Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes jaanuari keskmiseks hinnaks 99,27 eurot megavatt-tunnist ehk alla 10 sendi kilovatt-tunnist, jäädes oluliselt alla universaalteenuse hinnale, mis lõpptarbijatele jääb teenusepakkujast sõltuvalt 19–20 sendi ringi, millele lisanduvad teenus- ja võrgutasud ning maha arvestatakse riiklik kompensatsioon 5 senti kilovatt-tunni kohta.

Mullu septembri lõpus kehtestas konkurentsiamet Enefit Poweri ajutise elektri tootjahinna – 154,08 eurot megavatt-tunni kohta ehk 15,4 senti kilovatt-tunni kohta –, mille alusel hakkasid elektrimüüjad 1. oktoobrist tarbijatele universaalteenust pakkuma. Tootmishind ei ole aga tarbija lõpphind vaid sellele lisandub veel ka elektrimüüja müügikulu, mõistlik kasum ning käibemaks, maha arvutatakse 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kehtiv riiklik elektrihinna hüvitis, millega kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrihinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni kohta, kuni 5 senti kilovatt-tunnist. 

Kui eelmise aasta viimastel kuudel oli keskmine kuuhind Nord Pooli börsil universaalteenusest kallim, ulatudes novembris 218,99 euroni megavatt-tunnist ja detsembris 263,45 euroni, hakkas börsihind detsembri lõpus soojade ilmade toel langema ning kukkus aasta viimasel päeval koguni 11,46 eurole megavatt-tunnist. 

Eesti Energia, suurima universaalteenuse pakkuja, energiatoodete juht Armen Kasparov ütles Postimehele, et kui detsembris kalduti lepingute sõlmimisel veel universaalteenuse poole, siis jaanuaris puhusid uued tuuled. “Jaanuaris on universaalteenusest loobunud üle 4500 Eesti Energia kliendi,” nentis ta.

Alexela kommunikatsioonijuhi Marit Liik kommenteeris BNS-ile, et soovitus, mis ettevõtte viimati andis püsib jõus ehk talv tasub veel universaalteenusel või fikseeritud hinnaga paketis üle elada ja otsustuskoht võimalikuks paketivahetuseks tekib pärast talve. “Meile teadaolevalt on kogu Eesti turul ära liikunud universaalteenuselt ligi 5000 klienti, mis teeb umbes kaks protsenti kogu universaalteenuse kliendibaasist,” sõnas Liik juurde.

Jaanuari keskel ütles Eesti Gaasi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm toimetusele, et ettevõte ei täheldanud eratarbijate universaalteenusest loobumist ning sama seis on Tummi sõnul ka praegu. “Loobujaid on endiselt vaid üksikuid, pigem tuleb teenusele kliente juurde,” märkis ta.