Riigi peaprokurör Andres Parmase sõnul on ajakirjanike trahvimise taotlemine äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid väga üksikutel juhtudel ning see on põhjendatud juhul, kui andmete avaldamine on menetlust kahjustanud.

„Trahvi taotlemine on olnud ja saab ka edaspidi olema põhjalikult kaalutletud otsus, mida ei tehta kergekäeliselt,” ütles Parmas BNS-ile. “Riik peab võimaliku kuriteo äärmiselt põhjalikult tõendama ja koguma igakülgseid tõendeid, mis võib mõnikord võtta rohkem aega, kui avalikkus ajakirjanikele info saamiseks annab. Seetõttu ongi oluline kompromissi leidmine ja omavaheline usalduslik suhtlus,” lisas ta.

Prokuratuuri hinnangul on olnud seni ja on ka edaspidi alati võimalik leida kompromiss. “Kuigi kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud piirang kohtueelse menetluse andmete avaldamisele kehtib terve kohtueelse menetluse kestel, on enamasti võimalik kokkuleppel prokuröriga infot avaldada juba varem, kui kriitilised uurimistoimingud on tehtud,” lausus peaprokurör. “Kui osa infot võib siiski menetlust kahjustada, saab prokurör vähendada soovitud info detailsust määrani, mil see menetlust ega menetlusse kaasatud poolte õigusi ei kahjusta.”

Parmas avaldas lootust, et ajakirjanikud suhtuvad nendeni jõudnud infosse hoolikalt ning kui töölaual on dilemma, kas riskida kohtueelse menetluse andmete avaldamise ja menetluse kahjustamisega või mitte, siis pöörduvad piiride ja ajastuse kokku leppimiseks prokuratuuri.

Riigikohus nõustus teisipäeval tehtud määruses ringkonnakohtuga, et ehkki Eesti Ekspressi ajakirjanikud Sulev Vedler ja Tarmo Vahter ning Delfi Meedia AS avaldasid kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid ilma seaduses nõutava prokuratuuri loata, ei olnud neile selle eest trahvi määramine praegusel juhul põhjendatud.

Riigikohus märkis, et trahvi määramine on põhjendatud eeskätt juhul, kui on oluliselt kahjustatud kriminaalmenetlust või mõnd selles osalejat – eelkõige kahtlustatavat või kannatanut. „Prokuratuuril tuleb trahvitaotluses sellist ohtu või kahju kohtule veenvalt põhjendada. Näiteks kui kahtlustatav saab ajakirjanduse vahendusel eelnevalt teada tema juures kavandatavast läbiotsimisest, siis raskendab see ilmselt oluliselt kuriteo avastamist,” kirjutas riigikohus.

Praegusel juhul ei olnud ajakirjanikele ja väljaande omanikule trahvi määramine riigikohtu hinnangul põhjendatud. „Artiklis ilmunud teave polnud eksitav ja prokuratuur ei suutnud usutavalt ära näidata, kuidas võis artikli avaldamine raskendada väidetava kuriteo avastamist,” märkis riigikohus.

Riigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida ajakirjanikke Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende tööandjat Delfi Meedia AS-i selle eest, et nad avaldasid mullu 25. märtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata väidetava rahapesu uurimist Swedbankis. Muu hulgas avalikustati artiklis kahtlustatavate nimed.

Maakohus trahvis ajakirjanikke ja väljaande omanikku igaüht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse.