„Neljas episoodis takistati viimastel kuudel ohutusjuurdluse tööd. Meie tegevust ka pärsiti, millega raskendati oluliselt meie tegevusi. Viimastel kuudel pidin tegutsema üksinda, kuna uurimiskomisjoni ekspertide lepinguid enam ei pikendatud,“ kirjeldas ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile raskusi reisiparvlaeva Estonia huku uurimise komisjoni töös.

Viimaseid nädalaid ohutusjuurdluse keskust ja parvlaeva Estonia huku uurimist juhtiv Arikas ütles, et otsustas ametist tagasi astuda, sest leidis, et kehtivates tingimustes pole võimalik jätkata ei Estonia rahvusvahelise uurimismeeskonna juhina ega ka ohutusjuurdluskeskuse juhina. “Aset on leidnud eri seaduserikkumised ja tegevused, mis on takistanud ohutusjuurdluse läbiviimist,” lausus Arikas.

Seadusi rikub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille allasutusena ohutusjuurdluse keskus tegutseb, märkis Arikas. Ta tõi esile, et ohutusjuurdluskeskused peavad olema sõltumatud teistest valitsuse asutustest. Eestis võiks paralleele tuua riigiprokuratuuri ja riigikontrolliga.

„Sõltuvalt sellest, millised juurdlused on, oleme sõltumatud omale värbama eksperte ja spetsialiste. Kahjuks neid otsuseid ministeerium ei kooskõlastanud, mille tulemusel oleme ilma uurijate ja spetsialistideta. Sellepärast on Estonia hindamise projekt oluliselt hilinenud ning me saime vahearuande novembri asemel valmis alles nüüd jaanuaris,“ selgitas Arikas.

Arikase sõnul on komisjon senini tegutsenud rahaliste vahenditega, mille eraldamise otsuse tegi valitsus juba paar aastat tagasi. „1,6 miljonit eurot eraldas valitsus 2021. aasta kevadel ning 1,4 miljonit eurot eelmise aasta kevadel. Sellele lisaks ka Rootsi eraldatud 3 miljonit eurot. Praegune valitsus ei ole meie rahataotlust rahuldanud ning raha edasisteks uuringuteks eraldanud. Viimase taotluse tegime eelmise aasta novembris ning see on siiani vastuseta,“ kahetses Arikas valitsuse passiivsust.

Raha ja uuringuid napib

Edasiste täiendavate uuringute maksumuseks ennustas ta kuni 2,4 miljonit eurot. „Rootsi ja Soome pool on oma valmisolekut uuringute jätkamiseks juba välja näidanud. Vaja on teha modelleerimine, kuidas laev uppus. Vaja on näidata uppumise teekond. Läbi tuleb viia uued mereuuringud. Senini pole vastust, miks Estonia ikka nii kiiresti uppus. Varasemad uuringud sellele ei vasta ja ning tihtipeale ka ei ühti omavahel.“

Rahandusminister Annely Akkermann kinnitas seevastu, et Estonia hukkumise asjaolud jäävad valitsuse töölauale veel pikaks ajaks ning eraldatavad summad „ei ole nii suured, et rahastuse tõttu jäävad tööd tegemata.“ Tema sõnul on komisjon võtnud praeguseks endale lepingulisi kohustusi 1,2 miljoni euro eest. „Kui lisada selle juurde töötasud, siis praeguseks võib puudujääk tekkida 17 000 eurot,“ märkis ta.

Akkermann pakkus, et valitsus peaks arutama esitatud vahearuannet ning alles seejärel uuesti raha eraldama. „Selleks peab aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegema ettepaneku küsimuse valitsuse päevakorda võtmiseks.“

Uue juhiga uued otsused

MKM-i kantsler Ahti Kuningas ütles, et küsimuse jõudmine valitsusse sõltub sellest, kuidas hakkab asju nägema uurimiskomisjoni uus juht Märt Ots, kes astub ametisse 1. veebruarist. Tema vaatab üle ka rahalise poole vajadused ning alles seejärel otsustatakse, kuidas uurimisega edasi minnakse.

„Valitsus on valmis arutama ka raha lisamist. Samas on selgusetu, kui suur on varasem jääk ning mida saab selle eest teha. Kuna eelarveaasta vahepeal vahetus, siis tuleb uue uurimise osas teha uued otsused ka rahalise poole pealt,“ rääkis ta.

Samas kinnitas ta, et ministeerium pole ohutusjuurdluse keskuse töösse kunagi sekkunud ning selle asutuse sõltumatus on ka seadustesse sisse kirjutatud. „Küll aga jälgime tähelepanelikult raha õiguspärast kasutamist,“ lisas kantsler.

Riigikogu erikomisjoni juhi Tõnis Mölderi sõnul peab uurimiskomisjon saama oma tööd sõltumatult teha, et anda eeskätt hukkunute omaste küsimustele vastused ning teha valmis lõpparuanne. Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused esitlesid esialgse hindamise vahearuannet 23. jaanuaril. Päev varem saatis Arikas Riigikogu juhatusele kirja, kus palus astuda võimaluse korra samme, et lõpetada OJK tegevuse ja parvlaev Estonia hindamise takistamine ja pärssimine ning tagada rahvusvahelistest reeglitest ja Eesti seadustest tulenevate nõuete täitmine.