ainuüksi Tallinnas võinud suuremat toetust saada ligikaudu 600 leibkonda kogusummas veidi üle 300 000 euro.

Toimetulekutoetus oma eesmärgilt ajutine meede ja iga täiendav teenus või toetus, mis parandab edaspidiseks inimese iseseisvat toimetulekut, peaks vähendama vajadust toimetulekutoetuse järele. Riigikontroll analüüsis, millist muud sotsiaalabi on STARi andmetel toimetulekutoetust saanutele antud.

Kui perioodil jaanuar 2021 – jaanuar 2022 sai toimetulekutoetust ca 10 800 leibkonda, on muud sotsiaalabi saanud neist 56% ehk enam kui pooled leibkonnad. KOV-ides keskmiselt oli muud abi saanud leibkondade osakaal 54% ja suurematest KOV-idest näiteks Tallinnas 65% ja Tartu linnas 71%.

Andmetes ei kajastu kõik teenuse osutamise juhtumid, mistõttu on muud abi saanute hulk ilmselt suuremgi. Muud abi saanutest oli 85% saanud vaid toetusi, 5% vaid teenuseid ja 10% neid mõlemaid.

Vajaduspõhised toetused

Valdav osa toetustest olid vajaduspõhised toetused, millele on eelnenud abivajaduse hindamine. Kõige sagedamini on makstud toetusi, mida võib üldistatult pidada n-ö kohalikuks toimetulekutoetuseks või erakorralise olukorra toetuseks. Neid oli saanud iga kolmas leibkond. Teenustest oli kõige sagedamini pakutud eluruumi tagamise, tugiisikuteenust ja võlanõustamise teenust.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne ka, et abivajajate koormus toetuse taotlemisel on kohati ülemäära suur. „Soovime saada täpsema ülevaate, miks on riikliku toetusmeetme rakendamisel tekkinud omavalitsustes niivõrd suur ebavõrdsus ning mida plaanib sotsiaalministeerium teha, et probleemid lahendada.” 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

jep
25. jaan. 2023 15:06
Tallinnas antakse toimetulekutoetust palju kergemini kui teistes omavalitsutes. Inimestele, kes ei tööta ega õpi, ei oma imikut, elavad pigem toetuse peal kui et lähevad väikse palga eest tööle.
...
25. jaan. 2023 15:00
Kogu Eestis peab olema ühtemoodi. Tallinnas on muud hüved väga suured - suurim tööturg ja suurim võimalus tööots leida.