Seniste messikeskuse paviljonide asemele kerkivad peamiselt neljakordsed elumajad 300 perele ja eralasteaed.
Linnavalitsus andis möödunud kolmapäeval rohelise tule uusarendusele Pirita tee ääres Maarjamäe lossi ja lauluväljaku vahelisel näituseväljakute alal (Pirita tee 28).
Ala arendaja, Metro Capitali tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul on praegu olemas olevate eramute ja tulevaste kortermajade vahele, paeklindi poole kavandatud päris lai roheline koridor. Linnale teeb rohke rohelus heameelt. Majad kerkivad üsna hõredalt ja järkude kaupa.
Abilinnapea Madle Lippuse sõnul kõrgemaid kui kuue korrusega maju ei tule. “Osa rohelusest on planeeritud majade kruntide juurde, osa aga eraldi, et inimesed saaks roheluses liikuda,” rääkis ta. “Hoonete tihedus on võrreldav Kalamajaga. Majade kõrgus ulatub keskmiselt nelja korruseni, mere äärde tuleb ka paar kuuekorruselist.”
Kivisaare sõnul valmib kavandatav elamukvartal eeldatavasti umbes kümne aasta jooksul. “Planeering näeb ette seitsmele hektarile kaasaegse arhitektuuriga suurepäraste linna- ja merevaadetega jätkusuutliku naabruskonna rajamist, kus on ka allee ja puhkealad,” lausus ta.

Parklad maa alla

Autode parklad kolivad maa alla. Kesklinna vanem Monika Haukanõmm aga avaldas lootust, et kuna sealkandis on väga head rattateed ning ka bussiühendus, pole suuremal osal ajast uutel elanikel autot vaja. Ka lasteaed asub ju sealsamas. “See, mis planeeringuga sinna nüüd kavandatud on, on väga hea näide Tallinna 15 minuti linna ideest,” rääkis Lippus linnavalitsuse pressikonverentsil. “Ehk siis kõik eluks vajalik asub 15 minuti kaugusel. Kokkuvõttes on see väga hea ja väärt planeering.”
Sel aastal ehitus veel ei alga, kuna projekteerimine ning projekti kooskõlastamine võtavad oma aja. Küll aga viis arendaja juba möödunud aastal läbi rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, kus võitjat aitasid välja selgitada nii linnavalitsuse kui ka kohaliku arhitektuurikogukonna esindajad. “Kuna konkursi võitjaga lõpliku kokkuleppe sõlmimine alles käib, siis on seda veel veidi vara välja hõigata,” märkis Kivisaar. “Kui aga kõik läheb plaanipäraselt, hakkab uus elamukvartal olema parima kaasaegse Skandinaavia arhitektuuri nägu.”
Peamiselt on elumajadesse planeeritud suuremad peredele sobivad 3-5-toalised korterid.
Abilinnapea selgitas, et kõnealune planeering muudab Tallinna üldplaneeringut – osa ühiskondlike ja puhkeehitiste alast muudetakse kesklinna segahoonestusalaks. Üldplaneering jääb kehtima aga aladel, kuhu on planeeritud lasteaed ja avalikuks kasutamiseks määratud haljas- ja liiklusalad, mis moodustavad kokku 55,3% planeeritavast alast. Linn jätab endale kuni hoone kasutusloa andmise päevani õiguse otsustada krundile rajada hoopis enda lasteaed.

Näitused kolivad sobivamasse kohta

Kivisaare sõnul mõjub uusarendus kogu piirkonna kinnisvara väärtusele selgelt positiivselt. Ta tõi näiteks endise Tivoli tühermaa, kus asub Metro Capitali aastatepikkuse läbimõeldud planeerimise ja töö tulemusena kerkinud väärtuslik ja kõrgelt hinnatud elukvartal. “Metro Capital on oma kogenud meeskonna ning keskkonda väärtustava lähenemisega kindlasti väärikas partner kohalikule kogukonnale ja linnale,” lausus ta. “Ettevõte aitas luua väärtuslikku ja nähtava asukohaga kaasaegset elukeskkonda.”
Kinnisvaraturu hetkelises madalseisus Kivisaar Pirita tee projekti vaates probleemi ei näe. “Kogenud arendajana vaatame me kinnisvaraturu seisu pikemas perspektiivis ja vajadus selliste suuremate eluruumide järele on turul ajas selgelt kasvav,” lausus ta. “Asukoht, valitud arenduskontseptsioon ning kvaliteetne teostus peaks ostjaid kõnetama nii täna kui ka kümne aasta pärast.”
Näitusi ja messe kavatsetakse edaspidi korraldada linna keskusest kaugemal kohas, kuhu pääsevad hästi ligi nii ühissõiduki kui ka autoga külastajad. Linna hinnangul puuduvad Pirita teel suure hulga inimeste kogunemiseks vajalikud sõidukite parkimiskohad. Seega ei sobi olemasolevad näitusehallid enam hästi tänapäeva nõuetele vastavate rahvusvaheliste näituste ja messide korraldamiseks.
Pirita tee 28 ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ja lähialade detailplaneeringu kehtestab volikogu. “Tegemist on suhteliselt suure alaga, mis asub strateegilises kohas,” lausus Lippus. “Planeering sinna algatati juba 2011. aastal ja selle ajaga on ta läbi teinud mitmeid muutusi.”