“Kui autod sõidavad tänavatel aeglasemalt, siis kindlasti toob see piirkonda juurde noori peresid,” ütles Pelgulinnas elav Daniela plaani kohta kehtestada 80 Tallinna tänaval kiirusepiirangud. Paljud kohalikud mäletavad seniajani, kuidas septembris 2020 kihutasid Heina ja Taime tänava nurgal kaks autot teineteist kortsu, ja kiiruskatsed on jätkunud tänaseni. Nüüd on osal Heina tänavast piiratud kiirus kuni 30 km/h ja ohtlikke olukordi peaks kindlasti vähemaks jääma.

“Pigem võtame kiirused maha jah, on lõpuks kõik õnnelikumad,” arvas pelgulinlane Ahti. “Koht, kus aega kokku hoida, ei asu liikluses, vaid poes. Võtku sinna rohkem kassiire tööle, et sabasid poleks.”
Kogenud autojuhina teab ta hästi, kui levinud on linnas “varastamine” ehk siis täpselt lubatud kiirusega sõidetakse vaid politseipatrulli vaateväljas.
“Mul oli kümme aastat tagasi oma maja elanikuga juttu, et ta võiks siin sõites pisut hoogu maha võtta,” rääkis Heina 47 elanik Meelika. “Nüüd on tal endal kaks last ja räägib teistele juhtidele, et oot-oot, siin peaks ikkagi ettevaatlikumalt võtma.”
30 km/h kiirusepiirang kehtestatakse peamiselt kesklinna, Pelgulinna ja Nõmme tänavatel – kokku on neid 69. Tegemist on valdavalt aedlinna rajoonidega, kus sageli mängivad tänavatel ja hoovides lapsed, kes võivad auto ette tormata. Kiirusepiirang 40 km/h jõustatakse aga südalinna 11 tänaval, näiteks Toompuiesteel, Pärnu maanteel, Rävala puiesteel jm.

Kärsitus paneb kihutama

Pelgulinnas asuvates paljudes kohtades, sealhulgas Heina tänava esimeses osas, on piirkiiruseks 30 km tunnis.Tegemist on vaikse, valdavalt väiksemate puumajade ja aedadega rajooniga, kus ei ole erilist liiklust.
Terve Pelgulinn on Meelika sõnul nagu maakoht. Lapsed mängivad tänavatel ja võivad ootamatult autole ette hüpata. Heina tänava lõpus puudub kahjuks ka kõnnitee, see on veel üks ohukoht. “Lapsed peavad samuti käima seal tee servas, see on ohtlik ja meie jaoks tõsine probleem,” lisas Meelika.

Heina ja Taime ristmikul kohtusid 2020.a septembris kaks autot suure pauguga nii, et üks neist keeras lausa katusele. Surma õnneks keegi ei saanud ja rohkem raskeid õnnetusi pole seal ka juhtunud. Taoliste avariide anatoomia on lihtne: kõrvaltänavast peateele keeravale juhile tundub, et tee on tühi, aga kui ta on pööret sooritamas, sõidetakse talle küljelt sisse. Peateel liikujal on lihtsalt nõnda suur kiirus, et ta jääb peateele pööravale juhile esialgu märkamatuks. Kohalikud lapsevanemad on aga eriti pärast seda õnnetust oma võsukeste pärast üsna hirmul.
Mõnele autojuhile ei pruugi piirangud mokkamööda olla. “Kiiruse piiramine tundub ebavajalik. Teed on kõik suhteliselt hästi ehitatud ja ilusti valgusfooridega. Ei näe nagu põhjust, miks peaks piirkiirust alandama. Ise sõidan alati viiekümnega, ka 40 alal,” lausus autojuht Siim, lisades, et kiirustamise tingib tema iseloom ja elu ise. “Eks elutempo ja inimese iseloom kindlasti aitavad sellele kaasa. Minul on selline iseloom, et olen keskmisest impulsiivsem.”
“Mina ei ole kindlasti nõus piirkiiruse alandamisega,” ütles autojuht Sergei. “Viiskümmend on viiskümmend ja mulle nii sobib. Kui pannakse 30, siis see on ebamugav.”
Juhuslikult Heina tänaval kohatud noor naine Daniela aga lausus, et jutt, nagu ahistaks aeglasem sõidukiirus aedlinna tüüpi asumites autojuhte, on alusetu. “Ega ma isegi hoia end tagasi, sõidan siin 50-ga,” möönis ta. “Autojuhina tean hästi, et aeglasemalt sõites võib tunduda, et kaotad aega. Tegelikult on see aga minut või paar ajakaotust aga tühine.”

Politseinikud väiksema kiirusega rahul

Daniela sõnul kolis ta Pelgulinna umbes aasta tagasi ja on sealse vaikse ümbrusega väga rahul. Samamoodi nagu tema, kolib sellesse linnaossa järjest enam noori.  “Nendel tänavatel liiguvad inimesed palju jala, lapsed mängivad. Kui autod sõidavad tänavatel aeglasemalt, siis kindlasti toob see piirkonda juurde noori peresid,” lisas Daniela.
Autojuht Ralf küll nõustus piirkiiruse alandamisega, aga seda vaid teatud piirkondades. Kiirust ei peaks tema meelest piirama Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel, küll aga kesklinnas. 30 km/h piirangut pidas Ralf liiga karmiks. “Siis tekib jälle õhu-saastatus, kuna sellisel juhul sõidavad autod väga madalate käikudega. 40 km/h on aga täiesti normaalne kesklinna alal,” mainis mees.

Politsei liiklusjärelevalve keskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul on Tallinna linna osal tänavatel piirkiiruse langetamine ka korravalvurite vaatevinklist väga tervitatud. Seda eriti väiksematel põiktänavatel, kus omavahel puutuvad kokku kergliikurid, jalakäijad, jalgratturid ja autod. “Pisteliselt käime tänavatel, kus hiljuti piirkiirust alandatud, ka järelevalvet tegemas, kuid tänaseni me suuri rikkumisi pole seal täheldanud,” rääkis ta. “Liikluskultuur laias laastus pigem paraneb. Kogemuse põhjal saame öelda, et tänavatel, kus on juba varem kehtestatud kiirusepiiranguks näiteks 30 km/h ja seda toetab ka keskkond nagu teekünnised, tõstetud ristmikud ja kitsamad teed, tõepoolest juhtubki vähem liiklusõnnetusi. Kuid kokkuvõttes sõltub meie turvalisus liikluses suuresti juhtide enda suhtumisest. Sealhulgas mõistmisest, et iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi.”

Kiirustamisest tingitud liiklusohtude vähendamiseks tulebki alandada piirkiirust ja ohjata autode arvu tänavatel. “Pealinn on juba mitmel pool piirkiirust allapoole toonud,” lausus abilinnapea Tanel Kiik. “Eelmisel aastal langetati 47 asumisisesel tänaval piikiirust 30 kilomeetrini tunnis. Sarnases mahus viiakse piirkiiruse langetamisi tõenäoliselt läbi ka käesoleval aastal. Fookus on ikka väiksematel tänavatel, sealhulgas kesklinnas ja südalinnas.”
Abilinnapea selgitas, et kui räägitakse suurtest teedest nagu Laagna kanal, Tammsaare või Järvevana tee, siis sõltuvalt lõigust on jätkuvalt lubatud 70 km/h või 50 km/h. Liivalaia tänaval vaadatakse üle 50 km/h piirang ja tõenäolise variandina langeb see seal 40 km peale tunnis. “Ühtlasi on tegemist kompromissiga, sest tänav on tõesti suur ja lai. Seal aitaks piirkiiruse alla toomine aga ohutust tõsta, liiklust sujuvamaks muuta ja mürataset vähendada,” märkis Kiik.
Sõidukiiruste alla toomiseks on linn paigaldanud ka künniseid, mida pandi eelmisel aastal kokku 29. Umbes sama palju künniseid on plaanis maha panna ka käesoleval aastal. Lisaks on töös statsionaarsed kiiruskaamerad, mis mullu tuvastasid kokku 4000 rikkumist. Politsei püüab kiirustajaid omakorda mobiilsete kiiruskaameratega.

Hirm teistele jalgu jääda

Psühholoogide arvates taltub meie liikluskultuur siis, kui Eesti inimene muutub enesekindlamaks ning ei häbene normkiirusega teistele sõitjatele jalgu jääda. Liikuvuseksperdid ootavad aga teede kitsamaks ehitamist ja madalamaid kiiruspiiranguid, nagu paljudes teistes Euroopa linnades on juba tehtud. “See on uus normaalsus, liiklusele seatavad piirangud on paratamatus,” leidis Rannala, kelle sõnul ei peaks asja võtma nii, nagu soovitaks autoroolis istuvaid inimesi kuidagi eriliselt kiusata.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo märkis, et lisaks asumisisestele väiksematele tänavatele on töös piirkiiruse alandamine kesk- ja südalinnas. Üks tuntumaid kohti on kasvõi Toompuiestee, kus kergliiklejatel on autode raja kõrval kulgeval kergliiklusteel nüüd julgem sõita. “Väiksem kiirus toob kaasa vähem õnnetusi, ja kui õnnetus ikkagi juhtub, siis on tagajärjed kergemad,” ütles Harjo. Sõidukiirus mõjutab tema sõnul seega üsna otseselt liiklusõnnetuste arvu.
“Kui autod sõidavad tänaval aeglasemalt, siis tunnevad end turvalisemalt ka jalakäijad ja jalgratturid,” lisas Harjo. “Mida väiksem on kiiruse erinevus jalgratturi ja auto või jalakäija ja auto vahel, seda ohutum. Madalam sõidukiirus tähendab üldjuhul ka madalamat müra, ehk siis kogu elukeskkond muutub tervislikumaks.”
Piirkiiruste muutmine mõnedel suurematel tänavatel eeldab ühtlasi fooritsüklite muutmist, et tekiksid uutele piirkiirustele vastavad “rohelised lained”, ning selle kallal praegu ka töötatakse.

PROFESSOR: 10 km/h väiksem sõidukiirus vähendab hukkunute arvu viiendiku võrra

Tehnikaülikooli professori Dago Antovi sõnul vähendab näiteks 50-lt 40 kilomeetrile tunnis langetatud kiirus liikluses hukkunud jalakäijate arvu koguni viiendiku võrra.
Professori sõnul ei pea üldiselt paika arvamus, et kui sõiduk liigub väiksema kiirusega, siis ta saastab rohkem. “Saastamine oleneb pigem auto mootorist ja ka sõiduki vanusest, samuti sellest, milliste mootori pööretega auto liikuda saab,” märkis Antov. “Uutel autodel ei ole väiksema kiirusega sõitmine suur probleem, aga vanematel autodel võib olla.”
Asulasisestel teedel lubab liiklusseadus üldiselt sõita kuni 50 km/h. Samas ei adu paljud juhid, et isegi alas, kus on teoreetiliselt lubatud sõita kuni 50 km/h, tuleb ikkagi lähtuda ümbritsevast tänavast ja hetkeolukorrast. Teisalt on aga igal omavalitsusel võimalik määratleda, millist sõidukiirust ta millisel tänaval kõige turvalisemaks peab.
Nõukogude ajal oli piirkiirus mäletatavasti koguni 60 km/h ja seda langetati 10 km võrra septembris, kui lapsed kooli läksid. 90ndatel mindi üle üldisele asulasisesele kiirusele 50 km/h. Nõnda on see valdavalt igal pool Euroopas. Kuid Antovi sõnul liigutakse linnades igal pool kiiruste vähendamise suunas. Lisaks lähtutakse üha vähem nn universaalkiirusest ja kehtestatakse igale tänavale oma, sinna sobiv kiirus. Kui Tallinna põhjal näide tuua, siis üsna selgelt ei hakata 70 km/h piirkiirust alandama näiteks Laagna kanalis, kus olud nõnda kiiret sõitmist lubavad.

“Poolas ja Saksamaal pole näiteks linnades kindlat piirkiirust, vaid igal tänaval nähakse ette oludele vastav kiirus,” lausus ta. “Igal tänaval reguleeritakse olukord kindla liiklusmärgiga – see oleneb muuhulgas, kui palju läbib tänavat näiteks raskeid liiklusvahendeid nagu veoautod.” 
Kuigi see võib tunduda paradoksaalsena, vähendab madalam sõidukiirus ummikuid. Teooria ütleb, et maksimaalne läbilaskvus saavutatakse 40-kilomeetrise tunnikiiruse puhul. Sõiduraja läbilaskvus kujuneb lihtsalt suuremaks, sest sõidukid liiguvad sujuvamalt. Samuti vähendab 50-lt 40-le langetatud kiirus uuringute järgi liikluses hukkunud jalakäijate arvu koguni viiendiku.

ABILINNAPEA VLADIMIR SVET: Uued künnised kõikjale üle linna

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on linn seadnud üheks üldiseks eesmärgiks liikluse rahustamise ja liiklusõnnetuste vähendamise.

Lisaks kiiruse alandamisele suurel hulgal tänavatel paigaldatakse või on juba paigaldatud teekünniseid, et autojuhid kiirust n-ö sunniviisiliselt langetaksid.
“Tegemist on tõstetud ala künnistega, mis täidavad hästi oma eesmärki, sundides sõidukijuhte alandama kiirust ja olema tähelepanelik,” ütles Svet. “Samas on need liiklejatele ohutumad kui plastmassist või kummist valmistatud musta-kollasetriibulised künnised.” 
Künnised seatakse paika või on juba seatud järgmistele aadressidele: Ümera 28a, Paepargi 17, Virbi 8, Roo 21a, Laevastiku 2, Suur-Patarei 9, Neeme 8, Herne 11, Virmalise 28, Uue Maailma 13, Vikerkaare 21 ja 38 vahel, Rahu ja Kärje tänava ristmikul, Sõpruse pst 251, Ehitajate tee 74 otsas, Ehitajate tee 68 otsas, Rivi 4, Mustamäe tee 29, Kajaka 49, Õismäe tee 124, Veerise 1, Luisu 5, Aianduse tee 1, Astla tee 37, Siniladva 8 ning lõpuks Kase ja Urva tänava ristmiku alal.

Takistusteta “lennurada” lihtsalt kutsub gaasi vajutama

Müra on aeglane tapja ning tegelikult hukkub igal aastal selle tõttu rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes. Kiiruse langetamine nt kitsamate lõikude ja künniste abil ohjeldab kihutajaid ja ka müra.
Osa meie teedevõrgust ongi juba rajatudki nõnda, et lausa kutsub kiirustama. Üheks näiteks võib tuua Ahtri tänava. “Kujutan ette, et juhtidel, kes püüavad siin lubatud kiirusega sõita, on psüühiliselt raske selle juures püsida,” leidis liikuvusekspert Rannala. “On siin ju kolm sõidurada ja täiesti avar tee. Siin ei aitaks ka see, kui paneksime teistsuguse piirangu. Selline takistuseta lennurada lihtsalt kutsub gaasi vajutama.”
Rannamõisa teel korraldatud politseireidil peeti mõni aeg tagasi kinni autojuht, kes sõitis kiirusega 73 km/h lubatud 50 km/h asemel. Eks näita seegi, kui tõsine on olukord kihutamisega Tallinna linnas. Asjad lähevad eriti käest ära peale seda, kui jõuavad kätte ilusad ilmad. “Autojuhid on massiliselt harjunud 10-15 kilomeetrit üle lubatud kiiruse sõitma – mõeldakse, et mis see siis ära pole, suur lai tee ju,” rääkis politsei- ja piirivalveameti patrullpolitseinik Villu Küttner. “Aga selline suhtumine kandub teistelegi üle, ja kui ühel teelõigul juba sõidetakse kiiremini, siis see saabki harjumuseks. Selline asi pole õige.”
Numbritele otsa vaadates näeme, et eelmisel aastal tabasid politseipatrullid Tallinnas 9630 kiiruseületamist ehk 616 võrra vähem kui aasta varem, kusjuures kiirusepiirangu ületamine jääb enamasti 20 kilomeetrini tunnis. Paraku on Tallinnas viimase kolme aasta jooksul inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvanud.
 
60-ga otsa sõit on juba surmav

“30 km/h ja 40 km/h on sellised kiirused, et kui autojuht sõidabki jalakäijale otsa, siis äärmisel juhul saab too viga, aga ehk ei juhtugi temaga midagi,” nentis Küttner. “Viiekümnega otsa sõites on seevastu kindel, et saadakse viga, kuid ellujäämise võimalus on ka täiesti olemas. Kui aga sõita 60-70-ga, siis on võimalus, et keegi saab surma, kahjuks ülimalt tõenäoline.”
Kiiruseületamise kõige traagilisem pool ongi õnnetused inimestega. Lisaks juhtis liikuvusekspert Marek Rannala tähelepanu autode kiirustamise keskkonnamõjudele ehk mürale ja saastele.
“Esimene asi on müra tunnistada. Seda ei saa ohjeldada mingi muu valemiga kui autoliikluse ja kiiruse vähendamisega,” kinnitas Rannala.  Müra on tema sõnul aeglane tapja, sest kellegi hauakivilt ei leia silti, et siit ilmast lahkuti hüpertooniatõve tõttu, mille algpõhjus tulenes müras. Tegelikult hukkub igal aastal müra tõttu rohkem inimesi kui liiklusõnnetuste läbi.
“Õhu puhtus on samuti oluline,” rääkis Rannala. “Täna on tee märg, aga kui oleks kuivem, siis hingaksime kõik seda autodest tulevat kraami sisse. Selleks pole ainult summutist tulevad heitmed, sest rehvide tõttu eraldub peenosakesi veelgi rohkem. Kõik see aga tapab.”

Miks peavad juhid piirkiirust imelikuks?

Nii tekibki küsimus, mis ikkagi paneb ühe autojuhi pedaali põhja vajutama. On see rahvakeelselt väljendudes raske jalg või hoopis meie inimeste üldine ebakindlus? “Tavaliselt jälgitakse teiste käitumist. Kui ümberringi on mitmeid kihutavaid sõitjaid, siis läheb vaja väga suurt enesekindlust, et püsida liikluses piirkiirusega ette nähtu juures,” selgitas kiirusületamise psühholoogilisi tagamaid Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro. “Sellise käitumise äärmuslikku juhtu võib näha maanteel, kus mõni juht on ennast kehtestanud enam-vähem piirkiirusel sõites. Talle võib tekkida järele päris pikk autokolonn, püsides seal kümneid minuteid, kuni tagant tuleb keegi, kes ikkagi otsustab mööda sõita.”
Kiiremini sõidetakse Harro sõnul ikkagi siis, kui tuntakse, et see pole ohtlik. “Neid, kes ohust ei hooli, on enamasti vähe. Aga see tunne, et mis on ja mis ei ole ohtlik, võib olla väga erinev, sest ka inimeste kiirusetaju on erinev.”