“Mulle tundub, et Helsingis on Tallinnaga võrreldes märksa rohkem tüütut ja ebavajalikku bürokraatiat, mis hoiab muutusi tagasi,” ütles Helsingi linnapea Juhana Vartiainen. “Eestis on bürokraatiat hoopis vähem, asjad lihtsalt nii-öelda tehakse ära. Seetõttu paistab ka otsesõnu välja, et Tallinn jõuab muule maailmale arengus kiiresti järele. Seda on lausa kaunis vaadata.”

Õpetajate majas peetud targa linna foorum tutvustas 26. jaanuaril Tallinna ja Helsingi koostööprojekte. Tallinna ja Helsingi linnapead vestlesid kahe merelinna nutikatest arengusuundadest ja piiriülesest koostööst tarkade linnade vahel. Lisaks Mihhail Kõlvartile ja Juhana Vartiainenile osalesid arutelus ka professor Helen Sooväli-Sepping ja poliitik Jaak Aaviksoo.
“Unistan sellest, kuidas rahvusvahelised ettevõtjad, start-up´id ja teised maailma arengusuundade eestvedajad tuleksid Tallinnasse, hakates juurutama uusi tehnoloogiaid. Uuendused aitaksid meid ühtaegu kliimasõbralikumaks ja teiselt poolt inimestele meeldivamaks linnakeskkonnaks muuta. Kusjuures – me ei peaks selle eest mitte midagi maksma,” rääkis linnapea Mihhail Kõlvart. “Unistuste olemasolu on mu meelest väga tähtis.”

Nutikad küll, aga saastavad ikkagi

Linnapea sõnul on uuenduste puhul olulisel kohal ka raha. “Kui me leiamegi Tallinnasse sobivaid uusi tehnoloogiaid, siis kust leida ka investoreid nende toetamiseks – seda veel eriti kriisiaegadel?” küsis ta. “On ju mõned projektid ja rahastamisvõimalused, aga kindlasti on murekohaks see, et Euroopa Liidu tasandil puudub finantsmehhanism, mis aitaks uudsete tehnoloogiate praktilise rakendamise eest ka päriselt maksta. Saavutada tahamegi ju seda, et ei toimuks vaid uudsete tehnoloogiate katsetamine, vaid ka nende püsivalt kasutusse võtmine.”
Helsingi linnapea Juhana Vartiainen lisas, et näeb FinEst Centeri värskelt valminud rakendustes juba praegu suurt kasutuspotentsiaali. Tegemist on Helsingi ja Tallinna kui nutikate linnade akadeemilisest koostööst sündinud digitaalsete lahendustega, mis aitavad kaasa linna rohelisemale ja inimsõbralikumale planeerimisele, kodanike kaasamisele linnajuhtimise küsimustesse jms. “Kui me need uued tööriistad, mida meile värskelt tutvustati, ka tegelikku kasutusse saame võtta, siis näen juba praegu väga palju kasu sellest sündivat,” kinnitas Vartiainen, loetledes FinEst Centeri projektide raames valminud rakendusi.
Helsingi linnapea sõnul saab nende tööriistadega liiklust optimeerida, kodanikke sujuvalt kaasata jpm. “Linnajuhtimise parandamiseks mõeldud uued digitaalsed lahendused tuleks kindlasti juba lähiajal kasutusele võtta,” lausus ta.
Professor Helen Sooväli-Sepping juhtis samas tähelepanu sellele, et kuigi räägitakse palju nutikatest linnadest, siis samal ajal paisatakse 80% süsihappegaasi reostusest õhku neis samades tarkades, aga urbaniseerunud asumites. “Oma nutikusele vaatamata oleme linnades teatud mõttes räpased nagu keskajal,” rääkis Sooväli-Sepping. “Seepärast tekib küsimus, et kui me oleme nii nutikad digitaalsetes lahendustes, siis miks me heitmete vähendamisega sama targalt toime ei tule?”
Professori sõnul on tegemist paradoksiga, mis on suur väljakutse meile kõigile, sealhulgas nii tavalistele kodanikele kui ülikoolidele.
“Küsimus on ühelt poolt puhtama elukeskkonna saavutamises, teisalt aga ka vaimse tervise kriisi parandamise vajaduses. Viimane on tänapäeval lausa pandeemiaks paisunud, kusjuures seda mitte ainult linnades, vaid üha rohkem ka väljaspool keskuseid,” nentis Sooväli-Sepping. “Meie ülesanne on pöörata need trendid vastupidisteks, nii et linnad poleks enam kohad, kus jäädakse haigeks, vaid vastupidi – kohad, kus elatakse tervet ja õnnelikku elu.”

Vaimse tervise allakäik

Professori sõnul on inimeste õnnetu vaimuseisund ja sellega kaasnevad mured seotud ka muutunud elumustritega, sealhulgas üksinduse pealetõusuga. “Elustiil on muutunud,” nentis Sooväli-Sepping, tuues näiteks, et mitte ainult Tallinnas, vaid suuremas osas kogu Eestist elab enamik inimesi üksinda. “Tegemist ongi üldise lääneriikidele omase trendiga. Võib-olla just seepärast vohavad meil ka vaimse tervise probleemid. Praeguseks ajaks on Euroopas juba linnasid, kus on rohkem koeri kui lapsi. Need on tõsised mõtted ja mured.”
Linnapea Mihhail Kõlvart leidis aga, et peamine probleem pole mitte linnades kui niisugustes, vaid tsivilisatsioonis tervikuna. “Võib-olla ei seisa asi mitte niivõrd elamise mustrites, kuivõrd hoopis kiiruses,” märkis Kõlvart.
Linnapea sõnul on oluline ka aru saada, et kõik ei oma praegusest olukorrast ühesugust ülevaadet ja arvamust. “Keegi võib ju öelda, et tänu digitaliseerumisele on meil nüüd rohkem informatsiooni kui kunagi varem ja me teame, mida kliimamuutuste leevendamiseks muutma peab. Kui keegi teine sellest aga justkui aru ei saa ning tahab autot edasi kasutada, nagu ta on juba harjunud ja nagu teda on ka õpetatud, siis me ei saa öelda, et sina oled rumal ja ei saa asjadest aru. Et sina oledki probleem. Suures plaanis on asjad palju keerukamad.”
Tallinna linnapea leidis, et ka sellises suhtumises võib peituda inimeste seas üha laialdasemalt levivate vaimsete probleemide tuum. “Eri emotsionaalsetel tasanditel asumine ja käimasolevate sündmuste mittemõistmine vaimsele tervisele kindlasti hästi ei mõju,” nentis Kõlvart.

Tallinnas tehakse asju kiiresti

Helsingi linnapea Juhana Vartiainen avaldas seevastu tunnustust Tallinnale, leides, et siin toimuvad arengud võrdlemisi kiiresti võrreldes näiteks Soome endaga. Iga kord, kui naaberriigi poliitik taas meie pealinna külastab, märkavat ta enda sõnul ikka ja jälle mõnda rõõmustavat uut arengut ning elu edasiminekut.
“Mulle tundub, et Helsingis on Tallinnaga võrreldes märksa rohkem tüütut ja ebavajalikku bürokraatiat, mis hoiab muutusi tagasi,” märkis Vartiainen. “Eestis on bürokraatiat hoopis vähem, asjad lihtsalt nii-öelda tehakse ära. Seetõttu paistab ka otsesõnu välja, et Tallinn jõuab muule maailmale arengus kiiresti järele. Seda on lausa kaunis vaadata.”
Ka poliitik Jaak Aaviksoo rõhutas, et mitte lihtsalt väikese, vaid lausa mikroskoopilise riigina peavad Eesti ja selle pealinn Tallinn palju tähelepanu pöörama sellele, et saada nähtavust ja olla märgatud. “On asju, milles oleme kõigist teistest paremad,” rääkis ta. “Soome ja Eesti peavad kindlasti koostööd tegema, et kahe väikese riigina teineteist edasi jõudmises aidata.”
Suurima koostööprojektina osutas Aaviksoo Tallinna-Helsingi tunnelile, mis ei tähenda ainult digitaalset, vaid ka logistiliselt äärmiselt otsest kahe eri riikidesse jääva linna paremat ühendamist. “Inimesed on Georg Otsalt ja Soome televisioonilt edasi liikunud. Seepärast peab ka Eesti ja Soome vaheline koostöö moderniseeruma ning ajaga kaasas käima,” tõdes ta.