Kui möödunud aastal pandi Tallinnas Kristiine linnaosas toime vähem süütegusid kui 2021. aastal, siis vägivallakuritegude arv on kasvanud.

2022. aastal registreeriti linnaosas 2719 väärtegu, millest 81 protsenti moodustasid liiklusalased rikkumised. Võrreldes sellest möödunud aastaga on tõusnud nii kergliikuri juhtide poolt toime pandud rikkumised kui ka nendega juhtunud õnnetuste arv.

„Kergliikuril oled sa eelkõige juht ning pead keskenduma oma turvalisele teekonnale ja kaasliiklejatega arvestamisele. Võrreldes jalakäijatega on kergliikuri liikumiskiirus suurem ning õnnetuse tagajärjed raskemad,“ rääkis Mustamäe-Kristiine piirkonnagrupi juht Kelly Miido.

Narkootikumide seotud väärtegude arv vähenes mullu võrreldes 2021. aastaga pea poole võrra.  2021. aastal registreeriti linnaosas 68 narkoväärtegu. Lisaks on vähenenud alaealiste poolt toime pandud väärteod, mida registreeriti 2021. aastal 100 ja 2022. aastal 86. Möödunud aastal registreeriti Kristiines 620 kuriteoepisoodi, aasta varem oli neid 666. Vähenenud on ka kelmused ja vargused. 

„Tasub märkida, et vähenenud on ka kelmuste ja varguste arv, sealhulgas ka kauplusevarguseid,“ tõdes Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe. „Parim võimalus turvalisuse tagamiseks on rakendada sobivaid ennetusabinõusid. Turvalisus on väga tähtis ja iga inimene peab end oma kodulinnaosas tundma kaitstuna. Lisaks politseile on linnaosavalitsus koostöös korteriühistute ja erinevate ametkondadega paigaldatud probleemsematesse kohtadesse üles valvekaamerad, mis aitavad varguseid ja korrarikkumisi vähendada. Üldist turvalisuse ja ohutuse taset saab pidada linnaosas heaks,“ lisas Riibe.

Kuigi 2022. aastal pandi kokkuvõttes toime vähem süütegusid kui 2021. aastal, siis muret tekitab aina suurenev vägivallakuritegude arv. Mustamäe-Kristiine piirkonnagrupi juht Kelly Miido rääkis, et tihti kuulevad politseinikud lauseid, mis väljendavad inimeste ükskõiksust või seda, et perekonnas toimuv on ainult nende inimeste enda asi.

„Julgustan inimesi rohkem teavitama, kui neil on kahtlus, et naabrite juures kasutatakse vägivalda. Lähisuhtevägivald kogukondlik probleem, mille osas saavad ka naabrid aidata ära hoida raskeid tagajärgi. Tihti ei julge või ei soovi kannatanu ise abi kutsuda või otsida, mistõttu on ametiasutustel abivajajaid raskem märgata. Kodu on meie kindlus ning see peaks olema kõige turvalisem koht, mitte koht, kus kannatada vägivalla all,” ütles Miido.