"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Narkosurmad kasvasid möödunud aastal hüppeliselt, elu kaotanud inimeste keskmine vanus on 38 (0)
26. jaanuar 2023

2022. aastal on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt tõusnud. Kui 2020. aastal oli selliseid surmajuhte 31 ja 2021. aastal 39, siis 2022. aastal on seni teostatud toksikoloogilistele analüüsidele tuginedes surmajuhte kokku 79. Antud arv võib lähiajal suureneda, kuna Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ei ole veel teostanud kõiki 2022. aasta analüüse. 

Praegu teadaolevast 79-st narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhust on 38 protsenti seotud sünteetiliste opioididega, täpsemalt nitaseenide ainerühmaga. Enamik neist ehk 22 on seotud protonitaseeni, seitsmel juhul metonitaseeni ja kuus isotonitaseeni tarvitamisega. Mõne üledoosisurma puhul oli tegemist mitme erineva nitaseeni kombinatsiooniga. Märgatavalt on tõusnud ka karfentanüüli surmad, kokku seitse, mis paaril eelneval aastal vähenesid.

Üledoosi tõttu elu kaotanud inimeste keskmine vanus on 38

Senistel andmetel oli 2022. aastal surmadest 15 protsenti seotud kokaiini ja 29 protsenti amfetamiini tarvitamisega. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme erineva narkootilise ja psühhotroopse aine kombinatsioonist. Lisaks nn tänavanarkootikumidele on surmajärgses toksikoloogias leitud erinevaid antidepressante ja bensiodiasepiine ning teisi ravimeid.  

Üledoosi tõttu elu kaotanud inimeste keskmine vanus on 38, hukkunutest 62 oli meessoost ja 17 naissoost. Kui vaadata eraldi nitaseenide gruppi kuuluvate ainetega seotud surmajuhtumeid, siis on keskmine vanus 41, mehi 28 ja naisi kaks. Vanusegrupis 17−20 eluaastat on üledoosisurmasid detsembri alguse seisuga olnud kokku kaheksa, mis on väga murettekitav. Nelja sellesse vanusegruppi kuuluva inimese organismist leiti metüülfenidaati. Metüülfenidaat on kesknärvisüsteemi stimulant, millel on kokaiinile sarnane kuid leebem mõju.  Aine on legaalselt kasutusel ka ravimina.  

Tõsise ohumärgina tuleb võtta ka kahe nitaseenidega seotud üledoosi ohvri kehast leitud veterinaarias kasutusel olevat ravimit, ksülasiini. Tegemist on loomadele mõeldud lihaseid lõdvestava, valuvaigistava, uinutava ja tuimastava toimega ravimiga. Uudis on murettekitav, kuna viitab, et fentanüülide või nitaseenide toime võimendamise ja pikendamise eesmärgil aine ksülasiiniga segamine on mujalt maailmast ka Eestiise jõudnud.

USA ekspertide hinnangul lisatakse ksülasiini kiire poolestusajaga opioididele nagu fentanüülid ja nitaseenid selleks, et ainete koostoime meenutaks rohkem heroiini kauakestvamat mõju. Paraku on ksülasiiniga segatud opioidide tarvitamise soovimatud tagajärjed äärmiselt tervistkahjustavad. Regulaarse tarvitamisega kaasnevad muu hulgas valulised nahahaavandid, teadvusekaotus, millest opioidide toimet blokeeriv vastumürk naloksoon kannatanut ei ärata, ning võõrutusnähud, mida ei leevenda opioidisõltuvuse ravis kasutatavad ravimid nagu metadoon või buprenorfiin.

Töötab ööpäevaringne tugiliin

„Praeguses olukorras, kus Eestis levivad nii äärmiselt tugevatoimelised sünteetilised opioidid, millele on lisatud ohtlike lisaaineid, kui ka kange kokaiin, on ääretult oluline, et narkootikume tarvitavad inimesed oleksid ohtudest teadlikud ning kontaktis abiteenustega. Neil peaks olema piisav kogus koju kaasa-antavat opioidi antidooti naloksoon. Eelmisel aastal kasutati naloksooni kogukonnas 454 juhul, mida on pea kolm korda enam kui sellele eelneval aastal. See peegeldab olukorra tõsidust. Naloksooni väljastavate keskuste kontaktid on leitavad veebilehel www.narko.ee,“ kommenteeris TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova.

Eestis töötavad mitmed sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kus on võimalik saada infot ja abi. Kahjude vähendamise keskustest on võimalik saada ettevaatlikumale tarvitamisele suunavat nõu ning vajadusel ka steriilseid süstimistarvikuid. Samuti on kättesaadav sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abi. Alates eelmise aasta novembrist töötab Eestis ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kiri aadressil 1747@narko.ee on võimalik saada abi. Kõikide teenuste kontaktid on avaldatud veebilehel www.narko.ee.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.