Turvafirma G4S andmetel on kauplusevarguste arv järsult suurenenud. Kui mullu registreeriti Eesti kauplustes üle 7000 varguse, tähendas see üle-eelmise aastaga võrreldes neljaprotsendilist kasvu.
Möödunud aasta viimases kvartalis kasvasid vargused 7,5% ja detsembris koguni 15%. Ka uue aasta alguses on pikanäpumehed olnud aktiivsed. Neile andmetele võiks lisada, et kauplusevargused on Eestis juba aastaid tagasi omandanud organiseeritud kuritegevuse tunnused, kus suur osa vargaid ei tegutse üksinda ja juhuslikult. Neil on omad peamehed, kokkuostjad või edasimüüjad ning uusi vargaid värbavad ja õpetavad välja nn brigadirid. Üks lemmikumaid varguse objekte on kallimat sorti alkohol, mida siis turustatakse näiteks öösiti, kui poest ei saa osta. Minev kaup on muidugi pisielektroonika, mida saab interneti kaudu müüa. Seejuures kasutatakse ära lapsi, keda ei saa vahelejäämise korral vastutusele võtta, ja muidugi narkomaane, kes doosi teenimiseks kõigeks valmis. Kuigi kauplusekettide esindajad on mullu sügiselgi pidanud nõu politsei jt korravalveorganitega, jääb tõhusam vargusevastane võitlus pidama isikuandmete kaitse taha. Praegu nimelt ei tohi poodide valves tarvitada kaamera- ja IT-süsteeme, kuhu on salvestatud vargusega vahele jäänute näod ja mis annaksid turvatöötajale märku, kui korra juba varastanud isik uuesti poodi tuleb. Samas kasutaksid taolised turvalahendused ainult näopiltide salvestisi – ilma isikunime, aadressi jm andmeteta.
