Tammsaare muuseumis näeb tavaliselt peidus olevaid kirjaniku esemeid ning Tammsaare pargis saab tantsida eesti luulest inspireeritud diskol, kus plaate keerutavad kirjanikud Jan Kaus, Keiti Vilms ja Urmas Vadi.
Tänavu tähistame 30. jaanuaril ehk kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval esimest korda riikliku tähtpäevana eesti kirjanduse päeva. Tallinna kirjanduskeskuse muuseumides – Tammsaare muuseumis, Vilde muuseumis ja Undi muuseumis – ootab külastajaid ees pimekohting eesti kirjandusega, nimelt saab iga külastaja muuseumist kaasa võtta pakitud kirjandusteose ja lasta ennast selle salajase lugemissoovitusega üllatada. Alles kodus pakki avades näeb ta, millise kirjaniku raamatu ta on kingiks saanud.
Tammsaare muuseumis on kirjaniku riidekapist välja toodud mitmed haruldased esemed, nagu kingad, triiksärk, lips ja pikk pesu. “Päeva jooksul saab üheeurose piletiga Tammsaare kodus ringi vaadata ja näha tema asju, mida me iga päev välja ei pane,” rääkis kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.
Kõigi vahel, kes külastavad eesti kirjanduse päeval meie muuseume, loositakse välja kaks piletit Draamateatri etendusele “Millest tekivad triibud?”. Kodulehel https://www.kirjandusliktallinn.ee/ lisandub kaardile uus jalutuskäigu soovitus, mis tutvustab Tammsaarega seotud Tallinna paiku.
Laulutekstid tuntud luuletajatelt
Kell 17 algab Tammsaare pargis hämarikudisko, kus lasevad muusikat ja kommenteerivad seda kolm kirjanikku: Jan Kaus, Keiti Vilms ja Urmas Vadi. “Disko eeldab ikka rütmikamat muusikat.,” ütles Kaus. “Mõtlikku ja eleegilist muusikat diskol eriti mängida ei anna. Võib-olla ehk ainult päris lõpetuseks, otste kokku tõmbamiseks. Disko on mõeldud ennekõike tantsimiseks. Meie disko kujuneb ka rütmikaks, lõbusaks ja peotuju loovaks. Ma arvan, et siin saab olema tore nii tantsida kui ka muusikat ja kommentaare kuulata.”
Kaus lubas, et tema mängukava saab olema üsna tempokas. “Kindlasti mängin ma Apelsini, sest selle ansambli 1981. aasta plaat on otsast lõpuni kulda väärt. Seal kõlavad väga ilusad rütmikad lood. Sealt lasen lugu nimega “Raamid” ja võib-olla seda Shakespeare`i lugu ka. See on ju samuti kirjanduslik lugu, mille sõnad on kirjutanud Ott Arder.”
Tammsaare pargi diskolugude üks piiritlusi põhinebki sellel, kuidas on need seotud eesti luulega. “See, kui palju on meie kirjanikud laulusõnu kirjutanud, on meie kultuuris täiesti erakordne nähtus,” nentis Kaus eesti luuletajate panust meie rokkmuusikasse. “Tahan mängida ka Ruja, näiteks “Musta ronka”, mille sõnad on samuti Ott Arder kirjutanud. Võib-olla ka mõningaid huvitavamaid uuemaid ansambleid, kes on kasutanud eesti kirjanike loomingut. Või mõningaid muusikuid, nagu Madis Aesma, kes on viimasel ajal ka novelle kirjutanud. Kindlasti lasen mõned oma varasemad lemmiklood ka, näiteks Tõnu Trubetsky on ühtviisi tuntud nii muusiku kui ka kirjanikuna. Ja ma tahan mängida Vennaskonna lugu “Jumal kaitse kuningat”, mis on üks kummaline rokklaul Liivi sõjast. No ja veel tahan lasta Ultima Thulelt “Turbatuld”, mille sõnad on teinud Peep Ilmet. Lapsepõlvest on mulle täiesti pähe kulunud nii mõnedki lemmikhäälte vinüülplaadi lood. Näiteks Kalju Kassi sõnadele kirjutatud “Selle laulu mina ise luuletasin” Jaak Joala esituses. See on ju ka üsna kirjandusliku sisuga lugu Eesti estraadi kuldajast. Teisest, nooremast otsast aga tahan mängida ka ansamblit Psychoterror.”
Igaühel kolmest diskorist on aega plaate keerutada umbes 40 minutit.
Vaino sõnul läheb eesti kirjandusel praegu nii ja naa. “Häid kirjanikke on palju, kirjutatakse palju ja tundub, et neil on ka lugejad olemas,” lausus ta. “Aga viimasel ajal on väga teravalt esile kerkinud, kuidas kirjandus on kõikidest kunstivaldkondadest kõige kesisemalt rahastatud.”
Vaino ütles, et praegu valitseb küll suur ärevus ja käib vaidlus teatrite rahastamise ümber, ka kunstnikud on enda kaitseks sõna võtnud, aga kui me vaatame kultuuriministeeriumi raha jaotamise suurusjärke, siis on kirjandus ikka kõige enam vaeslapse rollis. “Üks asi on raamatute kõrge hind ja nende käibemaksu küsimus,” ütles ta. “Sageli on ingliskeelsed raamatud palju odavamad kui eestikeelsed. Teiseks tuleb eesti kirjandust rohkem nähtavaks teha. Kirjanduskriitikud on peaaegu kadumas, sest selle töö eest makstakse väga vähe, keegi ei suuda seda ainult heast tahtest teha. On palju küsimusi, millega peaks kultuuripoliitiliselt tegelema.”
Auhinnad parimatele kirjandusõpetajatele
Eesti kirjanduse päev võikski Vaino veendumust mööda olla päev, mis meie kirjandust laiemalt tutvustab. “Tahame, et rahvas võtaks selle päeva omaks, et inimesed ise hakkaksid oma tuttavatele ja sõpradele andma lugemissoovitusi ja korraldaksid ka ettelugemisi,” lausus ta. “Näiteks võiks ka sotsiaalmeediasse teha postitusi, kus loetakse ette mingeid lõike kõige rohkem meeldinud teostest või pannakse lihtsalt üles mingi luuletus.”
Ilusat eeskuju võiksid kirjanduse esiletõstmisel näidata ka riigiametites töötavad inimesed – ministrid, kantslerid jt. Riik tunnustab sel päeval aasta kirjandusõpetajaid, sest õpetaja on selles asjas ikka A ja O. Eks me kõige rohkem teame ikka neid raamatuid, millest on koolis räägitud. Tunnustuse annab vabariigi president, kes ka selle päeva puhul väikese kõne peab.
Kausi sõnul soovib ta, et eesti kirjanduse päev muutuks üle-eestiliseks sündmuseks. “Jaanuar on üldse paljude oluliste kohalike kirjanike sünnikuu. Sel ajal on näinud ilmavalgust Mati Unt, August Gailit, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo ja Oskar Luts,” loetles ta. “Miks mitte teisigi klassikuid sel kirjanduse päeval esile tõsta. Peame rääkima ka tõlkekirjandusest, sest see mängib eestikeelses kirjanduspildis väga tähtsat rolli. Väga hästi eesti keelde tõlgitud kirjandus on minu silmis samuti osa eesti kirjandusest.”
Pane lipp välja!
Vaino sõnul on ta koos kirjandusteadlase Rein Veidemann üks “põhisüüdlane”, et me võime 30. jaanuari tähistada kui riiklikku tähtpäeva. Selleks tuli kirjanduskeskusel kirjutada riigikogule eelnõu tekst. Mullu 7. detsembril võeti see eelnõu riigikogus seadusena vastu ja esimese riiklikult tähistatava kirjanduse päeva ettevalmistustega hakkas päris kiire.
“Kõige olulisem on see, et inimesed ikka teadvustaksid seda päeva. Et sel päeval oleksid lipud väljas,” ütles Vaino. “Kõik, kes me seda tähtpäeva ette valmistasime, tahame väga, et inimesed paneksid oma kodus lipu välja. See oleks kõige ilusam, kui see komme kirjanduspäeval tekiks.”
Abilinnapea Kaarel Oja sõnul on Tammsaare sünniaastapäevast kujunenud Tallinna kirjanduskeskuse töö tulemusel kaalukas tähtpäev. Ta lisas, et nüüdsest on tegu ka lipupäevaga, mil vähemasti korraks on kõige keskmes meie kirjandus. Oja nentis, et samasugune kaal on ka üle viie aasta välja antaval Tammsaare romaaniauhinnal, millega tunnustatud autorite nimetatud teostelt ei oodata vähemat kui meie kirjanduse tüvitekstiks kujunemist.
Päeva kava
• Päev algab lipu heiskamisega Pika Hermanni tornis kell 8.36. Eesti kirjanduse päeva puhul tunnustatakse koostöös Emakeeleõpetajate Seltsiga valitud aasta kirjandusõpetajat. Tunnustuse annab välja president Alar Karis Kuberneri aias pärast lipu heiskamist.
• Uus-Veerenni kvartalis esitletakse raamatukappi. Esimene sealse kogukonna jaoks loodud lugemisnurgale hooandja on neuroteadlane Jaan Aru, kes on ka ise mitme populaarse raamatu autor. Uus-Veerenni pargis asuvast avalikust raamatukapist leiab esmaspäevast alates nii tema enda teose “Loovusest ja logelemisest” , Anton Hansen Tammsaare loomingut ning Jaan Aru lugemissoovitused.
• Koostöös firmaga Artist kõlavad kaubanduskeskustes ja kauplusekettides eesti kirjanike tsitaadid, mida esitavad Ariadne, Joonas Hellerma, Anu Lamp Lottena, Mihkel Mutt ja Nublu.
• Sotsiaalmeedias jagamiseks algatab president sõnumiketi Artur Alliksaare luuleridade ning üleskutsega jätkata sõnumiketti oma sõnamänguga.
• Lastekirjanduse keskuse ja saatkondade koostöös toimub ühislugemine. Sel aastal kutsub lastekirjanduse keskus üles lugema koos Andrus Kivirähki raamatu “Sirli, Siim ja saladused” 25. peatükki. Kel raamatut käepärast ei ole, leiab keskuse kodulehelt teksti nii eesti, inglise, läti, leedu, sloveenia, ungari, prantsuse, hispaania kui ka vene keeles.
• Linn, Tallinna kirjanduskeskus ja kirjanike liit annavad kell 16 Tallinna raekojas välja Tammsaare romaanipreemia.
• Kell 17 algab eesti kirjanduse disko. Seal kuuleb eesti muusikat, mis põhineb eesti luuletekstidel. DJ-puldis astuvad üles üles Jan Kaus, Urmas Vadi ja Keiti Vilms.
• Disko toimub Tammsaare pargis Tammsaare monumendi ees, sest 30. jaanuaril on ka Tammsaare 145. sünniaastapäev.
• Lisainfot eesti kirjanduse päeva ja siis toimuvate sündmuste kohta leiab aadressilt www.kul.ee/eesti-kirjanduse-paev, www.kirjanduskeskus.ee, https://www.facebook.com/eestikirjandusepaev .
