„Mulle tundub, et Helsingis on Tallinnaga võrreldes märksa rohkem tüütut ja ebavajalikku bürokraatiat, mis hoiavad muutusi tagasi,“ ütles Helsingi linnapea Juhana Vartiainen. „Eestis on bürokraatiat hoopis vähem, asjad lihtsalt nii öelda tehakse ära. Seetõttu paistab ka otsesõnu välja, et Tallinn jõuab muule maailmale arengus kiiresti järele. Seda on lausa kaunis vaadata.“
Tallinna ja Helsingi linnapead vestlesid kahe merelinna „nutikatest“ arengusuundadest ja ülepiirilisest koostööst „tarkade linnade“ vahel. Lisaks Mihhail Kõlvartile ja Juhana Vartiainenile osalesid arutelus ka professor Helen Sooväli-Sepping ja poliitik Jaak Aaviksoo.
„Unistan sellest, kuidas rahvusvahelised ettevõtjad, start-up´id ja teised maailma arengusuundade eestvedajad tuleksid Tallinnasse, hakates juurutama erinevaid uusi tehnoloogiaid. Uuendused aitaksid meid ühtaegu kliimasõbralikumaks ja teiselt poolt inimestele meeldivamaks linnakeskkonnaks muuta. Kusjuures – me ei peaks selle eest mitte midagi maksma,“ rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Unistuste olemasolu on mu meelest väga tähtis. Kui me mõtleme sellele, et just praegu on käivitumas „Test in Tallinn“, siis võib öelda, et see unistus on osaliselt juba täitunudki.“
Ülalmainitud kampaania käigus kutsutakse Eestisse ettevõtjaid ja arendajaid, kes on juba välja arendanud mingisuguse uudse tehnilise lahenduse, ent pole seda veel valmistoote kujul turule toonud. Oodatakse just selliseid tooteid ja teenuseid, mis haakuvad liikuvuse parandamise, energia säästmise ja taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega.
„Iseasi on see, kuidas kõiki neid uusi tehnoloogiaid pärast katsetamisfaaside läbimist linnakeskkonda päriselt juurutama hakatakse,“ tõdes Kõlvart.
Linnapea sõnul on olulisel kohal ka reaalselt olemasolevad ressursid. „Kui me leiamegi Tallinnasse sobivaid uusi tehnoloogiaid, siis kust leida ka investoreid nende toetamiseks – seda veel eriti kriisiaegadel? On ju mõned projektid ja rahastamisvõimalused, aga kindlasti on murekohaks see, et Euroopa liidu tasandil puudub finantsmehhanism, mis aitaks vajalike uudsete tehnoloogiate praktilise rakendamise eest ka päriselt maksta. Saavutada tahamegi ju seda, et ei toimuks vaid uudsete tehnoloogiate katsetamine, vaid ka nende püsivalt kasutusse võtmine.“
Nutikad küll, aga saastavad ikkagi
Helsingi linnapea Juhana Vartiainen lisas, et näeb FinEst Center´i värskelt valminud rakendustes juba praegu suurt kasutuspotentsiaali. Tegemist on Helsingi ja Tallinna kui „nutikate linnade“ akadeemilisest koostööst sündinud digitaalsete lahendustega, mis aitavad kaasa linna rohelisemale ja inimsõbralikumale planeerimisele, kodanike kaasamisele linnajuhtimise küsimustesse jms.
„Kui me need uued tööriistad, mida meile värskelt tutvustati, ka tegelikku kasutusse saame võtta, siis näen juba praegu väga palju kasu sellest sündivat,“ kinnitas Vartiainen, loetledes FinEst Center´i projektide raames valminud rakendusi.
Helsingi linnapea sõnul saab nende tööriistadega liiklust optimeerida, kodanikke sujuvalt kaasata ja palju muud. „Linnajuhtimise parandamiseks mõeldud uued digitaalsed lahendused tuleks kindlasti juba lähiajal kasutusele võtta,“ lausus ta.
Professor Helen Sooväli-Sepping juhtis samas tähelepanu sellele, et kuigi räägitakse palju „nutikatest linnadest“, siis samal ajal paisatakse 80% süsihappegaasi reostusest õhku neis samades „tarkades“, aga urbaniseerunud asumites. „Oma nutikusele vaatamata oleme linnades teatud mõttes räpased nagu keskajal,“ rääkis Sooväli-Sepping. „Seepärast tekib küsimus, et kui me oleme nii nutikad digitaalsetes lahendustes, siis miks me heitmete vähendamisega sama targalt toime ei tule?“
Professori sõnul on tegemist paradoksiga, mis on suureks väljakutseks meile kõigile, sealhulgas nii tavalistele kodanikele kui ülikoolidele.
„Küsimus on ühelt poolt puhtama elukeskkonna saavutamises, teisalt aga ka vaimse tervise kriisi parandamise vajaduses. Viimane on tänapäeval lausa pandeemiaks paisunud, kusjuures seda mitte ainult linnades, vaid üha rohkem ka väljaspool keskuseid,“ nentis Sooväli-Sepping. „Meie ülesandeks on pöörata need trendid vastupidisteks, nii et linnad poleks enam kohad, kus jäädakse haigeks, vaid vastupidi – kohad, kus elatakse tervet ja õnnelikku elu.“
Vaimse tervise allakäik
Professori sõnul on inimeste õnnetu vaimuseisund ja sellega kaasnevad mured seotud ka muutunud elumustritega – sealhulgas üksinduse pealetõusuga.
„Elustiil on muutunud,“ nentis Sooväli-Sepping, tuues näiteks, et mitte ainult Tallinnas, vaid suuremas osas kogu Eestist elab enamik inimesi üksinda. Tegemist ongi üldise lääneriikidele omase trendiga. „Võib olla just seepärast vohavad meil ka vaimse tervise probleemid. Praeguseks ajaks on Euroopas juba linnasid, kus on rohkem koeri kui lapsi. Need on tõsised mõtte- ja murekohad.“
Linnapea Mihhail Kõlvart leidis aga, et peamine probleem pole mitte linnades kui niisugustes, vaid tsivilisatsioonis tervikuna. „Võib olla ei seisa asi mitte niivõrd elamise mustrites, kuivõrd hoopis kiiruses,“ märkis Kõlvart.
Linnapea sõnul on oluline ka aru saada, et kõik ei oma praegusest olukorrast ühesugust ülevaadet ja arvamust. „Keegi võib ju öelda, et tänu digitaliseerumisele on meil nüüd rohkem informatsiooni kui kunagi varem ja me teame, mida kliimamuutuste leevendamiseks muutma peab. Kui keegi teine sellest aga justkui aru ei saa ning tahab autot edasi kasutada, nagu ta on juba harjunud ja nagu teda on ka õpetatud, siis me ei saa öelda, et sina oled rumal ja ei saa asjadest aru. Et sina oledki probleem. Suures plaanis on asjad palju keerukamad.“
Tallinna linnapea leidis, et ka sellises suhtumises võib peituda inimeste seas üha laialdasemalt levivate vaimsete probleemide tuum. „Erinevatel emotsionaalsetel tasanditel asumine ja käimasolevate sündmuste mitte mõistmine vaimsele tervisele kindlasti hästi ei mõju,“ nentis Kõlvart.
Tallinnas tehakse asju kiiresti
Helsingi linnapea Juhana Vartiainen avaldas seevastu tunnustust Tallinnale, leides, et siin toimuvad arengud võrdlemisi kiiresti võrreldes näiteks Soome endaga. Iga kord, kui naaberriigi poliitik taas meie pealinna külastab, märkavat ta enda sõnul ikka ja jälle mõnda rõõmustavat uut arengut ning elu edasiminekut.
„Mulle tundub, et Helsingis on Tallinnaga võrreldes märksa rohkem tüütut ja ebavajalikku bürokraatiat, mis hoiavad muutusi tagasi,“ märkis Vartiainen. „Eestis on bürokraatiat hoopis vähem, asjad lihtsalt nii öelda tehakse ära. Seetõttu paistab ka otsesõnu välja, et Tallinn jõuab muule maailmale arengus kiiresti järele. Seda on lausa kaunis vaadata.“
Ka poliitik Jaak Aaviksoo rõhutas, et mitte lihtsalt väikese, vaid lausa mikroskoopilise riigina peavad Eesti ja selle pealinn Tallinn palju tähelepanu pöörama sellele, et saada nähtavust ja olla märgatud.
„On asju, milles oleme kõigist teistest paremad,“ rääkis ta. „Soome ja Eesti peavad kindlasti koostööd tegema, et kahe väikese riigina üksteist edasi jõudmises aidata“
Suurima koostööprojektina osutas Aaviksoo Tallinn-Helsingi tunnelile, mis ei tähenda ainult digitaalset, vaid ka logistiliselt äärmiselt otsest kahe erinevatesse riikidesse jääva linna paremat ühendamist. „Ajad on muutunud, inimesed Georg Otsalt ja Soome televisioonilt edasi liikunud. Seepärast peab ka Eesti ja Soome vaheline koostöö moderniseeruma ning ajaga kaasas käima,“ tõdes
