“Usun, et peagi algavad debatid, kus arutletakse hoopis selle üle, kas inimene on rooli usaldamiseks ikka piisavalt turvaline. Isejuhtivad sõidukid muutuvad lihtsalt nii palju turvalisemaks ja paremaks, võrreldes näiteks potentsiaalselt purjuspäi autodesse istuvate inimestega,” rääkis Tallinna abilinnapea Tanel Kiik nutika liikuvuse küsimusi käsitlevas debatis.

“Linn tuleb autode käest päästa,” teatas Europarki tegevjuht Karol Kovanen, kes on kurioossel kombel parklate haldamise ja arendamise, aga ka liikluse korraldamisega tegeleva ettevõtte Europark tegevjuht. “Esimese asjana peame probleemi teadvustama. Kliimateadlased on rääkinud sellest juba üle 50 aasta, kõik pusletükid on meil olemas. Pudelikael, kust muutus mööda ei pääse, asub mujal, kui teadmiste puudumises. Saamatu inimene on ikka kõige suurem probleem.”

Ka Traffesti tegevjuht Viljar Nurme möönis, et tegeleb liikluses juba aastakümneid selliste küsimuste lahendamisega, mis võib olla üldse valeks suundumuseks osutuvad. “Viimase kolmekümne aasta jooksul on Traffest aidanud jalakäijat ja kergliiklejat üle sõidutee. Oleme ehitanud nii kirutud kui kiidetud rohelisi laineid ja teinud palju muud, aga nüüd on küsimus selles, et kuhu edasi,” rääkis Nurme. “Kas selliste süsteemide ehitamine on tuleviku vaates ikkagi päästvaks tegevuseks? Võib olla see, mis me seni tegime, on tuleviku vaates hoopis kahjulik? Ehk polegi vaja panna sõidukeid viiekümne kilomeetrise piirikiirusega sõitma, vaid neist hoopis vabanema hakata?”

Linnaruumis tuleb piirkiirus alla tuua

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik leidis aga, et transpordisektorile seatakse tänapäeval ootusi, nagu käiks korraga mingisugune suur nihe ja kõik saaks sellega korda. “Paraku on reaalsus teistsugune,” nentis Kiik. “Nagu tervishoiusüsteemi arendamine, nii nõuab ka liikluse korraldamine ja parandamine lakkamatut tööd. Peale tulevad uued tehnoloogiad, muutuvad inimeste käitumisharjumused ja nõnda edasi. Pidevalt on väga palju erinevaid ootusi nii linnale kui riigile.”

Trendid, mis abilinnapea sõnul kindlasti eelisarendamist vajavad, on eeskätt kergliiklusvõrgu ja ühistranspordi täiustamine. Ka piirikiiruste alandamine on Traffesti tegevjuhi kahtlustele vaatamata abilinnapea sõnul üks meetmetest, millega autostumist ohjata ja üldistele liikuvust parandavatele eesmärkidele kaasa aidata.

“Ma pole nii naiivne, et arvaksin, nagu saaks autod pealinnast või riigist kuidagi ära kaotada,” tähendas Kiik. “Nende vajadus ei kao kuhugi, aga me peame ruumi, mis on piiratud, mõistlikumalt jaotama. Autostumist tuleb vähendada, aga läbi konkreetsete sammude nagu juba eelnevalt mainitud kergliikluse arendamine, linnaruumis piirikiiruste alla toomine jms. Mina isiklikult olen igapäevane ühistranspordi kasutaja ja leian, et sedasi on Tallinnas täiesti võimalik elada ja ringi liikuda.”

Eesmärgiks autostumise vähendamine

Mobiilsete liikumisteenuste arendamisega tegeleva Ridango müügijuht Argo Verk rõhutas samuti, et suurimaks probleemiks on autod. Temagi püstitas lahenduse aga uue nurga alt, küsides, ehk on probleem hoopis auto kasutuses. “See on ju tegelikult väga kompleksne teenus, mis võib hõlmata kõiki transpordi liike. Kõige suurem mure on tegelikult vist ikkagi autostumises kui sellises.”

Verki toetas ka Europarki tegevjuht Kovanen. “Vahet pole, kas kasutame diisli või elektriautostid. Viimastel on ju kohtreostust ehk vähem, aga küsimus pole mitte selles, kuidas saada rohkem elektriautosid. Küsimus on, kuidas autode arvu ülepea maha saada. Hetkel võiksime näiteks 20%-st autodest lihtsalt vabaneda ja midagi halba sellest ei juhtuks.”

Ka iseliikuvate sõidukite arendamisega tegeleva Auve Tech juhatuse liige Mari-Ly Klaats kinnitas, et ka nende ettevõtte eesmärgiks pole esmajärjekorras isejuhtivate erasõidukite tootmine. Eeskätt on fookus ikkagi ühistransporditeenuse hoogustamisel ja edendamisel. “Tahame pakkuda linnadele alternatiivseid ühistranspordi lahendusi,” rääkis Klaats. “Praegu eelistab inimene eraautot näiteks siis, kui ühistranspordi peatus on kaugel, ta peab kandma raskeid kotte või muud sellist. Ühistransport pole sellisel juhul piisavalt mugav. Isejuhtivad ühises kasutuses olevad sõidukid aitaksid siinkohal autostumist vähendada.”

Iseliikuvate sõidukitega harjutakse kiiresti

Klaatsi sõnul muutuvad trendid kiiresti ning kui alguses läkski vanem generatsioon iseliikuvatest ühissõidukitest kaarega mööda, siis nüüd on just eakamad inimesed need, kes esimestena innovatiivset lahendust proovida tahavad. “Ühiskond harjub uute lahendustega kiiresti ära, kui neid pidevalt nähakse ja kogetakse,” tõdes Klaats.

Ka Tallinna abilinnapea Tanel Kiik avaldas iseliikuvatele sõidukitele suurt toetust. “Usun, et peagi algavad debatid, kus arutletakse hoopis selle üle, kas inimene on rooli usaldamiseks ikka piisavalt turvaline,” märkis ta. “Isejuhtivad sõidukid muutuvad lihtsalt nii palju turvalisemaks ja paremaks, võrreldes näiteks potentsiaalselt purjuspäi autodesse istuvate inimestega.”

Traffesti tegevjuhi Viljar Nurme sõnul peaks linnadele ja liikuvuse juhtijatele seatud raske koorma kergendamiseks levitama ka mõtet, et pilootprojekte tehes ja täiesti uudsete lahendustega katsetades võib ka vigu teha. On oluline, et need, kes julgesid uudseid otsuseid vastu võtta, ei peaks seepärast uut töökohta otsima. “Iga vald ja linn peaks omavalitsuse tasandil läbi mõtlema, mis on tema liikuvuse probleemid ja mida nende lahendamiseks teha,” leidis Nurme.

Praegu vastu võetav linnavalitsuse liikuvuskava abilinnapea Kiige sõnul just nende küsimuste lahendamisega tegelebki. “Kuna algas ka rohelise pealinna aasta, siis on meil hea raamistik säästvate transpordilahenduste läbi viimiseks,” kinnitas Kiik. “Sellest võidab ühiskond tervikuna, meie linnaõhu puhtamaks ja tervislikumaks minemiseni välja.”  

Taltechi “Nutika liikuvuse konverentsil” arutleti põhimõtteliste muutuste üle, mis seoses rohepöörde ja kliimamurega meie linnade liiklust ning seeläbi kõigi elu ja ühist eluruumi mõjutama hakkavad.