“Projekti raames tekkiski meil arusaam, milliste omadustega peavad uudsed materjalid, peamiselt taimsed valgupulbrid olema, et nendest oleks võimalik maitsvaid tooteid arendada. Lähenesime eesmärkidele teaduspõhiselt ning tore on näha, et meie töö on vilju kandnud – innovaatilised lihaalternatiivid kaerast ja hernest on juba täna poelettidel,” rääkis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teaduri Mari-Liis Tammik.
Tammiku sõnul on ilmselge, et tuleb kaerale, hernele ja põldoale leidma majanduslikult mõistlikumad kasutusvõimalused, kui kasvatada neid ainult loomasöödaks.
Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster kutsuti ellu 2019. aastal, et nelja aastaga uurida, milliseid valgurikkaid kultuure on Eestis kõige mõistlikum kasvatada, kui silmas pidada maailmas üha süvenevat toidu- ja kliimakriisi. Klastri erinevate koostöö- ning teadus- ja arendusprojektide võtmeküsimuseks oli, kas uusi toiduained on võimalik luua siinsamas Eestis kasvavatest toorainetest kaerast, hernest ja põldoast. Lisaks toidulaua rikastamisele sooviti leida vastus, kas uute liha- ja piimatoodete analoogidega suudetakse vähendada ka toidutootmise keskkonna jalajälge.
Tammiku sõnul on hernevalgust valmistatud burger üks populaarsemaid tooteid, mida inimesed taimsetest liha alternatiividest ostavad. „See ei ole eesmärk, et see taimne asi maitseks täpselt nagu liha,“ lausus ta.
Taimsete valkude ja lihaalternatiivide suunajuht Sirli Rosenvald ütles, et selle projekti alguses oli turg peamiselt täis sojavalgul põhinevaid tooteid. „Me üritasimegi seda muuta,“ lausus ta. „Meie eesmärk on aidata kaasa kõigi inimeste ära toitmisele.“
Koostööprojektide tulemusena on peale tehnoloogiate arendamist jõudnud reaalsed tooted juba ka poelettidele. Näiteks taimsed kotletid ning brändi Deary alternatiivsed piimatooted Vuust ja taimsed määrded.
2004. aastal asutatud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus on Eesti biotehnoloogia ja toiduteaduse tippkeskus, mis tegeleb toiduinnovatsiooni ning tehnoloogiliste väljakutsete lahendamisega. Tippkeskuses töötab praegu 110 töötajat, kellest 25 protsenti on doktorikraadiga ning 15 protsenti doktoriõppes.
