"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Uus-Veerennis avati park mänguatraktsioonide, linnaruumi elavdavate skulptuuride, puhkeala ja lugemisnurgaga (0)
30. jaanuar 2023
Foto Siim Kingisepp

Merko rajas Uus-Veerenni kvartalisse üle 8500 ruutmeetrisuuruse avaliku pargiala koos mänguatraktsioonide, linnaruumi elavdavate skulptuuride, puhkeala ja lugemisnurgaga.

Tallinna linnaruumi lisandunud uus park väärtustab elurikkust ja taaskasutuse ideed ning on mõeldud kasutamiseks nii Uus-Veerenni elanikele kui külalistele.

„Lähtume elukeskkondade loomisel tervikust. Lisaks professionaalsetele arhitektuurilahendustele ja kvaliteetsele ehitusele paneme Merkos suurt rõhku hoonete ümber loodava elukeskkonna kvaliteedile ja võimalustele, mida kodukvartal elanikele kohapeal pakub. Uus-Veerenni pargis oli meie eesmärgiks luua kogukonnale suunatud täisväärtuslik ja mitmekesine linnaruum, kus tegevust leidub eri vanuses inimestele. Valminud pargiala on kombinatsioon nutikatest jätkusuutlikest lahendustest, mängu- ja puhkealadest, kunstist ja äsja lõppenud raamatukogude aastast inspiratsiooni saanud väliraamatukogust,“ selgitas Uus-Veerenni kvartali arendusjuht Alar Toomik

Uus avalik park asub Tallinna kesklinnas Merko rajatava Uus-Veerenni kvartali ja Vana-Lõuna tänava äärsete hoonete vahel. Pargiala algab Pille 4 kortermajade tagant ning ulatub kuni Lutheri mööblivabriku endise masinasaalini ehk praeguse Äripäeva hooneni.

Pargi on kujundanud KINO Maastikuarhitektid. Sama büroo on loonud ka Uus-Veerenni esimese etapi eluhoonete sisehoovi lahenduse, mis pälvis 2020. aastal Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia.  

„Uus-Veerenni pargi idee lähtub jätkusuutlikkusest ja taaskasutusest. Eesmärgiks oli väärtustada ennekõike kohapealset materjali – seega on nutikalt ära kasutatud varasema tööstusmaa kihistust, nagu asfalt ja betoon, aga ka metallkonstruktsioone. See park on suure tõenäosusega üks esimesi näiteid Eesti maastikuarhitektuuris, kus nii suures mahus jäätmeid on eksponeeritult uue kasutusvormi leidnud,“ iseloomustas pargi sünnilugu maastikuarhitekt Mirko Traks

Kui haljastusest ja taaskasutuslahendustest saab parema ülevaate kevade saabudes pärast lume sulamist, siis mitmesuguseid ajaveetmise võimalusi pakub Uus-Veerenni park aastaringselt. Lapsed saavad lustida mänguatraktsioonidel ja täiskasvanud lõõgastuda värskes õhus.

Pargis asub lugemisnurk koos raamatukappide, pinkide ja lugemislampidega. Põnevaid teoseid leidub nii täiskasvanutele kui lastele.

Sel aastal esmakordselt A. H. Tammsaare sünniaastapäeval tähistatava eesti kirjanduse päeva puhul andis väliraamatukogule hoo sisse neuroteadlane ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor Jaan Aru, kes on ka ise mitme populaarse raamatu autor. Uus-Veerenni pargis asuvast ja kõiki lugejaid ootavast raamatukapist leiab nüüdsest nii tema enda teose „Loovusest ja logelemisest“ ja A. H. Tammsaare loomingut kui ka Jaan Aru lugemissoovitusena raamatu „Kahe heli vahel“.

Kogukonnaraamatukogu kasutuspõhimõte on lihtne: Võta, loe ja pane tagasi ning too uus juurde! Seega saab lugeda kohapeal või raamatu koju kaasa võtta, et see hiljem tagasi tuua. Samuti on teretulnud raamatukappi mõne uue teose lisamine, mis endal juba läbi töötatud, kuid mida ka naabritel lugeda tasuks.

Et linnaruum oleks lõbusam, on parki üles seatud Jass Kaselaane autorlusega loomapead ehk skulptuurne kunstiteos ühise nimetajaga „Lelud“.  

Pargi haljastus lähtub elurikkuse toetamise põhimõtetest. Pargis kasutatakse poollooduslikke kooslusi, mis võimaldavad elupaiku ja toitu nii putukatele kui lindudele. Võimalikult palju on säilitatud olemasolevat haljastust, mis loob seose varasemaga ja annab pargile iseloomu. Lisaks istutatud põõsad ja puud on linnakeskkonda sobilikud ja vastupidavad, luues samas hubase ja koduse keskkonna.  

Pargiala rajamisega paralleelselt ehitas Merko lõpuni valmis ka Tiiu tänava. Kui Uus-Veerenni eluhoonete vahetus läheduses asuvate õuealade eest hoolitsevad korteriühistud, siis avalikud tänavad ja infrastruktuur ning pargiala antakse üle Tallinna linnale, kes jääb taristu ja rajatiste igapäevast hooldust tegema. 

Uus-Veerenni arendusala on ligikaudu 12 hektari suurune. Etapiviisiliselt valmivas kvartalis (merko.ee/veerenni) saab olema ligi 50 eluhoonet. Tänaseks on elanikud kolinud sisse 26 hoonesse ja valmimisjärgus on 12 hoonet. Kvartalis valmib sel suvel lasteaed ja edasistes plaanides on ka ärihoone rajamine.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.