„Niipea kui poliitikutest saavad ministrid, siis nad hakkavad rääkima mingis omas, tavainimesele arusaamatus keeles. Ettevõtjatega ühise keele leidmine käib valitsusel üle jõu,“ kahetses Rakvere Aqva Spa tegevjuht Roman Kusma Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Inimeste ja Eesti ettevõtete toimetulekust tänastes kriisides” arutelul.

„Kuidas peaksid ettevõtjad mõistma seda, kui eelmise aasta septembri alguses esinedes ütles majandusminister, et mis ettevõtetel viga, nemad võivad kõrgema elektrihinna ju oma toote hinna sisse kirjutada,“ küsis Kusma. „Jutt käis peaasjalikult kodumaise toiduainetööstuse olukorrast lahvatanud energiakriisi valguses. Mitte suvaline inimene tänavalt, vaid valitsuse majandusminister ütles, et ettevõtetel on energiakriisis lihtne.“

Selle asemel, et otsida lahendusi inflatsiooni leevendamiseks, oli majandusministri sõnum ettevõtjatele umbes selline, et visake aga rahumeeli inflatsioonikatlasse õli juurde ja tõstke hindu nii palju, kui tahate. Kui lõpuks keegi teie kallist toodet enam ei osta, no siis pole midagi teha, siis tuleb uksed kinni panna. „Ma ei uskunud oma kõrvu, aga nii see paraku oli.“

Täiesti mõistetamatus keeles suhtles hiljuti valitsus Paldiski LNG-terminali rajajatega. „Kord räägiti, et kes esimesena terminali valmis ehitab, see selle ka saab, siis jälle, et soomlastel on seda rohkem vaja. Kokku võttes võib öelda, et räägiti pudikeeles.“

Samuti rääkis vähemalt arusaamatus keeles peaminister, kui ta põhjendas kõrgeid elektrihindu sellega, et me oleme sõjas. „Selle peale ei saa jätta küsimata, kas me sõdime Euroopa Liiduga või. Sest just Euroopa Liit on kehtestanud meile ulmelised CO₂-maksud, mis meie elektriarveid põhjendamatult tõstab. Ei ole mulle arusaadavas keeles keegi suutnud ka ära seletada, kuidas tekib CO₂ hind.“

Kusma sõnul on energiakriis on ka Riigikogus. „Jah, lambid teil siin põlevad ja suhteliselt soe on ka, aga õhk on suhteliselt paks ja pinget täis. Negatiivset tunnetab rohkem kui positiivset energiat.“ 

Ta kutsus üles olema valitsusel ja Riigikogul rahvale suunanäitajaks igas mõttes. „Ka selles, kuidas olla inimlik, kuidas omavahel suhelda, kuidas üksteist toetada, kuidas ajada ühiselt Eesti asja.“

Ministrid laiutavad käsi

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Enn Veskimägi ütles, et probleemid tegelikult ettevõtjate jaoks algasid juba 2020, kui oli koroona ja suleti piire. Eriti rõhus see neid eksportivaid ettevõtteid, kes pidid oma klientidega asju ajama veebis. Eelmise aasta kevadel küll olukord nagu leevendus, kui piirid uuesti lahti läksid, aga samal ajal olid hinnatõusud erinevatele kaupadele, eriti puidule ja metallile kallinenud seal kuskil 30%, mõnedel aladel just puidusektoris, mööblisektoris kuni 80 ja 100%‑ni.

„Kui kevadel saime COVID‑ist vabaks, siis mõned kuud oli suvel see aeg, kus tekkis lootus, et nüüd läheb uuesti, nagu saab täie auruga tööd teha ja eksportida. Siis tulid energia hinnad. Ja need energia hinnad ikkagi mõjusid üsna laastavalt. Me kõik mäletame meie elektriarveid septembri algul, mille me saime augustikuu eest, kui väljas oli 30 kraadi kuuma. Ja energia hind hakkab kõige rohkem mõjutama tööstussektorit, kus on suur energiatarbimine, ja eriti neid, kes ekspordivad,“ tõdes ta.

Ta kirjeldas, kuidas tekkis lootus, et ettevõtjate toetused jõuavad valitsuse lauale, kuid pärast kohtumisi ministrite Riina Sikkuti ja Kristjan Järvaniga kadus igasugune lootus, et midagi juhtuma hakkab. „Kristjan Järvaniga kohtumine lõppes tööandjate keskliidu volikogus niimoodi, et volikogu liikmed, kes enamuses on majandusharuliitude juhid, olid ikka väga pettunud, et minister tuli, laiutas käsi ja tal ei olnud ühtegi sõnumit meile.“

Kõik, mis on järgnenud, on järgnenud sellele, et mingisuguseid meetmeid võeti mikro‑ ja väikeettevõtetele. „Tööstussektor, kus on keskmised ja suured ettevõtted, kes ongi tegelikult eksportijad, jäid toetustest ilma,“ kahetses Veskimägi.

Ebavõrdsus püsib

Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar tõi välja ebavõrdse ulatuse Eestis aastatel 1989–2021. 10% kõige rikkamate sissetuleku osakaal kogusissetulekust oli kõige kõrgem 2000-ndate aastate keskel. Pärast seda on see mõnevõrra vähenenud, aga on jäänud suhteliselt stabiilseks, nii et 10% kõige rikkamaid saavad kuskil 35% kõigist sissetulekutest Eestis.

Teine näitaja, mida ka kasutatakse sissetulekute ebavõrdsust iseloomustamiseks, on sissetulekukvintiilide suhte kordaja. See tähendab, kui suur on sissetulekute vahe selle viiendiku kõige rikkamate ja viiendiku kõige vaesemate vahel. Ja see on hakanud viimasel ajal tõusma. Kui ta veel 2020 oli kuskil 5, siis nüüd on 5,4.

Rääkides toimetulekust märkis ta, et sel puhul pööratakse väga tihti põhitähelepanu just vaesusele. „Absoluutse vaesuse määr on langenud. Sellega ei tohiks probleeme olla. Aga kui me vaatame suhtelise vaesuse määra, siis see juba 2021. aastal tõusis ja 22,8% Eesti elanikest saab väiksemat sissetulekut kui 60% üldse sissetulekute mediaanist,“ selgitas ta.

Kui räägitakse Eestis regionaalsest ebavõrdsusest ja vaadata suhtelise vaesuse määra maakonniti, siis see on kõige kõrgem Ida-Virumaal. „Väga suur tõus on toimunud aga just Jõgevamaal, kus vaesus tõusis kahe aasta võrdluses 11,3%.“

Harjumaal on vaesust kõige vähem, aga vaesuse määr on päris kõrge ka näiteks Hiiumaal ja ka Hiiumaal tõusis see päris palju. Kui räägitakse Kagu-Eestist ja Lõuna-Eesti maakondadest, siis seal ei ole tegelikult suhtelise vaesuse määr võrreldes teiste maakondadega äärmuslikult kõrge. „Kõige kõrgem on see Ida-Virumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal,“ tõdes ta.

Toetusi jäänud vähemaks

Riigikogu liige Jaak Aab tõi esile, et Eesti majanduskasv on pöördunud langusesse. Eesti ettevõtjad ei suuda konkureerida teiste riikide ettevõtjatega kaupade ja teenuste turgudel. „Oleme olukorras, kus paljud ettevõtjad tõmbavad oma tegevust koomale või lõpetavad üldse oma tegevuse. Oleme olukorras, kus kiiresti kasvab töötute inimeste arv,“ kirjeldas ta.

Tema sõnul aitasid endise valitsuse kiired otsused väljuda Eestil 2021. aastal koroonakriisist ühe kiireima majanduskasvuga riigina nii Euroopas kui ka maailma mastaabis. 2021. aastal kasvas Eesti majandus 8,3%, ületades ka koroonaeelse taseme 5,2%-ga. Varasemast prognoosist laekus 2022. aastal makse rohkem sadu miljoneid.

2023. aastal praeguse prognoosi järgi laekub 1,2 miljardit rohkem makse, kui seda oli esialgu prognoositud veel eelmine kevad. 2022. aasta lõplik majanduskasvu või -languse number pole veel teada, aga prognoosid ennustavad miinusmärgiga kasvu ehk majanduslangust viimasesse kahte kvartalisse. Selleks aastaks ennustatakse nullkasvu. „Selle põhiline põhjus on siiski Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiirem hinnatõus ja valitsuse suutmatus rakendada nii ennetavaid kui ka leevendavaid meetmeid kiiresti inflatsiooni ohjeldamiseks mingiski arvestatavas määrasid,“ tõdes ta.

Aab pakkus välja meetmed hinnatõusu leevendamiseks, milleks on ajutine käibemaksude ja aktsiiside langetamine energiakandjatele, kütustele ja toiduainetele. „Need on selgelt inflatsiooni pidurdavad meetmed, mida valitsused kasutavad.“

Veel jõuab päästa

Aab tõi näiteks, et eelmiste valitsuste kindlustatud majanduskasv ja hinnatõus toob aastatel 2022–2023 ligikaudu kaks miljardit eurot makse rohkem, kui seda veel aasta tagasi prognoositi. „Kahjuks on sellest täiendavast rahast väga vähe kulutatud hinnatõusuga tegelemiseks. Kui oleks rakendatud ennetavaid ja leevendavaid meetmeid, siis ei peaks kulutama nii meeletult palju raha toetuste tõstmiseks, palkade tõstmiseks, sest hinnatõus sööb nii või teisiti selle ära,“ möönis ta.

Eksperdid on väitnud, et ennetus- ja leevendusmeetmed oleksid vähendanud hinnatõuse olenevalt paketist 5–10%. See on sajad miljonid inimeste ja ettevõtjate raha, mis upub hinnatõusu katteks ning muudab edaspidise elu ja toimetuleku väga keeruliseks.

Ta kutsus üles langetama toetusotsuseid viivitamatult. „Siin pole vabanduseks see, et kohe-kohe on Riigikogu valimised. Veel on võimalik inimeste sissetulekuid, ettevõtjaid, Eesti majandust päästa või seda kriisi leevendada.“