Aprillist alates peavad kõik pealinlased nii kodus kui ka töö juures hakkama bioprügi ehk kartulikoori, kalarappeid ja mädaõunu eraldi koguma, mitte neid enam olmejäätmetesse loopima.
Kui senini kehtis selline kohustus ainult vähemalt kümne korteriga ühistutele, siis nüüd laieneb see kõigile linlastele, sõltumata sellest, kas nad elavad era- või kortermajas või kas tegemist on ettevõtte või muu asutusega. See tähendab, et majapidamises peab leidma võimaluse veel ühe prügikasti äramahutamiseks ja korteriühistutel tuleb täiendav konteiner hoovi sisse seada.
“Igaüks meist peab tegema oma koduköögis ümberkorraldusi,” rääkis Tallinna ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti ERR-ile. “Linn on hankinud kahel järjestikusel aastal kokku 64 000 koduköögis biojäätmete kogumismahutit. Kes ei ole veel seda linnalt saanud, saab küsida seda oma linnaosavalitsuselt. Seda saab mugavasti sobitada kraanikausi alla, valamu kõrvale ja lihtsalt ei pane neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogutakse eraldi ja viiakse õue biojäätmete mahutisse.”
Väikesed kortermajad või eramud võiksid biojäätmeid ise kompostida. Komposter peab olema pealt kinnine ja alt põhjaga, et närilised ja linnud sellele ligi ei pääseks. Tallinlastel on kohustus koguda konteinerisse kolme liiki prügi: segaolmejäätmeid, biojäätmeid ning paberit-pappi. Linn soovitab korteriühistutel ka pakendijäätmeid ise koguda, sest mahutid asuvad sageli kodumajast kaugel.
“Enim tekib inimestel pakendeid, aga mugavusest pannakse need sageli segaolmejäätmetesse. Kui neid korralikult koguda, siis segaolmejäätmete mahuteid võib vähendada, neid saab asendada pakendimahutitega,” ütles Junti.
Jäätmete liigiti kogumine ei edene Eestis eriti hästi. Näiteks jõudis 2021. aastal Tallinnas ringlusse vaid 49,6 protsenti jäätmetest.
