“Sõidan jalgrattaga aasta läbi, sest see tekitab hea enesetunde ning tuleb kasuks nii minu tervisele kui ka mu linnale,” rääkis rohenügija Kristjan Lind, kes on rajanud linna nutikate rattaparklate võrgustiku. “Et linn oleks keskkonnasõbralik, tuleb ka endal tegutseda. Öelda näiteks oma ühistule, et pange maja ette rohkem pinke.”

Lind ütles, et talle meeldib jalgrattaga sõita ja sellepärast tegigi ta ka rataste parkimisfirma Bikeep. “Mulle on ratas liiklusvahend, sõidan sellega iga päev tööle, sõltumata ilmast,” lausus ta. “Rattaga liikudes elan kauem. See on ühest küljest hea mu tervisele, teisest küljest aga ka ühiskonnale ja mu linnale. Ma olen rattaga sõites väiksem koormus tänavatele ja tervishoiusüsteemile. Ratturid teevad head ka kohalikule majandusele, sest nad käivad väikestes poodides ja hoiavad nii üleval kogukonnavaimu. Lisaks päästame rattaga sõites planeeti, niisiis olen ma väikest viisi maailmapäästja.”

Metsikult muutuv rohepealinn

Lind kinnitas, et rattasõit annab ka vaimselt väga palju. “Rattaga sõites sa ei näpi nutitelefoni, sul on vähene füüsiline koormus, keskendud ainult sõidule ja ilusale ümbrusele. See on suurepärane viis, kuidas päeva alustada. Tunnistan ausalt, et rattasõidust jääb sõltuvusse.”
Tallinn asub rohelise pealinna raames värbama niinimetatud rohenügijaid, kelle abil looduslähedast mõtet laiemate massideni viia. Rohenügijad on võrgustik erineva taustaga linnakodanikke, kes tunnevad missiooni puhtama keskkonna eest seista. Nad on inimesed, kes oma kogemuste ja lugudega nügiks ka teisi natuke rohelisema maailmavaate poole.
“Otsustasin hakata rohenügijaks, sest inimesed ei peaks ainult linnalt keskkonna ümberkujundamist ja ehitamist ootama. Tuleb hoopis ise tegutseda, ja mina näitan seda ka oma igapäevase tegevusega välja,” lausus Lind. “Usun, et me kõik peame kodanikena oma ümbruse parandamisse panustama. Tahan seeläbi ka teistele eeskujuks olla.”
Rohenügijana on Lindi missioon tema enda sõnul panna kaaskodanikud kaasa mõtlema meie linna ja liikuvuse teemadel. “Selle küsimuse alla kuulub nii jalgsi kui ka jalgrattaga liikumine. Samuti meie linna olude parandamine. Seda saab teha kasvõi väiksel moel, küsides oma ühistult või tööandjalt, kas on võimalusi maja ette istumiseks pink panna. Ehk paluda sedagi, et sõiduautodel ei lubataks parkida paari meetri kaugusele välisuksest. Inimsõbralik keskkond on ka loodussõbralik keskkond. Autosõbralik keskkond seevastu on tervist ja loodust hävitav keskkond. See asi peab muutuma.”
Lind loodab, et uudses ja eeskujulikus ametis on tema häälel ka linna ees rohkem kõlapinda ja ettevõtja saab loetletud probleeme Tallinna abiga lahendada. “Rohepealinna sloganiks on MetsikultMuutuv,” märkis rohenügijaks pürginud noor ettevõtja. “Usun, et suudan juhtida seda muutust viisil, et Tallinn tervikuna saab kodanike tervist ja heaolu toetavaks elukeskkonnaks.”
Rohelise pealinna pressiesindaja Maarja Pakatsi sõnul pakub linn rohenügijatele laiemat kõlapinda, et oma sõnumit edastada ja ka otsusttamisele lähemale jõuda. Rohenügija tunnistus annab inimesele võimaluse silma paista greentallinn.eu kodulehel, mis on eesti, vene ja inglise keeles. Rohelise pealinna kommunikatsiooni kaudu saadakse ka võimalus nii Eesti kui rahvusvahelises meedias terve aasta läbi nähtav olla. “Rohenügijad saavad meilt turundustuge neile südamelähedastele roheteemadele ja -projektidele,” selgitas Pakats. “Nad saavad pakkuda välja ka uusi ideid, kuidas meie linna kestlikumaks muuta. Neil on võimalus osa võtta rohelise pealinna teema-aasta kohalikest sündmustest. Rohenügijatelt soovime vastutasuks, et nad oleks meie. Katsume leida ka võimalusi, et nügijad saaksid üksteisega kohtuda ja mõtteid vahetada.”

Loodussõbralikult valminud toit

Üks rohenügijatest on restoraniäris tegutsev ettevõtja Kristjan Peäske. “Meie enda huvide kõrval peab arvestama ka keskkonnaga. Selle arusaamise tõttu oli mul lihtne jah-sõna ütelda, kui mind rohenügijaks kutsuti,” tähendas Peäske.
Oma esimese ülesandena näeb ta vajadust anda enda kui ettevõtja panus jätkusuutlikumasse maailma. “Meie Lee restoran sai juba möödunud aastal Green Key rohesertifikaadi, mis tähendab, et nii meie toit kui selle tooraine on valminud ja käideldud loodussõbralikult,” lausus ta. “Meie teiste söögikohtade Lore Bistroo ja Freya sobilikkus sertifikaadi saamiseks on praegu hindamisel. Töötame selle nimel, et kõik meie söögikohad oleksid lähikuudel sertifitseeritud. Loomulikult jagame enda kogemusi rõõmuga teistelegi ettevõtjatele.”
Peäske lisas, et veebruaris on Tallinna linna abil ja nende eestvedamisel külalislahkuse ettevõtetele mõeldud rahvusvahelise taustaga keskkonnaalane inspiratsioonipäev. “Kokkuvõtvalt panustame jõudu mööda, et koos parema tuleviku suunas liikuda,” kinnitas ettevõtja.
Pakats kutsus kõiki rohelise missioonitundega inimesi rohenügijaks hakkama. “Meil on praegu veidi üle kümne rohenügija, ootame väga neid juurde,” ütles ta.