"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Eestis süveneb suhteline vaesus (0)
30. jaanuar 2023
Foto Pixabay

Riigikogus esines arutelul Eesti inimeste toimetulekust kriisi ajal Tallinna Ülikooli sotsioloogiaprofessor Ellu Saar. Selgus, et kuigi absoluutne vaesus Eestis pigem väheneb, muutub üha tõsisemaks mureks suhteline vaesus, mis on 60% sissetulekute mediaanist.

Suhteline vaesus hakkas 2021. a tõusma ja 22,8% Eesti elanikest saab väiksemat palka kui on 60% elanikkonna üldiste sissetulekute mediaan. Lihtsalt öeldes meenutab see orjandust, kus inimesele on töö eest kindlustatud vaid elementaarne toit ja peavari. Saare sõnul on võrdluses teiste Euroopa riikidega Eesti esirinnas vanemaealiste suhtelise vaesuse määra poolest. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on see 15%, siis Eestis ületas koguni 40%. Kõige madalam ongi see Slovakkias, Prantsusmaal, Taanis. Lisaks viitas Saar OECD uuringule, mille tulemusel leiti, et 82%-le Eesti elanikele teeb muret just majanduslik toimetulek vanaduspõlves, ja seda on keskmisest kümnendiku võrra enam. Siia võib lisada, et absoluutne vaesus oli mullu suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste (5,5%) ja üksikvanemate (4,2%) seas. Vanuse järgi oli absoluutne vaesus kõrgeim 18–24-aastaste (2,6%) hulgas. Seejuures on inimeste kuusissetulek väiksem kui 234 eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.