Riigikogu valimistel osalevad erakonnad pakuvad valijatele välja kümnete lehekülgede pikkuseid valimisprogramme ühes sadade lubadustega. Kui kõik erakonnad pole veel oma täismahus programmi esitlenud, siis enamikul on oma lubadused kenasti kirjas ning neist saab nii mõndagi välja lugeda, mida siis Tallinnale ja pealinlastele lubatakse.

Reformierakond

Reformierakonna mahukas valimisprogrammis on nii mõndagi, mida saab lugeda soovideks ja lubadusteks Toompeal uuesti võimule tulles midagi ka all-linnas ära teha.

Kui sõita algatuseks Tallinnast välja, siis lubatakse ehitada riigi põhimaanteed 2+2 sõiduradadega. „Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet. Selleks vaatame 2023. aastal üle kehtiva teehoiukava prioriteedid ja näeme riigi eelarvestrateegias ette teehoiukava pikaajalise ja realistliku püsirahastuse nelja-aastase sammuga,“ seisab programmis.

Rööbastranspordi majanduslikult mõistlik arendamine ühistranspordiks ja kaubaveoks on aga oluline kliimaeesmärkide saavutamiseks. „Seetõttu prioriseerime Rail Baltica ehitust, lisame uued elektrirongid inimeste riigisisese liikuvuse parandamiseks,“ puudutab neid tallinlasi, kes loodavad nelja aasta pärast mugavamatesse rongidesse istuda.

Lennusõpradele aga öeldakse, et riik ei pea omama lennufirmat, vaid muutma oma lennujaamad ja taristu atraktiivseks sihtkohaks lennufirmadele, et toetada Eesti turismi- ja külalislahkussektori arengut. „Tallinna ja Helsinki vahel peab toimima lennuühendus nii lennuväljade kui ka linnakeskuste vahel. Võimaldamaks lennuühendusi kogu riigist, loome õigusliku keskkonna Eestis õhutaksode kasutuselevõtuks.“

Toetatakse FinEstBay idee teostamist. „Helsinki ja Tallinna ning nende lähiümbruse muutumine maailma suurima talendikontsentratsiooniga ühtseks majandusruumiks ja elukeskkonnaks (FinEstBay) on Eesti rahvuslikes huvides ja Eesti riik peab vastavalt võimalusele seda igati toetama.“

Ning nüüd suurim lubadus Tallinnale. „Ehitame raudteetunneli Tallinna ning Helsinki vahele,“ lubab Reformierakond. 2021. aasta aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli, kus oli kirjas ka Tallinna-Helsinki tunneli edendamine. „Peame tunneli rajamise puhul riikide juhtrolli oluliseks ka siis, kui projekti kaasatakse vajadusel erakapital,“ kõlab juba mööndusena.

Samuti toetatakse kaasaegse konverentsikeskuse rajamist Tallinna.

Mereriik Eesti peab oluliseks kauba- ja reisijateveo ning turismi mahu püsivat kasvu, mis puudutab samuti rohkem Tallinna ja selle ümbruse sadamaid.

Kui maa peale tagasi tulla, siis soovib Reformierakond ka lahendada Rahvusooper Estonia teatri töötingimusi. „Tuleb jõuda kokkuleppele, kuidas lahendatakse rahvusooperi ja rahvusballeti kaasaegseks tegevuseks vajalike tingimuste küsimus. Muutuvates tingimustes ei pea kultuurkapital jäigalt kinni pidama Riigikogus otsustatud objektide rajamise järjekorrast. Riigikogu peab enda poolt kehtestatud nimekirjas tegema korrektiive, kui muutunud keskkond seda tingib.“ Ehk siis Estonia juurdeehitus võib tulla ka hiljem kui näiteks Tallinna filmilinnak.

Tervishoius lubatakse küll parandada eriarstiabi kättesaadavust, kuid Tallinna haigla osas vaikitakse. Lubatakse vaid leevendada kiirabi ja EMO-de koormust ning suurendada õdede rolli.

Eluasemepoliitikas on aga linnalised piirkonnad, kus elab 80% Eesti elanikest, võti rohereformi edukaks elluviimiseks. Uutmoodi ruumiline planeerimine ja transpordikorraldus loovad võimaluse majanduskasvuks. „Uued transpordiviisid (kergliiklusvahendid ja -teed, nõudetransport, rööbastransport jms) ja ühistranspordikeskne kinnisvaraarendus peavad tekitama alternatiivi autostumisele. Eesmärgiks peab saama 15-minuti linn ja 1-tunni Eesti,“ loetletakse programmis.

Keskerakond

Enim konkreetseid lubadusi Tallinna osas on lugeda Keskerakonna valimisprogrammist. Kindel soov on rajada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja arstiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.

Vajalikuks peetakse arendada koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. „Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.“

Toetatakse Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. „Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.“

Vajalikuks peetakse pakkuda võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge. Säilitada ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega. Konkreetselt soovitakse „konserveerida Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liita kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega“.

Ühistranspordi vallas soovitakse anda kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. „Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulukompenseerimiseks.“

Toetatakse Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peetakse oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.

Kiirendatakse Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks.

Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest tagatakse rahvusvahelised lennuühendused, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana. Tähtis on kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.

Omavalitsusi toetatakse jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel. Kortermajad üle Eesti aga soovitakse muuta koostöös kohalike omavalitsustega ligipääsetavaks piiratud liikumisvõimega inimestele. „Käivitame pilootprojektid liftide ehitamiseks 5-korruselistesse majadesse ja muudame 9- ning 14-korruselised majad liftini ligipääsetavateks,“ käib suures osas Tallinna kohta.

Pealinna tuleks ka Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud. „Ehitada riigi ja erasektori koostöös välja Pirita velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga ning toetada riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse,“ on konkreetsed soovid spordirajatiste osas.

Riiklikult tuleb panustada ka Tallinna „Euroopa Spordipealinn 2025“ programmi ja tegevustesse.

EKRE

EKRE kiitis oma valimisprogrammi heaks viimasena, kuid otseselt Tallinna selles ei mainita. Rahvastikuprogrammis toetatakse eestlaste naasmist kodumaale ning välismaal elavate rahvuskaaslaste naasmiseks tahab EKRE korraldada tagasirände kampaaniaid. Soovitakse aidata Eestisse naasnuid siin kohanemisel ning moodustada Välis-Eesti valimisringkond, et välismaale jäänud eestlased tunneksid kodumaaga tihedamat sidet ja kaaluksid naasmist.

EKRE selgitab, et välismaal elab 100 000–150 000 eestlast, neist pooled Soomes. Väljaränne oli eriti hoogne aastatel 2008–2012 eelmise majanduskriisi ja Reformierakonna kärpepoliitika ajal. „Teadaolevalt soovivad ligi pooled Soomes elavatest eestlastest naasta kodumaale. Eestisse naasmise peamiseks takistuseks on madal töötasu, mida omakorda põhjustab mujalt saabuv odavtööjõud.“

Isamaa

Isamaa märkimist väärivaks pealinna puudutavaks lubaduseks on korraldada laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise, mis muidugi haarab Tallinna.

Teiseks toetatakse Tallinnasse multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist.

Transpordi vallas jätkaks Isamaa maanteevõrgu arendamist, sh investeerimist Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja TallinnNarva neljarajalistesse teedesse, võttes arvesse asjaolu, et valdav osa inimesi kasutab prognoositavas tulevikus liikumiseks maanteid, autosid ja busse. Jätkub ka reisi- ja kaubaraudteevõrgu arendamine, võttes arvesse riigi militaarseid mobiilsusvajadusi ning toetatakse Tallinn-Tartu kiire raudteeühenduse väljaehitamist.

Samas aga jätkatakse riigiasutuste väljaviimist Tallinnast ja Harjumaalt, pidades silmas regioonide tasakaalustatud arengut ning luuakse ja laiendatakse riigisektoris kaugtöövõimalusi üle Eesti. Väljakutsena Tallinnale aga kõlab, et Tartust lubatakse kujundada Eesti haridus-, innovatsiooni- ja teaduspealinn.

SDE

Sotsiaaldemokraadid lubavad transpordi peatükis tihendada reisirongiliiklust, sealjuures suurendada rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendada rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.

Samuti parandavad nad rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. „Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.“

Eeskätt Tallinna puudutab aga see, et kohalikel omavalitsusel võimaldatakse kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).

Riigi tasandil lõpetavad nad võimaluse olla korraga Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige, mis samuti puudutaks suuresti Tallinna volikogu.

Parempoolsed

Parempoolsed peavad tugevaks neid riike, kelle inimesed loovad uusi tehnoloogiaid ja kellele kuulub intellektuaalomand. „Näeme Eesti ja Tallinna tulevikku maailma juhtivate tehnoloogiakeskuste seas,“ deklareerivad nad.

Nad näevad ka, et seadusloome käib kaasas tehnoloogiate ja ärimudelite arenguga. „Iduettevõttest suurfirmaks kasvavate ettevõtete peakontorite Eestis hoidmine peab olema riiklik prioriteet, samuti nagu avatus välisinvesteeringutele ning ettevõtete peakontorite või arenduskeskuste Eestisse meelitamine. See tähendab ühtlasi rändepoliitika teadlikku juhtimist selliselt, et parimatel talentidel sõltumata nende päritolust on soov siduda enda tulevik Eestiga,“ kõlab nende valimisplatvormis samuti üsna pealinnakeskselt.

Ehtparempoolselt kõlab aga, et avalik sektor ei pea tegelema ettevõtlusega. Mitte-strateegilised ettevõtted (peakorteritega Tallinnas), näiteks Eesti Loto, Eesti Post, Levira ja Operail tuleb erastada. „Turgu moonutavast äripraktikast, nagu tasuta ühistranspordi pakkumine või riiklike üürimajade programm tuleb hoiduda.“