„Eelmisel aastal ei suutnud haiglad kiirabidelt õigeaegselt vastu võtta umbes 30% patsientidest, kuigi seadusandja näeb ette, et haigla võtab patsiendi kiirabilt vastu hiljemalt 30 minuti jooksul. See probleem on alates 2018. aastast järjest süvenenud,“ ütles Tallinna Kiirabi operatiivjuht Taavet Reimers.

Ta loetles üles probleemsed kohad, milleks on voodikohtade arv EMO-s, kus praegune kohtade hulk ei vasta teeninduspiirkonnas elavate elanike arvule. Samuti ei liigu patsiendid EMO-st edasi. Puudu on ka arste ja õdesid.

Reimers tõi välja, et 2022. aastal on olnud probleemi lahendamiseks neli töökoosolekut, kus on osalenud terviseamet, Tallinna haiglate juhid ja Tallinna kiirabi esindajad. „Kuid kahjuks ei ole lahendust leitud.“

Terviseameti selgitusel on olukord tekkinud paljude asjade kokkulangemisel, mille põhjusteks on nii hiljutine COVID-19 pandeemia kui ka pikaajalised protsessid, nagu tervishoiutöötajate puudus ja ravirahastuse nappus.

Peamisteks põhjusteks on plaanilise ravi suur võlg ning ravirahastuse piiratus. Samuti ei ole EMO-d enam piisava mahuga teenindamaks Tallinna ja ümberkaudseid asulaid, kus elab ligikaudu 600 000 inimest. „Ka inimeste tervisekäitumises on toimunud muutus, kus väheneb oskus enda tervisemuredega hakkama saada,“ kommenteeris terviseameti nõunik Kirsi Pruudel.

Perearstide kättesaadavus on ajas langenud ja on regiooniti ebaühtlane. Ta lisas, et praegu on alustatud ka järelevalve protsessi kiirabide järjekordade üle haiglate EMO-de uste taga ning hetkel pannakse kokku menetluse koosseisu.

Lastehaiglas järjekordi pole

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul pannakse ministeeriumis praegu kokku ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Järjekorrad peaksid hakkama vähenema kevadel, kui viiruslaine taandub.

Haiglates annab kindlasti ka kiires korras asju korraldada nii, et mitte jätta kiirabisid ukse taha seisma. Aprillist hakkab rohkem õdesid käima abiks kiirabidel ning seda rahastab haigekassa. „Oranži ja kollase triaažikategooria patsiendid saavad paremat tähelepanu ja abi ning nad ei pea enam ukse taga ootama,“ kinnitas minister.

Ta tõi ka esile, et kui mitu autot hakkab ületama 30 minuti piiri, siis käivitub kriisijuhtimine ja terviseamet saab volitused hakata kiirabisid ümber suunama. Ka haiglad lähevad järjekorra tekkimisel üle teisele režiimile. „Praegu tegutsevad haiglad omas tempos ja kiirabi omas tempos. Terviseametil peab edaspidi olema rohkem volitusi kriise lahendada.“

Minister märkis ka, et näiteks Tallinna lastehaiglas kiirabi järjekordasid ei ole. Nende patsientide hulk on aga väga sarnane teistele Tallinna suurhaiglatele. „Kuid nad on suutnud oma kiirabi vastuvõtu paremini korraldada.“

Kiirabi ressursist 22 protsenti on rakendatud Tallinnas ja Harjumaal. Kokku teenindatakse kõigist väljakutsetest siin aga 38 protsenti. „Rahvastiku proportsioone vaadates on nii kiirabi kohti kui ka EMO voodikohti siin piirkonnas vähe. Võimalusel tuleb teha 30 protsendiline järkjärguline tõus,“ pakkus Peterson.

Kokkuvõttes on aga vaja rohkem kiirabibrigaade ning enim EMO kohti haiglates. „Oleme jäänud kinni 20 aasta tagusesse aega. Aga Tallinn on kasvanud 20 protsenti kiiremini kui haiglavõimekus,“ tõdes ta.

Viirused tekitavad järjekorra

Ka Ida-Tallinna keskhaigla juht Tarmo Bakler tõi esile kiirabi väljakutsete hulga pidevat kasvu. Samas on Tallinn kõige suurem piirkond, kuid haiglatesse ei ole viimastel kümnenditel nii palju panustatud, et see vastaks piirkonna elanike arvu suurenemisele.

„Kuigi Ida-Tallinna keskhaigla EMO avati alles möödunud suvel, siis juba praegu peame seal tegema ümberkorraldusi selleks, et hakkama saada suurenenud patsientide hulgaga. Eelmisel suvel avatud osakond planeeriti 5-6 aastat tagasi, kui patsiente käis EMO-s omajagu vähem kui praegu,“ kirjeldas ta.

Kõige valusamalt lõi eelmise aasta detsembris ning nüüd jaanuari algul välja viirushaiguste hooaeg, kus oli suurem haigestumus nii koroonasse kui ka grippi. „Tavakodanikule võib paista, et covid meie igapäevaelu enam niivõrd ei mõjuta, kuid praegusel kõrgema nakkushaigustega perioodil peame paigutama nakkushaiged eraldi. See ei tekitanud probleeme mitte ainult EMO-s vaid ka teistes osakondades, kuidas eraldada kõrgema nakkusohuga patsiente. Viirushaiguste perioodi järel läheb kiirabide järjekorraga kergemaks, kuid laiemat probleemi see ei lahenda,“ nentis Bakler.

Vaja ka tehnikuid

Kogu Eestis on tervishoiutöötajate nappus. Riigikontroll esitas eelmise aasta novembris Riigikogus ülevaate tervise valdkonna probleemidest ning ka see näitas, et töötajate puudus annab eelkõige tunda nendes osakondades, mis on töötajatele vähem atraktiivsed. Kui arstidel ja õdedel on võimalik töötada väga erinevate tööandjate juures, siis eelistatakse neid valdkondi, kus ei pea ametis olema ööpäevaringselt, nagu see on EMO-s.

Bakleri sõnul on EMO-s puudu nii arste kui ka õdesid, isegi radioloogiatehnikuid. „Kui EMO-s on patsient, kes vajab uuringut kompuutertomograafiga, siis temaga tehakse päris palju uuringuid ja analüüse, mis nõuavad kogu meeskonna kohalolekut.“

Praegu tegeletakse lühiajaliste kriiside lahendamisega, märkis ta. „Aga probleemi lahendamiseks on vaja pikemalt ette vaadata, et leida lahendused mitte ainult järgmiseks nädalaks vaid ka järgmisteks aastateks. See eeldab ikkagi ühiskonnas kinnistada, et EMO kitsamalt ja meditsiin laiemalt vajab senisest enam töötajaid.“