„Omavalitsused on vaatamata viimaste aastate kriisidele üldiselt hästi toime tulnud. Riik võttis ka palju enda kanda, eriti rahalise abi poole pealt ning nõnda ei olegi omavalitsuste võlakoormus kerkinud üle 30 protsendi,“ rääkis riigihalduse minister Riina Solman Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus vaadeldi omavalituste rahalist olukorda.

Vaatamata avalikkuses kõlanud väidetele osade omavalitsuste keerulisest rahalisest olukorrast ei ole senini ükski neist ministeeriumile saneerimispalvet esitanud. Kuigi mitme omavalitsusega on vastavad läbirääkimised käimas ning on ka viidatud sellele, et vajadusel saab riik appi tulla ning võtta eelarve juhtimise üle. „Oleme olnud nendega, kellel on raskusi, pidevas kontaktis,“ viitas minister nii Rõuge, Põhja-Sakala kui ka Kohtla-Järve omavalitsustele.

Kolme kriisiaasta tulemusena on omavalitsused üldiselt raskemas seisus kui enne kriisi. Riik eraldas 2020. aastal 160 miljonit ja 2021. aastal veel 46 miljonit eurot kohapealse majanduse elavdamiseks, kuna riik ise keeras majandustegevuse kraane ka kinni.

Kokku laekub omavalitsustele sel aastal maksutulu 1,77 miljardit eurot. See on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. „Kuigi omavalitsuste finantsolukord on halvenenud, siis see ei ole langenud allapoole normaalsuse taset üldises hindamisskaalas. Varasemate halbade otsuste tõttu on mõned omavalitsused aga sattunud lihtsalt ajutistesse raskustesse. Neil on ka tekkinud probleeme laenude teenindamisega,“ nentis minister.

Maksumaksjaid jääb vähemaks

Ukraina sõjapõgenike aitamiseks toetas riik omavalitsusi eelmisel aastal 30 miljoni euroga. Sel aastal panustatakse Ukraina põgenike lastele koolikohtadeks 20 miljonit eurot. Üldiseks põgenike abiks antakse kolm ja korterite korrastamiseks viis miljonit eurot. Põgenikelt endilt laekub omavalitsustele aga tulumaksu vahemikus 10-20 miljonit eurot. „Sõjapõgenike abistamiseks on omavalitsuste rahastamine piisavalt tagatud,“ kinnitas Solman.

Pikaajalise hoolduse tagamiseks saavad vallad ja linnad juurde ligikaudu 40 miljonit eurot. See peaks parandama sotsiaalteenuste kohapealset kättesaadavust.

Kuigi omavalitsused kandsid möödunud aastal suuri kahjumeid seoses energiakulude kiire tõusuga, siis selleks aastaks sellist tõusu enam oodata ei ole. Eelarves on käesolevaks aastaks olemas igaks juhuks 10,4 miljonit eurot, et energiahindade võimalikku kasvu leevendada. See jaotatakse veebruari lõpuks ka valdade ja linnade vahel ära.

Solman tõi esile, et väljaspool Harjumaad ja Tartumaad on viimase paarikümne aasta jooksul jäänud vähemaks 150 000 inimest. Mõnes maakonnas on näiteks õpilaste hulk vähenenud koguni 50 protsenti. „Kõigepealt on maakondadest liikunud koos tulumaksuga ära inimesed, seejärel on kadunud ka töö- ja koolikohad.“

Riigi raha pole piisav

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid märkis, et omavalitsused on näiteks pidanud alushariduse osas õpetajate palgatõusu läbi viima teiste teenuste arvel. Ka põgenike rahastamise osas on eraldatud vähem raha kui selleks on kulunud.

„Piisav pole ka energiahindade kompenseerimine ning omavalitsused on sellega praeguseni hädas. Võlakoormus on aga murettekitav, sest paljudele pole see veel kohale jõudnud. Pilt on üpris must,“ tõdes Luhalaid.

Tema hinnangul ei ole ka pikaajalise hoolduse teenuse tarvis eraldatav summa 40 miljonit eurot piisav, sest ainuüksi Tallinnas on omastehoolduseks vaja 10 miljonit eurot, kuna selles valdkonnas on hinnad niivõrd palju kerkinud.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul oli haldusreformi eesmärk muuta kohalikud omavalitsused finantsiliselt tugevamaks ja haldussuutlikumaks.

„Paraku näeme, et mitmed omavalitsused on just pärast haldusreformi võetud kohustuste tõttu sattunud rahaliselt keerulisse olukorda, mis võib päädida saneerimisprotsessiga,” ütles ta.

Raskuste tekkimisele on kaasa aidanud energia- ja teiste hindade, aga ka näiteks intressikulude kasv. „Soovime saada ülevaate omavalitsustes tekkinud probleemidest, nende tõsidusest ja võimalikest lahendustest, mida saab pakkuda nii rahandusministeerium kui ka riik oma abimeetmetega laiemalt,” lisas Mölder.