"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Ukraina seadusandjad: kaitseministrit sel nädalal ei vahetata; Bennett: Putin lubas mulle sõja alguses, et ei tapa Zelenskõid; Scholz üksmeelest Zelenskõiga: lääne relvi Venemaa pinnal ei kasutata (65)
06. veebruar 2023
Scanpix/Pilt on illustratiivne

Ukraina kaitseministri väljavahetamine, millest teatati nädalavahetusel pärast korruptsiooniskandaale, ei leia aset sel nädalal, teatasid esmaspäeval parlamendiliikmed. 

“Ootame siseministeeriumi ja julgeolekuameti juhtide ametissenimetamist. Muudatused kaitsesektoris ei toimu sel nädalal,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi erakonna parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia sotsiaalmeedias. 

Pühapäeva õhtul teatas Arahhamia, et Oleksi Reznikovi asemel saab kaitseministriks sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov ning Reznikov nimetatakse strateegilise tööstuse ministriks.

Teine presidendipartei parlamendiliige Mariana Bezugla kirjutas Facebookis, et sel nädalal valitsuses muudatusi ei tehta, kuna valitsus hindab enne oodatavat Venemaa pealetungi riske. 

Reznikov, Budanov ega Zelenskõi ei ole muudatusi valitsuses kinnitanud.

05. veebruar

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõustunud mitte kasutama lääne tarnitud relvi Venemaa pinnal, ütles Saksa liidukantsler pühapäeval antud usutluses.

“Selles küsimuses valitseb üksmeel,” lausus kantsler Olaf Scholz intervjuus nädalalehele Bild am Sonntag.

Ukraina liitlased läänes on lubanud relvastada Kiievit Venemaa agressiooni tõrjumiseks täppisrakettide, raketisüsteemide ja tankidega.

Vene president Vladimir Putin on võrrelnud riikide nagu Saksamaa sekkumist oma rahva võitlusega Teise maailmasõja ajal.

5. veebruar

22:23

Ukraina kaitseminister Reznikov vahetatakse välja

Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikovi vahetab välja kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht Kõrõlo Budanov, teatas pühapäeval kõrge seadusandja David Arakhamia.

“Sõda dikteerib personalipoliitikat,” teatas seadusandja.

“Aeg ja asjaolud nõuavad tugevdamist ja ümberkorraldusi. See toimub praegu ja seda juhtub ka tulevikus,” lisas Arakhamia, kes ei täpsustanud plaanitava ümberpaigutamise ajakava.

Ukriana meedia teatas juba varem päeval, et Reznikov võidakse järgmisel nädalal välja vahetada.

Väljaanne Ukrainskaja Pravda kirjutas viitega presidendikantselei ja valitsuse allikatele, et Reznikov jääb pärast kaitseministri ametist lahkumist president Volodõmõr Zelenskõi meeskonda.

“Kellelgi pole presidendikantseleis kahtlust, et ta peab jääma meeskonda,” ütlesid allikad.

18:32

Bennett: Putin lubas mulle sõja alguses, et ei tapa Zelenskõid

Ukraina sõja alguses Moskva ja Kiievi vahel lühiajaliselt vahendaja rolli mänginud Iisraeli ekspeaminister Naftali Bennett rääkis intervjuus, et Vene president Vladimir Putin oli talle lubanud jätta oma Ukraina ametivend Volodõmõr Zelenskõi tapmata.

Kuigi Benneti vahendamispüüdlused ei suutnud viia seniajani kestva verevalamise lõpetamiseni, heidab tema laupäeva õhtul veebi postitatud intervjuu valgust tagatoa diplomaatiale ja pakilistele jõupingutustele, mida tehti konflikti kiireks lõpetamiseks sõja alguses.

Bennett ütles viietunnises intervjuus, milles käsitleti ka arvukalt teisi teemasid, et ta küsis märtsis Moskvat väisates Putinilt, kas ta kavatseb Zelenskõid tappa.

“Ma küsisin, kuidas sellega on? Kas te plaanite Zelenskõid tappa? Ta vastas: ma ei tapa Zelenskõid. Ma ütlesin siis talle: kas ma olen õigesti aru saanud, et te annate mulle oma sõna, et te ei tapa Zelenskõid. Ta ütles, et “ma ei tapa Zelenskõid”.”

Bennetti sõnul helistas ta siis Zelenskõile, et teavitada teda Putini lubadusest.

“Kuulge, ma tulin kohtumiselt, ta ei kavatse teid tappa. Ta küsis – olete kindel? Ma ütlesin, et 100 protsenti ta ei tapa teid.”

Bennett väitis, et vahendustegevuse käigus loobus Putin lubadusest taotleda Ukraina relvitustamist ja Zelenskõi lubas mitte ühineda NATO-ga.

Pühapäeval reageerisid sellele uudisele mitmed Ukraina poliitikud ja ametnikud, teiste seas ka välisminister Dmõtro Kuleba ja presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, vahendas portaal Unian.

Vastuseks sellistele “paljastustele” tuletas Ukraina peadiplomaat Kuleba meelde, et partnerid ei tohiks uskuda ühtegi Putini lubadust, sest ta on väga kogenud valetaja. Juba varem oli ta korduvalt rikkunud antud lubadusi Krimmi puutumatuse kohta.

“Ärge petke ennast: ta on kogenud valetaja. Iga kord, kui ta lubas jätta midagi tegemata, oli see osa tema plaanist,” kirjutas Kuleba Twitteris viitega Venemaa autoritaarsele riigipeale.

Iisraeli poliitiku usutlus tekitas Kiievi ametnike seas tugeva vastureaktsiooni, milles muuhulgas seati kahtluse alla ka ta avalduse õigsus.

Podoljaki sõnul on Iisraeli ekspeaministri sõnad, et Putin andis Bennetile justkui lubaduse Zelenskõid mitte tappa, “kummaline siseringi” informatsioon.

Ametnik usub, et tegu on pigem väljamõeldisega, mille eesmärk on süüdistada Läänt Putiniga peetavate läbirääkimiste katkestamises.

16:06

Ukraina kaitseminister: Lääne uued kaugmaarelvad ei sihi Venemaad

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval, et Kiiev ei kavatse kasutada Läänelt saadud uusi kaugmaarelvi rünnakute korraldamiseks Venemaa territooriumile.

“Reedel otsustasid meie partnerid varustada meid relvadega, mis on suutelised tulistama 150 kilomeetri kaugusele,” ütles Reznikov pressikonverentsil.

“Me ütleme alati oma partnereile, et me võtame kohustuse mitte kasutada välispartnerite relvi Venemaa territooriumi vastu, vaid ainult nende üksuste vastu, mis on ajutiselt okupeeritud Ukraina maa-aladel eesmärgiga deokupeerida meie maa,” ütles ta.

01:36

Scholz üksmeelest Zelenskõiga: lääne relvi Venemaa pinnal ei kasutata

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nõustunud mitte kasutama lääne tarnitud relvi Venemaa pinnal, ütles Saksa liidukantsler pühapäeval antud usutluses.

“Selles küsimuses valitseb üksmeel,” lausus kantsler Olaf Scholz intervjuus nädalalehele Bild am Sonntag.

Ukraina liitlased läänes on lubanud relvastada Kiievit Venemaa agressiooni tõrjumiseks täppisrakettide, raketisüsteemide ja tankidega.

Vene president Vladimir Putin on võrrelnud riikide nagu Saksamaa sekkumist oma rahva võitlusega Teise maailmasõja ajal.

“Ikka ja jälle oleme sunnitud tõrjuma kollektiivse lääne agressiooni,” kuulutas ta neljapäeval üritusel, millega tähistati 80. aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Stalingradi lahingus.

Kuid Scholz lükkas võrdluse tagasi.

“Tema sõnad on osa absurdsetest ajaloolistest võrdlustest, mida ta kasutab õigustamaks oma rünnakut Ukraina vastu,” ütles ta, lisades, et seda “sõda ei õigusta miski”.

“Koos oma liitlastega tarnime Ukrainale lahingutanke, et see saaks end kaitsta. Oleme iga relvatarnet tihedas koostöös liitlastega, alates Ameerikast, hoolikalt kaalunud.”

Tema sõnul väldib selline konsensusel põhinev lähenemine “eskaleerumist”.

4. veebruar

11:58

Charles Michel lubab Ukrainale toetust EL-i astumisel

Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel saabus reedel Kiievisse tippkohtumisele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ja lubas Ukrainale toetust Euroopa Liiduga ühinemisel, vahendab AFP-BNS

“Tagasi Kiievis Ukraina-EL-i tippkohtumiseks Zelenskõi, (Euroopa Komisjoni presidendi) Ursula von der Leyeni ja (EL-i välispoliitikajuhi) Josep Borrelliga. Meie otsustavus ei ole kahanenud. Me toetame teid igal sammul teel EL-i,” kirjutas Michel Twitteris.

09:31

Ukraina tahab alustada liitumisläbirääkimisi ELiga juba tänavu

Ukraina tippkohtumine Euroopa Liiduga toimub Kiievis reedel ning president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et tahab pidada liitumisläbirääkimisi ühendusega juba sel aastal, vahendab AFP-BNS.

EL andis Ukrainale kandidaatriiki staatuse mullu juunis, mõni kuu pärast seda, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse. 

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus Kiievisse neljapäeval koos hulga eurovolinike ning ELi välispoliitikajuhi Josep Borrelliga. 

“Usun, et Ukraina väärib läbirääkimiste alustamist EL-i liikmesuse üle sel aastal,” ütles Zelenskõi neljapäeval peetud kohtumise järel von der Leyeniga.

“Ainult koos suudavad tugev Ukraina ja tugev Euroopa Liit kaitsta elu, mida me peame väärtuslikuks,” rääkis Zelenskõi. 

Kohtumise eel on Ukraina hoogustanud jõupingutusi võitluses korruptsiooniga. 

Von der Leyen säutsus Twitteris, et “Ukraina on astunud meie soovituste täitmiseks märkimisväärseid samme, võideldes samal ajal sissetungi vastu”.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal nimetas Ukraina pealinnas toimuvat kohtumist “tugevaks signaaliks” nii Ukraina partnerite kui ka vaenlaste jaoks.

Samal ajal kui von der Leyen koos teiste eurovolinikega Kiievisse jõudis, tähistas Venemaa president Vladimir Putin 80 aasta möödumist Nõukogude armee võidust Natsi-Saksamaa üle Teise maailmasõja Stalingradi lahingus.

“See on uskumatu, kuid tõsi. Meid ähvardavad taas Saksa Leopard-tankid,” rääkis Putin Lõuna-Venemaal Volgogradis.

3. veebruar

15:18

Venemaa on asunud vägesid ümber paigutama, et Euroopale ja Ukrainale kätte maksta, ütles neljapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Kiiev püüab mõjutada liitlasi andma talle Venemaa pealetungi tagasilöömiseks suurema laskeulatusega relvi.

“Venemaa koondab nüüd vägesid. Me kõik teame seda. Ta valmistub katseks kätte maksta, ja mitte ainult Ukrainale, vaid ka vabale Euroopale ja vabale maailmale,” ütles Zelenskõi pressikonverentsil, millest võttis osa ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

13.17

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kannustas neljapäeval Euroopa Liitu kehtestama Venemaale kiiresti veel sanktsioone.

“Me näeme täna, et Euroopa sanktsioonide tempo on pisut aeglustunud,” ütles Zelenskõi ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.

“Terroristlik riik kasvatab seevastu sanktsioonidega kohanemise tempot. See tuleb lahendada. Me usume, et suudame seda üheskoos.”

01. veebruar

Ukraina laiendas kolmapäeval oma tegevust korruptsioonivastase võitluse raames, korraldades koordineeritud läbiotsimisi eluasemetes, mis on seotud mõjuka oligarhi ja endise siseministriga, aga ka maksuameti pealinna erinevates büroodes, ütles kõrge ametnik.

President Volodõmõr Zelenskõi erakonna Rahva Teener parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia ütles sotsiaalmeedias, et läbi otsiti poliitiliste sidemetega oligarhi Ihor Komomoiskõi maja ja ka endise siseministri Arsen Avakovi eramu.

Ta lisas, et läbiotsimisi korraldati ka maksuameti büroodes ning rida maksuametnikke leidis end tööta.

12.55

Lääneriikidest Ukrainasse saabuvad kaugmaarelvad ei muuda Venemaa sõjalisi eesmärke Ukrainas, ütles kolmapäeval Kreml.

Kiiev on hakanud küsima liitlastelt moodsaid hävituslennukeid ja pikema lennuulatusega rakette, et tabada sihtmärke sügavamal Venemaa kontrolli alla läinud territooriumil.

“See on otsene pingete üleskruvimise ja (võitluse) taseme eskaleerimise kurss. Aga see ei muuda sündmuste kulgu,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks küsimusele USA võimalike kaugmaaraketi tarnete kohta Ukrainale.

Küsimuse esitanud ajakirjanikud tuginesid kinnitamata andmetele, et Washington kavatseb anda Ukrainale rakette lennuulatusega kuni 150 kilomeetrit.

Seni on Ukraina liitlased keeldunud selliseid relvi tarnimast, sest nad kardavad, et neid võidakse kasutada Venemaal asuvate objektide ründamiseks, mis eskaleeriks konflikti.

Peskov ütles ka, et Kremlil ei ole plaanis president Vladimir Putini kõnelusi USA riigipea Joe Bideniga.

Biden ütles teisipäeval, et arutab Ukraina uusi relvasoove president Volodõmõr Zelenskõiga.

31. jaanuar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris Venemaa sissetungijate uue rünnaku võimalust lähiajal ja märkis, et venelased poole revanšist loobunud.

„Revanšilootus, see on arusaadav. Ja see intensiivistub pidevalt, see intensiivistub iga päevaga. Iga päev on neil kas uued sõjaväelaste rühmad või me näeme “wagnerlaste” arvu suurenemist,” rääkis Zelenskõi vastuseks ajakirjanike küsimustele ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga Odessas.

Zelenskõi sõnul on Ukraina taotlus partneritele toetuse suurendamiseks seotud Venemaa tegevusega ja väga oluline on, et toetus ei viibiks.

President rõhutas ka, et kogu saabuv luureinfo edastatakse koheselt partneritele.

Ukrainale relvade tarnnimisel tuleb ületada punased jooned, leiab Leedu president Gitanas Nausėda.

„Teate, ma olen näinud palju punaseid jooni, mis on tõmmatud, mõnikord jääb isegi mulje, et neid punaseid jooni ei tõmba mitte meie, lääneriigid, demokraatlikud riigid, vaid terroririik Venemaa, mis püüab neid joonistada hirmu ja ähvarduste abil ja üritab neid peale suruda,” ütles ta esmaspäeval ringhäälingule.

Leedu juht rõhutas ka, et selles piirkonnas on ületatud juba rohkem kui üks punane joon.

„Lubage mul meenutada mitte ainult tankide lugu, vaid kunagi oli ka Euroopa Liidu kandidaadi staatus Ukraina jaoks tabu, samuti punane joon, ma mäletan seda väga hästi. Isegi siis, kui näiteks sõda algas, teatas Saksamaa alguses otsustavalt, et saadab kuuliveste, kiivreid jms varustust, aga mitte mingil juhul relvi. See punane joon, see Rubico on aga ammu ületatud,” märkis Nausėda.

„See Rubico on sedavõrd ületatud, et ma väga loodan: see punane joon – kui see on tõesti olemas, siis ma arvan, et see on olemas ainult peas –, et see ka ületatakse. Sest hävitajad, kaugmaa raketid on sõjaliselt hädavajalik abi ja praegu, mil sõda on nii otsustavas järgus, kui saabumas on pöördepunkt, on äärmiselt oluline, et me ei kõhkleks, et me ei hilineks. Seetõttu minu vastus teie küsimusele on: need punased jooned tuleks ületada,” ütles riigipea.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina vajab NATO liitlastelt rohkem raskerelvi, sealhulgas hävitajaid ja kaugmaarakette.

30. jaanuar

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oletab oma laupäevases raportis, et Venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks Ukraina idaosas eesmärgiga haarata sõjas initsiatiiv. 

Rünnak peaks algama lähikuudel. ISW on varem prgnoosinud, et rünnak võib olla suunatud Luhanski oblastile. Teine võimalik variant võiks olla Donetski oblasti lääneosas Vuhledaris.

“See võib olla ulatuslik rünnak või Venemaa “kaitseoperatsioon” Ukraina vasturünnaku tõrjumiseks,” seisab aruandes.

Samuti usub ISW, et Venemaa hiljutised rünnakud Zaporižžja oblastis on mõeldud Ukraina vägede hajutamiseks, et seeläbi avada tee Luhanski ründamiseks.

Kremlile lähedased allikad seevastu ütlesid uudisteagentuurile Bloomberg anonüümselt, et Venemaa plaanib uut rünnakut juba veebruaris või märtsis.

29. jaanuar

22:05

Ukrainasse jõuavad Abrams tankid umbes järgmise aasta lõpus

USA Abramsi tankid tarnitakse Ukrainasse 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses, sest need ostetakse niiöelda konveierilt, vahendas pühapäeval väljaande Washington Posti artiklit ukrainlaste uudistekanal Unian.

Väljaande autorid vestlesid suure hulga ametnikega, kes olid ühel või teisel viisil seotud läbirääkimistega Lääne tankide tarnimise üle Ukrainale. Ametnikud tunnistasid, et USA teatas Abramside tarnimisest ainult seetõttu, et muidu keeldub Berliin oma Leoparde saatmast.

Washington Posti andmetel otsustas Valge Maja teatada 31 tanki M1A2 Abrams tarnimisest Kiievisse Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi vastuseisu murdmiseks. Lahingumasinaid aga USA sõjaväeladudest ei võeta, vaid tellitakse tootjalt uued, millel pole viimast kõige kaasaegsemat soomust, sest see on salatehnoloogia ja Pentagon ei taha, et see Venemaa kätte satuks.

14:22

Õhuvägi: Ukraina vajab vähemalt viit F-16 lennubrigaadi

Ukrainal tuleb enda kaitseks välja vahetada kogu oma nõukogudeaegne lennukipark ja asendada see USA hävitajatega F-16, millest tuleb luua vähemalt viis lennubrigaadi, vahendas portaal Unian pühapäeval relvajõudude õhuväe staabi pressiesindaja Juri Ihnati sõnu.

Ihnat ütles infomaratoni eetris, et lennukite andmisest Ukrainale on räägitud Venemaa täiemahulise sissetungi algusest peale.

“Tahame välja vahetada kogu nõukogudeaegse lennukipargi, mis on juba moraalselt ja füüsiliselt vananenud, mis täna võitleb oma võimete piiril tänu meie pilootidele, inimestele. Ent meil on vaja läänes toodetud lennukit. Räägime F-16-st ja muud tüüpi lennukeist Venemaa sissetungi esimestest päevadest saadik,” ütles ta.

Ihnati sõnul ei oota õhuvägi koheselt sedavõrd suurt arvu lennukeid, mis aitaksid Ukrainal oma riigi kaitsmise teema täielikult lõpetada.

“Keegi ei anna meile kohe viit brigaadi, millest piisaks tulevikus riigi kaitsmiseks. Selge on see, et alustame samamoodi nagu IRIS-T või NASAMS-süsteemidega, kui üks-kaks patareid on ette nähtud ja Ukraina võib F-16 lennukeid käivitada mitme eskadrilliga, kuid tingimusel, et seda tüüpi lennukite ja seda tüüpi hävitajate hankimise osas tehakse lõplik otsus,” ütles ta.

03:52

ISW: Venemaa valmistub lähikuudel ulatuslikuks rünnakuks Ukrainas

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oletab oma laupäevases raportis, et Venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks Ukraina idaosas eesmärgiga haarata sõjas initsiatiiv. 

Rünnak peaks algama lähikuudel. ISW on varem prgnoosinud, et rünnak võib olla suunatud Luhanski oblastile. Teine võimalik variant võiks olla Donetski oblasti lääneosas Vuhledaris.

“See võib olla ulatuslik rünnak või Venemaa “kaitseoperatsioon” Ukraina vasturünnaku tõrjumiseks,” seisab aruandes.

Samuti usub ISW, et Venemaa hiljutised rünnakud Zaporižžja oblastis on mõeldud Ukraina vägede hajutamiseks, et seeläbi avada tee Luhanski ründamiseks.

Kremlile lähedased allikad seevastu ütlesid uudisteagentuurile Bloomberg anonüümselt, et Venemaa plaanib uut rünnakut juba veebruaris või märtsis.

Allikate sõnul on eesmärk näidata, et Vene vägedel on endiselt olemas ründevõime pärast kuude jooksul lahinguväljal kantud olulisi kaotusi. Samuti tahetakse survestada Ukrainat ja tema liitlasi ning panna nad leppima mingisuguse relvarahuga, mis jätaks okupeeritud alad Venemaa kontrolli alla.

ISW peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et Venemaa üritab Ukrainat läbi Valgevene põhjast rünnata.

“Puuduvad viited sellele, et Vene väed moodustaksid Valgevenes löögijõude,” öeldakse raportis, mille kohaselt kasutab Venemaa praegu Valgevene territooriumi peamiselt vägede väljaõppeks.

ISW teatel on Vene sõjablogijad pidanud kuulujutte uuest ulatuslikust rünnakust Kiievile tõenäoliselt “infooperatsiooniks”. Samuti usuvad sõjablogijad, et Venemaa üritab rünnakut Ida-Ukrainas või Harkivi oblastis.

Veebilehe Kyiv Independent andmetel ütles Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov reedel, et Venemaa kavandab 24. veebruari paiku uut rünnakulainet Ukraina vastu.

Sel ajal möödub aasta Venemaa agressioonisõja algusest. Tema sõnul on Vene vägedele antud käsk tungida üle Donetski ja Luhanski oblasti piiride.

Danilovi sõnul seisavad Ukrainal ees rasked kuud, sest riik ootab endiselt uute relvatarnete saabumist läänest. “Venemaa mõistab samas, et tema võimalused sõda võita on null,” ütles Danilov.

Ukraina relvajõudude Ida väekoondise esindaja Serhi Tšerevatõi hinnangul pole praegu Vene Föderatsioonil sellist armeed, nagu mullu 24. veebruaril Ukrainasse tungides. Ta meenutas, et toona ennustasid paljud, et Ukraina peab vastu kolm päeva.

“Nüüd on pea aasta möödas, kui oleme end kaitsnud ja tapnud üle 120 000 vaenlase, hävitanud selle parima tehnika, soomusmasinad, lennukid,” vahendas Tšerevatõi sõnu portaal Unian.

“Ja veel üks aspekt. Vaenlase okupatsioonivägi oli umbes 170 000. Peastaabi andmete juurde naastes on neist hävitatud juba üle 120 000. Ja kui me haavatute arvu väljaselgitamiseks korrutame selle arvu veel kolmega, siis mõistame, et see ongi grupeering, mis oli kõige professionaalsem, kõige parem, invasiooniks ette valmistatud. Seda ei ole,” tõdes ta.

“Millega vaenlane ründab? Tõenäoliselt püüab ta rünnata nende mobiliseeritutega, kes on nüüd värvatud,” selgitas Tšerevatõi telekanali FREEДОМ eetris. 

Tema sõnul ei ole mobiliseeritud venelased kutselised sõdurid, isegi kui nad on saanud mingi väljaõppe. Tšerevatõi rõhutas, et tegemist on inimestega, kes on rahulikust elust välja tiritud.

“Seetõttu saab olema raske, ilmselt tehakse ka mingeid katseid peale tungida. Aga mulle tundub, et Ukraina relvajõud on juba näidanud, milleks nad võimelised on,” lisas ta. 

28. jaanuar

22:50

Ohvitser: Ukrainal on vaja täisväärtuslikku reservi

TALLINN, 29. jaanuar, BNS – Ukraina relvajõudude ohvitser Miroslav Hai leiab, et Ukrainal on vaja moodustada uus täisväärtuslik reserv, kuna rindel jätkuvad ägedad lahingud, inimesed surevad, haigestuvad ja saavad haavata, vahendas laupäeva portaal Unian.

“Kogu reservi, mis meil oli, oleme juba lahingutes ära kasutanud. Nüüd, niipalju kui mina aru saan, moodustatakse uued reservid vastavalt Ukraina presidendi korraldusele ja vastavalt kaitseväe juhtkonna vastavatele sammudele,” ütles Hai.

“Peame mõistma, et Vene Föderatsioonil on tohutu mobilisatsiooniressurss, isegi kui seda kaks korda alahinnata, siis miljoneid ja miljoneid inimesi. Esiteks on Ukraina mobilisatsiooniressurss väiksem ning palju inimesi on kaotatud rände tõttu riigi sees ja sellest välja. Sellest lähtuvalt on vaja täiendada oma lahingbrigaade, isikkoosseisu, et meil oleks võimalus seista vastu Vene agressioonile,” selgitas Hai telekanalile Espresso.

Tema sõnul kestab Venemaa agressioon veel kaua. Näiteks USA-s suurendavad nad Ukraina jaoks 155 mm lahingmoona tootmist, kuid alles kahe aasta pärast tahavad nad tootmist suurendada 90 tuhandeni kuus. Sellest lähtuvalt eeldavad Ameerika analüütikud, et sõda kestab kaks aastat.

“Ma ei taha oletada, aga selliste avalduste taga tõsine kalkulatsioon. Seetõttu leian, et meie sõda saab olema pikk ja Ukrainal on vaja moodustada professionaalne ja väljaõpetatud reserv. Nüüd peavad kõik eelnevalt väljaõppe läbima, lahingbrigaadidesse saatmine võtab aega, kuid inimestel on olemas vähemalt minimaalne ettevalmistus lahingutegevuseks,” rõhutas ohvitser.

Ukraina maavägede staabi personaliülem Roman Horbatš ütles, et ennekõike mobiliseeritakse Ukrainas neid, kes suudavad töötada lääne partnerite pakutavate uut tüüpi relvadega. Isikkoosseis, kes pole varem teenistuses olnud, kutsutakse väljaõppekeskustesse, kus toimub koolitus teatud erialadel.

17:13

Moskva väitel hukkus Donetskis Ukraina rünnakus haiglale 14 inimest

Vene kaitseministeerium väitis laupäeval, et Ukraina armee raketirünnakus haiglale Luhanski oblastis hukkus 14 ja sai viga veel 24 inimest.

“Ukraina väed ründasid laupäeva hommikul sihilikult haiglahoonet USA-s toodetud HIMARS mitmikraketiheitjaga,” väitis ministeerium.

Avalduses lisati, et Novoaidari linnas aset leidnud rünnakus olevat surnud 14 ja saanud viga 24 inimest, nende seas patsiendid ja tervishoiutöötajad.

09:42

Kiiev: Vene väed andsid ööpäevaga 10 raketi- ja 26 õhulööki

Vene väed andsid reedel Ukraina sihtmärkidele 10 raketi- ja 26 õhulööki, teatas laupäeval Ukraina relvajõudude kindralstaap.

Vene väed tegid ka 81 lasku mitmikraketiheitjatest, lisati teates.

Rünnakutes sai surma ja haavata mitu tsiviilisikut.

Raketi- ja õhurünnakute oht püsib endiselt kogu Ukrainas, hoiatas kindralstaap.

27. jaanuar

Venemaa agressiooni saab ja tuleb peatada ainult vastavate relvadega, sest terroririik ei saa millestki muust aru, vahendas Ukraina portaal Unian neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi sõnu.

“Täna pidasime vastu järjekordsele terroristide massiivsele raketirünnakule. Rünnakule, mis kinnitab täielikult kõike seda, millest rääkisime partneritega nii eile kui ka meie diplomaatilise maratoni algusest saadik. Seda kurjust, seda Venemaa agressiooni saab ja tuleb peatada ainult vastava relvastuse abil. Mitte millestki muust see terroririik aru ei saa,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses telepöördumises.

“Relvadega lahinguväljal. Relvadega, mis kaitsevad meie taevast. Uute sanktsioonidega Venemaa vastu, see tähendab poliitiliste ja majanduslike relvadega. Ja seaduslike relvadega – peame veelgi aktiivsemalt töötama, et luua tribunal Venemaa agressioonikuriteo jaoks Ukraina vastu ning kompenseerida kõik selle sõjaga tekitatud kahjud Venemaa varade arvelt,” sõnas ta.

Zelenskõi sõnul on iga Venemaa rakett Ukraina linnade vastu, iga Iraani droon, mida terroristid kasutavad, argumendid, miks on vaja rohkem relvi.

“Ainult relvad neutraliseerivad terroriste. Ja ma olen tänulik kõigile maailmas, kes meiega koos tegelikult terrorile vastu astuvad. Kes kiirendab vajaliku kaitsevarustuse tarnimist Ukrainasse ja kes on valmis suurendama sanktsioonide survet terroririigile. Eelkõige laiendame oma “tankikoalitsiooni” – on Kanada vastav otsus, tänan teid selle eest. Meie “tankikoalitsioonis” on juba 12 riiki,” ütles Zelenskõi.

26. jaanuar

Ukraina sõjavägi teatas neljapäeval, et tulistas alla 47 raketti Venemaa poolt uue massiivse rünnaku käigus välja lastud 55 raketist.

Relvajõudude ülema Valeri Zalužnõi sõnul tulistas Venemaa Ukraina pihta 55 õhus ja merel baseeruvat raketti. “Ukraina relvajõud hävitasid 47 tiibraketti, neist 20 pealinna piirkonnas,” lisas ta Telegramis.

12.17

Saksamaa lubatud Leopard 2 lahingutankid jõuavad Ukrainasse märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles neljapäeval kaitseminister Boris Pistorius.

Lähipäevil alustatakse väljaõppe andmist Ukraina sõduritele Saksa Marder soomukite kasutamiseks, ütles ta ja lisas, et “veidi hiljem” algab väljaõpe Leopardide kasutamiseks.

Berliin andis kolmapäeval järele Kiievi ja lääneliitlaste survele varustada Ukrainat võimsate Leopard tankidega.

Saksamaa saadab Ukrainale Bundeswehri varudest 14 Leopard 2 A6 tanki, ütles kantsler Olaf Scholz parlamendile.

Samuti annab Berliin loa tarnida Ukrainale Saksamaal toodetud tanke teistele Euroopa riikidele, eesmärgiga panna “Ukraina jaoks kokku kaks Leopard 2 tankidega pataljoni”, ütles Scholz.

Leopard 2 peetakse üheks parimaks tankimudeliks maailmas ja see on Euroopas laialdaselt kasutusel, mistõttu on selle varuosad ja laskemoon kergesti kättesaadavad.

USA teatas samal ajal, et saadab Ukrainale 31 Abramsi tanki, mis on USA armee üks võimsamaid relvi.

Ehkki lääneriigid on saatnud Ukrainale juba kõike alates suurtükkidest kuni Patrioti õhutõrjesüsteemideni, peeti tankide tarnimist pikalt ohtlikuks, kuna see võib pälvida Venemaa vastulöögi.

Kremli pressisekretär Dmitri Peskov hoiatas neljapäeval, et Venemaa peab tankide andmist “otseseks sekkumiseks konflikti”.

25. jaanuar

Saksamaa kiitis kolmapäeval heaks tankide Leopard 2 andmise Ukrainale pärast nädalaid kestnud survet Kiievilt ja teistelt liitlastelt. 

Berliin saadab Bundeswehri varudest 14 Leopard 2 A6 tanki, ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit.

Berliin kiidab heaks ka nende Saksa tankide saatmise teiste Euroopa riikide varudest, et panna Ukraina jaoks kiiresti kokku kaks Leopard 2 tankipataljoni, lisas ta.

Ukrainale on relvaabi saatnud ja lubanud paljud riigid, kuid Kiiev ihkab vaenlasest jagusaamiseks moodsamaid ja võimsamaid Leoparde.

Kantsler Olaf Scholzi nõusoleku saanud paketis pakutakse Ukraina sõduritele ka tankiväljaõpet Saksamaal ning abi logistika, laskemoona ja lahingutankide hooldusega.

Mitu Euroopa riiki, nende hulgas Poola ja Soome, on teatanud valmidusest saata oma varudest Ukrainale Saksa Leoparde.

Ajalehe Wall Street Journal andmetel kaldub Washington nõustuma Ukrainale Abrams M1 tankide saatmisega.

Kreml hoiatas kolmapäeval, et Lääne tankid hävitatakse Ukrainas lahinguväljal.

09.10

Saksa kantsler Olaf Scholz teeb pärast liitlased kannatamatuks muutnud nädalatepikkust kõhklemist kolmapäeval parlamendis eeldatavasti teatavaks, et valitsus on nõus andma Ukrainale Leopard 2 tanke.

Kauaoodatud otsus sündis pärast esialgset kokkulepet USA-ga, et nemad annavad Ukraina abistamiseks M1 Abrams tanke.

Scholz on rõhutanud, et võimsate Leopardide Ukrainale andmine tuleb Saksamaa liitlastega, eeskätt Ühendriikidega kooskõlastada.

Saksamaa loodab, et Washingtoni lubadus anda Ukrainale oma tanke hajutab Venemaa pahameele ja sellest tuleneva reaktsiooni ohtu.

08.15

Kõik riiki segavad siseprobleemid eemaldatakse, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kommenteerides varem päeval tehtud kaadrimuudatusi.

“Täna nägi ühiskond järjekordseid kaadriotsuseid, mis langetati. Ma rõhutan seda sõna, “järjekordseid”. Samasuguseid samme astutakse ka tulevikus – igaüht neist ühiskond näeb, ja ma olen kindel, toetab. Igasugune sisemine probleem, mis riiki segab, eemaldatakse,” ütles ta.

“See on õiglane, seda on vaja meie kaitseks, ja see aitab kaasa meie lähenemisele Euroopa institutsioonidega,” ütles Zelenskõi videopöördumises. “Me vajame tugevat riiki ja Ukraina saab just selliseks.”

Presidendi abi Mõhhailo Podoljak ütles, et Zelenskõi keskendus kõrgeid ametnikke ametist vabastades “riigi tähtsaimatele prioriteetidele”.

“Sõja ajal peab igaüks mõistma oma vastutust,” ütles Podoljak.

Ametist vabastati Dnipropetrovski, Sumõ, Zaporižžja, Hersoni ja Kiievi piirkonna kuberner, samuti asekaitseminister, kaks regionaalarengu aseministrit ja sotsiaalministri asetäitja.

Teisipäeval teatas oma tagasiastumisest ka presidendi abi Kõrõlo Tõmošenko, kes oli töötanud koos Zelenskõiga alates 2019. aasta valimistest.

Ameti pani maha ka peaprokuröri asetäitja Oleksi Sõmonenko.

24. jaanuar

Saksa ettevõte Rheinmetall on valmis tarnima Ukrainale 139 tanki Leopard, kui valitsus selleks loa annab, vahendas portaal Unian teisipäeval kontserni esindaja sõnu Saksa meediale, vahendab BNS.  

Tema sõnul on neil praegu 22 tanki Leopard 2A4, mida nad saavad kasutamiseks ette valmistada ja Ukrainasse toimetada. Nende masinate remont võtab aega pea aasta, tarnimine on võimalik 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses.

Veel 29 tanki Leopard 2A4, mis on mõeldud nõndanimetatud ringvahetuseks, valmivad tänavu aprillis-mais. Samuti saab Ukrainale üle anda 88 Leopard 1 tanki.

Saksa uus kaitseminister Boris Pistorius ütles läinud nädalal, et lääneliitlastel ei ole Ukrainale moodsate tankide tarnimise küsimuses üksmeelt.

Ta andis ametnikele positiivse otsuse puhuks korralduse vaadata üle riigi Leopard 2 tankide varud.

09:08

Zelenskõi: Ukraina teab, kuidas vaenlasele vastata

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul lahing Donbassi ja Lõuna-Ukraina pärast jätkub, lisades, et riik teab, kuidas vaenlasele vastata. Ukrainlaste meediaportaali Unian vahendab BNS.

Riigipea ütles esmaspäevaõhtuses videosõnumis, et tal oli komandöridega mitu üksikasjalikku vestlust seoses olukorraga erinevates rindelõikudes. 

“Mõnikord tundub, et osa inimesi on tagalalinnades sõja sootuks unustanud ja hakanud reaalsust eirama, lootes meie kangelaste kaitsele. Sõjaga mittearvestamine on selline luksus, mida keegi endale lubada ei saa,” rõhutas Zelenskõi.

Ta märkis, et jätkuvad ägedad lahingud peamistes operatiivsuundades, eriti Donbassis.

“Vaenlaste tuli ja rünnakud käivad ööpäevaringselt. Aga lahing Donbassi pärast jätkub. Lahing lõuna eest jätkub. Näeme, milliseid jõude Venemaa kogub ja teame, kuidas reageerida. Muidugi vastatakse vaenlasele ka meie piirialade – Sumõ ja Harkivi oblasti terroristliku tulistamise eest. Ukraina ei ilmuta nõrkust. Riik ei ilmuta nõrkust,” rõhutas riigipea. 

08:46

USA esindajatekoja väliskomitee juht: mõned ei mõista, mis kaalul on

USA esindajatekoja väliskomitee vabariiklasest esimees püüdis pühapäeval maandada spekulatsioone, et tema erakonnas on vähem soovi rahastada abi Ukrainale sõjas Venemaa vastu, kuigi oletas, et mõned parteikaaslased võivad vajada veenmist, vahendab BNS.

Texasest esindajatekotta valitud Michael McCaul avaldas usutluses CNN-ile veendumust, et nii vabariiklaste kui demokraatide seas on Ukrainat toetada soovijaid piisavalt, kuid lisas: “Me peame oma liikmeid harima. Ma arvan, et nad ei saa päris hästi aru, mis kaalul on.”

“Kui Ukraina kukub, tungib Hiina esimees Xi (Jinping) Taiwani. See tähendab ühelt poolt Venemaa, teiselt poolt Hiina. Iraan tarnib Krimmi droone ja Põhja-Korea Venemaale suurtükke. Nad peavad asjast aru saama,” leidis McCaul.

Enne esindajatekoja spiikriks saamist ütles Kevin McCarthy oktoobris, et vabariiklased võivad kojas enamuse saavutamise korral Ukraina rahastamist koomale tõmmata. Ta väitis hiljem, et ei soovi Ukraina abistamisest loobuda ja soovib lihtsalt suuremat järelevalvet föderaalvahendite kulutamise üle.

Kuid McCarthy töötab uskumatult väikese enamusega ja Ukraina jõulist rahastamist toetavad kongressi vabariiklased jälgivad ettevaatlikult, kuidas isolatsionistlikumad kolleegid on viimastel nädalatel aina häälekamalt kuulutanud vajadust põhjalikumalt kontrollida kui mitte lausa vastustada USA raha eraldamist Ukrainale.

23. jaanuar

16:13

Oblastiametnik: Hersoni on jäänud umbes 60 000 tsiviilisikut

Hersoni linna Ukrainas on jäänud umbes 60 000 tsiviilisikut, ütles esmaspäeval Hersoni oblastinõukogu esimehe esimene asetäitja Juri Sobolevskõi, vahendab Interfax-BNS.

“Võib rääkida 55 000 – 60 000 inimesest, kui me räägime Hersonist. Enne sõda (kuni 24. veebruarini 2022 – IF-U) oli 320 000 – 330 000,” ütles ta teabetunnis Ukrinformi meediakeskuses.

Samas rõhutas oblastinõukogu aseesimees, et tsiviilisikute evakueerimine jätkub pidevalt. Sobolevskõi sõnul lahkub Hersonist iga päev 50–100 inimest.

15:56

Wagneri desertöör võeti Norras vahi alla

Kümmekond päeva tagasi Norrasse põgenenud mees, kes on enda sõnul Vene erasõjafirma Wagner endine liige, võeti immigratsiooniseaduse rikkumise eest vahi alla, teatas Norra politsei esmaspäeval, vahendab AFP-BNS.

26-aastane Andrei Medvedev ületas 13. jaanuari varahommikul kaugpõhjas Vene-Norra piiri ja palus asüüli.

Medvedevi advokaat ütles eelmisel nädalal, et mees on valmis rääkima oma kogemustest “inimestega, kes uurivad sõjakuritegusid”.

Mehe sõnul võitles ta Wagneri grupi koosseisus neli kuud Ukrainas ja põgenes novembris, kui erasõjafirma tema lepingut väidetavalt vastu tema tahtmist pikendas. 

Wagneri grupp ei ole eitanud, et Medvedev on nende endine võitleja. 

Politsei ei täpsustanud Medvedevi vahistamise põhjust. Ekspertide arvates ei oleks Medvedev ilma abita saanud piiri ületada. 

15:37

Poola palub Berliini luba Leopard tankide Ukrainale saatmiseks

Poola palub Saksamaalt luba tankide Leopard saatmiseks Ukrainale, ütles esmaspäeval Poola peaminister Mateusz Morawiecki, vahendab AP-BNS.

Morawiecki ei täpsustanud, millal taotlus esitatakse ja ütles, et Poola on loomas riikide koalitsiooni, kes on valmis saatma Ukrainale tanke Leopard.

Isegi kui Saksamaalt luba ei saada, langetab Varssavi oma otsused ise, lisas peaminister.

“Me küsime Saksamaalt luba, kuid see on teisejärguline küsimus. Isegi kui me luba ei saa, anname me oma väikese koalitsiooniga, isegi kui Saksamaa sellesse ei kuulu, koos teistega oma tankid Ukrainale.”

Saksa välisminister Annalena Baerbock ütles pühapäeval Prantsuse telekanalile LCI, et Poola ei ole esitanud Berliinile ametlikku taotlust Saksamaal valmistatud tankide Leopard saatmiseks Ukrainale, kuid ütles, et taotluse saamisel “Saksamaa seda ei takista”. 

Poolast on saanud Euroopa Liidus juhtiv Ukrainale sõjalise abi andmise toetaja. Saksamaa kõhklemine on põhjustanud kriitikat eeskätt Poolas ja Balti riikides, kes tunnevad end Venemaa agressiooni tõttu iseäranis ohustatutena.

Kuigi Berliin on andnud Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi, kritiseeritakse Saksamaad raskerelvastuse andmisega venitamise eest. 

Saksa valitsuse kõneisik Steffen Hebestreit ütles esmaspäeval, et Saksamaa jaoks on oluline mitte astuda järelemõtlematut sammu, mida võidaks hiljem kahetseda, ning otsusega ei rutata. 

“Tegemist on raskete küsimustega, mis puudutavad elu ja surma,” ütles kõneisik. “Me peame endalt küsima, mida see tähendab meie oma riigi kaitsmise seisukohast.”

Poola ametiisikud on andnud varem mõista, et Varssaviga võivad tankide Leopard Ukrainale saatmisel ühineda Soome ja Taani. Suurbritannia on lubanud saata Ukrainale tanke Challenger. 

22. jaanuar

20:25

Ukrainasse jõudis veel üks helikopter Westland WS-61 Sea King. mille Suurbritannia Ukraina mereväele üle andis, teatas laupäeval kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Sea King saabus Suurbritanniast oma uude kuningriiki Mustal merel Ukrainas! See on võimas tugevdus Ukraina mereväele. Meie koostöö laieneb,” kirjutas Reznikov Twitteris.

“Tänu minister Wallace’ile. Üheskoos kaitseme merd ja maad kogu Euroopas!” lisas ta viitega Briti kaitseministrile Ben Wallace’ile.

19:56

Macron ei välistanud Ukrainale lahingutankide saatmist

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles pühapäeval, et tema riik uurib endiselt võimalust saata Ukrainale Vene invasiooni tõrjumiseks lahingutanke Leclerc.

“Mis puudutab Leclerc’e, siis olen palunud kaitseministeerium selle kallal tööd teha. Midagi ei ole välistatud,” ütles ta, kuid rõhutas, et otsus Kiievile saadetava relvastuse kohta tuleb langetada koos liitlastega, nende seas Saksamaaga.

Küsimusele, kas Saksamaa kiidab heaks Leopard 2 lahingutankide saatmise Ukrainale, vastas kantsler Olaf Scholz, et tema riik on tegutsenud alati “tihedas koostöös sõprade ja liitlastega”.

12:19

Venemeelne ametnik: Vene väed pürivad Zaporižžjas kahe linna suunas

Vene väed liiguvad kahe Ukraina Zaporižžja oblasti linna suunas, teatas Venemaa riiklik ajakirjandus pühapäeval. 

Moskva ametisse pandud kohalik ametnik Vladimir Rogov väitis, et venelaste ründetegevus keskendub kahele linnale: Zaporižžja oblasti samanimelisest keskusest, mida kontrollivad ukrainlased, umbes 50 kilomeetri kaugusele lõunasse jäävale Orihhivile ning Huljaipolele, mis asub kaugemal idas.

Rinne on liikuv, eriti Orihhivi ja Huljaipole suundades, ütles Rogov RIA Novostile, lisades, et initsiatiiv kuulub venelastele. 

Ukraina revajõud teatasid pühapäeval päevaraporis, et Zaporižžja oblastis jäi suurtükitule alla 15 asustatud punkti.

Varem sel nädalal väitis Rogov, et Zaporižžja suunal on sõjategevuse intensiivsus järsult kasvanud.

Lõunarinne on olnud Ukrainas pärast venelaste taandumist Hersonist mullu novembris tunduvalt vaiksem kui idarinne.

01:58

Reznikov: ÜK andis Ukraina mereväele üle veel ühe Sea King kopteri

Ukrainasse jõudis veel üks helikopter Westland WS-61 Sea King. mille Suurbritannia Ukraina mereväele üle andis, teatas laupäeval kaitseminister Oleksi Reznikov.

“Sea King saabus Suurbritanniast oma uude kuningriiki Mustal merel Ukrainas! See on võimas tugevdus Ukraina mereväele. Meie koostöö laieneb,” kirjutas Reznikov Twitteris.

“Tänu minister Wallace’ile. Üheskoos kaitseme merd ja maad kogu Euroopas!” lisas ta viitega Briti kaitseministrile Ben Wallace’ile.

Varem teatati, et Suurbritannia plaanib anda Ukrainale kolm Sea Kingi kopterit, neist üks saabus sihtkohta mullu novembris. Väljaõppe on saanud juba 10 kopterimeeskonda.

Transpordikopter Sea King on kasutusel rohkem kui 20 riigis, nende seas USA-s, Austraalias, Jaapanis, Norras ja mujal.

Suurbritannias kasutasid neid koptereid õhujõud ja merevägi, kuid need võeti teenistusest 2018. aastal.

21. jaanuar

15:07

Vene armee teatas ründeoperatsioonidest Zaporižžja obastis

Vene armee teatas laupäeval, et nende sõjaväelased alustasid pealetungi Ukraina annekteeritud Zaporižžja oblastis, kus sel nädalal on peaaegu külmutatud olnud rindel alanud taaskord ägedam lahingutegevus.

Oma igapäevases ülevaates teatas Moskva okupatsioonivägi, et oblastis viidi läbi “ründeoperatsioone” ning nende väitel on Vene üksused “saavutanud märksa soodsamad liinid ja positsioonid”.

14:53

Ukrainat kurvastab liitlaste otsustamatus tankide andmise küsimuses

Ukraina mõistis laupäeval hukka oma liitlaste “üleilmse otsustamatuse” küsimuses, kas anda Kiievile moodsaid lahingtanke Leopard võitluseks Venemaa vastu ning märkis, et “tänane otsustamatus tapab rohkem meie rahvast”.

“Iga viivitatud päev tähendab ukrainlaste surma. Mõelge kiiremini,” ütles presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris.

10:32

Ukraina relvajõud lõid tagasi Vene vägede rünnakud

Viimase ööpäeva jooksul lõid Ukraina relvajõud tagasi Vene okupatsioonivägede rünnakukatsed enam kui kümne asustatud punktis, vahendas Ukraina agentuur Unian laupäeval. 

Ukraina kindralstaabi teatel sooritati ööpäeva jooksul seitse raketirünnakut, sealhulgas Kramatorski ja Huljaipole linnadele; 15 lennurünnakut ning 68 rünnakut raketisüsteemidest, sealhulgas tsiviiltaristule Nikopolis.

Okupatsioonivägede rünnakud löödi tagasi Luhanski ja Donetski oblastites, sealhulgas Bahmutis.

20. jaanuar

11:03

Ukraina tänas USA-d 2,5 miljardi dollarise kaitseabi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas reedel USA-d uue suure relva- ja laskemoonapaketi eest, vahendab AFP-BNS.

“Tänan teid, USA president Joe Biden, et annate Ukrainale veel ühe jõulise kaitsetoetuspaketi väärtuses 2,5 miljardit dollarit,” kirjutas Zelenskõi Twitteris.

President tervitas Ukraina toetuseks lubatud soomustransportööre Stryker, jalaväe lahingumasinaid Bradley ja õhutõrjesüsteeme Avenger kui “tähtsat abi meie võitluses agressoriga”.

09:26

Washington Post: CIA juht käis eelmisel nädalal Kiievis

USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns käis eelmise nädala lõpus salaja Kiievis, teatas Washington Post neljapäeval viitega allikatele. Uudist vahendab BNS.

“Burns sõitis Kiievisse, kus ta kohtus Ukraina luurekolleegidega, aga ka president Volodõmõr Zelenskõiga ning kinnitas meie vankumatut toetust Ukrainale,” kinnitaks anonüümne USA ametnik ajalehele.

Väljaande järgi informeeris Burns Zelenskõid sellest, millised on Venemaa sõjalised plaanid lähematel nädalatel ja kuudel.

Samuti tunnistas Burns kohtumisel, et pärast USA esindajatekoja minekut vabariiklaste kontrolli alla võib olla Ukrainal USA-lt sõjalist abi saada raskem kui seni.

09:16

ISW: oht Venemaa pealetungiks Valgevene kaudu on tänavu septembris

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud ei välista Venemaa valmistumist uueks rünnakuks Ukrainale Valgevene kaudu, kuid see ei toimu lähematel nädalatel. Ukraina agentuuri Unian vahendab BNS.

ISW hinnangu järgi võib selline pealetung alata 2023. aasta lõpus. Praegu jätkavad Kremli ametnikud kõrgetasemelisi kohtumisi Valgevene juhtkonnaga, luues ilmselt selleks tingimusi, leiab Washingtonis baseeruv ISW.

Lähematel nädalatel ISW analüütikud sellist rünnakut tõenäoliseks ei pea.

“Puuduvad jälgitavad märgid selle kohta, et Vene vägedel Valgevenes oleks 2023. aasta talvel või kevadel Ukraina ründamiseks vajalikud juhtimis- ja kontrollistruktuurid, mille eest ukrainlased hoiatasid 2022. aasta lõpus,” ütleb ISW.

Samal ajal peab ISW Ukraina luureandmetele viidates võimalikuks, et selline rünnak võib aset leida näiteks tänavu septembris, kuna selleks ajaks planeerivad Venemaa ja Valgevene ühisõppusi (Zapad 2023 ja Liitlaskilp 2023). 

Samuti võib selleks ajaks ISW hinnangul toimuda mitu lainet reservistide sõjaväkke kutsumiseks, ning Venemaa sõjatööstuskompleks saab piisavalt aega, et rünnakut uute varudega ette valmistada.

09:11

Zelenskõi sõnul jätkuvad tankide osas läbirääkimised partneritega

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval rääkides tankide tarnimisest Ukrainale, et läbirääkimised liitlastega selles osas jätkuvad. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

“Nüüd on meie riigi, meie kõigi ja meie partnerite põhiülesanne tugevdada igapäevaselt Vene terroririigis tunnet, et see ei suuda Ukrainas midagi saavutada,” ütles president õhtuses videosõnumis. 

Zelenskõi tõi välja, et selle ülesande täitmine koosneb erinevatest elementidest, mille seas nii poliitilistest ja ka kaitsealastest, kuid üheks olulisemaks elemendiks on kaasaegsed lääne tankid, mille tarnimise üle peab Ukraina jätkuvalt läbirääkimisi partneritega.

“Ja ma tänan kõiki liitlasi, kes on juba vastavad otsused langetanud. Tänan Euroopa Ülemkogu presidenti Charles Micheli, kes viibis neljapäeval Kiievis ja kes väga selgelt kutsub Euroopat üles langetama tankide osas otsust. Nüüd ootame praktiliselt ühest Euroopa pealinnast otsust, mis aktiveerib ettevalmistatud koostööahelad tankide osas. Usun, et Saksamaa juhtkonna tugevus jääb muutumatuks,” sõnas Zelenskõi.

Peaaegu kohe pärast Zelenskõi sõnavõttu tegi USA teatavaks Ukrainale uue tohutu 2,5 miljardi dollari ehk umbes 2,3 miljardi euro suuruse relva- ja laskemoonaabipaketi andmisest.

Pakett ei sisalda Kiievi soovitud lahingutanke, kuid sisaldab Pentagoni avalduse kohaselt 59 jalaväe lahingumasinat Bradley, 90 soomustransportööri Stryker, Avengeri õhutõrjesüsteeme ja suurel hulgal mitmesugust laskemoona.

Zelenskõi tõi ühtlasi välja, et neljapäeval said teatavaks mitmete liitlaste jõulised otsused Ukraina kaitse tugevdamisel, mille seas eelkõige suurtükiväe tugevdamisel.

“Aitäh Eestile järjekordse ja suurima relvaabipaketi eest sellelt riigilt. Haubitsate ja laskemoona eest. Aitäh Rootsile uue sõjalise abipaketi eest. Soomusmasinad 50 CV-90, tankitõrjeraketid NLAW ja haubitsasüsteem Archer. Tänan Taanit otsuse eest, mis annab haubitsad Caesar meie sõduritele. Tänan Leedut uue sõjalise abipaketi, õhutõrjerelvade, laskemoona ja helikopterite eest,” loetles riigipea.

19. jaanuar

10:39

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on teel Kiievisse

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles neljapäeval, et on teel Kiievisse, kus plaanib arutada president Volodõmõr Zelenskõiga, milliseid “konkreetseid meetmeid” saab Euroopa ette võtta Ukraina toetamiseks, vahendab AFP-BNS.

“Olen teel Kiievisse,” ütles Michel oma Twitteri kontole postitatud videolõigus.

Michel ütles, et kohtub lisaks Zelenskõile veel ka peaminister Denõss Šmõhali ja parlamendiliikmetega.

Lisaks märkis ta, et “arutab president Zelenskõi ja tema meeskonnaga, millised on konkreetsed meetmed, mida me saame arendada, tagamaks, et nad oleksid tugevamad ja palju võimsamad”.

Zelenskõi on kutsunud lääneriike üles andma Kiievile moodsaid lahingtanke, samas kui mitu riiki on teatanud oma kavast suurendada sõjalist toetust Ukrainale juba jaanuaris.

Michel kiitis ukrainlaste südikust võitluses oma maa eest.

“Nad võitlevad oma tuleviku ja oma laste tuleviku eest,” sõnas ta. “Ent me teame, et nad võitlevad ka meie ühiste Euroopa väärtuste ja põhimõtete eest ning samuti lubaduse eest Euroopa Liidu rahu ja õitsengu heaks. Nad vajavad ja nad väärivad meie toetust.”

10:35

Pariis uurib võimalusi saata Ukrainale tanke Leclerc

Prantsusmaa valitsus kaalub võimalust saata Ukrainasse põhilahingutankid AMX-56 Leclerc, kirjutas neljapäeval Politico, viidates ühele nimetule Prantsuse ametnikule, vahendab Interfax-BNS.

“See on keeruline küsimus ja Pariis ei ole seda veel otsustanud. Aga me mõtleme sellele,” ütles allikas.

Ta märkis, et pühapäevale kavandatud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsuskabineti ühisistung võib olukorda selgitada.

Varem teatas Élysée palee, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron on lubanud varustada Kiievi “Prantsusmaal valmistatud tankidega”. Prantsuse meedia selgitas, et jutt on sõidukitest AMX-10 RC – raskesoomukitest, mis liigitatakse ka ratastankide alla.

Lääne meedia täpsustas, et kuigi Poola ja Soome avaldasid soovi saata Ukrainale Saksamaal toodetud tanke Leopard 2, peavad nad Saksamaa relvaekspordi piirangute tõttu saama selleks Berliinist loa.

Sel nädalal ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, et peab tankide võimaliku Ukrainasse saatmise üle liitlastega nõu, kõik teadaanded selles vallas tuleks partneritega kokku leppida.

Asekantsler Robert Habeck märkis omakorda, et Berliinil oleks tankide tarnimise otsust lihtsam langetada, kui USA saadaks oma tankid esimesena.

Politico teatas allikatele viidates, et järgmisesse Ukrainale antava sõjalise abi paketti, mille USA võimud kavatsevad reedel välja kuulutada, tankid M1 Abrams ei kuulu.

10:27

Zelenskõi: Ukraina võtab tagasi oma maa Krimmis

Lääneriike suurematele relvatarnetele üles kutsunud president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina püüab tagasi võita Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal, vahendab AFP-BNS.

“Meie eesmärk on vabastada kõik oma territooriumid,” ütles ta Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil, kus ta kõneles ukraina keeles veebiüleselt. “Krimm on meie maa, meie territoorium, meie meri ja meie mäed. Andke meile oma relvi ja me toome oma maa tagasi.”

18. jaanuar

11:03

Brovarõs hukkus kopteriõnnetuses Ukraina siseminister

Ukraina pealinna Kiievi lähedal Brovarõs kukkus kolmapäeval alla helikopter, hukkus 16 inimest, nende seas siseminister Denõss Monastõrski ja mitu kõrget ametnikku, teatas politsei, vahendavad AFP-AP-BNS.

“Praegu on teada 16 inimese hukkumine,” ütles Ukraina politseijuht Ihor Klõmenko. Ta ütles, et surma sai ka asesiseminister Jevheni Jenin. Ohvrite seas on kaks last.

Haiglasse toimetati 22 inimest, nende seas 10 last.

Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba ütles varem Telegrami kanalis, et kopter kukkus alla lasteaia ja elumaja lähedal ning on ohvreid.

Sündmuskohal tegutsevad meedikud, päästetöötajad ja politsei.

42-aastane Monastõrski määrati Ukraina siseministriks 2021. aastal.

Brovarõ asub Kiievist 20 kilomeetrit kirdes. Ukraina väed pidasid eelmisel aastal sõja alguses seal ägedaid lahinguid ründavate Vene üksustega, kuni need aprilli alguses taandusid.

09:53

VIDEO: Vangi langenud Wagneri palgasõdur tunnistas, miks ta soostus ukrainlasi tapma

Tema sõnul oli vabadus ja raha parim motivatsioon, vahendab ukrainlaste meediakanal Unian.

Taga-Karpaatia 128. eraldiseisva mägibrigaadi sõdurid võtsid vangi kurikuulsasse Wagner gruppi kuuluva palgasõduri. Ülekuulamise käigus tunnistas ta, et tuli ukrainlasi tapma vastutasuks oma vabaduse eest.

Okupandi ülekuulamisvideo avaldas Ukraina ajakirjanik Andrei Tsaplienko. Palgasõdur rääkis, et istus kuni viimase ajani mõrva eest Venemaa vanglas. Seal värvati ta Wagnerisse.

Ukraina sõdur küsis, mis on nende palgasõdurite motivatsioon, kes nõustuvad võitlema. Venelane ütles, et võitleb oma vabaduse eest. „Meile lubati täielikku vabadust poole aasta töö eest ja 200 000 rubla kuus,“ tunnistas ta.

09:38

Zelenskõi: rahuks Ukrainas on vaja vaba maailma ühist jõupingutust

Rahu taastamine Ukrainas ilma territooriume kaotamata on võimalik ainult kõigi vabade riikide ühiste jõupingutustega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teisipäeval Saksa üliõpilastega suheldes, vahendab Interfax-BNS

Pöördudes tudengite poole rääkis Ukraina riigipea Dnipro tragöödiast, kus Venemaa tabamuse tõttu elumajale hukkus vähemalt 45 inimest.

“Ukraina linnad ja külad kogevad selliseid lööke iga päev. Herson, Donbass, piiriäärsed kogukonnad, millel on õnnetus asuda Vene Föderatsiooni kõrval. Tahame selle igapäevase sõja lõpetada ja taastada rahu. Seda saab teha ainult sõja võitmisega. Muud võimalust ei ole. Terroriga koos ei saa eksisteerida,” kõneles ta.

Zelenskõi märkis, et Saksamaa on saamas üheks liidriks, kes aitab Ukrainal Venemaa agressioonile vastu seista ning Ukraina hindab seda, kuidas Saksamaa aitab kaitsta nende taevast ja tagab inimeste jaoks sotsiaalse stabiilsuse.

“Hindame ka seda, et Saksa poliitika vabaneb Venemaa vaatekohast Ukraina ja teiste Venemaa naaberriikide suhtes. Kuid see Euroopa ajaloo lehekülg, millel põhineb Venemaa usk Euroopa nõrkusesse, pole veel läbi. Moskvas valitseb ikka veel tunne, et ähvarduste või altkäemaksuga on võimalik EL-i riike kallutada nende otsuste suunas, mida Venemaa ootab.”

Ukraina president lisas, et Venemaa usk Euroopa nõrkusesse lõpeb alles siis, kui Ukraina saab vabastada oma linnad ja külad Saksa Leopardide, Marderit ja Gepardite abil. 

“Ukraina reaalsus on praegu see, et me suudame selle sõja võita. Me saame taastada rahu kogu oma territooriumil, ilma et jätaksime Kremlile mingeid maatükke nende järgmiste katsete jaoks inimeste ja ajalooga,” ütles Zelenskõi, rõhutades, et selle ärahoidmiseks peavad Ukraina, Saksamaa ja kogu vaba maailm koos tegutsema.

09:24

ISW: Putin võib kolmapäeval kuulutada välja mobilisatsiooni

Venemaa diktaator võib kolmapäeval välja kuulutada uue mobilisatsioonilaine ja ka sõja Ukrainale, leiab Washingtonis baseeruv Sõjauuringute Instituut (ISW), vahendab BNS.

Putin võib lähipäevil välja kuulutada mobilisatsiooni teise laine oma armee laiendamiseks, võib-olla toimub see juba 18. jaanuaril, tsiteerib Ukraina agentuur Unian ISW-d.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas 17. jaanuaril, et Putin peab 18. jaanuaril Peterburis kõne, millega tähistatakse Putini kodulinnas Leningradi blokaadi purustamise 80. aastapäeva.

“Putin armastab kasutada vene rahva poole pöördumiseks sümboolseid kuupäevi ja mõned Venemaa sõjameelsed blogijad on märkinud, et ta kasutab seda võimalust Ukrainale kas mobilisatsiooni või sõja väljakuulutamiseks;”

17. jaanuar

13:41

Ukrainas on Dniprole antud raketilöögi järel kadunud veel 25 inimest

Ukraina teatas teisipäeval, et Dnipros kortermaja tabanud ja vähemalt 44 inimest tapnud Vene raketilöögi järel on endiselt kadunud 25 inimest, vahendab AFP-BNS.

Laupäevane rünnak oli üks ohvriterohkemaid alates Vene invasiooni algusest pea aasta tagasi. Kreml on Vene vägede süüd eitanud.

“Praegu otsitakse umbes 25 inimest,” teatas päästeteenistus.

“Neljandalt korruselt leiti rusude alt lapse surnukeha,” ütles presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.

Päästeteenistuse teatel on alates päästetööde algusest laupäeval koristatud üle 9000 tonni rususid.

Dnipro linnapea Boriss Filatovi sõnul on kõrghoone rusudest leitud 44 laipa. “Juba 44 surnut,” kirjutas Filatov teisipäeval kell 10.54 Facebookis.

Varem teatati, et 14. jaanuaril Dnipros korterelamut tabanud raketi tagajärjel sai surma 40 inimest, sealhulgas kolm last. Vigastada sai 79 inimest, teiste seas 16 last. Haiglasse viidi 28 kannatanut, neist 10 raskes seisundis. 

Majas hävis täielikult 72 korterit, kannatada sai 236, samuti hävis 25 autot.

Ukraina julgeolekuteenistus tegi kindlaks Dnipro elumajale suunatud raketirünnakus osalenud Vene sissetungijate isikud.

09:20

USA asevälisminister kinnitas Zelenskõile Kiievis vankumatut toetust

USA asevälisminister Wendy Sherman sõitis esmaspäeval Kiievisse, kus kohtus president Volodõmõr Zelenskõiga ja kinnitas riigipeale Washingtoni “vankumatut pühendumust” Ukrainale, teatas Ühendriikide välisministeerium, vahendab AFP-BNS.

Ministeeriumi teadaande kohaselt juhti Sherman delegatsiooni Ukraina pealinna, et arutada abi Ukraina julgeolekupositsiooni tugevdamiseks ja riigi majanduse parandamiseks ning viise, kuidas arendada püsivat kahepoolset kaubanduspartnerlust Ühendriikidega.

USA delegatsiooni kohtus president Zelenskõiga, presidendikantselei liikmetega, kaitseminister Oleksi Reznikoviga ja teiste Ukraina kõrgete ametnikega.

“Visiidi eesmärk on taaskinnitada USA tugevat ja vankumatut pühendumust Ukrainale ja kaitset Venemaa provotseerimata agressiooni vastu,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price avalduses. 

“Delegatsioon kuulas ka noori ukrainlasi, kes on kohandanud äritegevuse kaaskodanike toetamiseks kes ootavad Ukraina ülesehitustööd ja taastamist,” lisas Price.

Eelmisel kuul külastas Zelenskõi president Joe Bidenit Valges Majas, kus ta taotles umbes 45 miljardi dollari suurust sõjalist ja majanduslikku hädaabi Ukrainale.

09:07

Zelenskõi sõnul võetakse Dnipro sõjakuriteo toimepanijad vastutusele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas esmaspäeval, et kõik Dnipro sõjakuriteos süüüdiolevad isikud tuvastatakse ja antakse kohtu ette, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Riigipea märkis ühtlasi, et Vene raketi poolt purustatud maja rusud Dnipros on endiselt koristamisel.

Zelenskõi tänas kõiki, kes selles päästeoperatsioonis osalesid.

President märkis, et esmaspäevaõhtuse seisuga oli rusude alt päästetud 39 inimest, kelle seas kuus last. Viimastel andmetel sai rünnakus surma 40 inimest, kelle seas kolm last.

“Ukraina julgeolekuteenistus on juba asunud koguma teavet nende Vene sõjaväelaste kohta, kes selle õhulöögi ette valmistasid ja läbi viisid. Pole kahtlust, et kõik, kes on selles sõjakuriteos süüdi, tuvastatakse ja võetakse vastutusele,” rõhutas president.

Zelenskõi lisas, et kõnealune rünnak, nagu ka teised sarnased metsistunud rünnakud tsiviilisikute vastu, kuuluvad eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla.

“Ja me kasutame kõiki olemasolevaid võimalusi – nii riiklikke ja ka rahvusvahelisi -, et kõik Vene mõrtsukad, kes annavad ja täidavad korraldusi raketiterroriks meie rahva vastu, saaksid seadusliku ja teenitud karistuse. Ja et nad kannaksid oma karistust,” toonitas Zelenskõi.

Riigipea kordas, et see on Ukraina ja tema partnerite jaoks fundamentaalne ülesanne.

16. jaanuar

14:52

Dombrovskis: Ukraina saab sel nädalal EL-ilt esimesed kolm miljardit

Ukraina saab sel nädalal Euroopa Liidult 2023. aasta 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku rahaabi paketi esimese osamakse, mille maht on 3 miljardit eurot, ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, vahendab Interfax-BNS.

“Mul on au allkirjastada EL-i vastastikuse mõistmise memorandum Ukraina rahastamiseks laenudena 2023. aastal kuni 18 miljardi euro ulatuses. Esimene 3 miljardi suurune osamakse järgneb hiljem sel nädalal. See võimaldab Ukrainal katta kõige pakilisemad vajadused, omades  aasta jooksul stabiilset rahavoogu,” säutsus ta Twitteris.

EL-i Ukraina delegatsiooni juht Matti Maasikas märkis omakorda, et selle nädala makse on 2023. aasta esimene rahvusvaheline rahaline toetus Ukrainale.

“Selle aasta 18 miljardi dollari suurune toetusleping pakub Ukraina riigieelarvele väga vajalikku ennustatavust ja abi,” kirjutas suursaadik.

14:35

Dnipro elumajarünnaku ohvrite arv tõusis 40-ni

Venemaa laupäevases raketirünnakus Dnipro elumajale surma saanute arv tõusis 40 inimeseni, nende hulgas on kolm last, ütles esmaspäeval Dnipropetrovski oblasti territoriaalkaitse juht Hennadi Korban viidates päästeteenistusele, vahendab Interfax-BNS.

“Kiirabi peavalitsusest: 16.01.2023 kella 12:20  seisuga oli hukkunud 40 inimest, neist 37 on rusudest välja kaevatud (sh kolm last) ja leiti kolm inimkeha osa (antud tuvastamiseks üle kohtumeditsiiniteenistusele),” kirjutas Korban Telegramis.

Ta märkis, et vigastada on saanud 75 inimest, nende hulgas 14 last. Hetkel otsitakse veel 30 inimest.

14:29

Kreml lubas Ukrainale saadetavad Briti tankid lahingutes maha põletada

Tankid, mida Suurbritannia on lubanud Ukrainale saata, “põlevad lahinguväljal”, teatas Kreml esmaspäeval, vahendab AFP-BNS.

“Sõjaline erioperatsioon jätkub. Need tankid põlevad,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele, kasutades Moskva väljendit sõja kohta Ukrainas.

Peskov lisas, et mõnede lääneriikide nagu Ühendkuningriik ja Poola plaanid saata Ukrainale tanke, “ei muuda olukorda kohapeal, vaid ainult pikendab seda lugu”.

Briti peaminister Rishi Sunak lubas eelmisel kuul, et ÜK saadab Kiievile tankid Challenger 2.

Varem sel kuul lubas ka Prantsusmaa saata Ukrainale tanke AMX-10 RC.

Varssavi  plaanib saata naaberriigile Leopard tanke.

15. jaanuar

Zelenskõi: Dnipro kortermajas hukkunute arv kerkis 25 inimeseni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeva pärastlõunal, et Vene okupantide laupäevases raketirünnakus Dnipro kortermajale hukkus vähemalt 25 ja on teadmata kadunud 43 inimest, vahendas portaal Unian.

“Hetkel on päästetud 39 inimest, nende seas kuus last. Hukkus 25 inimest, nende seas üks laps. Vigastatuid on 73 inimest, nende seas 13 last. Teadmata kadunud on 43 inimest,” seisis presidendi Telegram-kontol.

Esialgsetel andmetel hävis 72 ja sai kannatada üle 230 korteri.

Teate kohaselt on sündmuskohal püstitatud neli päästeteenistuse telki ja kaks vabatahtlike telki. Ohvreid nõustavad kohapeal psühholoogid.

“Otsingu- ja päästeoperatsioonid ning ohtlike konstruktsioonielementide demonteerimine jätkuvad ööpäevaringselt. Jätkame võitlust iga elu eest. Minu kaastunne kõigile hukkunute perekondadele ja sõpradele,” kirjutas Zelenskõi.

18:30

Stoltenberg: Ukraina saab lähiajal rohkem raskerelvi

Ukraina saab lähiajal rohkem raskerelvi lääneriikidelt, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pühapäeval antud usutluses Saksa meediale.

Kiiev on pikka aega palunud liitlastelt raskerelvastust, sealhulgas tanke, ent lääneriigid on olnud tõrksad, viidates kartusele saada kistud sõtta Venemaa provotseerimise eest. 

“Hiljutised lubadused raskele sõjapidamistehnikale on olulised, ja ma eeldan rohkem (lubadusi – BNS) lähimas tulevikus,” ütles Stoltenberg päevalehele Handelsblatt Saksamaa Ramsteini õhuväebaasis.

Stoltenberg võtab algaval nädalal osa kohtumisest Ukraina kaitse kontaktgrupiga, mis koordineerib relvatarneid Kiievile.

“Oleme sõja otsustavas faasis,” ütles Stoltenberg. “Seetõttu on oluline, et me varustame Ukrainat relvadega, mida sel läheb vaja võitmiseks.”

Alates sissetungist on ukrainlased kogunud hoogu ja lääneriigid on laiendanud Kiievile antava relvaabi sortimenti.

Jaanuari alguses lubasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendriigid vastavalt AMX-10 RC kergetanke, 40 Marderi jalaväe lahingmasinat ja 50 Bradley lahingmasinat.

Kuid surve liitlastele on jätkuvalt kõrge anda senisest veelgi enam raskerelvastust ning anda nõusolek lahingtankide tarneks.

Briti peaminister Rishi Sunak lubas laupäeval Ukrainale 14 Challenger 2 tanki, olles seeläbi esimene lääneriik, mis Kiievile soovitud rasketanke pakub.

Stoltenbergi sõnul tegi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin vea Ukrainale kallale tungimisega.

“Ta ülehindas omaenda relvajõudude tugevust. Me näeme nende eksisamme, nende moraalitust, juhtimisprobleeme, nigelat tehnikat,” ütles ta.

Ent venelased on tema sõnul näidanud, et on valmis kandma raskeid kaotusi oma eesmärkide poole püüeldes.

17:09

Zelenskõi: Dnipro kortermajas hukkunute arv kerkis 25 inimeseni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeva pärastlõunal, et Vene okupantide laupäevases raketirünnakus Dnipro kortermajale hukkus vähemalt 25 ja on teadmata kadunud 43 inimest, vahendas portaal Unian.

“Hetkel on päästetud 39 inimest, nende seas kuus last. Hukkus 25 inimest, nende seas üks laps. Vigastatuid on 73 inimest, nende seas 13 last. Teadmata kadunud on 43 inimest,” seisis presidendi Telegram-kontol.

Esialgsetel andmetel hävis 72 ja sai kannatada üle 230 korteri.

Teate kohaselt on sündmuskohal püstitatud neli päästeteenistuse telki ja kaks vabatahtlike telki. Ohvreid nõustavad kohapeal psühholoogid.

“Otsingu- ja päästeoperatsioonid ning ohtlike konstruktsioonielementide demonteerimine jätkuvad ööpäevaringselt. Jätkame võitlust iga elu eest. Minu kaastunne kõigile hukkunute perekondadele ja sõpradele,” kirjutas Zelenskõi.

Ukraina armee teatel tabas elamut Vene rakett H-22 ja relvajõududel puudus võimekus selle allatulistamiseks.

04:15

Venemaa tühistas laupäeval vangide vahetuse Ukrainaga

Venemaa tühistas laupäeval selleks päevaks kavandatud vangide vahetuse Ukrainaga, vahendas portaal Unian sõjavangide kohtlemise koordinatsioonikeskuse teadet.

Samal päeval andis Venemaa Ukraina pihta massiivse raketilöögi, mille tagajärjel hukkus Dnipro linnas vähemalt 14 inimest.

“Laupäeval, 14. jaanuaril oli plaanis järjekordne vangide vahetus Vene poolega. Viimasel hetkel jäi see aga venelaste algatusel ära. Sellise otsuse tagamaid pole raske arvata,” seisab keskuse teates.

Märgitakse, et vaenlane jätkab jõupingutusi Ukraina ühiskonna õõnestamiseks seestpoolt. Selleks kasutavad okupandid perekondade leina, mille nad on ise tekitanud.

“Jätkub jõhker ja verine sõda, mida alustas Putini Venemaa. Ükskõik kuidas vaenlane ka ei näitaks, et kaotused teda ei kahjusta, on need talle ülimalt valusad,” tõdes keskus. 

Viimane edukas vangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel leidis aset 8. jaanuaril, kui Ukrainal õnnestus koju tuua 50 sõdurit. 31. detsembril 2022 saadi Vene vangistusest tagasi 140 inimest.

14. jaanuar

18:57

Ukraina idaosas hukkus rünnakus elumajale viis inimest

Ukraina idaosas Dnipro linnas hukkus laupäeval rünnakus elumajale vähemalt viis ja sai viga 27 inimest, ütlesid ametnikud, samas kui president Volodõmõr Zelenskõi sarjas Vene terrorit.

“On juba viis surnut,” ütles Dnipropetrovski kuberner Valentõn Riznõtšenko sõnumirakenduses Telegram, kus jagas pilti rusudes kortermajast.

Ta lisas, et 27 inimest said haavata, nende seas kuus last.

Löök tabas üheksakorruselise maja sissepääsu ja purustas mitu korrust.

“Mäletagem igavesti elusid, mille on võtnud Vene terror! Maailm peab selle kurjuse peatama,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

“Rusude puhastamine Dnipros jätkub, võitleme iga inimese, iga elu eest,” lisas ta.

Ukrainlased tähistasid laupäeval vana-uusaastat.

“Pühade laupäev ja Vene terror jätkub. Kui Ukraina lapsed naudivad eile saadud maiustusi, ründab Venemaa elumajasid,” ütles Ukraina esileedi Olena Zelenska.

“Moskva tõestab, et tema küünilisusel ei ole piire,” lisas presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. “Venemaa tuleb ÜRO Julgeolekunõukogust kohe välja visata.”

15:05

Zelenskõi: Briti otsus tanke saata annab liitlastele õige signaali

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas laupäeval Suurbritannia otsust saata tema riigile tanke, öeldes, et see annab õige signaali ka teistele liitlastele.

“Tänasin vestluses peaminister Rishi Sunakiga teda otsuste eest, mis ei tugevda meid ainult lahinguväljal, vaid annavad ka õige signaali teistele partneritele,” ütles Zelenskõi Twitteris.

10:56

Venemaa korraldas Kiievile raketirünnaku

Venemaa korraldas laupäeva hommikul taas Kiievile raketirünnaku, teatasid Ukraina ametiisikud. 

Kiievi sõjaväeline administratsioon kutsus Kiievi elanikke õhuhäire järel varjuma ja teatas, et Vene raketirünnak on suunatud linna energiataristu vastu. 

“Käimas on raketirünnak Kiievi elutähtsate taristuobjektide vastu,” kirjutas presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko Telegramis. 

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles uudisteagentuuri Unian teatel, et plahvatused toimusid Kiievi Dniprovskii rajoonis ja kutsus elanikke jääma varjenditesse. Klõtško lisas, et Kiievi Holosiivski rajoonis kukkusid alla raketitükid, inimesed kannatada ei saanud. 

Linnavalitsuse teatel sai üks taristuobjekt tabamuse. 

Kiievi oblastis sai rünnakus tabamuse elumaja Kopõlivi külas, ümberkaudsetel hoonetel purunesid aknad. 

Laupäeva hommikul tabas kaks Vene raketti Ukraina suuruselt teist linna Harkivit, Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov ütles, et tabamuse sai tööstuspiirkond.

13. jaanuar

10:27

Suurbritannia kaitseministeerium näitas Ukrainale antud soomukite tööd

Briti kaitseministeerium avaldas video soomukite Stormer tööst, millele on paigaldatud õhutõrjeraketid Starstreak, edastas neljapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS. 

Varem anti soomukid ühe sõjalise abipaketi raames Ukrainale üle.

“Tutvuge Stormeriga, mis on relvastatud Starstreaki rakettidega, mis on osa 200 soomusmasinast, mille Ühendkuningriik on Ukrainale tarninud. Meie pühendumus Ukrainale jääb vankumatuks ja me saavutame või ületame eelmise aasta sõjalise toetuse 2023. aastal,” seisis Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi kontol suhtlusvõrgustikus Twitter.

Esimesed Suurbritannia õhutõrjesüsteemid Stormer HVM jõudsid juba juulis Ukrainasse.

10:15

USA teatel pole informatsiooni venelaste edu kohta Soledaris

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et kolmapäevaõhtuse seisuga ei ole Pentagonil mingeid tõendeid venelaste poolt  levitatavate väidete kohta Donetski oblastis asuva Soledari väidetava vallutamise kohta sissetungijate poolt, edastasid ukrainlaste uudistekanalid Unian ja Ukrinform, vahendab BNS.

Austin tegi vastavasisulise avalduse USA ja Jaapani julgeolekuküsimuste nõuandekomitee koosolekule järgnenud pressikonverentsil Washingtonis.

“Esmalt lubage mul alustada Soledari küsimusest ja sellest, kas venelased said selle kätte. Meil sellist informatsiooni pole,” rõhutas USA kaitseminister.

Pentagoni juhi sõnul käivad Soledaris väga rasked lahingud ning kontroll alade üle käib ägedas võitluses pidevalt ühe käest teise kätte.

“Oleme keskendunud sellele, et teha omaltpoolt kõik võimalik ja tagada, et ukrainlastel oleks oma suveräänse territooriumi edukaks kaitsmiseks vajalikud võimekused,” ütles kaitseminister.

Austin lisas, et suhtleb regulaarselt oma Ukraina kolleegiga.

Kaitseminister meenutas ta, et järgmisel nädalal toimub Saksamaal Ramsteini formaadis Ukraina kaitse kontaktrühma koosolek, millest võtab osa umbes 50 riiki. Kõigepealt räägitakse sellest, mida Ukraina praegu kõige enam vajab ja mida vajab, et saavutada edu tulevikus.

“Me toetame Ukrainat nii kaua, kuni seda vajatakse. Ja kõigest, mida ma näen meie liitlaste ja partnerite puhul kinnitab, et nemad tunnevad samamoodi. Seetõttu oleme oma jõupingutustes ühtsed,” toonitas Pentagoni juht.

Lahingud Ukraina Soledari linna ümbruses jätkuvad, hoolimata Vene erasõjafirma Wagner väidetest, et see on nende kätte langenud, kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. 

“Terroririik ja selle propagandistid üritavad teeselda,” et on saavutanud teatud edu Soledaris, ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises.

“Lahingud aga jätkuvad,” kinnitas president. 

“Donetski rinne peab ning me teeme kõik, et tugevdada Ukraina kaitset ilma katkestusteta, isegi üheks päevaks,” sõnas Zelenskõi. 

“Vene agressioon ammendub alles siis, kui Venemaa ambitsioonidel sõjarindel, poliitikas, majanduses ja juriidilises plaanis pole muud alternatiivi kui kaotada,” lisas riigipea.

Lahingud Soledari ja Bahmuti pärast Ida-Ukrainas on sõja veriseimad, kinnitas varem päeval Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

“Sündmused, mis praegu toimuvad Bahmuti ja Soledari ümbruses, on selle sõja veriseimad,” ütles Podoljak intervjuus. 

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar lükkas samuti Wagneri valed ümber.

“Soledaris jätkuvad ägedad lahingud,” sõnas Maljar suhtlusteenuses Telegram.

“Pärast kaotuste kandmist on Venemaa taas oma üksused välja vahetanud, suurendanud wagnerlaste arvu ja üritab tungida läbi meie sõdurite kaitse ning linna täielikult hõivata, kuid see pole õnnestunud,” rääkis minister.

12. jaanuar

10:02

Zelenskõi: Ukraina jaoks ei piisa NATO retoorikast “avatud uste” kohta

President Volodõmõr Zelenskõi ootab sel suvel Vilniuses toimuval alliansi tippkohtumisel konkreetseid otsuseid seoses Ukraina väljavaadetega saada NATO liikmeks. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

“Mis puudutab Vilniust. Tänapäeval ei piisa ainult Ukraina toetamisest retoorika näol avatud uste kohta. Sellest ei piisa meie riigi motiveerimiseks ja täpsemalt meie sõdurite motiveerimiseks,” ütles Zelenskõi Lvivis ühisel pressikonverentsil Poola ja Leedu riigipeadega.

Zelenskõi tõi välja, et Euroopa Liidu (EL) kandidaadistaatuse saamine on hea näide konkreetsest Ukrainat motiveerivast otsusest.

“Me vajame konkreetseid samme edasi. Otsus tehakse Vilniuses. Ootame sel teemal väga jõulisi samme. Ootame midagi enamat, kui avatud uks. Sellised asjad näiteks on motiveerivad nagu Euroopa Liidu kandidaadistaatus. Et kõik see on tõsi, et meid ei toideta lubadustega, vaid meid nähakse võrdsena võrdsete seas. Euroopa Liiduga liitumise dialoogi avamine sel aastal motiveerib meid võitlema. Just nagu motiveeriksid edasiminekud Vilniuse tippkohtumisel,” seletas president.

Poola president Andrzej Duda, Leedu president Nausėda ja Ukraina president Zelenskõi arutasid kolmapäeval Lvivis Poola ja Leedu koostööd Ukrainaga.

Duda kinnitas muu hulgas, et Poola on valmis saatma tankid Leopard Ukrainasse vastavalt Kiievi palvele.

“Nagu te teate, eksisteerib rida formaalseid tingimusi, mis tuleb esmalt täita, ent üle kõige tahame me, et tegu oleks rahvusvahelise koalitsiooniga,” ütles Duda, lisades, et ta loodab teiste riikide panusele.

Samal pressikonverentsil ütles Leedu president Gitanas Nausėda, et tema riik annab Ukrainale õhutõrjesüsteeme ja laskemoona.

Leedu kaitseministeeriumi eelarves on selleks eraldatud juba 40 miljonit eurot. Leedu panustab ka Ukraina sõdurite väljaõppesse ning Ukraina sõjatehnika taastamisse ja remonti.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles teisipäeval, et Saksamaa keeldumine saata oma riigi lahingtanke läheb igapäevaselt maksma inimelusid.

“Mida kauem läheb aega otsustamiseks, seda rohkem inimesi sureb,” ütles ta oma Saksa kolleegi Annalena Baerbocki visiidi ajal Harkivis.

11. jaanuar

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas teisipäeval, et võttis Vene presidendi Vladimir Putini liitlaselt Viktor Medvedtšukilt Ukraina kodakondsuse.

Lisaks Ukraina endisele raadasaadikule, keda peeti kunagi Putini tähtsaimaks liitlaseks Kiievis ja kes anti mullu septembris vangivahetuse käigus Venemaale üle, jäi kodakondsusest ilma veel kolm isikut, ütles Zelenskõi igaõhtuses videopöördumises.

Ukraina julgeoleku- ja migratsiooniteenistuste koostatud materjalide põhjal ning kooskõlas põhiseadusega “otsustasin ma tühistada nelja isiku kodakondsuse”, ütles president.

Zelenskõi sõnul oli selline samm kohane isikute suhtes, kes “otsustasid teenida mitte ukraina rahvast, vaid tapjaid, kes tulid Ukrainasse”.

Ta hoiatas, et need ei jää “viimasteks sellisteks otsusteks”.

Medvedtšuk oli üks rohkem kui 50 vangist, kes anti Venemaale septembris üle vastutasuks 215 vangistatud Ukraina sõjaväelase vabastamisele.

Tegemist oli suurima vangivahetusega Venemaa ja Ukraina vahel alates sõja algusest veebruaris.

Ukraina magnaat Medvedtšuk võeti kinni aprillis, kui ta pages koduarestist. Teda süüdistati riigireetmises ja katses varastada loodusvarasid okupeeritud Krimmis, samuti Ukraina sõjaliste saladuste edastamises Moskvale.

Ülejäänud kolme seas oli Andri Derkatš – väidetav Vene agent ja endine rikas raadasaadik.

Juunis süüdistasid Ukraina võimud Derkatši Venemaa invasiooni toetamises ning andsid välja vahistamismääruse.

USA justiitsministeerium on öelnud, et Derkatš osales ka jõupingutustes mustata president Joe Bidenit seoses tema poja Hunteri Ukraina-sidemetega.

Kodakondsusest jäi ilma ka Tarass Kozak, keda USA süüdistab osalemises Venemaa luureteenistuse FSB tegevuses Ukraina valitsuse ja majanduse õõnestamises.

Neljas isik oli Renat Kuzmin, Ukraina poliitik, keda kahtlustati sidemetes Venemaaga.

10. jaanuar

NATO ja Euroopa Liit lubasid teisipäeval tugevdada oma toetust Ukrainale võitluses Venemaa sissetungi vastu ning hoogustada koostööd Euroopa ja USA juhitud alliansi vahel.

“Me peame jätkama partnerluse tugevdamist NATO ja Euroopa Liidu vahel. Ja me peame veelgi tugevdama oma toetust Ukrainale,” ütles alliansi juht Jens Stoltenberg pärast ühisdeklraratsiooni allkirjastamist EL-i tippametnikega.

NATO ja EL-i riigid, millel on ühised 21 liiget, on suunanud Kiievisse miljardeid dollareid relvi, mis on aidanud Moskva vägesid tagasi tõrjuda.

USA, Saksamaa ja Prantsusmaa on teatanud, et tarnivad nüüd Ukrainale ka soomustatud lahingumasinaid, kuid Kiiev on palunud saata ka kaasaegseid rasketanke.

“Ma arvan, et Ukraina peaks saama oma kodumaa kaitsmiseks kogu sõjatehnika, mida nad vajavad ja oskavad käsitseda,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

“See tähendab loomulikult täiustatud õhutõrjesüsteeme, aga ka muud tüüpi kaasaegset  sõjatehnikat, kui see on vajalik Ukraina kaitsmiseks.”

Stoltenberg ütles, et Kiievi lääneriikidest toetajad kohtuvad järgmisel nädalal Ukraina kaitseministriga, “et arutada täpselt, millist tüüpi relvi on vaja ja kuidas saavad liitlased neid relvi pakkuda”.

“See ei tähenda üksnes täiendavaid süsteeme, platvorme ja relvi, vaid ka selle tagamist, et need platvormid, meie juba pakutud relvad töötaksid nii, nagu vaja,” ütles ta.

Moskva rünnak Ukrainale on muutnud Euroopa julgeolekukorda ning sundinud EL-i ja NATO-t tegema maailmajao kaitsmiseks tihedamat koostööd.

Kaks organisatsiooni leppisid kokku, et allianss, mida toetab USA sõjaline jõud, jääb Euroopa julgeoleku alustalaks, hoolimata EL-i katsetest tugevdada oma rolli Euroopa kaitses.

“Meie deklaratsioon teeb selgeks, et NATO jääb kollektiivkaitse vundamendiks ja on jätkuvalt oluline Euro-Atlandi julgeoleku jaoks,” ütles Stoltenberg.

“Samuti tunnistab see võimekama Euroopa kaitse väärtust, mis aitab positiivselt kaasa meie julgeolekule, täiendab NATO-t ja on sellega koostoimevõimeline.”

09.16

President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Ukraina väed peavad vastu “uutele ja veelgi karmimatele rünnakutele”, mida okupandid korraldavad Soledarile ja Bahmutile.

“Ma tänan kõiki meie sõdureid, kes kaitsevad meie Bahmuti ja Soledari võitlejaid, kes peavad vastu sissetungijate uutele ja veelgi karmimatele rünnakutele,” sõnas president.

“Kõik on täielikult hävitatud ja kogu Soledari ümbrus on kaetud sissetungijate laipade ja mürsuaukudega,” ütles Ukraina liider.

Varem esmaspäeval teatasid Ukraina relvajõud, et tõrjusid Soledari vallutamise katse, kuid ägedad lahingud jätkuvad.

“Pärast vaenlase ebaõnnestunud katset Soledar vallutada koondasid venelased täiendavaid ründeüksusi, muutsid taktikat ja alustasid uuesti rünnakuid,” ütles asekaitseminister Ganna Maljar.

8.08

Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Pavel Kirilenko ütles esmaspäeval, et Soledari infrastruktuurist pole peaaegu enam midagi järel, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Vene okupandid on koondanud tohutud jõupingutused Soledari ründamisele Donetski oblastis, kuid linn hoiab end tänu Ukraina kaitsjatele. Soledari infrastruktuurist ei ole jäänud aga peaaegu midagi alles,” tõdes Kirilenko.

Kirilenko sõnul algasid päeva teisel poolel Bahmuti suunal veelgi ägedamad lahingud.

“Soledar on siiski praegu kõige kuumem koht. Nagu teate, koondas vaenlane oma jõupingutused väga oluliselt Soledari linnale. Okupantide ründerühmade arv on alates reedest alates väga märgatavalt kasvanud. Palgasõdurid üritavad linna pääseda. Kuid kõige äge võitlus jätkub ja sissetungijad tõrjutakse tagasi. See toimub tänu meie kaitsjatele,” rääkis sõjaväeametnik.

9. jaanuar

Venemaa avas ööpäeva jooksul Bahmuti suunas tule 281 korral, toimus 43 kokkupõrget, olukord on endiselt Ukraina väe kontrolli all, ütles Ukraina idaväerühma kõneisik Serhi Tšerevatõi.

“Ööpäeva jooksul tulistati kogu Bahmuti rindesuunal positsioone ja taristut 281 korda, toimus 43 kokkupõrget,  hukkus 107 meest ja 123 sai haavata,” ütles ta esmaspäeval teleeetris.

Kõneisik nimetas seda lõiku rinde kõige kuumemaks, kus vaenlane ründab kõige ägedamalt ja kuhu on koondanud kõige lahingukõlblikumad üksused, sealhulgas kuritegeliku rühmituse Wagner.

“Seal on tõesti raske, aga kõik on Ukraina relvajõudude kontrolli all,” lisas ta.

Donetski separatistid väitsid esmaspäeval, et nad hõivasid Bahmutske küla Bahmuti lähedal, kuid seda väidet ei ole sõltumatud allikad kinnitanud.

Tšerevatõi märkis ka, et Soledar on sama hästi kui hävitatud, kuid seal on endiselt elanikke.

“Luhanski oblastis vaenlane rühmitub ümber, üksused vahetuvas, eelkõige nn osalise mobilisatsiooni käigus mobiliseeritutega. Vaenlane üritab mõnikord meie positsioone vasturünnata, selle ööpäeva jooksul eriti  Stelmahhivka ja Tšervonopopivka asula piirkonnas, kuid sai vastutuld ja löödi kaotustega tagasi,” teatasid relvajõud.

Kõneisiku sõnul on vaenutegevus Luhanski suunal veidi vähem äge kui Donetski oblastis, kuid ka seal käivad pidevad  lahingud.

“Kui  ei toimu otsest kokkupõrget vaenlasega, ründab teda järjekindlalt meie raketi- ja suurtükivägi,” lisas ta.

Vene erasõjafirma Wagner asutaja Jevgeni Prigožin väitis sotsiaalmeedias, et Soledari ründavad ainult tema võitlejad.

8.15

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis pühapäeval oma igaõhtuses videopöördumises hetkeolukorrast rindel rääkides, et rasked lahingud jätkuvad Luhanski ja Donetski oblastis, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Olukord eesliinil ei ole aasta esimesel nädalal oluliselt muutunud. Luhanski ja Donetski oblastis jätkuvad rasked lahingud – kõik kuumad kohad nendes piirkondades on hästi teada. Bahmut peab vastu igasugusele survele,” rääkis riigipea.

“Kuigi enamiku linnast on okupantide rünnakud hävitanud, siis meie sõdurid tõrjuvad vapralt venelaste pidevaid rünnakukatseid. Soledar hoiab samuti rinnet. Kuigi hävingut on veelgi rohkem ja see on väga raske. Sellist maatükki nende kahe linna lähedal pole, kus okupandid ei annaks oma elusid Vene režiimi liidrite pööraste ideede eest,” jätkas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on see üks verisemaid kohti rindel.

Zelenskõi sõnul tegi Ukraina relvajõudude maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Sõrski ringkäigu Bakhmuti ja Soledari eeslinnades positsioonidel olevate vägede positsioonidel ja autasustas sõdureid vastupidavuse ja vapruse eest autasudega.

“Kohapeal korraldas kindral ühtlasi meie kaitse tugevdamiseks vajalikud sammud. Eelkõige lisaüksuste toomine. Ja tulejõu suurendamine okupantide pihta. Peame mõistma, et kõik meie positsioonid ja kõik meie tegevused kaitses on omavahel seotud ning tegevuse stabiilsus ja efektiivsus igas rindepunktis sõltub tegevuse stabiilsusest ja efektiivsusest rindel tervikuna,” seletas president.

6. jaanuar

Ukrainas peaks kella 11-st hommikul olema jõustunud ajutine relvarahu, mille Vene president Vladimir Putin õigeusu jõulude puhul ühepoolselt välja kuulutas.

Relvarahu, mida Ukraina peab tühjaks žestiks, millega Vene pool loodab võita aega vägede ümbergrupeerimiseks, peaks olema jõus pühapäeval kella 23.00-ni.

Putin kuulutas neljapäeval Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilli palvel Ukrainas pühade puhul välja ajutise relvarahu 6.-7. jaanuarini, teatas Kreml. 

See oleks esimene täielik vaheaeg eelmise aasta 24. veebruaril alanud sõjategevuses. 

Relvarahu kuulutati välja ajal, mil Venemaa on teatanud suurimast langenute hulgast ja liitlased on lubanud saata Ukrainale soomusmasinaid ja teise Patriot õhutõrjepatarei.

Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Kõrõlo Tõmošenko ütles natuke aega pärast relvarahu väljakuulutatud algust, et Vene väed tegid rünnaku Hersonile, milles sai mitu inimest surma ja vigastada.

“Oli vähemalt neli plahvatust… Ja nad räägivad relvarahust. Sellistega oleme me sõjas,” ütles Tõmošenko.

Ta ei täpsustanud, kas rünnakud tehti enne või pärast relvarahu algusaega.

08.01

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Venemaa ei saa väidetava relvarahu väljakuulutamise “vaikuses” varjata oma ettevalmistusi uueks agressioonilaineks Ukraina ja kogu Euroopa vastu, vahendas portaal Unian.

“Täna oli järjekordne aktiivne diplomaatiline päev – veel neli partnerriigi liidrit on täielikult informeeritud Ukraina kaitsevajadustest ja terroririigi lähiaja plaanidest. Venemaa ei saa vaikuses varjata oma ettevalmistusi uueks agressioonilaineks Ukraina ja kogu Euroopa vastu. Maailm saab teada kõigist üksikasjadest – kuidas ja millal valmistab agressor ette selles sõjas uut eskalatsiooni,” ütles president oma igaõhtuses videopöördumises.

Zelenskõi rõhutas, et iga uus Vene mobilisatsioonisamm on maailmale teada juba enne, kui Venemaa selle astub.

“Me tagame selle,” ütles riigipea.

Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin kuulutas varem päeval Ukrainas pühade puhul välja ajutise relvarahu 6.-7. jaanuarini pärast Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirilli vastavat palvet. 

Ajutine relvarahu kuulutati välja õigeusu jõuludeks, mida tähistatakse sel nädalal nii Venemaal kui Ukrainas, ütles Kreml.

Venemaa relvarahu kuulutus õigeusu jõulude ajaks on silmakirjalikkus, ütles seepeale Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

Venemaa “peab lahkuma okupeeritud territooriumidelt, ainult nii saab sel olla “ajutine relvarahu”. Hoidke silmakirjalikkus endale”, kirjutas Podoljak Twitteris pärast Kremli teadaannet. 

05. jaanuar

Vene president Vladimir Putin ütles oma Türgi ametikaaslasele Recep Tayyip Erdoğanile, et on avatud dialoogile Ukrainaga, kui Kiiev tunnistab Moskva poolt okupeeritud alasid Vene omadena, teatas neljapäeval Kreml.

“Putin kinnitas taaskord Vene valmidust pidada tõsist dialoogi tingimusel, et Kiievi võimud täidavad teada-tuntud ja korduvalt välja toodud nõuet võtta arvesse uusi territoriaalseid realiteete,” teatas Kreml avalduses.

Putin saatis Vene väed Ukrainasse 24. veebruaril.

Venemaa kuulutas hiljem Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti annekteerituks, kuigi ei kontrolli täielikult nende territooriumi.

Kremli teatel rõhutas Putin taaskord lääneriikide “destruktiivset rolli”, toetades Kiievit relvade ja sõjavarustusega ning andes talle operatiivinfot ja teavet sihtmärkide kohta.

Putin ja Erdoğan arutasid ka Musta mere viljaleppe olukorda.

10.18

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis Ukraina sõjaväe edusammudest riigi idaosas ja rõhutas, et iga päev vaenlase ebaõnnestumistest Bahmuti suunal ja üldiselt Donbassis toob kaasa Venemaa märkimisväärse nõrgenemise, vahendas neljapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

President tunnustas taaskord uhkusega võitlejaid, kes hoiavad kangelaslikult kaitset ja seisavad vastu vaenlase rünnakutele Bahmuti suunal.

“Eriväed ja samuti Luhanski üksuse piirivalvurid, kes koos Ukraina rahvusvahelise kaitseleegioni võitlejatega tekitavad vaenlasele arvukalt kaotusi ja löövad sissetungijaid välja positsioonidelt Bahmuti äärelinnas,” rääkis riigipea.

Zelenskõi hinnangul on see hea tulemus. President meenutas, et okupandid on kogu Donbassi eeldatava hõivamise kuupäeva taas edasi lükanud.

“Iga selline tulemus ja iga vaenlase ebaõnnestumiste päev Bahmuti suunal ja Donbassis tervikuna on agressorriigi märkimisväärne nõrgenemine. Okupandid on kuus kuud edasi lükanud kuupäeva, millal nad ootasid kogu Donbassi hõivamist. Nad ootasid seda uueks aastaks ja meie kaitsjad näitasid siin taas edu,” ütles Zelenskõi.

08.00

Venemaa lähikuudeks kavandatav agressioonilaine peab jääma viimaseks, toonitas kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnu vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Tahan täna tänada ka Taanit pärast vestlust peaminister Mette Frederikseniga. Teavitasin teda praegusest olukorrast rindel, et Venemaa plaanib nüüd lähikuudel uut agressioonilainet. Peame tegema nii, et see laine jääks viimaseks. Terroristidele ei tohi jätta ainsatki võimalust revanšiks,” rääkis Zelenskõi.

President lisas, et kuulis täna Taanilt kindlat toetust Ukrainale ja valmisolekut ühiselt tugevdada positsioone agressioonivastases võitluses.

Zelenskõi tõi välja, et tal oli vestlus ka Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega.

“See oli sisukas ja mitmekülgne vestlus. Tänasin presidenti eelmisel aastal saavutatud koostöötaseme eest. See puudutab ka poliitilist koostööd ning sõjalist ja majanduslikku koostööd. Oleme Musta mere piirkonna kaitsmiseks palju ära teinud. Olen kindel, et selles osas teeme sel aastal veelgi rohkem,” ütles riigipea.

04. jaanuar

Kanada peaminister Justin Trudeau lubas, et Ukrainat varustatakse kõige vajalikuga talve üleelamiseks, seda soovitud mahtudes.

“Meie toetus Ukrainale ja ukrainlastele püsib vankumatuna. Ma andsin seda Ukraina presidendile (Volodõmõr) Zelenskõile täna selgelt mõista, kui me rääkisime telefoni teel,” kirjutas Trudeau ööl vastu kolmapäeva Twitteris.

“Ma ütlesin talle, et me hoolitseme selle eest, et neil oleks talveks kõik vajalik ja nii palju kui vaja,” lisas ta.

Zelenskõi teatas teisipäeva õhtul, et pidas telefonivestluse Kanada valitsusjuhiga.

“Tänasin Kanadat muutumatu kaitse-, sanktsioonide ja finantstoetuse eest. Arutasin täna Trudeau’ga, kuidas veelgi tugevdada survet Venemaale,” ütles ta.

08.12

Wagnerlaste juht Jevgeni Prigožin loob informatsioonilisi eeldusi, et süüdistada läbikukkumises Bahmuti all Vene kaitseministeeriumi eesotsas Sergei Šoiguga ning Venemaa sõjatööstuskompleksi, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW seostab Wagneri palgaarmee avaldusi laskemoona vähesuse ja muude raskuste kohta, mis ei võimalda Bahmuti all Ukraina relvajõudude kaitseliinist läbi murda, sooviga vabastada wagnerlaste juht Prigožin läbikukkumisel vastutusest.

See on vastavuses ekspertide hinnanguga, mille järgi on wagnerlaste rünnakud Ukraina relvajõudude positsioonidele Bahmuti all jõudnud oma kulminatsioonini.

Seejuures viidatakse Prigožini hiljutisele intervjuule RIA Novostile, mille järgi paiknevad Ukraina sõjaväe kaitseliinid iga 10 meetri järel.

“See on Prigožini jaoks märkimisväärne ebaõnnestumine ning esimest korda möönis ta, et Wagneri armee ei ole saavutanud Bahmutis praktiliselt mingit edu,” leiavad ISW analüütikud ülevaates.

Seni on wagnerlased püüdnud näidata Venemaa sõda toetavale auditooriumile, et Bahmuti suunal edu saavutamise eest vastutavad jus nemad, mitte Venemaa kaadrisõjaväelased. 

03. jaanuar

Ukraina legendaarse Azovi polgu endine komandör Maksõm Žorin usub, et Venemaa alustab teist suurpealetungi Ukrainale ja ründab kolmest suunast, vahendas portaal Unian teisipäeval.

Žorin ütles ringhäälinguusutluses, et Moskva võtab selle pealetungi ette, arvestades nende üksuste hulka, mille nad mobiliseeritust kogusid. Need ei ole üliasjatundlikud üksused, kuid neid on palju.

“Kuni me naersime videote üle, kus nad purjuspäi lebavad, kaklevad ja nendega midagi toimus, koolitati neid mobiliseerituid, neist moodustati uusi üksusi ja nad relvastati,” rääkis ta.

Azovi polgu endise juhi sõnul õnnestus Venemaal mobiliseerida palju rohkem kui 300 000 sõdurit. Nad relvastatakse ja pannakse uueks pealetungiks tehnika peale, sõnas ta.

Žorini hinnangul valivad Vene sissetungijad rünnakuks ühe suuna – kas Harkivi või Kiievi oblasti või koguni Lääne-Ukraina.

10.15

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Venemaa taktikaks ukrainlaste kurnamine, edastasid meediakanalid STT ja Unian.

“Ukrainale laekunud teabe kohaselt kavandab Venemaa pikaajalist rünnakut Iraanis toodetud droonidega Shaheed,” sõnas Zelenskõi esmaspäeva hilisõhtul tehtud pöördumises.

“Selle Venemaa rünnaku eesmärk on kurnamine. Kurnatakse meie inimesi, meie õhutõrjet ja energiasektorit,” rääkis riigipea.

Zelenskõi sõnul on Ukraina aasta esimese kahe päeva jooksul alla tulistanud juba üle 80 Iraanis valmistatud drooni. Riigipea lisas, et lähiajal ilmselt rünnakute arv kasvab. Riigipea hoiatas ühtlasi, et ööd võivad lähinädalatel olla rahutud.

Venemaa ründab Ukrainat droonidega reeglina Aasovi mere idarannikult, ütles esmaspäeval õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ignat.

“Eelmine kord ei erinenud millegi poolest, nii et riigi eri piirkondades hävitati nii siis kui ka praegu kõik droonid sajaprotsendiliselt. Ma mõtlen üldiselt. Nii Kiievi oblastis kui ka lõunas ja idas see sõjamoon hävitati,” ütles Ignat teleeetris.

Ta märkis, et droonid tulevad reeglina Aasovi mere idarannikult. Ignat rääkis ka, et idasuunal hävitati üks taktikalistelt lennukitelt väljalastav juhitav rakett H-59.

02. jaanuar

Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval oma uusaastakõnes, kus avaldas erilist austust kõigile sõjategevuses osalenutele, edastasid uudistekanalid Unian ja AFP.

“Me võitleme ja jätkame võitlust. Peamise sõna võidu nimel,” toonitas riigipea.

Mõni tund pärast seda, kui Ukrainat tabas järjekordne Venemaa raketirünnakute laine, jäi Zelenskõi trotslikuks emotsionaalses kõnes, milles president kiitis kõiki Ukraina kaitsmisega seotud inimesi.

19:01

Kiiev võttis omaks rünnaku Vene sõdurite pihta Makijivkas

KIIEV, 2. jaanuar, AFPBNS – Kiiev võttis esmaspäeval vastutuse surmava rünnaku eest Vene vägedele Ida-Ukrainas pärast seda, kui Moskva teatas 63 sõduri kaotamisest Makijivkas. 

“3. detsembril hävitati ja kahjustati kuni kümmet ühikut vaenlase sõjatehnikat” Makijivkas Donetski oblastis, teatas Ukraina relvajõudude peastaap avalduses. Inimkaotuste kohta informatsiooni veel kogutakse. 

18:25

Zalužnõi: vabastatud on 40 protsenti pärast 24.02 okupeeritud aladest

Ukraina on vabastanud 40 protsenti pärast eelmise aasta 24. veebruari Venemaa poolt okupeeritud aladest, ütles esmaspäeval relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi.

“Hersoni oblasti paremkalda vabastamisega kasvas deokupeeritud ala üldsuurus ligi 40 000 ruutkilomeetrini,” ütles ta.

Praegu jätkab Ukraina vaenlase tagasihoidmist maismaajoonel üldpikkusega 3786 kilomeetrit, sellest 1500 kilomeetrit on aktiivne rindejoon.

01:59

Kiievis anti õhurünnaku järel korraldus püsida varjendeis

Kiievis kehtestati esmaspäeva esimestel tundidel õhuhäire pärast “õhurünnakut”, teatas oblasti sõjaväeline juhatus Telegramis, ning Ukraina pealinna meer viitas plahvatustele ühes linnaosas.

“Püsige varjendites!” kirjutas Kiievi oblasti sõjaväelise juhatuse ülem Serhi Popko sotsiaalmeedia platvormil.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles: “Kõik päästeteenistused on väljas.”

01. jaanuar 2023

23:28

Zelenskõi: Venemaal valitseb hirm, sest nad kaotavad sõja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeval, et Venemaal valitseb hirm, sest nad kaotavad Ukraina rahva ja riikluse vastu algatatud sõja, vahendas portaal Unian.

Riigipea sõnul ei aita Venemaad ei droonid ega raketid, sest Ukraina ei anna midagi käest.

“Vene terroristid, nii nagu nad olid õnnetud, alustasid nad seda aastat samasugusena. Meie kaitsjad, nii nagu nad olid tublid, näitasid end ka 1. jaanuaril väga heast küljest. Teate, nendel päevadel oli selge, kui kaugele me vaimselt, lihtsalt inimlikult, oleme jõudnud sellest, missuguses mahlas keeb Venemaa. Meie suhtumine ühtsusesse, ehedusse, ellu endasse – kõik see vastandub nii suurel määral Venemaal valitsevale hirmule,” ütles Zelenskõi oma õhtuses pöördumises ukrainlastele.

“Seda on tunda. Ja õige, et kardavad. Sest nad kaotavad. Droonid, raketid, kõik muu ei aita neid. Sest me oleme koos. Ja nemad on koos ainult hirmuga. Ja mitte ühekski aastaks ei võta nad Ukrainalt ära meie iseseisvust. Mitte midagi me neile ära ei anna,” ütles Zelenskõi.

Riigipea tänas kõiki, kes ööl ja päeval rindel vaenlast “peksavad”.

Zelenskõi märkis, et “on väga oluline, kuidas kõik ukrainlased sel aastavahetusel oma sisemist energiat toitsid”.

“Kuidas me tänasime oma sõdureid. Kuidas me tänasime oma lähedasi. Ja kuidas miljoneid kordi üle kogu Ukraina, üle vaba maailma on kõlanud ja kõlab siiani meie soov – võidusoov. Teeme kõik, et see nii oleks!”.

15:40

Moskva: uue aasta öö rünnak oli suunatud Ukraina drooniehituse vastu

Ukraina vastu uue aasta ööl korraldatud rünnakud võtsid sihikule riigi droonitootmise, väitis pühapäeval Moskva. 

Venemaa kaitseministeeriumi teatel korraldati rünnak Ukraina sõjatööstuskompleksi rajatiste vastu, mis osalevad droonide ehituses. Sellega tõrjuti Kiievi režiimi plaanid viia lähitulevikus Venemaa vastu läbi terrorirünnakuid, lisati. 

Venemaa ründas Ukrainat, sealjuures pealinna Kiievit, rakettide ja Iraanis toodetud droonidega. 

Võimude sõnul hukkus Ukrainas kolm inimest ja 50 said viga. 

Vene kaitseministeeriumi avalduse järgi hävitati droonide laod ja stardipunktid. 

Rünnaku eesmärk saavutati, lisati. 

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko ütles, et Kiievis ja Hersoni oblastis hukkus kokku kaks inimest ja 50 sai viga. 

Hmelnõtskõi linnas suri vigastustesse üks 22-aastane naine, ütles pühapäeval kuberner Serhi Hamali. 

Rünnakud leidsid aset, mil Venemaa sõda Ukrainas jätkub 11. kuud.

02:05

Zelenskõi: Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni

Ukraina võitleb Venemaa sissetungi vastu kuni võiduni, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval oma uusaastakõnes, kus avaldas erilist austust kõigile sõjategevuses osalenutele, edastasid uudistekanalid Unian ja AFP.

“Me võitleme ja jätkame võitlust. Peamise sõna võidu nimel,” toonitas riigipea.

Mõni tund pärast seda, kui Ukrainat tabas järjekordne Venemaa raketirünnakute laine, jäi Zelenskõi trotslikuks emotsionaalses kõnes, milles president kiitis kõiki Ukraina kaitsmisega seotud inimesi.

“Ma tahan teile kõigile öelda: ukrainlased, te olete uskumatud! Vaadake, mida me oleme teinud ja mida me teeme!” rääkis riigipea.

“Kuidas meie sõdurid on seda “maailma teist armeed” esimestest päevadest saati purustanud. Kuidas meie inimesed peatasid nende tanki- ja jalaväekolonnid,” jätkas president.

President kirjeldas oma kõnes lõppevat aastat, mis algas tegelikult 24. veebruari hommikul, mil Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda. Vaatamata raskustele rõhutas riigipea, et möödunud aasta oli Ukraina ja ukrainlaste aasta.

“Suures sõjas pole pisiasju. Ei ole mittevajalikke. Igaüks meist on võitleja. Igaüks meist on rinne. Igaüks meist on kaitse alus. Me võitleme ühe meeskonnana – kogu riik, kõik meie oblastid. Imetlen teid kõiki. Tahan tänada kõiki võitmatuid Ukraina regioone,” rääkis Zelenskõi.

President avaldas ühtlasi lootust, et tulevast aastast saab tagasituleku aasta. Zelenskõi sõnul loodab ta muuhulgas, et ukrainlased saaksid naasta tavaellu ning neilt Vene okupantide poolt ära võetud territooriumid võidetakse tagasi ja saavad taas vabaks.

31. detsember

19:10

Zelenskõi pärast Venemaa uusi rünnakuid: Ukraina ei andesta

Ukraina ei andesta Venemaale, ütles president Volodõmõr Zelenskõi laupäeval pärast seda, kui Moskva korraldas vaid loetud tunnid enne uue aasta saabumist uue raketirünnakute laine.

“Mitu raketirünnakute lainet vana aasta viimasel päeval. Raketid inimeste vastu. Mitte keegi ei anna teile seda andeks. Ukraina ei anna andeks,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

“Terroristlikule riigile ei andestata. Ja need, kes andsid korralduse sellisteks rünnakuteks, ja need, kes neid korda saatsid, ei saa armu,” rõhutas ta.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et laupäeval sai rünnakutes surma üks ja viga 20 inimest.

Ukraina teatel tulistasid Vene väed 20 tiibraketti, millest 12 lasi Ukraina õhutõrje alla.

“Sõjakurjategija Putin tähistab uut aastat inimeste tapmisega,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.

Vene president Vladimir Putin külastas laupäeval Lõuna sõjaväeringkonna staapi, kus ta kohtus ringkonna juhtkonnaga, autasustas sõjaväelasi ja tegi sealt ka aastavahetuse pöördumise.

Autasustatute hulgas oli ka Vene vägede komandör Ukrainas kindral Sergei Surovikin, edastasid Vene uudisteagentuurid.

Laupäeval teatasid Moskva ja Kiiev ka järjekordsest vangivahetusest.

16:31

Kiiev: Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 vene raketti 20-st

Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 raketti 20-st, mida Vene väed laupäeva pärastlõunal uutes löökides kasutasid, teatasid Ukraina relvajõud.

Venemaa “tulistas rohkem kui 20 tiibraketti. Meie õhutõrje hävitas 12 tiibraketti”, ütles relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi sotsiaalmeedias, lisades, et kuus raketti lasti alla pealinnas Kiievis.

02:01

Zelenskõi lubas järgmisel aastal jõudsalt tugevdada Ukraina õhutõrjet

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lubas järgmisel aastal jõudsalt tugevdada Ukraina õhutõrjet, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Sel aastal suutis Ukraina mitte ainult päästa oma õhukaitse hävitamist okupantide poolt, vaid seda ka tugevdada. Õhutõrje on muutunud riigi ajaloo võimsaimaks ja 2023. aastal jätkub töö selles suunas jõuliselt. Ukraina taevakaitse võib saada Euroopa tugevaimaks. See ei ole mitte ainult meie riigi, vaid ka kontinendi julgeoleku tagatis.” rääkis Zelenskõi.

“Sel aastal oleme mitte ainult säilitanud oma õhutõrje, vaid muutnud selle tugevamaks kui kunagi varem. Kuid uuel aastal muutub Ukraina õhutõrje veelgi tugevamaks, veelgi tõhusamaks,” kordas president oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

Zelenskõi sõnul arutati teemat reedel korraldatud kõrgeima ülemjuhataja peakorteri koosolekul.

30. detsember

Ukraina väed võivad sattuda Venemaa territooriumile, kui see on vajalik riigi kaitsmiseks, ütles neljapäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danõlov.

“Kui meie riigi kaitsmiseks on vaja olla seal, kus me peame seda vajalikuks, siis me seal ka oleme. Ja me ei hakka kellegi käest küsima. Ja kõik need jutud, et pole vaja kedagi ärritada, see on jama,” ütles ta intervjuus Kyiv Postile, vastates küsimusele, kas Ukraina üksused võivad riigi kaitsmiseks sattuda Venemaa territooriumile.

Ta rõhutas ka seda, et Ukraina reageerib juhul, kui Valgevene suunalt algab sõjategevus.

“Valgevene on Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud. Vene sõjaväelased käituvad seal nagu oma kodus. Kui langetatakse otsus, hoidku jumal, et valgevenelased alustavad sõjategevust, siis me reageerime,” lausus Danõlov ja lisas, et siiani ei ole tuvastatud ühtegi juhtumit valgevenelaste osalemisest sõjas Ukraina vastu.

Danõlovi sõnul võib aga Venemaa jätkata Valgevene režiimi juhile Aleksandr Lukašenkole surve avaldamist eesmärgiga tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu.

“Tegevused näitavad, et praegu ei ole lõplikku kokkulepet. Kuid see ei tähenda, et Putin ei püüaks edaspidi Lukašenkole survet avaldada,” ütles ta viitega Vene presidendile Vladimir Putinile.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri sõnul ei oleks see Vene presidendi esimene katse tõmmata Lukašenkot sellesse “verisesse hakklihamasinasse”, mida Venemaa alustas 24. veebruaril.

“Veel kord rõhutan, et Lukašenko mõistab, et kui ta seda teeb, siis tuleb tal lähiajal elule punkt panna. Mitte keegi maailmas, Ukrainas, Valgevenes ei andesta talle seda,” võttis Danõlov jutu kokku.

Zelenskõi: enamik piirkondi on pärast Vene raketirünnakuid elektrita

Enamik Ukraina piirkondi on pärast Venemaa järjekordset raketirünnakute lainet elektrita, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

“Täna õhtu seisuga on elektrikatkestused enamikus Ukraina piirkondades,” ütles ta. “Eriti raske on Kiievi oblastis ja pealinnas, Lvivi oblastis, Odessas ja oblastis, Hersonis ja oblastis, Vinnõtsja oblastis ja Taga-Karpaatias.”

Zelenskõi sõnul tulistas Ukraina õhutõrje neljapäeval alla 54 vaenlase raketti ja 11 drooni, kuid mõned siiski jõudsid sihtmärkideni.

Ta rõhutas samas, et iga sellise rünnakuga jääb Venemaal rakette aina vähemaks.

“Maailma suurima terroristi staatusel on tagajärjed Venemaale ja tema kodanikele pikaks ajaks. Ja iga rakett ainult kinnitab seda, et kõik see peab lõppema tribunaliga. Nii ka juhtub,” ütles Zelenskõi traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

29. detsember

Mitut Ukraina piirkonda, sealhulgas pealinna Kiievit, tabas neljapäeva hommikul massiivne Vene raketirünnak, teatasid võimud.

“29. detsember. Massiivne raketirünnak… Vaenlane ründab Ukrainat eri suundadest õhust ja merelt tulistatavate tiibrakettidega,” teatasid Ukraina õhujõud sotsiaalmeedias.

Presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul tulistati välja üle 120 raketi.

Kiievi oblastivalitsus teatas, et taristu vastu suunatud raketirünnaku tõrjumiseks käivitati õhutõrjesüsteemid.

Pealinnas oli kuulda plahvatusi. Linnapea Vitali Klõtško hoiatas võimalike elektrikatkestuste eest ja kutsus elanikke vett varuma. Kiievis sai haavata vähemalt kolm inimest, sealhulgas 14-aastane tüdruk, kes kõik on linnapea sõnul haiglas.

Kaht eramaja tabasid Kiievi idaosas allatulistatud rakettide tükid; edelas said kannatada “tööstusettevõte” ja mänguväljak. 

Rakettide allatulistamisest teatas ka mitu teist Ukraina piirkonda.

Riigi suuruselt teises linnas Harkivis kostus “rida plahvatusi”, ütles linnapea Ihor Terehhov.

Plahvatustest anti teada ka Lvivis, ütles linnapea Andri Sadovõi.

Lvivi kuberner Maksim Kozõtski ütles, et õhutõrjesüsteemid töötavad ja palus elanikel varjuda. Suurem osa linnast jäi rünnakute järel elektrita. Trammid ja trollid ei sõida.

Tegemist on järjekordse Vene rünnakuga Ukraina elutähtsa taristu vastu. Moskva on selliseid rünnakuid korraldanud alates oktoobrist pärast häbistavaid kaotusi lahingutandril.

Dnipro, Odessa ja Krõvõi Rihi võimude teatel lülitati välja elekter, et piirata kahju kriitiliselt olulisele taristule tabamuse korral.

28. detsember

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse veebruari lõpus on kahjustada saanud 702 kriitilise taristu objekti, vahendas kolmapäeval portaal Unian siseministri asetäitja Evhen Jenini sõnu, vahendab BNS.

Jenin märkis, et kokku on Ukrainas hävitatud üle 35 000 objekti. “Me räägime gaasitorudest, elektrialajaamadest, sildadest ja nii edasi,” ütles ta.

Jenin rõhutas, et enim kannatavad venelaste rünnakute all Harkivi, Donetski ja Luhanski oblastid.

Venemaa on alates sügisest süstemaatiliselt korraldanud massiivseid raketilööke Ukraina energiataristu vastu. Pärast 23. novembri rünnakut teatas energiaministeerium elektrikatkestusest.

Üheksas raketirünnak toimus 16. detsembril. Tol päeval tulistas Venemaa Ukraina kriitilise infrastruktuuri pihta 76 raketti, millest Ukraina sõdurid lasid alla 60.

09:53

Venemaa on hakanud peitma oma pommitajaid

Vene väejuhatus on hakanud peitma oma pommitajad, sest mõistab, et Ukraina võib need hävitada, vahendas portaal Unian kolmapäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnu, vahendab BNS.

Tema sõnul pole Venemaal kuigi palju sobivaid lennukeid, mis suudaksid Ukraina territooriumi õhust pommitada.

“Juhtub, et keegi teeb midagi selleks, et neid oleks aina vähem. Tänaseks on vaenlane hakanud neid varjama. Ta mõistab, et me võime neid regulaarselt tabada isegi aladel, kus nad ei oodanud. Ja seetõttu viisid nad need lausa Primorski kraisse,” rääkis Danilov.

“Aga uskuge mind, vajadusel toimetatakse ka Primorski kraisse ja Kaug-Itta kõik, mida vaja, et vaenlasel seal probleeme tekiks,” kinnitas ta.

Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär lisas, et veel pole garantiid, et Venemaa ei käivita enne aastavahetust massiivset õhulööki.

“Teame kindlalt, et neil ei ole teab mis palju rakette massiivseteks rünnakuteks jäänud – kaheks-kolmeks, maksimaalselt neljaks korraks. Sellest on teadlik ka vaenlane. Seetõttu arvame, et ehk hakkab ta neid säästma,” sõnas ta.

09:42

USA-l on Ukraina energiataristu toetamisega probleeme

USA jätkab koostööd partneritega, et parandada, asendada ja kaitsta Ukraina energiataristut, vahendas portaal Unian välisministeeriumi kõneisiku Ned Price’i sõnu, vahendab BNS.

Samas ütles teine Ühendriikide ametiisik CNN-ile, et selles küsimuses on ilmnenud mitmeid probleeme.

USA välisminister Antony Blinken lubas teisipäeval taas “teha väsimatult koostööd G7 ja teiste partneritega, et parandada, asendada ja kaitsta Ukraina energiataristut”, kuna riigil on Venemaa rünnaku tõttu ees karm talv.

Ühendriigid ja selle partnerid teevad praegu koostööd erasektoriga, et püüda seadmete nappust korvata, kuid tarneahela probleemide tõttu ei täiendavaid tarneid palju. Lisaks ei ühildu mõned USA-s kasutatavad “kallimad” elemendid Ukraina süsteemiga.

USA loodab, et õhutõrjevahendite pakkumine aitab tõrjuda Venemaa rünnakute hoogu Ukraina kriitilisele taristule, et uus varustus ei häviks.

Lühiperspektiivis püüab USA leida ukrainlaste poolt eelistatud seadmeid, näiteks suuri gaasigeneraatoreid. Neid ei kasutata üksikute kodude toiteks, vaid kriitiliste kommunaalteenuste toetamiseks, ütles Ühendriikide ametnik.

Ametnik selgitas, et isegi kui elektrivõrk on remonditud, ei saa seda kohe täisvõimsusel sisse lülitada, vastasel juhul on olemas plahvatusoht.

Venemaa on alates oktoobri algusest andnud üheksa massiivset raketilööki Ukraina energiataristule. Lisaks korraldavad okupandid sellele droonirünnakuid.

Energiaminister Herman Haluštšenko sõnul võivad venelased üritada uusaastapühade ajal taas Ukraina energiasüsteemi pommitada. Kui aga uusi rünnakuid ei tule, on ukrainlaste käsutuses mitu päeva katkematut elektrivarustust.

Presidendikantselei ülema nõunik Oleksi Arestovitš ütles varem, et okupandid plaanisid 26. detsembril korraldada ulatusliku raketirünnaku Ukrainale, kuid ei teinud seda Engelsi lennuväljal toimunud plahvatuste tõttu.

27. detsember

ISW: Putini avaldused on lääne eksitamiseks

Venemaa president Vladimir Putin ei pakkunud oma 25. detsembri teleusutluses Ukrainale läbirääkimisi, selle asemel jätkas ta väitmist, et Ukraina, mida ta nimetas “teiseks pooleks”, rikkus Venemaa diplomaatilised jõupingutused enne sissetungi, ütles USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) oma 26. detsembri ettekandes.

“Putini 25. detsembri avaldus on osa kavakindlast teabekampaaniast, mille eesmärk on eksitada läänt, et sundida Ukrainat tegema eelnevaid järeleandmisi,” märkis mõttekoda.

Kreml ei avaldanud vastupidiselt tavapraktikale oma ametlikul veebilehel Putini usutluse täielikku stenogrammi, seda võidi teha selleks, et moonutada Putini algselt vene keeles edastatud täielikku avaldust ja rõhutada tema ebamäärast avaldust kõneluste kohta.

Samas viitab ISW, et Putin tunneb tõenäoliselt muret toetuse puudumise pärast oma Ukraina sõjale eliidi hulgas ja võib luua infotingimusi nende vara riigistamiseks.

“Putini arvustus mõningate ühiskonnaliikmete suhtes viitab sellele, et ta on keskendunud neile, kes sõda täielikult ei toeta, mitte neile, kes seda toetavad… Putini avaldused on samuti kooskõlas Vene riigiduumas ettevalmistatava eelnõuga, millega ilmselt tõstetakse karistuseks sõjategevuses osalemisest hoidumise eest pärast “erioperatsiooni” algust riigist lahkunud venelaste maksumäärasid,” ütles ISW.

“Tõenäoliselt kasutab Kreml maksutulu oma sõja rahastamiseks Ukrainas,” lisati ettekandes.

Ukraina luurele viidates märgiti, et Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ülemaks määrati Vene erasõjaväeettevõttega Wagner seotud ohvitser Jevgeni Nikiforov.

“Nikiforovil on kogemus Wagneri üksuste juhtimisest Donbassis aastatel 2014-2015… SBU uurimine tuvastas, et 14. juunil 2014 andis Utkinile ja tema Wagneri rühmale käsu hävitada Ukraina transpordilennuk Il-76 just Nikiforov,” kirjutas ISW.

Makijivkas lasti maha kaheksaliikmeline perekond

Donetski oblastis Vene vägede poolt ajutiselt okupeeritud Makijivkas tapsid tundmatud inimesed kaheksaliikmelise perekonna, edastas teisipäeval ukrainlaste uudistekanal Unian mitmeid venelaste kanaleid sotsiaalvõrgustikus Telegram.

Juhtum leidis aset 26. detsembril linna Tšervonogvardeiski linnaosas.

Kõiki pereliikmeid tulistati pähe. Ohvrite hulgas olid kolm last, kellest noori ühe- ja kõige vanem üheksa-aastane.

Märgitakse, et pärast seda põgenesid automaatidega relvastatud inimesed autoga.

Unian tõi välja, et novembris tulistasid Vene okupandid Zaporižžja oblastis kahe alaealise lapsega perekonda. Teatati, et mees astus oma naise eest välja, kui okupandid teda ahistama hakkasid. Kõigepealt tapsid okupandid mehe ja seejärel naise enda koos lastega.

26. detsember

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak ütles pühapäeval, et Venemaa diktaator Vladimir Putin elab oma illusoorses maailmas ega mõista tegelikku olukorda, mille on põhjustanud tema algatatud sõda Ukrainas.

“Putin loodab vajutada ja selle sõja võita, kuid Ukraina on tema jaoks surmaotsus,” avaldas Podoljak arvamust.

“Venemaa ühiskond ja sõjavägi elavad samas illusoorses maailmas, kuid nad saavad samas ka aru, et asi ei lähe kaugeltki plaanipäraselt,” rääkis nõunik.

“Sõjaväelased saavad ennekõike aru, et nende maailma teist armeed ja sõjalis-tööstuslikku kompleksi, mida kõik peaksid kartma, pole olemas,” seletas Podoljak.

16:28

Ukraina ärgitab Venemaad ÜRO-st välja heitma

Ukraina kutsus esmaspäeval üles heitma Venemaa välja ÜRO-st, kus Moskva saab Julgeolekunõukogu alalise liikmena vetostada iga resolutsiooni. 

“Ukraina kutsub ÜRO liikmesriike … võtma Venemaa Föderatsioonilt ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus ja arvama ta välja ÜRO-st tervikuna,” seisis välisministeeriumi avalduses.

Avalduses öeldi, et Venemaa on “ebaseaduslikult hõivanud NSV Liidu koha ÜRO Julgeolekunõukogus” alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal.

“Õiguslikust ja poliitilisest seisukohast saab järeldada ainult üht: Venemaa on anastanud Nõukogude Liidu koha ÜRO Julgeolekunõukogus,” lisas ministeerium.

“Kolm aastakümmet väldanud ebaseaduslikku kohalolekut ÜRO-s on iseloomustanud sõjad ja teiste riikide territooriumide hõivamine,” seisis avalduses.

15-kohalise ÜRO Julgeolekunõukogu viiel alalisel liikmel on vetoõigus ÜRO resolutsioonide suhtes.

05:30

Venemaal plaanitakse sõjaväe väljaõppekeskuste avamist kogu riigis

Venemaal plaanitakse Tšetšeenia eeskujul sõjaväe väljaõppekeskuste avamist kogu riigis, teatas pühapäeval ukrainlaste uudistekanal Unian.

Sellise algatusega on Kremli rahvaesindajad juba pöördunud Venemaa presidendi Vladimir Putini poole.

Venemaa propagandaväljaande TASS andmetel tegid selliste keskuste loomise ettepaneku asepeaminister, presidendi täievoliline saadik Kaug-Ida föderaalringkonnas Juri Trutnev ja Venemaa presidendi administratsiooni juhi esimene asetäitja Sergei Kirijenko.

Märgitakse, et võitlejate väljaõppekeskused luuakse analoogselt Venemaa erivägede kooliga Tšetšeenias asuvas Gudermesis.

“Pöördusime Kirijenkoga Putini poole ettepanekuga luua sarnased koolituskeskused sõjaväelaste ettevalmistamiseks. Siin, Gudermesis, on selline töö tehtud, seda tehakse professionaalselt ja tänaseks on Gudermesist saanud koolituskeskus mitte ainult Tšetšeenia, vaid ka Venemaa mitmete teiste oluliste piirkondade jaoks. Jätkame seda tööd koos. Loome keskused ka teistele territooriumidele,” ütles Trutnev.

Trutnev sõnul luuakse keskused Gudermesis asuva Vene erivägede väljaõppekooli ühe asutaja Daniil Martõnovi abiga.

“Nende keskuste ülesanne on väga lihtne. Et meie riik muutuks tugevamaks ja me võidaksime nii kiiresti kui võimalik,” selgitas Trutnev.

03:47

Podoljak: Ukraina on Putinile surmaotsus

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak ütles pühapäeval, et Venemaa diktaator Vladimir Putin elab oma illusoorses maailmas ega mõista tegelikku olukorda, mille on põhjustanud tema algatatud sõda Ukrainas.

“Putin loodab vajutada ja selle sõja võita, kuid Ukraina on tema jaoks surmaotsus,” avaldas Podoljak arvamust.

“Venemaa ühiskond ja sõjavägi elavad samas illusoorses maailmas, kuid nad saavad samas ka aru, et asi ei lähe kaugeltki plaanipäraselt,” rääkis nõunik.

“Sõjaväelased saavad ennekõike aru, et nende maailma teist armeed ja sõjalis-tööstuslikku kompleksi, mida kõik peaksid kartma, pole olemas,” seletas Podoljak.

“Nad mõistavad, et Ukrainat polnud kindlasti vaja rünnata, sest see on riik, mis kindlasti viib selle sõja lõpuni ja see lõpp on midagi, mis neile absoluutselt ei meeldi,” sõnas nõunik.

Nõuniku sõnul saavad venelased sellest aru juba alateadvuse tasandil. Siiski on asju, millest Venemaa elanikkond üldse aru ei saa.

“Nad ei mõista, et karistuse vältimatus on tsivilisatsiooni olemasolu võtmeelement. Ja loomulikult on nad imestunud selle solvamise üle, et neil ei ole lubatud teist riiki tappa ja hävitada ning miks neile osutatakse vastupanu ja keegi ei põlvita,” jätkas Podoljak.

25. detsember

23:36

Zelenskõi hoiatas ukrainlasi rünnakuohu eest aasta viimastel päevadel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus pühapäevaõhtuses pöördumises ukrainlasi lähipäevil üles pöörama erilist tähelepanu õhuhäirehoiatustele, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian.

“Aastast on alles jäänud vaid mõned päevad. Peame mõistma, et meie vaenlane püüab selle aja meie jaoks pimedaks ja raskeks muuta. Venemaa on sel aastal kaotanud kõik. Kuid ta püüab kompenseerida oma kaotusi propagandistide irvitamisega pärast raketirünnakuid meie riigile ja meie energiataristu vastu,” rääkis riigipea.

President lisas, et pimedus ei takista ukrainlasi okupantidele siiski uus kaotusi tekitamast. Samal ajal peavad ukrainlased olema valmis igaks stsenaariumiks.

“Palun kuulake nendel päevadel suure tähelepanuga õhurünnakute teateid,” manitses riigipea.

“Ja palun hoolitsege ka enda eest. Ja olge valmis teisi aitama. Kui ukrainlased on koos, kui ukrainlased hoiavad kokku ja on üksteisele tänulikud, siis ei saa meist jagu,” lisas riigipea.

24. detsembri hommikul ründasid venelased Hersoni kesklinna.  Viimastel andmetel sai surma 10 ja vigastada 68 inimest.

Zelenskõi nimetas jõulude eelõhtul toimunud Hersoni pommitamist terroriks.

12:26

Putin: lääne eesmärk on Venemaa “lõhki rebida”

Vene president Vladimir Putin väidab pühapäeva õhtul riigitelevisioonis eetrisse minevas pöördumises, et lääs üritab Venemaad “lõhki rebida”. 

“Kõige selle taga on meie geopoliitiliste vastaste poliitika, mille eesmärk on Venemaa, ajalooline Venemaa lõhki rebida,” ütleb Putin. “Nad on alati üritanud “jagada ja valitseda”… Meie eesmärk on teine – vene rahva ühendamine.”

Putin: Venemaa hävitab USA Patriot-raketid Ukrainas

Vene president Vladimir Putin ütleb pühapäeva õhtul Vene riigitelevisioonis eetrisse minevas pöördumises, et on “sajaprotsendiliselt kindel”, et Vene väed hävitavad Pentagoni õhutõrjesüsteemi Patriot, mille USA president Joe Biden on lubanud saata Ukrainasse. 

“Muidugi hävitame selle, 100 protsenti!” ütleb Putin pöördumises. 

24. detsember

20:28

Venemaa rünnakus Hersonile hukkus 10, sai kannatada 55 inimest

Venemaa mürsurünnakus novembris vabastatud Hersonile sai laupäeva hommikul surma 10 ja kannatada 55 inimest, teatasid Ukraina võimud.

“Herson. Jõululaupäeva hommik südalinnas,” kirjutas president Volodõmõr Zelenskõi Telegramis rünnaku fotosid avaldades. President nimetas rünnakut “tapmiseks hirmutamise ja lõbu pärast”.

Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et hukkunute arv kerkis varem teatatud seitsmelt kümnele. Kannatanuid on 55, neist 18 on raskes seisundis.

Laupäeval möödus kümme kuud Vene invasiooni algusest.

Ukrainat on alates oktoobri algusest räsinud Vene suurtüki- ja raketituli ning droonirünnakud, milles on peamiselt sihikule võetud energiataristu, et lõigata riigilt talvel ära küte ja elekter.

Rünnakud on olnud iseäranis intensiivsed Hersonis, kus Vene väed sunniti novembris taganema.

Varem laupäeval ütles Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko, et viimase ööpäevaga sai seal Vene rünnakutes surma kaks ja viga viis inimest. Surmad leidsid aset Kurahhove linnas, umbes 30 kilomeetri kaugusel Vene vägede kontrollitud Donetski linnast.

02:30

Zelenskõi hoiatas uute Venemaa raketirünnakute eest Ukrainale

Vene väed võivad jõulu- ja uusaastapühade ajal anda Ukrainale uued raketilöögid, hoiatas reedel president Volodõmõr Zelenskõi oma igaõhtuses videosõnumis, mida vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian.

Zelenskõi märkis, et sissetungijad põlgavad igasuguseid väärtusi.

“Läheneval pühadehooajal võivad taas aktiviseeruda Vene terroristid. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja üldse igasuguseid väärtusi. Seetõttu palun pange tähele õhurünnakusignaale, aidake üksteist ja hoolitsege üksteise eest,” rõhutas riigipea.

Ukraina liider pöördus samas ka Venemaa kodanike poole. Zelenskõi sõnul peavad nad selgelt aru saama, et terror ei jää kunagi vastuseta.

“Kogu see metsik ja julm terror ei jää kunagi vastuseta,” hoiatas president.

Alates 10. oktoobrist tänaseni on venelased korraldanud üheksa massiivset raketirünnakut ja mitmeid massilisi rünnakuid Ukraina energiataristu pihta Iraani droonidega.

23. detsember

23:20

Zelenskõi sõnul on peaeesmärgiks endiselt maa vabastamine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et pidas reedel kõrgeima ülemjuhataja peakorteri kohtumise, kus kuulati teiste seas komandöre ja tõdeti, et peaeesmärgiks on ka järgmisel aastal endiselt jäänud maa vabastamine okupantidest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Pidasime täna taas peakorteri kohtumise. Valmistame ette lähikuud ja järgmist aastat tervikuna. Meie ülesanded jäävad muutumatuks. See on meie maa vabastamine. Meie inimeste julgeolek. Meie riigi taastamine pärast Venemaa rünnakuid. Need on Ukraina võidu komponendid, millele liigume samm-sammult lähemale,“ rääkis Zelenskõi.

“Näeme rindel väljavaateid. Valmistume terroristliku riigi tegutsemise erinevateks variantideks. Näeme selle kavatsusi. Ja me vastame neile,” rõhutas president.

“Eraldi arutasime ka olukorda energeetikasektoris,” lisas Zelenskõi. 

“Ja palun pidage meeles, kes meie vastu sõdivad. Läheneval pidulikul hooajal võivad Vene terroristid taas aktiviseeruda. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja igasuguseid väärtusi üldiselt. Seetõttu palun pöörake tähelepanu õhurünnakute signaalidele, aidake üksteist ja hoolitsege alati üksteise eest,” hoiatas Zelenskõi ukrainlaste poole pöördudes.

USA välisminister Antony Blinken ütles neljapäeval, et Venemaa ei näita üles sisulist huvi lõpetada sõda Ukrainas, ehkki president Vladimir Putin väljendas päeval lootust kiirele lahendusele.

Blinken ütles, et rääkis neljapäeval veebiüleselt maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 välisministritega teemal “õiglane rahu”, millest kõneles Ukraina president Zelenskõi kolmapäeval oma ajaloolisel visiidil Washingtoni.

Blinken nimetas Zelenskõi ideid “heaks alguseks” ning et igasugune rahu peab olema “õiglane ja kestev”. Ühtlasi kinnitas ta, et Ühendriigid ei suru oma lahendusvariante Ukrainale peale.

USA välisminister ütles ajakirjanikele, et Venemaa ei ole näidanud üles mingit huvi sisulise diplomaatia vastu, et sõjale lõpp teha.

Tema sõnul võiks Venemaa lõpetada sõja koheselt, kui tõmbaks oma väe Ukrainast välja, kuid kui seda ei juhtu, siis peab olema näha mingi sisuline tõend selle kohta, et Venemaa oleks ka tegelikult valmis läbi rääkima õiglase ja kestva rahu üle.

14:37

Vene seadusandja süüdistab Putinit Ukrainas toimuva sõjaks nimetamises

Vene rahvaesindaja nõuab õigusemõistmist president Vladimir Putini üle, sest ta nimetas Ukrainas toimuvat sõjaks, mille aga Moskva on ametlikult ära keelanud.

Putin ütles neljapäeval pressikonverentsil Ukrainast rääkides, et soovib võimalikult ruttu “selle sõja lõppu”.

Venemaal nimetatakse Ukraina sõda ametlikult “sõjaliseks erioperatsiooniks” ja selle puhkemise järel vastu võetud seadusega on 10 kuud kestnud kallaletungi kohta eksitavate väidete esitamise eest ette nähtud kriminaalkaristus.

“Vladimir Putin nimetas sõda sõjaks, aga ei ole mingit dekreeti sõjalise erioperatsiooni lõpetamise kohta ja mingit sõda ei ole välja kuulutatud… Ma saatsin võimudele taotluse, et Putin antaks relvajõudude kohta võltsuudiste eest kohtusse,” ütles Peterburi seadusandja Nikita Juferjev neljapäeval sotsiaalmeedias.

Ta postitas ka fotod peaprokurörile ja siseministrile adresseeritud kaebustest.

Moskva kohus mõistis detsembri algul opositsioonipoliitik Ilja Jašini kaheksaks ja pooleks aastaks vangi, süüdistades teda Ukraina sõja kohta valeinfo levitamises.

14:27

IMF: Ukraina vajab tuleval aastal 39,5-57 miljardit dollarit välisraha

Ukraina vajab 2023. aastal vähemalt 39,5 miljardit dollarit välisrahastust ja  see vajadus võib ebasoodsa stsenaariumi korral ulatuda 57 miljardi dollarini, mis peegeldab suurt ebakindlust ja tugevat kulusurvet, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) veebilehe materjalidest.

Põhistsenaarium eeldab, et 2023. aasta välisfinantseerimise vajadus ulatub 39,5 miljardi dollarini. Sellele summale lisandub veel kaheksa miljardit dollarit, mida Ukraina saaks kasutada taastamise raames, kuigi valitsuse hinnangul on tema võimekus palju suurem – 17 miljardit dollarit.

“Kehva stsenaariumi korral toob halvenevate makromajanduslike ennustuste mõju tuludele ja kulutustele (sh kulutused sotsiaalvajadustele ja energiaettevõtete toetamisele) kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise, mis toob omakorda kaasa välisrahastuse vajaduse suurenemise 9,5 miljardi dollari võrra … Seega võib selle stsenaariumi kohaselt kogu välisrahastuse vajadus ulatuda kuni 57 miljardi dollarini,” tõdevad IMF-i asjatundjad.

Ebasoodsas stsenaariumis eeldatakse, et Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) väheneb järgmisel aastal 12,5 protsenti ja inflatsioon on 40 protsenti, rahvusvahelised reservid vähenevad baasstsenaariumi 21 miljardi dollariga võrreldes 18 miljardi dollarini, samuti suurenevad riigieelarve kulud võrreldes algstsenaariumi 56,5 protsendiga  SKT-st 68,8 protsendini.

Kuigi Ukraina nimetas 2023. aasta riigieelarve projekti välja töötades IMF-i koos EL-i ja USA-ga järgmise aasta kolmeks peamiseks võlausaldajaks ja doonoriks, puudub dokumentides esitatud soovituslikus tabelis IMF-i enda rahastus.

Samas viitab IMF EL-i 18 miljardi dollari suurusele laenule, 14 miljardile dollarile kahepoolsetele grantile (valitsus ootab põhisummat USA-lt), kahe miljardi dollari suurusele laenule Maailmapangalt ning pooleteisele miljardile dollarile teistelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank) ja muudelt kahepoolsetelt projektidelt.

22. detsember

16:34

Valgevene õpetab välja Venemaal mobiliseeritud sõdureid

Valgevene sõjavägi õpetab praegu välja “osalise mobilisatsiooniga” teenistusse kutsutud Venemaa sõdureid, kirjutab UNIAN, vahendab BNS.

19. detsembril sõitis Venemaa president Vladimir Putin Minskisse läbirääkimistele sealse režiimi juhi Aleksandr Lukašenkoga. Suurbritannia luure andmetel rääkisid presidendid “ühtsest kaitseruumist”.

Luure andmetel püütakse Valgevene instruktorite kasutamisega tõenäoliselt korvata Venemaa sõjaväeinstruktorite puudust, kellest paljud asuvad Ukrainas või on juba sõjas hukkunud.

Selline “koostöö” viitab sellele, et Venemaa sõjaline süsteem ei suuda enam iseseisvalt Putini väljakuulutatud mobilisatsiooniga toime tulla.

“Venemaa on tavapäraselt arvanud, et Valgevene vägi on Vene väest kehvem ning nende kasutamine instruktorina osutab Venemaa sõjalise süsteemi ülepingutusele,” seisab  Briti luure ettekandes.

16:23

Ukraina saab järgmise raketilöögi ilmselt 22. või 23. detsembril

Järgmine suur raketirünnak Ukrainale tuleb tõenäoliselt 22. või 23. detsembril, kirjutab Ukrainska Pravda viitega luureallikatele, vahendab BNS.

Venemaa kavatseb rünnakuks kaasata kõik relvajõudude käsutuses olevad 500 kilomeetri või pikema lennuulatusega tiibrakettide kandjad. Kokku plaanitakse välja lasta vähemalt 67 tiibraketti, osutavad väljaandega vestelnud. Järgmisel päeval pärast lööki ei ole välistatud ründedroonide kasutamine.

Allikate sõnul valmistuvad venelased kasutama raketilöögiks vähemalt nelja Iskanderit, kaheksat kuni 14 lennukit Tu-95MS, umbes kolme rakettide Kalibr kandjat ja kuni kolme lennukit Tu-22M3.

Okupeeritud Krimmis asuv Sevastopoli sadam sulges oma ala igasuguste laevade ja lennukite liikumiseks 23. kuni 27. detsembrini.

09:26

Zelenskõi USA kongressile: Ukraina ei alistu kunagi

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas kolmapäeva õhtul USA kongressi ühisistungil esinedes, et Ukraina ei alistu kunagi Venemaale, vahendavad AFP-STT-BNS.

“Ukraina jätkab vastupanu ega anna kunagi alla,” lubas Zelenskõi.

Ukraina riigipea alustas ajaloolist pöördumist USA kongressi poole trotsliku sõnumiga, milles kinnitas, et Ukraina on elus ja löögijõuline. “Ukraina on elus ja lööb edasi,” kinnitas Zelenskõi, millega pälvis seadusandjate pika aplausi.

Ukraina president teatas järgmisena, et USA abi Ukrainale ei ole heategevus, vaid pigem investeering julgeolekusse. “Teie raha ei ole heategevus, see on investeering ülemaailmsesse julgeolekusse ja demokraatiasse. See on investeering, mida me käsitleme kõige vastutustundlikumal viisil,” lubas Zelenskõi.

Riigipea tõi välja, et Ukrainas tähistatakse sel aastal jõule mitmel pool vaid küünlavalgel, sest paljudel inimestel pole elektrit. President tõdes, et miljonitel inimestel pole Venemaa julmade rünnakute tõttu ka kütet ega joogivett.

Zelenskõi toonitas Venemaa eelist muu hulgas suurtükiväe, laskemoona ja lennukite osas. “Sellest hoolimata Ukraina kaitse püsib,” kinnitas riigipea.

Zelenskõi sõnul pole aga tegemist ainult võitlusega ukrainlaste elu ja vabaduse eest ega ka territooriumidega, mida Venemaa üritab okupeerida. Zelenskõi kinnitusel määrab võitlus Ukrainas, millises maailmas me tulevikus elame. “Järgmine aasta saab olema selles osas pöördepunktiks,” ütles Ukraina riigipea.

Ukraina president andis kõne järel USA seadusandjatele Ukraina lahingulipu.

Zelenskõi sõnul pärineb lipp rindelinnast Bahmutist, mida president külastas päev enne oma esimest reisi väljaspool Ukrainat pärast Venemaa sissetungi veebruaris.

Zelenskõi oli Washingtonis oma esimesel välisreisil pärast seda, kui Venemaa liider Vladimir Putin käivitas 24. veebruaril täiemahulise sissetungi, mis on viinud maailmamajanduse languseni ja põhjustanud tuhandete inimeste hukkumise.

21. detsember

12:48

Kreml: uued relvatarned Ukrainale süvendavad konflikti

Uued relvatarned Ukrainale süvendavad konflikti, hoiatas Kreml kolmapäeval, kui Washingtonil on kavas teha Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi visiidi ajal teatavaks uus relvapakett Kiievile, vahendab AFP-BNS.

“Kõik see viib kindlasti konflikti süvenemisele ega tõota Ukrainale midagi head,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Moskva ei oota, et Ukraina muudaks Zelenskõi USA-visiidi ajal oma seisukohti rahukõneluste asjus ja otsust keelduda läbirääkimistest Vene presidendi Vladimir Putiniga, lisas ta.

12:34

Soome saadab Ukrainale veel 28,8 miljoni euro eest sõjalist abi

Soome saadab Ukrainale 28,8 miljoni euro eest sõjalist varustust. kinnitas Soome kaitseministeerium teisipäeval, vahendab Interfax-BNS

Operatiivsetel põhjustel ja abivahendi ohutu kohaletoimetamise tagamiseks andmeid tarne sisu, viisi ja ajakava kohta ei avaldata, teatas ministeerium.

See on juba üheteistkümnes selline tarne. Soome Ukrainale antud kaitserelvastuse koguhind ulatub nüüd 189,2 miljoni euroni.

Soome kaitsevägi jätkab osalemist Ukraina relvajõudude väljaõppes Suurbritannias kuni 2023. aasta lõpuni. Soome saatis augustis Suurbritannia juhitavale väljaõppemissioonile umbes 20 instruktorit.

12:19

Zelenskõi kohtub Washingtonis Bideniga ja esineb USA kongressis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtub kolmapäeval USA presidendi Joe Bideniga ja esineb kongressi ees, kui ta viibib esmakordselt väljaspool kodumaad Venemaa veebruaris alanud sissetungi järel, teatas Valge Maja, vahendab AFP-BNS.

Zelenskõi on Valges Majas koos Bideniga, kui uus “märkimisväärne julgeolekuabi pakett” välja kuulutatakse, teatas Valge Maja pressisekrtär Karine Jean-Pierre.

Julgeolekupaketi väärtus on ligi kaks miljardit dollarit.

Administratsiooni kõrge ametnik ütles, et pakett hõlmab ka täiustatud Patrioti õhutõrjerakette. Patrioti rakette peetakse ülioluliseks, et aidata Kiievil tõrjuda Venemaa raketi- ja droonirünnakuid Ukraina energiataristule. Andmed Zelenskõi julgeolekukaalutlustel salajas hoitud visiidi kohta jõudsid USA ajakirjandusse teisipäeval.

Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi palus kirjas kongressi liikmetele kolmapäeva õhtul füüsiliselt kohal olla, kuid ta ei põhjendanud oma palvet. Pelosi ei kinnitanud teisipäeva hilisõhtul ajakirjanikele visiidi toimumist, kuid ütles, et Zelenskõi-suguse “totaalse kangelase” külaskäik teeks Ühendriikide Kongressile au, vahendas uudisteagentuur AFP.

“Ukraina inimesed võitlevad demokraatia eest meie kõigi jaoks”, ütles Pelosi.

Visiiti on julgeolekukaalutlustel valmistatud ette suure saladuskatte all. Valge Maja ei ole võimalikku külaskäiku ja Bideni avaldust kommenteerinud. Zelenskõi, kes on juhtinud puhkamata 10 kuud kestnud jõhkrat kaitsesõda pealetungivate Vene vägedega, on rääkinud sageli maailma liidritega, kuid ainult telefoni ja videosilla teel.

Tema visiit näitab, et USA on olnud sõjategevuse kõige olulisem toetaja, olles seni juba andnud hinnanguliselt 50 miljardi dollari väärtuses abi, sealhulgas umbes 20 miljardit dollarit julgeolekuabi.

Samal päeval kohtub Venemaa president Vladimir Putin Kremli teatel kõrgete kaitseametnikega, et panna pärast mitmeid alandavaid lüüasaamisi lahinguväljal paika järgmise aasta sõjalised eesmärgid ja anda hinnang Ukraina konfliktile.

Putin viibis esmaspäeval Valgevenes, süvendades Ukraina muret, et Vene väed võivad käivitada põhja suunast uue rünnaku. Valgevene oli algse veebruarikuise kallaletungi lähtepaigaks.

44-aastane Zelenskõi külastas teisipäeval Ukraina vägesid lahingute epitsentris olevas Bahmutis. Sõdurid kinkisid Zelenskõile nende nimedega Ukraina lipu ja palusid tal anda see üle Bidenile ja USA Kongressile. Zelenskõi sõnul ütlesid nad talle: “Meie olukord on raske, vaenlane suurendab oma arvukust. Meie poisid on vapramad, kuid me vajame rohkem relvi.”

Ukrainlased on viimase kahe kuu jooksul pidanud taluma Venemaa ägedaid raketirünnakuid riigi kriitilise taristu vastu.

20. detsember

10:49

Putin kurtis äärmiselt rasket olukorda annekteeritud aladel

Vene president Vladimir Putin kurtis teisipäeval, et olukord neljas Ukraina oblastis, mille Venemaa enda väitel annekteeris, on “äärmiselt raske”, vahendab AFP-BNS.

“Olukord Donetski ja Luhanski rahvavabariikides, Hersoni ja Zaporižžja oblastites on äärmiselt raske,” ütles Putin Vene julgeolekuteenistustele.

Ta kiitis julgeolekutöötajaid, kes töötavad “Venemaa uutel aladel”.

“Seal elavad inimesed, Venemaa kodanikud, sõltuvad teist, teie kaitsest,” rääkis ta.

Samuti ütles ta, et Vene vastuluureoperatsioonides on vaja “maksimaalset vaoshoitust, jõudude koondamist”.

“On vaja rangelt maha suruda välisriikide luureteenistuste tegevus ja reeturid, luurajad ja diversandid kiiresti tuvastada,” lisas ta.

Putin teatas septembris, et Moskva on annekteerinud neli oblastit Ukraina lõuna- ja idaosas, kus korraldati libareferendumid Venemaaga ühinemise üle. Vene väed pole aga kordagi ühegi kõnealuse oblasti üle täielikku kontrolli saavutanud ning läinud kuul aeti nad välja Hersoni oblasti samanimelisest pealinnast.

Kaotuste järel on Moskva strateegiat muutnud ja alustanud Ukraina sõja- ja energiarajatiste pommitamist.

09:37

Kiiev: Venemaa andis ööpäevaga 64 raketi- ja õhulööki

Venemaa andis viimase ööpäevaga Ukraina sihtmärkide pihta neli raketi- ja 60 õhulööki ning korraldas ka üle 80 rünnaku mitmikraketiheitjatest, mille tagajärjel said kannatada tsiviiltaristu ja elanikkond, teatas teisipäeval Ukraina peastaap, vahendab BNS.

“Vaenlane keskendub jätkuvalt pealetungile Bahmuti ja Avdiivka suunal. Ta püüab taastada kaotatud positsiooni Lõmanis ja kaitseb end teistes suundades,” teatas peastaap.

Samuti märgitakse, et kogu Ukrainas püsib vaenlase õhu- ja raketirünnakute oht elutähtsale taristule.

09:15

Zelenskõi: Bahmut on jäänud kogu rindejoone kõige kuumemaks kohaks

Bahmut on jäänud kõige kuumemaks punktiks kogu rindejoonel, mis ulatub üle 1300 kilomeetri, ütles esmaspäevaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Ukrainlaste uudistekanalit Unian vahendab BNS.

Presidendi sõnul on sissetungijad püüdnud Bahmuti murda maikuust saadik.

“Aga aeg läheb ja Bahmut ei murra mitte ainult Vene armeed, vaid ka Vene palgasõdureid, kes tulid okupantide kadunud armeed asendama. Mõelge vaid, et Venemaa on Ukrainas kaotanud juba ligi 99 000 oma sõdurit. Ühel nendest päevadest ulatuvad sissetungijate kaotused 100 tuhandeni. Mille eest?” küsis Ukraina president.

Riigipea märkis, et sellele küsimusele ei ole ega tule kelleltki Moskvast vastust.

Zelenskõi tõi välja Bahmuti hoidvate Ukraina sõdurite julguse ja meelekindluse.

“Olen tänulik kõigile meie sõduritele, kes hoiavad kangelaslikult Bahmuti suunda ja kogu Donbassi. Piirkonda, mis enne okupantide tulekut oli üks tugevamaid Ukrainas ja mida Venemaa lihtsalt hävitab kõrbenud maaks. Ja isegi selline julmus ei anna vaenlasele midagi,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi on varem öelnud, et Ukraina kaitsjad hoiavad kangelaslikult Donetski oblastis asuvat Bahmuti linna, kuigi Vene sissetungijad teevad kõik, et sinna ei jääks ainsatki tervet hoonet ega müüri.

19. detsember

14:26

Moskva väitel tulistati Lõuna-Venemaa kohal alla neli USA HARM-raketti

Venemaa väitel tulistati Ukrainaga külgnevas Belgorodi oblastis alla neli USA-s valmistatud raketti, tegemist on ühe esimese sellise teatega ligi 10 kuud kestnud sõjas, vahendab AFP-BNS.

“Neli Ameerika radarivastast raketti HARM tulistati alla Belgorodi oblasti õhuruumis,” väitis Vene kaitseministeerium sotsiaalmeediasse postitatud avalduses.

12:02

Kiievit ründas üle 20 Iraani drooni

Ukraina pealinna ründas esmaspäeva varahommikul üle 20 Iraani drooni, millest vähemalt 15 tulistati alla. Ukraina võimude teadet vahendas BNS.

Kiievi linnavalitsus teatas Telegramis, et tabamuse sai üks oluline taristuobjekt. 

Kiievi oblasti kuberneri Oleksii Kuleba sõnul said kannatada mõned taristuobjektid ja elumajad, vigastada sai vähemalt kaks inimest. 

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et plahvatusi oli kuulda Ševtšenkivski ja Solomianski linnaosas, teateid ohvritest esialgu ei ole.

Venemaa uue rünnaku peamine sihtmärk oli Kiiev, kuid Ukraina relvajõudude teatel toimus rünnakuid ka mujal riigis. 

Ukraina lennuvägi teatas Telegramis, et nad hävitasid vähemalt 35 Aasovi mere idarannikult välja tulistatud droonist 30. 

11:46

Vene väed korraldavad Valgevenes õppused

Vene väed korraldavad Valgevenes õppused, teatas uudisteagentuur Interfax esmaspäeval viitega Vene kaitseministeeriumile, vahendab BNS.

“Üksuste lahinguvalmidust ja lahinguvõimekust hinnatakse pärast pataljoni taktikalisi õppusi,” osundas Interfax ministeeriumi. 

Agentuur ei täpsustanud, millal ja kus õppused korraldatakse, kuid neist teatati mõni tund enne Vene presidendi Vladimir Putini kohtumist Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga Minskis. 

18. detsember

22:36

Putin lükkas täiemahulist sõda Ukraina vastu kolm korda edasi

Venemaa president Vladimir Putin on kolm korda edasi lükanud täiemahulist sõda Ukraina vastu, vahendasid pühapäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski informatsiooni meediaväljaanded Unian ja Bild.

Skibitski hinnangul sundisid Kremli juhi rünnakule Vene julgeolekuteenistuse (FSB) esindajad.

Skibitski sõnul arutas Putin peastaabi ülema Valeri Gerassimovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga mitu korda rünnaku kuupäeva.

“FSB nõudis pealetungi, sest nad olid veendunud, et on invasiooniks piisavalt valmistunud. Nad investeerisid tohutult ressursse ja surusid Gerassimovi ründama,” ütles luuretöötaja intervjuus Bildile.

Skibitski sõnul allus Gerassimov mingil hetkel survele ja nõustus operatsiooniga.

“Vene üksusi varustati toidu, laskemoona ja kütusega vaid kolmeks päevaks. See näitab, kui halvasti nad kalkuleerisid ja kõik Kremli esimesed eesmärgid kukkusid läbi,” ütles luureametnik.

19:14

Venemaa ründas taas Hersoni linna

Ukraina teatel pommitas Venemaa pühapäeval taas Hersoni linna, mille Ukraina väed eelmisel kuul tagasi vallutasid.

“Kesklinna pihta anti veel üks löök. Kolm inimest sai haavata, üks neist on raskes seisundis,” kirjutas presidendikantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

Kuberner Jaroslav Janušjevitš ütles pühapäeval, et Vene väed andsid laupäeval Hersoni oblasti pihta 54 lööki suurtükkide, mitmikraketiheitjate, miinipildujate ja tankidega, tappes kolm ja haavates kuut inimest.

Herson on olnud pärast tagasivallutamist pidevalt Venemaa mürstule all ja nädala algul katkes linnas elekter.

Venemaa väitis, et annekteeris septembris koos Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblastiga ka Hersoni oblasti, lubades neid kaitsta kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega.

01:32

Zelenskõi kutsus taas partnerriike andma Ukrainale õhutõrjevahendeid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus laupäeval taas partnerriike andma Ukrainale õhutõrjevahendeid enda kaitsmiseks Vene raketi- ja droonirünnakute eest.

“Venemaa ei säästa ressursse sõjaks meie rahva vastu. Ma olen tänulik igale liidrile ja igale rahvale – meie partneritele, kes mõistavad, et Venemaa nii ulatuslikke “investeeringuid” terrorisse tuleb katta veelgi suurema abiga inimestele, kelle vastu terror on suunatud,” ütles ta traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

“Lugupeetud partnerid! Leidke võimalus anda Ukrainale usaldusväärne õhukaitse, usaldusväärne õhutõrjekilp. Te saate seda. Te saate anda meie inimestele kaitse – sajaprotsendilise kaitse Vene rakettide eest. Kui me selle saame, siis Vene terrori peamine vorm, nimelt raketiterror, muutub lihtsalt võimatuks,” ütles Zelenskõi.

“Ja ainult see tähendab julgeolekut miljonitele inimestele ja kogu sõjalise olukorra strateegilist ümberkorraldamist. Mida vähem on Venemaal võimalusi terroriks, seda rohkem on meil võimalusi tuua tagasi ja tagada rahu.”

17. detsember

14:18

Ukraina kingitud granaadiheitja plahvatas Poola politseijuhi käes

Poola politseijuht tunnistas laupäeval raadios, et sel nädalal tema kabinetis plahvatanud Ukraina ametnike kink oli granaadiheitja.

Kindral Jarosław Szymczyk täpsustas veidra õnnetuse asjaolusid raadiojaamale RMF FM.

Siseministeerium teatas neljapäeval, et hiljuti Ukrainat külastanud Szymczyk tõi kaasa kingituse, mis plahvatas kolmapäeval Varssavis politsei peahoones ning tekitas talle ja ühele tsiviiltöötajale kergeid vigastusi.

Avaldus tekitas palju küsimusi, sest selles ei öeldud, mis kink see oli ja miks ta plahvatas.

Nüüd kinnitas Szymczyk Poola ajakirjanduse liikvele läinud kuuldusi, et tegemist oli granaadiheitjaga.

RMF FM ütles, et Szymczyk sai ukrainlastelt kingiks koguni kaks kasutatud granaadiheitjat. Ei ukrainlased ega poolakad osanud arvata, et need võivad plahvatada. Üks granaadiheitja olevat olnud kõlariks ümber ehitatud.

“Kui ma ukrainlastelt kingituseks saadud kasutatud granaadiheitjaid liigutasin, käis plahvatus,” rääkis Szymczyk. Tema sõnul oli plahvatus nii tugev, et põrandasse ja lakke tekkisid augud.

Politseiülem viidi haiglasse jälgimisele, tsiviiltöötaja haiglaravi ei vajanud.

Poola on pärast Vene vägede sissetungi 24. veebruaril Ukrainat mitmel moel toetanud. Ta on saatnud Ukrainale sõjalist ja humanitaarabi ning võtnud vastu suure hulga põgenikke.

12:52

Krõvõi Rihis toodi rusudest välja Vene raketirünnakus hukkunud poiss

Päästetöötajad tõid Ukrainas Krõvõi Rihis Vene vägede raketirünnakus kokku varisenud elumaja rusudest välja väikse poisi surnukeha, ütles kohalik kuberner laupäeval.

Venemaa tulistas reedel Ukraina suunas 76 raketti, eesmärgiga energiataristu rivist välja viia. 60 raketti lasi Ukraina õhutõrje alla, ülejäänud tabasid tsiviilobjekte.

Dnipropetrovsk oblasti kuberner Valentin Reznitšenko kirjutas Telegramis: “Päästjad said Vene raketi tabamuses hävinud maja rusudest kätte aasta kuni pooleteise vanuse poisi surnukeha.”

Rünnakus sai neli inimest surma ja 13 vigastada. Neli vigastatut on lapsed.

“Ohvrid on 64-aastane naine ja noor pere väikse pojaga,” kirjutas kuberner.

Reznitšenko ütles, et rünnakud kestsid kogu öö, purustades elektriliine ja maju Nikopolis, Marhanetsis ja Tšervonohrõhorivkas, mis asuvad Vene vägede kätte langenud Zaporižžja tuumaelektrijaamast üle Dnepri jõe.

Ukraina relvajõudude juhatus teatas laupäeva hommikul, et Vene väed täpsustasid viimases rünnakus välja tulistatud rakettide arvu ja neid oli 98. Ukraina pool ei öelnud, mitu nende õhutõrjel õnnestus alla tulistada.

03:35

WSJ: sissetungi alguses käskis Putin Kadõrovil Zelenskõi tappa

Moskva täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse sai Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov Venemaa autoritaarselt presidendilt Vladimir Putinilt ülesande mõrvata president Volodõmõr Zelenskõi, vahendas portaal Unian reedel USA ärilehte The Wall Street Journal.

Kolm nädalat enne 24. veebruari, mil algas Venemaa täiemahuline sissetung, kutsus Putin Kadõrovi Moskvasse “strateegia väljatöötamiseks”, kirjutas leht viitega Ukraina luure ja relvajõudude andmetele. Nii näiteks oli Kadõrovi ülesanne võtta oma kontrolli alla Kiievis valitsushoonete kvartalid ning tappa Zelenskõi.

Juba 25. veebruaril sõitsid niinimetatud kadõrovlased Ukrainasse kolme soomuskolonniga.

Ukraina luure esindajatel õnnestus avastada videolõik, milles kõrge okupant ütleb Kadõrovile, et “kell on täpselt 00:00, hakkame liikuma – üle 1500 isikkoosseisu, parimad eriüksuslased, parimad võitlejad”.

Esimene kolmest “kadõrovlaste” rühmast hävis Ukraina pealinna äärealal pea täielikult. Ülejäänud kaks rühma olid sunnitud pärast kaotusi ümber rühmastuma. Nad peatasid pealetungi, jõudmata kunagi Kiievisse.

Hiljem võtsid kadõrovlased tagala korrastajate rolli. Üks nende ülesandeist oli takistada Vene sõjaväelaste lahkumist lahinguväljalt. Lisaks korraldasid Kadõrovi võitlejad sissetungijate vallutatud Ukraina linnades ja külades ka ülekuulamisi koos piinamiste ja muude jõledustega partisanide avastamiseks.

16. detsember

11:15

Kiievi metroo peatati seoses raketirünnakutega, toimib varjendina

Kiievi metrooliiklus peatati reedel ajutiselt kõigil suundadel, jaamad töötavad Vene uute raketirünnakute tõttu varjenditena, teatas Kiievi linnavalitsus Telegramis, vahendab Interfax-BNS.

“Metrooliiklus on ajutiselt peatatud kõikidel harudel. Metroojaamad töötavad varjendina. Õhurünnak jätkub! Palun püsige varjus!” seisab sõnumis.

Varem teatati plahvatustest kolmes Kiievi linnaosas – Holosiivi, Dnipro ja Desna rajoonis.

11:01

Vene rakett tabas Krõvõi Rihis elumaja: kardetavasti on ohvreid

Presidendi kantselei asejuhi Kyrylo Tõmošenko sõnul sai 16. detsembri hommikul Venemaa massilise raketilöögi ajal tabamuse Krõvõi Rihi linna elamu.

Inimesed võivad olla rusude all, teatas Tõmošenko. Kohapeal töötavad päästeteenistused.

16. detsembril teatati plahvatustest Kiievis, Dnipros, Vinnõtsjas ja teistes Ukraina linnades. Elektrikatkestusi on kinnitatud mitmes linnas, sealhulgas Harkivis ja Poltavas.

Varem ütles Kiievi oblasti kuberner Oleksiy Kuleba, et Venemaa Ründab massiliselt Ukrainat. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et Vene väed on välja saatnud umbes 60 raketti.

Õhurünnaku sireenid on sisse lülitatud kõigis Ukraina piirkondades, välja arvatud okupeeritud Krimmis ja Luhanski oblastis.

10:45

Venemaa massiivne raketirünnak: Harkiv ja Poltava jäid elektrita

Ukraina kaks suurt piirkondliku tähtsusega pealinna, Harkiv ja Poltava, on Venemaa jätkuvate raketirünnakute tagajärjel jäänud elektrita, vahendab The Kyiv Independent.

Venemaa seitsmes mahukas rünnak Ukraina energiataristu vastu algas 16. detsembri hommikul. Ukraina mitmes linnas toimusid plahvatused.

Harkivi linnapea Igor Terekhov ütles, et linn jäi elektrita. Ta lisas, et “võitmatuskeskused”, mis pakuvad elektrit ja internetiühendust, on töökorras.

Poltava linnapea Oleksandr Mamai kinnitas, et linnas on elektrikatkestus, kutsudes elanikke üles jääma rahulikuks ja ootama edasist infot.

15. detsember

Zelenskõi sõnul tuleb iga vabastatud meeter üliraskelt

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases videopöördumises, et olukord rindel on jätkuvalt keeruline, eesliinil aega puhata pole ja iga vabastatud meeter tuleb Ukraina sõduritele üliraskelt.

“Staabis arutati täna väga põhjalikult olukorda Donbassis ja teistel rindejoonel aktiivsetel suundadel. Rindel ei ole rahu. Midagi lihtsat ja kerget pole. Iga päev ja iga meeter on äärmiselt raske. Ja eriti seal, kus kõik sissetungijate taktikad taanduvad suurtükiväega kõige enda ees oleva hävitamisele, et alles jäävad vaid paljad varemed ja maapinnas olevad kraatrid,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul rääkis ta sellest täna oma pöördumises Euroopa Parlamendile.

“Venemaa hävitab Donbassis linn linna järel. Nagu Mariupol, nagu Volnovahha, nagu Bahmut. Sellistes tingimustes kaitsmine ei ole lihtsalt kangelaslikkus, see on midagi enamat. Ja ma tänan kõiki meie sõdureid, kes peavad vastu okupantide survele,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi tänas eraldi õhutõrjet ja lennuväge järjekordse droonirünnaku tagasilöömise eest hommikul pealinnas Kiievis ja selle ümbruses.

“Tänan teid, poisid! Kokku tulistati alla 13 droonii. Need on 13 päästetud taristurajatist, need on päästetud elud,” rääkis riigipea.

14. detsember

Pentagon on ilmselt vähem mures Vene-Ukraina sõja eskaleerumise osas ja on andnud Ukrainale rohelise tule löökide andmiseks Venemaa territooriumile, leidis USA-s tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval.

USA kaitseministeeriumi anonüümseks jäänud allikas teatas ajalehele The Times, et Pentagon ei rõhu enam sellele, et Ukraina ei peaks andma lööke Venemaa territooriumil asuvatele sõjalistele sihtmärkidele.

Allika sõnul muutis Pentagon oma seisukohta selles küsimuses pärast seda, kui viimastel kuudel tugevnesid Venemaa raketilöögid Ukraina tsiviiltaristu pihta. Samuti märgib aruanne, et Pentagoni mure eskalatsiooni, sealhulgas tuumaeskalatsiooni pärast on vähenenud. 

09:38

Klõtško: Kiievi kesklinnas kostsid plahvatused

Ukraina pealinnas Kiievis kostsid kolmapäeva hommikul plahvatused, teatas linnapea Vitali Klõtško droonirünnakute järel, vahendab BNS.

“Plahvatused pealinna Ševtšenkivski linnaosas. (Hädaabi)teenused on teel,” ütles Klõtško sotsiaalmeedias, lisades, et õhukaitse lasi Kiievis ja selle ümbruses alla kümme Iraanis valmistatud drooni Shahed.

Venemaa on nädalate kaupa pommitanud Ukraina elutähtsat taristut rakettide ja droonidega, jättes miljoneid inimesi külma ja pimeda kätte.

Droonilöögid kahjustasid Ševtšenkivski linnaosas kahte administratiivhoonet, kinnitas Ukraina pealinna sõjaväeadministratsioon.

Ohvrite kohta seni teated puuduvad.

09:36

Ukraina saab lääneriikidelt talveks miljard eurot lisaabi

Ukraina lääneliitlased lubasid teisipäeval vastuseks president Volodõmõr Zelenskõi palvele ühe miljardi euro ulatuses täiendavat abi talveraskuste ületamiseks, mida põhjustavad Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu, vahendab BNS. 

Umbes 70 riiki kogunes Pariisis toimunud rahvusvahelisele abikonverentsile ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et eesmärk on aidata ukraina rahval talv üle elada.

Zelenskõi ütles videosõnumis, et Ukraina vajab lühiperspektiivis abi umbes 800 miljoni euro ulatuses.

Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna märkis, et teisipäeval kogutud vahenditest kulub 400 miljonit eurot Ukraina energiasektori toetuseks.

Ukraina vajab remondiks varuosi, suure võimsusega generaatoreid, lisagaasi ja ka suuremat elektriimporti, rääkis Zelenskõi.

09:25

USA ei ole märganud Ukrainale antud abi sattumist valedesse kätesse

Ühendriikidel ei ole teavet selle kohta, et Ukrainale Venemaa täiemahulise sissetungi vastu sõjalise abina antud relvi on kuritarvitatud või suunatud ebaseaduslikel eesmärkidel mujale, vahendab BNS.

Nagu ütles Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder teisipäevasel briifingul, “räägivad tulemused lahinguväljal enda eest”.

“Meil ei ole hetkel usaldusväärset teavet, mis viitaks sellele, et Ukrainale osutatud abi oleks ebaseaduslikel eesmärkidel ümber suunatud. Ja ma arvan, et tulemused lahinguväljal räägivad antud juhul enda eest,” selgitas ta.

Ryderi sõnul kasutab Ukraina üle antud abi väga tõhusalt oma alade vabastamiseks.

“Näeme jätkuvalt, et ukrainlased kasutavad võimalusi, mida USA ja rahvusvaheline üldsus neile pakuvad, ning kasutavad neid väga tõhusalt oma riigi kaitseks ja suveräänse territooriumi tagasinõudmiseks,” rõhutas ta.

13. detsember

16:05

Kreml: Ukraina peab leppima “uue reaalsusega”

Kreml teatas teisipäeval, et Ukraina konflikti lahendamises ei saa olla progressi, kui Kiiev ei tunnista okupeeritud alade kuulumist Venemaale, vahendab BNS.

Vene autoritaarse liidri Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov taunis ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ettepanekut, mille kohaselt peaks Venemaa oma okupatsiooniväge hakkama välja tõmbama jõuludeks.

“Ukraina pool peab arvestama reaalsusega, mis on tegelikult koha peal aset leidnud,” ütles Peskov ajakirjanikele. “See reaalsus näitab, et Venemaa Föderatsioonil on uued territooriumid. Selle reaalsusega arvestamata jätmise korral on igasugune progress võimatu.”

Moskva annekteeris neli Ukraina lõuna- ja idaosa oblastit – Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni –, ehkki ei kontrolli neid täielikult. Venemaa tõmbus novembris oma väeüksustega välja Hersoni linnast, ent hoiab siiski jätkuvalt suuremat osa Hersoni oblastist oma kontrolli all.

Zelenskõi kutsus esmaspäeval kõnes G7 riikidele Venemaad tõestama, et on suuteline lahti ütlema “agressioonist” ning alustama oma okupatsiooniväe väljatõmbamist Ukrainast selle aasta jõuludeks.

Kreml ei pidanud teisipäeval üleskutset tõsiseltvõetavaks. “See pole isegi teema,” ütles Peskov.

Zelenskõi palus lääneriikidelt Ukrainale täiendavat relvaabi, aga ka majanduslikku abi.

Peskovi sõnul kindlustavad need nõudmised vaid sõjategevuse jätkumist.

10:17

Šmõhal: Ukraina arvestab Prantsusmaa jätkuva abiga

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles kohtumisel oma Prantsuse kolleegi Élisabeth Borne’i iga, et loodab Prantsusmaa sõjalise, sanktsioonilise ja rahalise toetuse jätkumisele Ukrainale.

“Kutsusin Prantsusmaa valitsust üles osalema Ukraina kiire taastamise kava elluviimises. Sellega seoses arutasime abi energiaseadmete tarnetena. Ootame Prantsusmaalt sõjalise, sanktsioonilise ja rahalise toetuse jätkamist,” kirjutas Šmõhal teisipäeval Telegramis.

Tema sõnul antakse seda toetust eelkõige riigitagatistena Prantsuse ettevõtetele Ukrainasse investeerimiseks.

Šmõhal tänas Prantsusmaad ka igakülgse abi eest Venemaa kallaletungi vastu võitlemisel.

“Pariisi selgest järjekindlast seisukohast on saanud tõukejõud Ukrainale Euroopa Liidu kandidaadi staatuse andmisel,” ütles Ukraina peaminister.

10:12

G7 juhid lubasid Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme

Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 juhid lubasid esmaspäeval Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme, edastas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Seda kinnitati Euroopa Ülemkogu veebisaidil avaldatud G7 juhtide deklaratsioonis.

“Jätkame jõupingutuste koordineerimist, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi vajadusi sõjalise- ja kaitsevarustuse järele, mille seas keskendume õhutõrjesüsteemile,” seisis avalduses.

G7 liidrid mõistsid samuti karmi hukka Ukrainas asuva Zaporižžja tuumaelektrijaama jätkuva hõivamise ja militariseerimise okupantide poolt ning selle tegevuse tahtliku destabiliseerimise. Ühtlasi väljendati toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) jõupingutustele seoses ohutus- ja turvatsooni loomisega Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber.

G7 liidrid leppisid esmaspäeval ühtlasi kokku Ukraina rahastamise platvormi põhipunktides, teatas Saksamaa kantsler Olaf Scholz. 

“Nüüd on eesmärgiks luua see platvorm kiiresti Ukraina, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja teiste partnerite osalusel,” sõnas Scholz pärast kohtumist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas G7 riikide kohtumisel kõneledes, et Ukraina vajab talve üleelamiseks “umbes kaks miljardit kuupmeetrit” lisagaasi.

Samuti kutsus Zelenskõi üles saatma Ukrainasse rohkem relvi, mille seas “kaasaegseid tanke” ning “suurtükke ja rohkem kaugmaarakette”.

“Kahjuks on Venemaal endiselt eelis suurtükiväe ja rakettide vallas. See on fakt. Need okupatsiooniarmee võimekused õhutavad Kremli kõrkust,” jätkas Zelenskõi. 

“Terror meie elektrijaamade vastu sundis meid oodatust rohkem gaasi tarbima. Seetõttu vajame just sel talvel täiendavat tuge,” rõhutas president.

10:05

Zelenskõi toonitas taas Ukraina territooriumide demineerimise tähtsust

President Volodõmõr Zelenski rõhutas oma igaõhtuses videopöördumises taas Ukraina territooriumide demineerimise küsimuse tähtsust, teatas ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Riigipea meenutas, et 12. detsembril hukkus Donetski oblastis miinitõrje käigus kolm Ukraina hädaabiteenistuse spetsialisti ja arstid võitlevad veel kahe kolleegi elu pärast.

“See juhtus Konstantinovkas. Üks meie territooriume, mis on kõige enam saastatud Vene miinidest ja plahvatamata mürskudest,” sõnas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on alates 24. veebruarist hädaabiteenistuse ja politsei demineerijad minema toimetanud või kahjutuks teinud sadu tuhandeid lõhkekehi. Samas tegelevad demineerimisega ka teised riigiteenistused ja sõjavägi.

“See on meie partneritega suhtlemise üks olulisemaid valdkondi. Muuhulgas peame koondama maksimumi globaalsetest võimalustest, et võimalikult kiiresti üle saada Venemaa miiniterrorist,” tõdes Zelenskõi.

President avaldas veelkord tänu kõigile Ukraina partneritele, kes selles küsimuses riiki abistavad, aga ka kõigile demineerimistöödega tegelevatele riikliku hädaabiteenistuse, politsei ja sõjaväe töötajatele.

“Iga Vene miin, mis on kahjutuks tehtud, iga mürsk, mis on minema toimetatud – need on meie inimeste päästetud elud,” rääkis riigipea.

12. detsember

15:46

Venemaa tunnistab Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust ja kardab uusi tarneid

Propagandistid ütlevad, et Ukraina saab igasuguseid relvi, kirjutab Ukraina meediakanal Unian.

Vene propagandistid tunnistasid lääneriikidelt Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust. Nad ütlesid, et tulevikus saab Ukraina veelgi rohkem relvi – Abramsi tanke ja lennukeid ja Vene Föderatsiooni väed peavad selleks valmistuma.

Selliseid avaldusi tegid Venemaa propagandistid Vladimir Solovjovi saate hiljutises osas.

Venemaa riigiduuma asetäitja Andrei Gurulev ütles otse-eetris: “Täna üritavad nad anda löögi meie baasidele, vägede kuhjumisele tagalas, materiaalsete ressursside kogumisele. Ja me näeme kõike seda sõna otseses mõttes viimase 24 tunni jooksul. Nad andsid HIMARS-i lööke, mille kaugus ei ole enam 70 kilomeetrit, vaid 145.“

Solovjov vaidles sellele vastu, et seni on registreeritud lööke 92 kilomeetri kaugusel ja ülejäänud teave on väidetavalt alles täpsustamisel.

15:32

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 620 sõduri

Vene väe lahingukaotused olid möödunud ööpäeval Ukrainas umbes 620 inimest ning alates sissetungi algusest 24. veebruaril küünivad need esmaspäeva, 12. detsembri  hommikuks umbes 94 760 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis, kirjutas portaal Unian, vahendab BNS.

Lisaks kaotas Venemaa viimase ööpäevaga Ukrainas kaks tosinat tanki ja kümme soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2966 ja 5928 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina ühe vaenlase suurtükisüsteemi ja neli sõidukit (sh kütuse ja määrdeainetega paakautot). Alla tulistati neli operatiiv-taktikalist drooni ja hävitati kaks eritehnikaühikut.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1929 suurtükki, 397 raketiheitjat, 211 õhutõrjesüsteemi, 4544 sõidukit ja paakautot, 169  eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 281 lennukit ja 264 helikopterit, alla tulistatud 1617 drooni ja 592 tiibraketti.

15:27

Briti luure: Venemaa eesmärgid Ukrainas ei ole muutunud

Eesmärgid, mida Venemaa Ukraina-vastases sõjas taotleb, ei ole muutunud, kuid Briti luure hinnangul ei ole nende saavutamine tõenäoline, vahendab BNS.

Luureametkond tsiteerib 12. detsembri hommikuses ettekandes Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi äsjast kommentaari, milles too sõnastas ümber Venemaal “sõjaliseks erioperatsiooniks” nimetatava sõja peamised eesmärgid.

Peskov nimetas Venemaa peasihiks Donbassi ja Kagu-Ukraina elanike “kaitsmist” ning ütles, et selle ala “vabastamiseks” on veel palju tööd.

“Peskovi kommentaar viitab, et Venemaa sõja praegused poliitilised miinimumeesmärgid ei ole muutunud. Ilmselt püüab Venemaa endiselt laiendada oma võimu kõigile Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladele. Tõenäoliselt seavad Vene sõjaplaneerijad endiselt esikohale edasitungi Donetski oblasti sügavusse,” kirjutab Briti luure.

Rõhutatakse, et Vene maaväe edasiliikumine nagu ka Venemaa poliitilise juhtkonna väljakuulutatud sõjaliste eesmärkide saavutamine on lähikuudel ebatõenäoline.

“Venemaa strateegiliste eesmärkide saavutamine ei ole praegu võimalik: on äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa relvajõud suudaksid luua praegu tõhusa löögijõu, mis suudaks need alad tagasi vallutada,” rõhutas Briti luure.

Nagu nentis USA staabiülemate ühendkomitee juht kindral Mark Milley, on Venemaa vallandatud sõda Ukraina vastu kestnud juba 10 kuud ning Venemaa diktaator Vladimir Putin kõigil rinnetel läbi kukkunud. Ukraina kaitsjad lõid tagasi rünnaku Kiievile ja tõrjusid vasturünnakuga venelased välja Harkivist ja seejärel ka Hersonist.

Samas ei ole analüütikute hinnangul Putin Ukrainas oma maksimalistlikest eesmärkidest  tõenäoliselt loobunud. See ei puuduta ainult uute alade annekteerimist, vaid ka režiimivahetust ja tulevastele Venemaa rünnakutele või survele vastupanu võime hävitamist.

Eeldatavasti võib sõjategevus Ukrainas sel talvel ägeneda. Samal ajal ennustab presidendikantselei, et Ukraina kriitilise taristu masspommitamine jätkub.

11. detsember

17:48

Vene rünnakud on tabanud kõiki Ukraina soojus- ja hüdroelektrijaamu

Pärast kaheksat Venemaa raketirünnakute lainet on Ukrainas kahjustada saanud kõik soojus- ja hüdroelektrijaamad ning 40 protsenti kõrgepingevõrgu rajatistest, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Seega püsib riigi energiasüsteemis märkimisväärne võimsuste puudus, ütles peaminister Denõss Šmõhal.

“Igaüks meist peab endale aru andma, et saadame selle talve mööda oluliste elektritarbimise piirangutega,” rõhutas valitsusjuht.

Ta märkis, et valitsuskabinet tegi energeetikaministeeriumile ülesandeks määrata ja esitada kaalumisele selged prioriteedid elektrivarustuse sisselülitamiseks.

Peaminister rääkis ka piirkondade toetamisest, märkides, et üldiselt on valitsus eraldanud nende taastamiseks juba üle viie miljardi grivna (130 000 000 euro). Eelkõige eraldati Krementšuki soojusvarustussüsteemi taastamiseks 100 miljonit; veel 50 miljonit läheb Sumõ oblastile hävitatud taristu taastamiseks.

13:54

ISW: Ukrainal on roheline tuli rünnata sihtmärke Vene territooriumil

Pentagon on ilmselt vähem mures Vene-Ukraina sõja eskaleerumise osas ja on andnud Ukrainale rohelise tule löökide andmiseks Venemaa territooriumile, leidis USA-s tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW) laupäeval.

USA kaitseministeeriumi anonüümseks jäänud allikas teatas ajalehele The Times, et Pentagon ei rõhu enam sellele, et Ukraina ei peaks andma lööke Venemaa territooriumil asuvatele sõjalistele sihtmärkidele.

Allika sõnul muutis Pentagon oma seisukohta selles küsimuses pärast seda, kui viimastel kuudel tugevnesid Venemaa raketilöögid Ukraina tsiviiltaristu pihta. Samuti märgib aruanne, et Pentagoni mure eskalatsiooni, sealhulgas tuumaeskalatsiooni pärast on vähenenud. 

Varemalt nägid Ukraina võetud kohustused tema lääne partnerite ees ette, et Kiievil on õigus kasutada jõudu kogu talle kuuluva territooriumi osas, kaasa arvatud 2014. aastal Venemaa hõivatud alad.

“Rahvusvaheline õigus lubab Ukraina vägedel rünnata seaduslikke sihtmärke isegi Venemaa territooriumil, eriti sihtmärke, kust Venemaa väed ründavad Ukraina tsiviiltaristut,” leiavad nüüd analüütikud.

Samuti rõhutab ISW, et Venemaa kasutatud kamikadze-droonid kujutavad endast endiselt suurt ohtu, ehkki Ukraina õhukaitse on hakanud neid tabama.

Ilmselt on Venemaa vahepeal tegelenud Iraani päritolu droonide täiustamisega külmema ilma tarbeks, võttes need kolme nädalase pausi järel taas kasutusele Ukraina energiasüsteemide ründamiseks, kinnitab ISW aruanne.

Ameerika analüütikute järgi osutab droonirünnakute uus laine sellele, et venelased on suutnud neid kolme nädala jooksul rohkem koguda ning on saanud või saamas Iraanilt uue partii. 

Veel märgib ISW, et Venemaa president Vladimir Putin võib kaotada endiste “marionettvabariikide” juhtide ja veteranide toetuse Ida-Ukrainas, kui okupatsiooniväed ei suuda Ukraina vägesid kaugemale läände tõrjuda ning Donbassi kaitsta. 

Psedovabariikide esindajate kriitika Putini aadressil võib ISW järgi kõneleda lõhest Venemaa presidendi ja sõjakalt meelestatud “Donetski rahvavabariigi” ringkondade vahel.

Aruande kohaselt meelitavad Venemaa võimud üha enam tšetšeeni elemente Ukraina okupeeritud territooriumile, et seal administratiivrežiime moodustada.

Märgitakse, et ehkki Tšetšeeniaga seotud ametiisikutel on juba ajalooliselt küljes jõhkruse renomee ja nad pole hiilanud administratiivse võimekusega, on tšetšeeni üksused Venemaa tagalaaladel okupeeritud Ukrainas mänginud kogu sõja vältel olulist rolli politseitöös ning julgeolekujõududena.

ISW hinnangul jätkab Ukraina armee lahinguväljal vastupealetungi Svatove suunal. Kreminna piirkonda on mõlemalt pooled maalt rünnanud ning Bahmuti ja Avdiivka suunal teevad Vene okupandid endiselt edasitungimiskatseid.

09:27

ISW: kamikadze-droonid kujutavad endiselt Ukrainale suurt ohtu

Venemaa kasutatud kamikadze-droonid kujutavad endast endiselt suurt ohtu, ehkki Ukraina õhukaitse on hakanud neid tabama, vahendab agentuur Unian Sõjauuringute Instituudi (ISW) aruannet.

Ilmselt on Venemaa vahepeal tegelenud Iraani päritolu droonide täiustamisega külmema ilma tarbeks, võttes need kolme nädalase pausi järel taas kasutusele Ukraina energiasüsteemide ründamiseks, kinnitab ISW aruanne.

Ameerika analüütikute järgi osutab droonirünnakute uus laine sellele, et venelased on suutnud neid kolme nädala jooksul rohkem koguda ning on saanud või saamas Iraanilt uue partii. 

Ööl vastu 10. detsembrit kasutas Venemaa kolm nädalat kestnud vaheaja järel Iraani päritolu droone elutähtsa taristu ründamiseks Odessa oblastis.

Praegu on oblastikeskuses suuri probleeme valgustusega ning soojavarustusega.

10. detsember

15:34

Ukraina Nobeli rahupreemia laureaat: rahu ei saavuta relvi maha pannes

Ukrainlasest tänavune Nobeli rahupreemia laureaat ütles laupäeval Oslos preemiat vastu võttes, et tema riik ei saa saavutada rahu relvi maha pannes.

“Ukraina rahvas tahab rahu rohkem kui keegi teine maailmas. Kuid rahu ei saa rünnaku alla sattunud riigis saavutada relvi maha pannes,” ütles Ukraina Kodanikuvabaduste Keskuse (CCL) direktor Oleksandra Matvijtšuk.

Nobeli rahupreemia anti sel aastal Valgevene inimõigusaktivistile Aless Bialiatskile, Vene inimõigusorganisatsioonile Memorial ja Ukraina Kodanikuvabaduste Keskusele.

01:51

Stoltenberg: Ukraina sõda võib muutuda ulatuslikumaks konfliktiks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg väljendas reedel avaldatud intervjuus muret, et sõjategevus Ukrainas võib väljuda kontrolli alt ning muutuda sõjaks alliansi ja Venemaa vahel.

“Kui asjad lähevad viltu, siis nad võivad minna kohutavalt viltu,” ütles Stoltenberg usutluses Norra ringhäälingule NRK.

“See on kohutav sõda Ukrainas. See on ka sõda, mis võib muutuda täiemahuliseks sõjaks, mis laieneb suuremaks sõjaks NATO ja Venemaa vahel,” ütles ta. “Me tegeleme iga päev sellega, et seda vältida.”

Norra endine peaminister ütles intervjuus, et “pole kahtlust, et täiemahuline sõda on võimalik”. Ta lisas, et on tähtis vältida konflikti, mis hõlmaks Euroopas rohkem riike.

Kreml on korduvalt väitnud, et NATO liikmesriigid on saanud osaks konfliktist, andes Ukrainale relvi ja üksustele väljaõpet ning jagades sõjalisi luureandmeid vasturünnakuteks Vene vägedele.

Kommentaarides, mis peegeldavad kasvavaid pingeid Venemaa ja Lääne vahel, ütles president Vladimir Putin reedel, et Moskva võib mõelda USA ennetavate sõjaliste löökide kontseptsiooni omaksvõtmisele.

9. detsember

09:35

Venemaa kaebab ÜRO Julgeolekunõukogus Ukrainale relvade tarnimise üle

Venemaa nõudis reedel ÜRO Julgeolekunõukogu istungi kokkukutsumist, kus agressorriigi esindajad soovivad arutada Lääne poolt Ukrainale relvade tarnimist. Uudistekanaleid Unian ja Ukrinform vahendab BNS.

Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzja lahkus teisipäeval taas Julgeolekunõukogu koosolekult enne Ukraina suursaadiku Serhi Kõslõtsija kõnet.

Ukraina diplomaadi sõnul teatas Nebenzja seekord otse, et ei taha kuulata Ukraina delegatsiooni “sapist sõnaosavust”.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis, et keegi maailmas ei taha enam nagunii Venemaa valesid kuulda.

Venemaa kasutab ÜRO Julgeolekunõukogu peamiselt platvormina Ukrainat puudutavate võltsuudiste levitamiseks.

09:30

Venemaa on hävitanud enam kui kolmandiku Ukraina energiasüsteemist

Venemaa president Vladimir Putin kasutab talve relvana ning rünnakute tulemusena on venelased hävitanud enam kui kolmandiku Ukraina energiasüsteemist, teatas neljapäeval USA välisminister Anthony Blinken, vahendab BNS.

Blinkeni sõnu vahendasid teiste seas meediaväljaanded Ameerika Hääl ja Unian.

“President Putin üritab talve relvana kasutada. Venemaa on hävitanud enam kui kolmandiku elektrivõrgust. Tõugates sellega Ukraina kõige haavatavama elanikkonna külma ja pimedusse koos pakase algusega. Pered, vanurid, puuetega inimesed on kõik sihtmärgid ” rääkis Blinken ühisel pressikonverentsil Rootsi ja Soome välisministritega.

Blinkeni kohtumisel Soome välisministri Pekka Haavisto ja Rootsi välisministri Tobias Billströmiga arutati muuhulgas ka Ukraina pakilisi vajadusi.

“Liitlased koondavad praegu Ukrainale muu hulgas erasektori toetust,” ütles Haavisto.

“Soome on valmis Ukrainat toetama nii palju, kui seda on vaja,” kinnitas Haavisto ja tõi välja, et riik on Ukrainale heaks kiitnud juba kümme abipaketti.

Blinken kordas pressikonverentsil, et Putin kukub Ukraina vastu alustatud vallutussõjas läbi.

“President Putin on ebaõnnestunud lahinguväljal ning ebaõnnestunud maade hõivamisel lõunas ja idas. Ebaõnnestunud kavatsustes kustutada Ukraina piirid, Ukraina identiteet ja Ukraina rahvas,” toonitas USA välisminister.

Blinkeni sõnul näitab Soome ja Rootsi valmisolek NATO liikmeks saamiseks, et Putin pole suutnud ka allianssi nõrgestada.

“Putin tegi NATO ainult tugevamaks ja suuremaks,” tõdes välisminister.

09:15

USA annab Ukrainale uue abipaketi

Ühendriigid kavatsevad anda Ukrainale uue 275 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi, teatasid reedel uudisteagentuurid Reuters ja Unian, vahendab BNS.

Reutersi teatel aitab Ukrainale saadav varustus tugevdada õhutõrjet ja kaitsta end paremini vaenlase droonide eest. Samas ei öelnud agentuuri allikad, et milliste vahendite ja relvadega täpsemalt tegemist.

Uus pakett avalikustatakse reedel ehk 9. detsembril.

Meedia hinnangul on Pentagoni uue abipaketi nimekirjas ilmselt muu hulgas mitmikraketiheitjate HIMARS laskemoon, suurtükilaskemoon, Humvee sõjaväesõidukid ja generaatorid.

Agentuurid märkisid, et USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja keeldus uut abipaketti kommenteerimast, kuna selle sisu ja maht saavad teatavaks alles pärast vastava dokumendi allkirjastamist USA presidendi Joe Bideni poolt.

8. detsember

10:35

Ukraina ülemraada esimees: loodan NATO ukse, mitte õhuakna avanemist

Vilniuses visiidil viibiv Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk ütles, et Kiiev on valmis NATO liikmeks saama, kuid rõhutas samas, et alliansi avatud uste kohta käivad avaldused ei tohiks jääda tühjaks deklaratsiooniks, vahendab BNS.

“Teate, ma olen poliitikas alati olnud aususe ja avatuse pooldaja. Ja võib-olla on see omadus, mida Ukraina alati näitab ja ootab samasugust avatust teistelt riikidelt, liitudelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Seega, kui tuleb teade, et uks on lahti, ütleb Ukraina: oleme valmis sellest uksest sisse astuma,” ütles Ukraina parlamendi juht kolmapäeval BNS-ile antud usutluses.

“Oleme valmis täitma NATO kui alliansi standardeid ja nõudeid, kuid tahame, et see uks oleks päriselt lahti, mitte muutuks õhuaknaks,” kommenteeris Stefantšuk NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi läinudnädalast avaldust, et Ukrainale “NATO uksed on avatud” ja Venemaa sissetungile vastu seisvast riigist saab kunagi bloki liige.

Septembris taotles Kiiev  kiirendatult NATO liikme staatust, kuid tõenäosus, et see niipea juhtub, näib tume, eriti Ukraina sõja ajal.

Kiiev loodab, et läbimurre saavutatakse järgmisel aastal Vilniuses alliansi tippkohtumisel.

Stefantšuk ütles ka, et aasta lõpuks täidab Ukraina kõik Euroopa Liidu kandidaatriigi staatusega võetud kohustused, et järgmise aasta alguses alustada ühendusega liitumise üle ametlikke läbirääkimisi.

“Selle aasta lõpuks teavitame EL-i kõigi Ukrainale esitatud tingimuste täitmisest. Teame, et EL hindab aasta lõpus, kuidas Ukraina neid tingimusi täidab. Kui hinnang on soodne, siis loodame, et oleme valmis alustama läbirääkimisi täisliikmesuse üle järgmise aasta alguses,” sõnas poliitik.

Rääkides Venemaa vallandatud sõja käigust, rõhutas ülemraada esimees, et Venemaa rünnakud energiataristu vastu ei murra ukrainlaste otsustavust ning läbirääkimised Moskvaga on võimalikud vaid jõupositsioonilt.

Kuigi Lääs on sissetungist alates kehtestanud Venemaale hulga sanktsioone, ütleb Stefantšuk, et neist ei piisa.

“Meid ei huvita sanktsioonide hulk. Me hoolime nende sanktsioonide kvaliteedist. Seega, kui me räägime SWIFT-ist lahtiühendamisest, peaks see olema täielik SWIFT-ist lahtiühendamine,” ütles ta.

“Kui räägime Vene energiaettevõtete keelamisest, peaks see olema täielik keeld. Kui räägime merest ja sadamatest, peaks see keeld olema täielik. Kui räägime isiklikest sanktsioonidest, peaksid need olema eranditeta ja täielikud. Alles siis on need tõhusad,” lisas Stefantšuk.

Ülemraada esimees ütles, et Kiiev peab Läänega läbirääkimisi Patrioti raketisüsteemide üle, et tõrjuda Venemaa õhurünnakuid.

Poola otsustas sel nädalal võtta lõpuks Saksamaalt vastu Patrioti raketid, kuigi Varssavi innustas Berliini varem neid Ukrainasse saatma. Samas rõhutab Poola, et toetab jätkuvalt nende saatmist Ukrainasse.

10:29

Zelenskõi rääkis vabastatud ja veel vabastamist vajavatest asulatest

Ukraina relvajõud on vabastanud ligi 1900 asulat, kuid peaaegu sama palju Ukraina linnu ja külasid on endiselt okupatsiooni all, rääkis kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi USA inimõigusorganisatsiooni Robert F. Kennedy Inimõiguste Kaitse Fondi esindajatega vesteldes, vahendab BNS.

“24. veebruaril alustas Venemaa meie vastu totaalset sõda. Ja see on ellujäämissõda. Sajad meie linnad ja külad põlesid Venemaa rünnakute tõttu lihtsalt maani maha. Oleme juba suutnud okupatsioonist vabastada 1888 asulat. Aga peaaegu sama palju Ukraina linnu ja külasid on endiselt okupeeritud. Ja see tähendab, et praegu otsustatakse Ukraina lahinguväljal miljonite inimeste saatus,” vahendas presidendi sõnu ukrainlaste uudistekanal Unian.

President rõhutas, et kõne all on miljonid inimesed, keda on võimalik ja kes tuleb päästa.

“Meil ei ole õigust jätta ainsatki oma inimest Vene okupatsiooni alla. Ja Venemaa filtreerimislaagritesse, kus tuhanded on juba kadunud. Ja Venemaa territooriumile, kuhu sadu tuhandeid ukrainlasi sunniviisiliselt küüditati. Me võime ja saame nad vabastada. See on meie lootus. Seda tähendab teie toetus. Asi pole poliitikas, vaid elus,” võttis riigipea kokku.

10:18

Punane Rist külastas Ukraina ja Vene sõjavange

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) on viimasel kahel nädalal külastanud Ukraina ja Vene sõjavange ning andnud infot nende omastele, teatas organisatsioon neljapäeval, vahendab BNS.

“ICRC viis läinud nädalal läbi kahepäevase visiidi Ukraina sõjavangide juurde ja teine visiit leiab aset sel nädalal. Samal perioodil külastati ka Vene sõjavange ja hiljem sel kuul on plaanis edasised visiidid,” seisis avalduses.

Visiidid võimaldasid ICRC-l “kontrollida nende seisundit ja kohtlemist ning jagada nende peredega kauaoodatud infot”.

7. detsember

16:08

FOTOD: Ukraina sõdurid tulistasid kuulipildujate ja automaatidega alla Vene raketi Kh-101

5. detsembril lennutas Venemaa Ukrainasse 38 tiibraketti, vahendab Ukraina meediakanal Unian.

Pilt: facebook.com/ngunorth

Ukraina rahvuskaartlased tulistasid alla Venemaa tiibraketti Kh-101, lastes seda kuulipildujatest ja automaatrelvadest.

Pilt: facebook.com/ngunorth

Ukraina Rahvuskaardi Põhja operatiiv-territoriaalse ühenduse Facebooki teate kohaselt tulistasid raketi alla 27. Petšerski brigaadi kaardiväelaste mobiilse tulegrupi sõdurid Venemaa massiivse rünnaku käigus 5. detsembril.

“Madalal kõrgusel lendavat raketti oli võimalik tabada kuulipildujate ja automaatidega,” öeldakse raportis. “Rahvuskaardi vastavad meeskonnad on loodud õhulöökide tõrjumiseks, eelkõige rakettide ja kamikaze droonide alla tulistamiseks. Koos õhutõrjeüksuste tõhusa tööga võimaldab see meil tõsta õhusihtmärkide tabamist ja säästa seeläbi infrastruktuuri rajatisi ja inimelusid.“

11:09

ÜRO avaldas muret Ukraina taristu hävitamise humanitaarmõjude pärast

Venemaa rünnakud Ukraina energiataristu vastu on põhjustanud sõjast räsitud riigis uue “vajaduste taseme”, ütles teisipäeval ÜRO humanitaarjuht, hoiatades, et miljonid inimesed on kütteta ajal, mil õhutemperatuur on langemas, vahendab BNS.

Ligi pool Ukraina energiasüsteemist on saanud kahjustada kuid kestnud Venemaa süstemaatiliste rünnakute tõttu energiataristule ning esmaspäeval leidsid aset uued rünnakulained.

“Alates oktoobrist on kestvad rünnakud Ukrania energiataristule tekitanud uue vajaduste taseme, mis mõjutab kogu riiki ja süvendab sõja põhjustatud vajadusi,” ütles maailmaorganisatsiooni asepeasekretär humanitaarküsimuste valdkonnas Martin Griffiths ÜRO Julgeolekunõukogule.

Sellise hävitustöö tõttu on Ukrainale vaja rahvusvaheliselt kogukonnalt suuremat toetust, ütles Griffiths, rõhutades, et energiataristu kaotused on “jätnud miljonid inimesed ilma sooja, elektri ja veeta”, seda ajal, mil õhutemperatuur on langemas paarikümne miinuskraadini.

“Ukrainas on täna rünnaku all tsiviilisikute võime ellu jääda,” ütles ta.

Griffiths hoiatas, et konflikti tõttu kodudest lahkuma sunnitud inimeste arv võib Ukrainas veelgi tõusta. Praegu on selliseid inimesi 14 miljonit, neist 6,5 miljonit riigisiseselt ja üle 7,8 miljoni teistesse riikidesse suundununa.

Prantsuse suursaadik ÜRO-s Nicolas de Riviere süüdistas Venemaad “talve kasutamises sõjarelvana”.

6. detsember

11:15

Vene kuberner: Kurski oblastis anti droonilöök lennubaasile

Venemaa Ukrainaga piirnevas Kurski oblastis anti droonilöök õhuväebaasile, ütles kohalik kuberner teisipäeval, päev pärast seda, kui Moskva süüdistas Ukrainat droonirünnakutes kahele Vene lennubaasile, vahendab BNS.

“Kurski lennubaasi piirkonnas tehtud droonirünnaku tulemusel süttis põlema naftamahuti. Ohvreid ei olnud,” ütles kuberner Roman Starovoit sotsiaalmeedias.

11:12

Venemaa ei kavatse Zaporižžja tuumajama üle kontrolli loovutada

Venemaa ei kavatse oma vägesid Zaporižžja tuumajaama territooriumilt välja tuua, teatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, kelle sõnu vahendas BNS-i sõnul ukrainlaste uudistekanal Unian.

Zahharova kommenteeris  Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Grossi sõnu, et eksperdid on lähedal Ukraina ja Venemaa vahelisele vastuvõetavale kokkuleppele tuumajaama ümber turvatsooni loomise kohta.

Zahharova sõnul otseseid läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel sel teemal ei ole.

“Mingist Venemaa kontrolli alt äravõtmisest või kontrolli üleandmisest mõnele “kolmandale isikule” ei saa juttugi olla. Tuumajaam asub Venemaa territooriumil ja on täielikult Venemaa kontrolli all. Lähtume sellest, et ainult meie suudame tagada rajatise füüsilist ja tuumaohutust,” sõnas Zahharova.

10:52

Ukraina inimõigusvolinik rääkis okupantide kuritegudest Hersonis

“Iga uue vabastatud linnaga näeme Vene sõjaväelaste poolt tsiviilisikute vastu suunatud julmuse kasvu,” vahendas BNS-i sõnul ukrainlaste uudistekanal Unian teisipäeval Ukraina inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi hinnangut.

Lubinets rääkis sellest suhtlusvõrgustikus Facebook pärast kohtumist ÜRO inimõigusjuhi Volker Türki juhitud delegatsiooniga. Türk saabus Ukrainasse pühapäeval neljaks päevaks olukorrast ülevaate saamiseks.

Ombudsman tõi välja, et Hersonis ei olnud tegemist ainult tsiviilisikute meelevaldse vangistamisega, vaid näiteks ka naiste ja meeste ühises kinnipidamises samas kitsas kongis ning seda mitu nädalat.

“Oleme dokumenteerinud vangide ööpäevaringset audio- ja videovalvet ning piinamise kasutamist. Faktid laste kambrite loomisest, kus Vene sõjaväelased hoidsid ja piinasid alaealisi, on õõvastavad,” rääkis Lubinets.

Ametnik märkis, et kohtumisel arutati soolist vägivalda, mille hulgas laste vastu suunatud vägivalda. Aga ka laste õiguste rikkumist nende sunniviisilise väljasaatmise ja röövimise kontekstis. Samuti Venemaa Föderatsiooni süsteemset genotsiidipoliitikat Ukraina laste vastu, kes viiakse sunniviisiliselt üle Venemaa kodakondsusse.

Lubinets märkis, et ei pidanud täpselt selgitama, kuidas venelased Ukraina energiasüsteemi hävitavad, sest ülemkomissar nägi oma silmaga, kuidas see toimub.

“Ja seda, et ohvrid on tsiviilisikud ning ohus on kõige haavatavamate elud,” märkis ombudsman.

Lubinets lisas sellega seoses, et Ukraina on huvitatud tõhusa rahvusvahelise sõjavangide õiguste kaitse süsteemi loomisest, sest praegune jätab soovida.

“Suure hulga tsiviilpantvangide olemasolu kinnitab seda,” lisas ametnik.

Türk pidi esmaspäeval kohtuma mitme inimõiguslastega Kiievis, kuid sireenid andsid märku uuest õhurünnakust ning ÜRO delegatsioon läks maa-alusesse varjendisse. 

“Mil me pidasime arutelu selles varjendis, kui korraldati Ukraina vastu raketirünnakute laine ja mõned neist jõudsid Kiievi lähistele,” ütles Türk. 

“Uskumatu, et see toimub Ukrainas peaaegu iga päev. See ei tohi muutuda uueks normaalsuseks,” toonitas ÜRO inimõigusjuht Twitteris. 

Venemaa alustas rünnakutega Ukraina energiataristu vastu oktoobris, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. 

Venemaa löögid on hävitanud ligi poole Ukraina energiasüsteemist ning jätnud miljonid inimesed talve eel külma ja pimedusse.  Tuhanded Ukraina tsiviilisikud on sõjas tapetud ja miljonid on oma kodudest põgenenud. 

ÜRO inimõigusjuht külastab Ukrainas veel Harkivi, Izjumi ja Užhorodi. 

5. detsember

09:58

Ukraina relvajõudude õhutõrjekahurid praadisid Vene „Habeme“

Sissetungijad ise nimetasid seda meeskonda “üheks produktiivsemaks”, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Eile, 4. detsembril “maandasid” Ukraina õhutõrjekahurid vaenlase helikopteri Ka-52. Tema meeskond oli okupatsiooniarmee üks parimaid. Mõlemad piloodid on elimineeritud.

Ukraina relvajõudude ohvitseri ja blogija Anatoli Stefan “Stirlitzi” andmetel piloteeris kopterit “Habeme” meeskond – “rühma kõige produktiivsem meeskond”.

“Putini head tuulelohed on praetud. Au Ukraina sõduritele,” kirjutas Stirlitz.

„Habeme“ meeskonnale anti postuumselt Vene Föderatsiooni kõrgeim auhind ja kõrgeim auaste – kangelaste kuldsed tähed.

Meeskonna likvideerimist kinnitas ka Ukraina õhuvägi. “On olemas kinnitus, et Dnepri õhutõrjerakettide brigaadi sõdurid tulistasid 4. detsembril alla Ka-52! „Habeme“ meeskond hävitati,” ütlesid sõdurid.

09:41

Ukraina relvajõud võitsid Zaporižžja oblastis sissetungijate pesa ja hävitasid “tähtsa objekti”

Lisaks tabasid Ukraina relvajõud kaht komandopunkti, laskemoonaladu, aga ka piirkonda, kuhu oli koondatud personal ja sõjatehnika, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina sõdurid kinnitasid Venemaa sissetungijate lüüasaamist Zaporižžja oblastis Akimovsky rajoonis. Kaotusi loetakse kümnetes. Ukraina relvajõudude peastaabi hommikuses kokkuvõttes märgiti, et Ukraina sõdurite eduka rünnaku tulemusena likvideeriti üle 10 Vene okupandi ja veel 30 sai haavata.

Lisaks tabasid kaitseväe raketi- ja suurtükiväeüksused kaht komandopunkti, laskemoonaladu, ala kuhu oli koondatud isikkoosseis ja sõjatehnika, aga ka vastase “ühele teisele olulisele objektile”.

Venelaste kaotused isikkoosseisu hulgas ulatusid 4. detsembri seisuga 91 150-ni. 29. oktoobril likvideerisid Ukraina relvajõud ööpäevaga rekordilised 950 sissetungijat.

4. detsember

20:02

Nobelist: Ukraina sõjale ei ole diplomaatilist lahendust

Ukraina sõjale ei ole praegu mingit diplomaatilist lahendust, ütles pühapäeval Nobeli rahupreemia võitnud Venemaa inimõigusorganisatsiooni Memorial kaasasutaja.

“Ma olen täiesti veendunud, et Putini režiimiga, seni kuni see eksisteerib, diplomaatilist lahendust ei ole,” lausus Irina Štšerbakova.

“Praegune lahendus saab olla sõjaline,” ütles Štšerbakova, kellele anti Saksamaal Hamburgis toimunud tseremoonial üle auhind inimõigusalase töö eest.

Lõpuks mingil kujul diplomaatiline lahendus konfliktile leitakse, ütles ta.

“Kuid need otsused, see diplomaatia saab teoks ainult siis, kui Ukraina usub, et on selle sõja võitnud ja saab oma tingimused seada,” ütles ta.

Kiirustavad rahuüleskutsed olid “lapsikud”, ütles inimõiguslane, lisades, et asjad ei taastu enam kunagi sellisena, nagu nad olid enne konflikti puhkemist.

“See sõda on nii paljud asjad pea peale pööranud, et olukord ei muutu enam kunagi endiseks,” ütles ta.

Saksa kantsler Olaf Scholz andis Hamburgis Štšerbakovale üle Marion Dönhoffi auhinna tema aastatepikkuse töö eest inimõiguste vallas.

Štšerbakova jõupingutused näitasid teed “Venemaa paremale tulevikule”, ütles Scholz, isegi kui see väljavaade tundub “ebatõenäoline”.

Sõda ei lõpe “Suur-Vene ekspansionismi võiduga”, ütles Scholz, keda on korduvalt sarjatud selle eest, et ta pole teinud rohkem Ukraina toetamiseks.

Scholz rõhutas samas, et Venemaa on olemas ka pärast konflikti lõppu.

Laupäeval, 10. detsembril antakse Oslos Štšerbakova organisatsioonile Memorial üle Nobeli rahupreemia.

Auhinna pälvis Memorial koos kaasvõitlejate – Ukraina Kodanikuvabaduste Keskuse ja Valgevene aktivisti Aless Bjaljatskiga.

Üks Vene tuntumaid kodanikuvabaduste organisatsioone Memorial on aastakümneid töötanud selle nimel, et heita valgust Nõukogude diktaatori Jossif Stalini ajastu  hirmutegudele, kogudes samal ajal teavet ka Venemaa praeguse poliitilise rõhumise kohta.

Venemaa kohtud sulgesid 1989. aastal asutatud rühmituse 2021. aasta lõpus ja Šerbakova lahkus Moskvast pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Nüüd elab ta Saksamaal.

14:51

Kiiev: maailm vajab julgeolekutagatist Venemaa eest, mitte vastupidi

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldust kommenteerides, et praegu tuleb vaadata, kuidas tagada maailmale julgeolek Venemaa eest, mitte vastupidi, vahendas pühapäeval portaal Unian.

“Julgeolekutagatiseks Venemaale võib pidada seda, et Euroopa kohtusüsteem on inimlik ja Haagi kohtuotsus ei näe ette surmanuhtlust,” kirjutas Danilov Facebookis.

“Tahavad terroristlikule ja mõrvarriigile anda julgeolekugarantiid? Nürnbergi asemel Venemaa Föderatsiooniga lepingu sõlmimine ja käepigistus? Ukraina veri Putini kätel ei sega? Kummaline saladiplomaatia loogika, mille aeg on möödas,” leidis Ukraina julgeolekunõukogu juht. 

Danilovi sõnul tuleb praegu tagada hoopis maailma julgeolek Venemaa eest. 

“Budapesti kogemus tuleks teile kasuks,” tõdes ta, viidates Budapesti memorandumile julgeolekutagatiste kohta, mille tulemusena loovutas Ukraina oma territooriumil asunud tuumarelvavarud Venemaale.

“Kui oled relvastamata, ei kujuta sa endast ohtu. Kahjuks meie teame seda. Tuumadesarmeeritud ja demilitariseeritud nn Venemaa on Euroopa ja maailma rahu parim tagatis,” resümeeris Danilov seoses Macroni avaldusega, mille kohaselt peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Moskva vajadust julgeolekugarantiide järele, kui selle president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamiseks. 

11:22

ISW: Ukraina väed võisid edeneda Dnepri idakaldale

Ukraina väed võisid tungida Lõuna-Ukrainas voolava Dnepri jõe idakaldale, kirjutab USA mõttekoda Institute for the Study of War oma olukorra ülevaates.

Laupäeval avaldatud videokaadrite kohaselt ületasid ukrainlased Hersoni linna lähedal jõe ja heiskasid teisel pool Dneprit kraanale Ukraina lipu.

Mõttekoja hinnangul on Venemaa ehitanud Dnepri idakaldale Ukraina rünnaku ootuses kaitserajatisi.

3. detsember

21:35

Zelenskõi: kokkulepitud hinnalagi Vene toornaftale ei ole tõsine

Hinnalagi meritsi eksporditavale Vene toornaftale tasemel 60 dollarit barreli eest, milles Euroopa Liit, G7 ja Austraalia kokku leppisid, ei ole tõsine, kuna see on terroristist riigi eelarve jaoks üsna mugav, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

“Venemaa on juba põhjustanud kõigile maailma riikidele tohutut kahju, teadlikult destabiliseerides energiaturgu,” ütles ta traditsioonilises õhtuses videopöördumises.

“See on nõrk positsioon. On ainult aja küsimus, kui tuleb niikuinii kasutada tugevamaid vahendeid,” lisas ta. “On kahju, et see aeg läheb kaotsi.”

“Loogika on ilmne: kui hinnalagi Vene naftale on 60 dollarit, näiteks 30 dollari asemel, millest rääkisid Poola ja Balti riigid, siis Venemaa eelarve saab umbes sada miljardit dollarit aastas.”

See raha läheb mitte ainult sõjale ning teiste terroristlike režiimide ja organisatsioonide toetamisele, lausus Zelenskõi.

“See raha läheb ka just nimelt nende riikide edasisele destabiliseerimisele, kes praegu püüavad vältida tõsiseid otsuseid,” märkis ta.

Läbirääkimistel hinnalae üle püüdis iseäranis Poola langetada seda tasemele 30 dollarit barrelist, kuid nõustus lõpuks reedel kõrgema hinnatasemega.

16:12

Kreml: Putin väisab Ida-Ukrainat kui “aeg on õige”

Vene president Vladimir Putin külastab “õigel ajal” Ida-Ukraina Donbassi piirkonda, mille ta väidab, et on annekteerinud, teatas laupäeval Kreml.

“Õigel ajal see loomulikult juhtub. See on Vene Föderatsiooni piirkond,” ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov Vene uudisteagentuuridele, kuid ei täpsustanud, millal see juhtuda võib.

2. detsember

09:52

Briti luure selgitas, mis piirab Vene Föderatsiooni potentsiaali pealetungi korraldamiseks

Vene armee logistikateed muutusid pärast Hersonist lahkumist Ukraina suurtükiväe poolt haavatavaks, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN Briti luure raportit.

Venemaa taganemine Dnepri jõe läänekaldalt Hersoni oblastis eelmisel kuul andis Ukraina relvajõududele võimaluse anda rünnak täiendavatele Venemaa logistikasõlmedele ja kommunikatsioonidele.

Briti luure andmetel ajendas see oht venelasi suure tõenäosusega viima tarnesõlmed, sealhulgas raudtee peatuspunktid, edasi lõunasse ja itta.

„Venemaa logistikaüksused peavad teostama täiendavat töömahukat peale- ja mahalaadimist raudteelt maanteetranspordile. Sõidukid on aga endiselt haavatavad Ukraina suurtükiväe poolt, kui nad lähenevad Venemaa kaitsepositsioonidele,“ kirjutab Briti kaitseministeerium.

Briti luure märgib ka, et laskemoona puudus Venemaal, mida süvendavad logistikaprobleemid, võib praegu olla üks peamisi tegureid, mis piirab Venemaa võimet jätkata tõhusaid ja suuremahulisi ründeoperatsioone.

1. detsember

11:46

Pekka Toveri: Lääne toetus otsustab sõja – Putin kaotab enne Krimmi, siis Kremli

Kindralstaabi endine luureülem kindralmajor Pekka Toveri arvab, et Ukrainale tuleks anda kaugmaaraketid, vahendab Ilta Sanomat.

Toveri ütles kolmapäeval ISTV stuudios, et Ukraina sõjas peab kõigepealt Venemaa lahinguväljal lüüa saama.

„Ukrainale tuleb anda sellised vahendid, et nad suudaksid venelased oma territooriumilt kuni Krimmini välja lüüa,“ märkis Toveri. „Siis jõuame olukorrani, kus võib olla rahu, mis kestab isegi aastakümneid.“

Toveri liitub endise USA vägede ülema Euroopas, kindralleitnant Ben Hodgesi seisukohaga, kes ütles hiljutises intervjuus, et kõik peaksid mõistma, et Venemaa alistatakse just vanamoodsalt.

„Mu sõber arvab, et “rumalad piirangud” tuleks kaotada,“ märkis Toveri. „Piirangute tõttu pole Ukrainale antud kaugmaarakette. Piirangud tähendavad, et ukrainlastel on üks käsi selja taha seotud ja Venemaa võib üsna vabalt kahe käega tõmmata ja teha, mida tahab.“

Toveri arvates on korraldus ebaõiglane. Kodanikuühiskonna kaitsmine muutub Ukrainas keeruliseks. Ta nõustus Soomet külastanud Briti teadlase Keir Gilesiga, kes ütleb, et Ukrainale tuleks anda kaugmaarakette, et ukrainlased saaksid võtta Venemaalt kodanikuühiskonna hävitamise võime.

Kindralleitnant Ben Hodges ennustas ühes intervjuus, et Krimm vabastatakse suveks ja aasta lõpuks kaotab president Vladimir Putin Kremli.

Toveri ütles ISTV saates, et kui Lääs jätkab Ukraina toetamist ja varustab riiki 150-kilomeetrise või isegi pikema laskekaugusega relvasüsteemidega, on täiesti võimalik, et Krimm vabastatakse suveks. „Kui Putin kaotab Krimmi, on ta sel hetkel nii nõrk juht, et tal on raske oma positsioonil kinni hoida,“ märkis ta. Kui venelased on Ukraina pinnalt lüüa saanud, on Toveri sõnul võimalik saavutada kestev rahu. „Kui Venemaa on võidetud, siis uus juhtkond mõistab, et läänega ei tasu vehkida, sest tulemused on sellised, nagu nad on,“ ütles ta.

10:56

Venelased jätkavad põhipealetungi Bahmuti ja Avdijivka suunas

Bahmuti suunal keskendub vaenlane jätkuvalt pealetungioperatsioonidele. Svatovski ja Limanski suunal tugevdatakse kaitseliini, teatas Ukraina relvajõudude peastaap kella 06.00 seisuga, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Raportis öeldakse, et Bahmuti suunal keskendub vaenlane jätkuvalt pealetungioperatsioonide läbiviimisele. Ümberkaudsed piirkonnad on pideva tanki- ja mürsutule all. Avdijivka suunal püüab vaenlane taktikalist olukorda parandada ning Donetski oblasti piirkondades olevad objektid allutati tankide ja suurtükiväe erinevat tüüpi tulele.

Samuti märgivad nad, et viimase päeva jooksul tõrjusid kaitseväe üksused Vene sissetungijate rünnakud asulates: Luhanski oblastis Novoselovske, Stelmakhovka ja Belogorovka ning Belogorivka, Jakovlevka, Bahmut, Kurdjuumovka, Krasnogorovka, Kamenka, Vodianoe, ja Marjinka Donetski oblastis.

“Et takistada Ukraina sõdurite edasitungimist Svatovski ja Limanski suunal, varustab vaenlane kaitseliini. Jätkub isikkoosseisu, laskemoona, kütuse ja määrdeainete vedamine,” teatab peastaap.

Raportis öeldakse, et viimase päeva jooksul korraldas vaenlane Zaporižžja oblastis Kamõševakha külas 2 raketirünnakut tsiviilobjektidele, sooritas 41 õhulööki ja 28 MLRS-i tulistamist meie vägede ja asulate, sealhulgas linna positsioonidele.

Kindralstaap märgib, et kogu Ukrainas säilib oht, et okupandid korraldavad raketirünnakuid energiasüsteemi rajatistele ja kriitilisele infrastruktuurile.

Aruandes öeldakse ka, et Slobožanski suunas hoiab vaenlane jätkuvalt oma vägesid Belgorodi oblasti piirialadel.

10:39

Analüütikud: Venemaa valmistab ette uut massilist rünnakut Ukrainale

Analüütikud ütlevad, et Engels-2 on Venemaa õhujõudude jaoks üks olulisemaid baase, kuna sellel on kaks strateegiliste pommitajate rügementi, mis on osa Venemaa tuumaheidutustaktikast. Veebruaris paigutas Venemaa sinna täiendavaid pommitajaid, et valmistuda suureks sõjaks, ning on sellest ajast alates kasutanud baasi ulatuslikeks õhurünnakuteks Ukrainas, vahendab Spiegel.

Venemaa järjekordne ulatuslik pommirünnak Ukraina vastu on ilmselgelt vältimatu. Eksperdid hoiatavad võimsa uue Venemaa õhurünnaku eest, analüüsides Maxar Technologiesi ja Planet Labsi satelliidipilte Saratovi lähedal asuva Engels-2 lennuväljalt.

28. novembri piltidel on näha tegevust lennuväljal. Väidetavalt valmistuvad seal kaks tosinat kaugpommitajat Tu-95 ja Tu-160 järjekordseks rünnakuks.

„Aktiivsus baasis on äärmiselt suur,“ kinnitas sõltumatu sõjaline analüütik Arda Mevlutoglu Spiegelile. „Samuti on pommitajate läheduses kütusepaagid, suured kastid laskemoona, sõidukite ja remondimaterjalidega. Huvitav on ka see, et lennuväljale on pargitud palju suuri kaubalennukeid, mis viitavad hiljutisele suurele saadetisele baasi, võimalik, et tiibraketid. Ülikõrge pommitajate arv viitab aga operatsioonide arvu suurenemisele, kui mitte peatsele ulatuslikule rünnakule.“

Ka Rochan Consultingu sõjaväeekspert Konrad Muzyka näeb märke, et baasis on aktiivsus suurenenud. „Maapinnal on palju liikumist, palju lennukeid hooldatakse ja ilmselgelt valmistutakse uuteks missioonideks,“ rääkis ta. „Näha on ka aluseid, millega saaks transportida tiibrakette Kh-55 või Kh-101.“

Märgitakse, et Venemaa on seda tüüpi tiibrakette korduvalt kasutanud Ukraina õhurünnakute ajal.

10:20

Ukraina sõjandusekspert: Sõda Ukrainas võib venida 2024. aastani

„On oht, et Venemaa vallandatud sõda Ukraina vastu venib 2024. aastani,“ märkis sõjandusekspert Oleg Ždanov, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Venemaal, USA-s ja Ukrainas on 2024. aastal oodata valimisi,“ lausus Ždanov. „Sõja venitamine on üks versioone, kuna kõigile on kasulik võit 24-le lähemale tõmmata. Just valimisteks.“

Ždanovi sõnul pole täna keegi peale Lääne-Euroopa riikide ja Vatikani huvitatud Venemaa hoidmisest maailma geopoliitilisel kaardil. “Võib-olla alistame Venemaa sedavõrd, et NATO siseneb Venemaale ja võtab tuumaarsenali kontrolli alla, annab selle üle Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ning see utiliseeritakse ning hävitatakse,“ ennustas ekspert. „Pärast tuumaarsenali hävitamist jääb Venemaa tavaliseks riigiks ja ei mõjuta juba geopoliitilisi protsesse.“

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 500 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündisid need esmaspäeva hommikuks umbes 88 880 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas kolm tanki ja kuus soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2914 ja 5872 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina ühe vaenlase suurtükisüsteemi, kuus sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot) ja ühe õhutõrjesüsteemi ning seitse drooni.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1870 suurtükki, 395 raketiheitjat, 210 õhutõrjesüsteemi, 4429 sõidukit ja tsiternautot, 163 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 261 helikopterit, alla tulistatud 1562 drooni ja 531 tiibraketti.

Zelenskõi sõnul kaotavad Vene väed veel tänavu 100 000 sõdurit

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on olukord rindel endiselt keeruline, kuid Ukraina väed hoiavad kaitseliini ja Vene poole kaotused jõuavad veel sel aastal saja tuhande hukkununi, vahendas portaal Unian.

Teisipäevaõhtuses videopöördumises rõhutas riigipea, et ülisuurtest kaotustest hoolimata püüavad Vene okupandid endiselt saavutada edu Donbassis, kindlustada end Luhanski oblastis, liikuda edasi Harkivi oblastis ja lõuna suunas. 

“Aga me hoiame kaitset ja mis kõige tähtsam, me ei lase vaenlasel oma kavatsusi teostada. Nad lubasid vallutada Donetski oblasti – kevadel, suvel, sügisel. Sel nädalal algab juba talv. Nad panid seal magama oma regulaararmee, nad kaotavad seal iga päev sadu mobiliseerituid ja palgasõdureid,” ütles ta.

Riigipea lisas, et veel tänavu kaotab Venemaa hukkunutena 100 000 oma sõjaväelast ja “jumal teab, kui palju palgasõdureid”.

“Ja Ukraina püsib. Maailm teeb kõik, et igaüks, kes on selles kriminaalses sõjas süüdi, jõuaks kohtusse. Au kõigile, kes võitlevad vabaduse eest! Au kõigile, kes töötavad meie võidu nimel! Igavene mälestus kõigile kes on andnud oma elu Ukraina eest,” võttis Zelenskõi kokku.

Saksamaa tarnib Ukrainale veel õhutõrjetanke

Saksa kantsler Olaf Scholz andis teisipäeval lubaduse tarnida Ukrainale täiendavalt õhutõrjetanke Gepard, vahendas portaal Unian.

Scholz tegi selle avalduse ühisel pressikonverentsil maailma finants- ja majandusorganisatsioonidega, kirjutas CNN. Ka pidas ta telefonivestluse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kellega arutas Venemaa õhurünnakuid tsiviiltaristu vastu.

Scholz taunis aina jätkuvaid Venemaa rünnakuid ja kinnitas Ukrainale edasist lühiajalist abi.

Ta märkis, et Saksamaa toetab jätkuvalt Ukrainat, sealhulgas õhutõrjet ja pikaajalist ülesehitustööd.

Samuti märkis kantsler, et Saksamaa ettepanekut oma õhutõrjesüsteemi Patriot tarnimiseks Poolale ei ole võetud arutelust maha.

Novembri keskel teatas Saksamaa saatkond Ukrainas, et riik on Ukraina armeele tarninud juba 30 Gepardit. 

29. november

Vene okupatsiooniväed andsid möödunud ööpäevaga 22 raketi- ja õhulööki Ukraina sihtmärkidele ning tegid rohkem kui 50 lasku mitmikraketiheitjatest, edastas teisipäeva hommikul Ukraina kindralstaap.

“Vaenlane korraldas üheksa raketi- ja 13 õhurünnakut, tegi üle 50 lasu mitmikraketiheitjatest meie vägede positsioonidele ja asustatud punktidele. Säilib vene okupantide raketirünnakute oht elutähtsale taristule kogu Ukraina territooriumil,” öeldi teates.

ÜRO nimetas humanitaarolukorda Ukraina lõunaosas kriitiliseks

ÜRO nimetas esmaspäeval humanitaarolukorda Mõkolajivis ja Hersonis kohutavaks ja kriitiliseks, vahendas telekanali CNN informatsiooni ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarrici sõnul tunneb ainuüksi Mõkolajivis ligi veerand miljonit inimest kütte-, vee- ja elektripuudust. 

Mõlemaid linnu külastas nädalavahetusel ÜRO humanitaarabikoordinaator Denise Brown.

“Mõkolajivisse on juba paigaldatud mitu küttepunkti, et aidata inimesi, kes ei saa oma kodu kütta. Humanitaartöötajad pakuvad generaatoreid ja muid vahendeid, et need kohad töös hoida,” rääkis Dujarric.

ÜRO loodab, et suudab võimude toel katta Hersoni elanike põhivajadused, kui õnnestub säilitada viimase kahe nädala jooksul saadetud abi samal tasemel.

“Olukord vee, kütte ja vooluga on jätkuvalt väga keeruline, kuigi elektrivarustust taastatakse,” lisas eestkõneleja.

Doonorid on andnud sel aastal Ukrainale ÜRO kaudu humanitaarabi 3,1 miljardit dollarit. Dujarric toonitas, et rahastamise jätkamine on hädavajalik ja seda eriti talvekuudel.

“Oleme jätkuvalt mures Ukraina tsiviilisikute raske olukorra pärast ja seda eriti talve saabudes. Töötame selle nimel, et toetada inimesi teenuste ja hädavajalike vahenditega, et tagada neile soojus ja vähemalt mingisugunegi kaitse nendel karmidel kuudel,” lisas Dujarric.

28. november

Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et ei ole näinud internetis avaldatud avalikku kirja ja petitsiooni, mis nõuavad vaenutegevuse lõpetamist ja Vene vägede Ukrainast äratoomist, ning keeldus seetõttu algatust kommenteerimast. 

Ajakirjanikud palusid Peskovil kommenteerida mobiliseeritute ja ajateenijate emade algatusrühma internetis avaldatud avalikku kirja ja petitsiooni. 

“Ma ei ole seda kahjuks näinud, nii et ei saa kommenteerida,” ütles Peskov, lisades, et tal ei ole infot kirja algatanud organisatsiooni kohta.

Ukraina teatas esmaspäeval, et Venemaa valmistub uueks raketirünnakute laineks Ukraina energiavõrgule. 

Ukraina relvajõudude esindaja teatel toodi hiljuti Mustale merele tiibraketivõimekusega Vene sõjalaev Kalibr-tüüpi rakettidega. 

“See viitab, et ettevalmistused on alanud,” ütles relvajõudude kõneisik Natalja Humenjuk. “On üsna tõeline, et nädala algul säärane rünnak korraldatakse.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas pühapäevaõhtuses pöördumises ukrainlasi, et Venemaa valmistub uuteks õhurünnakuteks. 

Moskva väed jätkavad süstemaatiliste rünnakute kampaaniat, kuni neil on rakette, ütles president ning lisas, et Ukraina relvajõud valmistuvad selleks koos lääneliitlastega, kes on tarninud Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme. 

27. november

Ukraina võimud jätkasid laupäeval töid elanike elektri- ja veevarustuse taastamiseks pärast Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on miljonid juba voolu tagasi saanud.

Ida-Ukrainas jätkuvad rünnakud ning Hersonist Lõuna-Ukrainas põgenevad elanikud pärast hiljutisi pommirünnakuid põhja ja lääne poole. Rünnakutes nähakse Venemaa katset maksta kätte kahe nädala taguse kaotuse eest, kui mitu kuud nende käes olnud linn tuli maha jätta.

“Täna, nagu ka teistel selle nädala päevadel on põhiülesanne elekter,” ütles Zelenskõi reedel igaõhtuses pöördumises. “Kolmapäevast tänaseni on meil õnnestunud vähendada elektrita inimeste arvu poole võrra, süsteemi stabiliseerida.”

16:51

Ukrainat väisas Krimmi ebaseaduslikult külastanud Belgia välisminister

Ukraina soostus vastu võtma Belgia välisministrit Hadja Lahbibi kuningriigi valitsusdelegatsiooni koosseisus, ehkki ametlikult on Kiiev seni tema taotlused riiki väisata tagasi lükanud, kuna veel ajakirjanikuna töötades külastas ta okupeeritud Krimmi.

Minister, kes selle eest on avalikult vabandanud, kohtus juba Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, vahendas portaal Unian pühapäeval.

Lahbib teatas oma visiidist Kiievisse Twitteris. Ta saabus Kiievisse koos peaminister Alexander de Crooga.

Delegatsioon kohtus lisaks riigipeale veel aktivistidega ning külastas Venemaa okupatsiooniväe kontrolli all olnud Borodjankat.

Lahbib sõitis ajakirjanikuna töötades ebaseaduslikult Venemaa okupeeritud Krimmi. Poliitilise karjääri kõrgajal, kui ta tõusis ministriks, meenutasid seda talle tema poliitilised vastased.

Ukraina välisministeerium teatas, et nad “ei pigista olukorra ees silmi kinni”. Seejärel kirjutas Lahbib kirja oma Ukraina kolleegile Dmõtro Kulebale, kellele avaldas oma toetust Ukrainale ja rõhutas, et Krimm ja Donbass on Ukraina.

Prahas Kulebaga peetud kohtumisel tunnistas Lahbib piiri ületamisel rikkumisi. Lõpuks diplomaat vabandas.

26. november

19:39

Slutski: Vene vägedel on puudu arstidest

MOSKVA, 26. november, AP-BNS – Vene riigiduuma väliskomisjoni ja Liberaaldemokraatliku Partei juht Leonid Slutski ütles laupäeval kohtumisel emadega, kelle pojad on Ukrainasse sõdima mobiliseeritud, et riigi relvajõududel ei ole piisavalt arste.

“Sõjaväeüksustel ei ole piisavalt arste; kõik ütlevad seda. Ma ei saa öelda, et neid üldse ei oleks, aga praktiliselt neid seal näha ei ole,” ütles ta Peterburis aset leidnud kohtumisel.

Sõjaväge kimbutavate probleemide avalik tunnistamine on ebatavaline ja langeb ajale, mil Vene vägesid on tabanud rida kaotusi.

Slutski, kes on invasiooni häälekas toetaja, ütles, et pöördub murega kaitseministeeriumi poole.

“Peame aru saama, et maailma pilgud on meil. Me oleme suurim riik ja kui meil ei ole sokke, pükse, arste, luuret, kommunikatsiooni või lihtsalt hoolt oma lastele, tekitab see küsimusi, millele on väga raske vastata,” leidis ta.

Päev varem kohtus teise grupi emadega ka president Vladimir Putin, kes rääkis, et meedia võib olla Moskva kallaletungi osas kallutatud.

“On selge, et elu on märksa keerulisem kui see, mida näidatakse meie teleekraanidel või isegi internetis, sealt ei saa midagi usaldada,” väitis riigipea.

12:28

Ukraina taastab Venemaa rünnakutes katkenud elektriühendust

Ukraina võimud jätkavad laupäeval töid elanike elektri- ja veevarustuse taastamiseks pärast Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on miljonid juba voolu tagasi saanud.

Ida-Ukrainas jätkuvad rünnakud ning Hersonist Lõuna-Ukrainas põgenevad elanikud pärast hiljutisi pommirünnakuid põhja ja lääne poole. Rünnakutes nähakse Venemaa katset maksta kätte kahe nädala taguse kaotuse eest, kui mitu kuud nende käes olnud linn tuli maha jätta.

“Täna, nagu ka teistel selle nädala päevadel on põhiülesanne elekter,” ütles Zelenskõi reedel igaõhtuses pöördumises. “Kolmapäevast tänaseni on meil õnnestunud vähendada elektrita inimeste arvu poole võrra, süsteemi stabiliseerida.”

President tõdes aga, et voolukatkestused jätkuvad enamikus Ukraina piirkondades ja ka pealinnas Kiievis.

“Voolukatkestuste tõttu kannatab üle 6 miljoni kliendi. Kolmapäeva õhtul oli elektrita ligi 12 miljonit klienti,” ütles Zelenskõi.

President tegi etteheiteid Kiievi linnavõimudele, öeldes, et abipunktide kohta, kust elanikud saavad toitu, vett, voolu akude laadimiseks ja muud hädavajalikku, on tulnud palju kaebusi.

“Palun pöörake tähelepanu: Kiievi elanikud vajavad rohkem kaitset,” ütles ta. “Täna õhtul oli linnas vooluühenduseta 600 000 tarbijat. Paljud Kiievi elanikud on olnud elektrita üle 20 ja isegi 30 tundi.”

Kiievi võimud teatasid laupäeva varahommikul, et vesi on nüüd kogu linnas, kuid elekrita on veel umbes 130 000 elanikku. Linnavõimud lubasid, et 24 tunni jooksul taastatakse elekter, vesi ja küte terves linnas.

01:39

Ukraina luure tõrjub kuuldusi võimalikust rünnakust Valgevene suunalt

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus tõrjus reedel kuuldusi sellest, et Venemaa valmistub ründama Ukrainat Valgevene suunalt veel enne novembri lõppu.

“Ukraina inforuumis levib viimastel päevadel info väidetavatest vaenlase plaanidest rünnata Ukrainat Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi löögirühmaga Ukraina põhjapiiride suunalt novembri lõpus,” ütles luurepeavalitsus oma Telegrami kanalis. 

Sellisele rünnakule eelnevat massiline raketi- ja õhurünnakute laine.

“Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus teatab, et selline info ei vasta tegelikkusele. Selle infoerioperatsiooni eesmärk on provotseerida Ukrainat paiskama märkimisväärse osa vägedest Valgevene piirile, et nõrgestada relvajõudude pealetungipotentsiaali Ukraina ida- ja lõunaosas, ja kaudselt näidata valgevenelaste meie riigi väidetavat kavatsust rünnata Valgevene territooriumi, provotseerides sellega valgevenelasi astuma sõtta,” lisatakse teates.

Luurepeavalitsus rõhutas, et selliste kuulduste eesmärk on külvata paanikat ukraina ühiskonnas ning on osa vaenulikest info ja psühholoogilistest erioperatsioonidest.

“Seda näitab ka fakt, et selliste teadete alguses näidati võimaliku sissetungi kuupäevana 25.-28. novembrit, aga mõni tund hiljem nihkus sissetungi kuupäev 28.-29. novembrile,” lisas Ukraina luure, kutsudes inimesi mitte laskma end eksitada sellistest provokatsioonidest ning uskuma ainult ametlike allikate infot.

25. november

ICMP: Ukraina sõjas on kadunuks jäänud üle 15 000 inimese

ICMP Euroopa regiooni direktor Matthew Holliday ütles Reutersile, et pole teada, kui palju inimesi on tahtevastaselt ümber paigutatud, hoitakse Venemaal kinni, on perekondadest eraldatud või on hukkunud ja maetud improviseeritud haudadesse.

Holliday sõnul on 15 000 teadmata kadunut konservatiivne hinnang, kui võtta arvesse seda, et ainuüksi Mariupolis jäi võimude andmetel kadunuks või hukkus 25 000 inimest.

“Arvud on hiiglaslikud, ja probleemid, millega Ukraina kokku põrkab, hiiglaslikud,” lausus ta.

Holliday ütles, et teadmata kadunute saatuse väljaselgitamine kestab pärast sõjategevuse lõppemist tõenäoliselt veel aastaid.

Kiiev: otsused, mis ei näe ette Krimmi vabastamist, on aja raiskamine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus mitte raiskama aega sõja lõpetamise variantide kaalumisele, mis ei näe ette Krimmi vabastamist, edastas neljapäeval uudisteportaal Unian.

Zelenskõi rõhutas intervjuus Financial Timesile, et ta on siiski valmis kaaluma Krimmi tagasisaamise mittesõjalisi variante.

“Kui keegi pakub meile tee Krimmi deokupeerimisele mittesõjalisel teel, siis ma olen selle poolt… Kui otsused ei näe ette deokupeerimist ja (Krimm) on osa Venemaa Föderatsioonist, siis keegi ei tohiks kulutada sellele oma aega. See on aja raiskamine,” lisas ta.

Financial Times märgib, et mõned lääneriigid on mures selle pärast, et Ukraina igasugune katse Krimm tagasi võtta võib viia ohtliku eskalatsioonini Venemaa poolt. Läänes kardetakse, et see võib viia isegi tuumarelvade kasutamiseni.

Ta lisas, et Vene rünnakud Ukraina tsiviiltaristu objektide pihta annavad tunnistust sellest, et Kreml ei kavatse pidada kõnelusi sõja lõpetamiseks.

24. november

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 390 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündisid need esmaspäeva hommikuks umbes 84 600 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas kuus tanki ja viis soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2892 ja 5822 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina kaks vaenlase suurtükisüsteemi ja seitse sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot).

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1870 suurtükki, 393 raketiheitjat, 209 õhutõrjesüsteemi, 4378 sõidukit ja tsiternautot, 161 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 261 helikopterit, alla tulistatud 1537 drooni ja 480 tiibraketti.

10:53

Venemaa teeb kõik, et lahingus langenud Wagneri palgasõdureid ei oleks võimalik tuvastada

Vene sõjavägi andis meditsiinitöötajatele korralduse surnud palgasõduritelt dokumendid ära korjata, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Sissetungijad käskisid Horlivka arstidel surnud Wagneritelt dokumendid ära võtta, surnukehadel kohtuarstlikku läbivaatust mitte läbi viia ja palgasõdureid transportimiseks sanitaarkottidesse pakkida,“ teatab Ukraina relvajõudude peastaap oma Facebooki lehel.

Aruande kohaselt on laibakottide sihtkoht siiani teadmata.

Peastaap teatas ka, et ajutiselt okupeeritud Krimmi autonoomse vabariigi territooriumil käivad tööd raudbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks. Valmistooteid eksporditakse Armjanski linna suunas.

10:41

Ukraina relvajõudude hoog ei rauge

Tabamuse said mitmed vaenlase isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumise alad, märkis Ukraina relvajõudude peastaap, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina sõdurid andsid päeva jooksul kuus õhulööki vaenlase koondumisaladele.

Ukraina raketivägede ja suurtükiväe üksused tabasid nelja isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumise piirkonda, õhutõrjepositsiooni ja veel üht olulist (kuid täpsustamata) vaenlase objekti, teatab Ukraina relvajõudude peastaap hommikuaruandes.

“Kaitseväe lennundus andis viimase ööpäeva jooksul kuus lööki vastase isikkoosseisu, relvastuse ja sõjatehnika koondumispiirkondadele ning õhutõrje raketisüsteemide positsioonidele,” seisab raportis.

10:32

Sajad haavatud venelased haiglates: Vene Föderatsioon on Luhanski oblasti okupeeritud aladel hädas

Luganskis on “vabariiklik” haigla ülerahvastatud, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Okupeeritud Luhanskis on vähemalt neli haiglat täis haavatud venelasi, eriti nn vabariiklik haigla. Antratsõtis, Lutuhõnes ja Starobilskis pole haiglaraviks piisavalt ruume, teatas Luhanski oblasti sõjaväevalitsus oma Telegramis. “Kõigis neis linnadest on sadu haavatuid, osaliselt mobiliseeritud venelasi,” seisis teates.

Tuletame meelde, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja “osalise” mobilisatsiooni Venemaa Föderatsioonis. Samuti “mobiliseerisid” sissetungijad aktiivselt okupeeritud alade elanikke.

23. novembril teatas Luhanski oblasti sõjaväeadministratsioon, et piirkonna okupeeritud osa mõnes asulas “mobiliseeris” vaenlane peaaegu kõik mehed.

23. november

11:12

Venelased pommitasid hommikul Kupjanski, kaks ohvrit

Vaenlase mürskude tagajärjel said kannatada polikliiniku hoone ja 9-korruseline elumaja, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna pommitamise tagajärjel hukkus täna hommikul kaks ja sai vigastada kaks inimest. Harkivi piirkonna sõjaväeadministratsiooni esimees Oleg Sinegubov ütles, et venelaste terroriaktid on seal regulaarsed.

“Umbes kella 07:40 ajal toimus pommitamine Kupjanski linnas. Kannatada said 9-korruseline elumaja ja polikliinikuhoone. Kahjuks hukkus 2 inimest – 55-aastane naine ja 68-aastane mees , 1 mees sattus haiglasse, 1 sai kohapealset ravi,“ ütles Sinegubov, kelle sõnul tulistasid sissetungijad päeval ka Harkovi oblasti rinderajooni.

10:41

FOTOD: Sissetungijate laibad katavad kogu maa: Ukraina relvajõudude sõdur rääkis Bahmuti lähedal käimasolevatest lahingutest

Sõduri sõnul varjuvad sissetungijad mõnikord laipade taha, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Pilt: twitter.com/slovyanskasil

Bahmuti lähedal asuv maa on täielikult kaetud sissetungijate surnukehadega. Mõned sissetungijad poevad laipade taha peitu ja teesklevad tundide viisi, et on surnud. Sõduri, hüüdnimega “Sinu sõber Stus”, sõnul on Venemaa sellel suunal koondanud palju isikkoosseisu, kuid see ei lisa talle efektiivsust lahinguväljal.

Pilt: twitter.com/slovyanskasil

“Päev on täis peaaegu pidevat võitlust. Oh ****, sellest, kui palju **** siin inimestele järele on jõudnud ja see arv kasvab üha enam. Arvatakse, et siin on lahingväljal 2000 surnut. Hakka või uskuma, et nüüd ongi kõik nagu II maailmasõja kroonikates. Kogu maa on laipadega kaetud,” rääkis sõdalane.

Pilt: twitter.com/slovyanskasil

Sõduri sõnul lähevad sissetungijad lahingusse 10-liikmeliste rühmadena. Ainult neli naasevad. Kohe läheb lahingusse teine ​​rühm, olukord kordub. „Selles formaadis päev möödubki. Mõnikord roomavad nad üle oma surnud sõprade ja hakkavad peaaegu nende all kaevama, et ellu jääda. Mõnikord lamavad nad surnute lähedal ja lamavad tunde,“ lisas sõdalane.

10:14

VIDEO: Ukraina sõjaväelased püüdsid Luhanski oblastis kinni Vene “Tiigri”

Hästi sihitud ATGM lasuga muutsid meie tankistid sissetungijate “Tiigri” vanaraua hunnikuks, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Luhanski oblastis hävitasid Ukraina sõjaväelased 45. suurtükiväebrigaadist tankitõrjeraketisüsteemi hästi sihitud lasuga Vene soomusauto “Tiiger”.

Brigaadi Facebooki lehel avaldati video vaenlase AFV likvideerimisest.

22. november

10:11

Hersoni elanikel palutakse talveks evakueeruda

Elanikele pakutakse tasuta evakueerimist Krõvõi Rihi, Nikolajevisse ja Odessasse koos võimaliku hilisema ümberistumisega Kirovohradi piirkonda või läänepoolsetesse piirkondadesse, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Ukraina valitsus pakub sissetungijate käest vabanenud Hersoni elanikele talveks evakueerumist riigi turvalisematesse piirkondadesse,“ teatas ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk Telegramis.

“Pöördun Hersoni elanike poole. Eelkõige haavatavate kodanike poole: lastega naised, vanurid, haiged ja liikumispuudega inimesed. Arvestades linna keerulist olukorda ja probleeme infrastruktuuriga, saate evakueeruda talveks riigi turvalisematesse piirkondadesse,“ kirjutas Vereštšuk.

09:48

USA analüütikud: Ukraina peab Kinburgi sääre vabastama

Analüütikud märkisid, et vaenlane kasutas positsioone Kinburgi säärel, et tulistada Ukraina sõdureid Ochakovis, vahendas Ukraina meediakanal UNIAN.

Kui Ukraina väed võtavad oma kontrolli alla Nikolajevi oblastis asuva Kinburgi sääre, suudavad nad Kiievi kontrolli all oleval Musta mere rannikul tõrjuda Venemaa sissetungijate rünnakud. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) aruande kohaselt võivad Ukraina sõdurid selle vabastamise korral intensiivistada sõjalist tegevust merel ja pääseda üle Dnepri vasakkaldale.

“Kinburgi säär asub vaid 4 km kaugusel Ochakovist üle väina ja võimaldab teil kontrollida sissepääsu Dneprisse ja Lõuna- Bugisse, samuti Nikolajevi ja Hersoni linnasadamatesse,” märkisid analüütikud.

ISW lisas, et vaenlane kasutas poolsaare positsioone, et anda raketi- ja suurtükilööke Ukraina kaitsjate pihta Ochakovis ja teistes Musta mere ranniku Kiievi kontrolli all olevates osades.

Analüütikud rõhutasid, et Kinburgi säär on Hersoni piirkonda Dnepri vasakul kaldal koondunud vaenlase 152-millimeetriste suurtükirelvade käeulatusest väljas.

09:26

FOTO: Dnepris päästeti 10 tundi kestnud operatsiooni käigus noore vabadusvõitleja elu

Mechnikovi nimelises Dnepropetrovski regionaalhaiglas päästeti 28-aastase Ukraina sõjaväelase Andrei elu. Tal oli palju keerulisi vigastusi ja suur verekaotus, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ema embamas arstide poolt päästetud poega
Pilt: Foto: facebook.com/rsa010963

„Aju verevalumid, kaela pehmete kudede vigastused, submandibulaarse piirkonna rebestus, parema ülalõua põskkoopa murd võõrkeha olemasoluga, trahheotoomia,“ loetles Mechnikovi haigla peadirektor Sergei Rõženko noormehe vigastusi. „Suurim kild tabas lülisammas, kahjustades unearterit.“

Operatsioon kestis üle 10 tunni, mille jooksul õmmeldi kinni kõik veresooned ja haavad. „Eile võeti ta hingamisaparaadi alt ära. Ainult ema pisarate rõõmus sära ütleb kõik, ta jääb ellu. Nad on täna õnnelikud,“ lisas arst.

Foto: facebook.com/rsa010963

21. november

Zelenskõi: elektrivarustuse olukord leevenes mitmes piirkonnas

Elektrivarustuse olukord leevenes mitmes Ukraina piirkonnas, ütles pühapäeva õhtul president Volodõmõr Zelenskõi.

“Võrkude ja varustuse tehniliste võimaluste taastamine, elektriliinide demineerimine, remont – kõik jätkub ööpäevaringselt. Õnnestus leevendada olukorda mitmes piirkonnas, kus veel eile oli väga palju reaalseid probleeme,” ütles ta videopöördumises.

“Täna õhtul on stabiliseerivad väljalülitamised 15 oblastis ja ka Kiievis. Kõige rohkem Vinnõtsja, Sumõ, Poltava, Hmelnõtskõi, Ivano-Frankivski, Kiievi oblastis ja pealinnas. Teeme kõik võimaliku ja võimatu, et taastada normaalne elu Odessas, Harkivis ja kõigis meie linnades ja kogukondades,” lubas Zelenskõi.

Ta tänas energeetikuid, kommunaaltöötajaid, oblastite administratsioone, kõiki, kes teevad tööd ukrainlaste heaks.

20. november

Lääne katsed veenda Kiievit läbirääkimistele Moskvaga pärast järjestikuseid sõjalisi võite on veidrad ning sarnanevad palvega kapituleeruda, rääkis Ukraina presidenikantselei võtmenõunik AFP-le. 

“Kui teil on lahinguväljal initsiatiiv, on pisut veider saada selliseid ettepanekuid nagu “sõjaliselt ei jõua te nagunii kõike teha, peate läbi rääkima”,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

See tähendab, nagu peaks oma maid tagasi võitev riik kaitava riigi ees kapituleeruma, lisas Podoljak AFP-le antud usutluses. 

USA ajakirjandus kirjutas viimati, et mõned kõrged ametnikud on asunud Ukrainat julgustama kõnelustele, mida Zelenskõi on siiani välistanud, kuni Venemaa relvajõud ei tõmbu tagasi kogu Ukraina territooriumilt.

20. november 2022

19:59

Grossi taunis teadlikke rünnakuid Ukraina tuumajaama vastu

ÜRO tuumajärelevalveagentuuri juht Rafael Grossi taunis pühapäeval “sihitud rünnakuid” Vene okupatsiooniväe kontrolli all oleva tuumaelektrijaama vastu Lõuna-Ukrainas, kutsudes üles peatama seda hullust.

“Umbes tosinkond rünnakut” tabas tuumajaama territooriumi, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Prantsuse ringhäälingule BFMTV, ilma süüd esitamata ei Ukrainale ega Venemaale.

Olukord on Grossi sõnul “äärmiselt tõsine”, ütles ta.

11:10

Ukraina presidendi nõunik: läbirääkimised tähendaksid kapitulatsiooni

Lääne katsed veenda Kiievit läbirääkimistele Moskvaga pärast järjestikuseid sõjalisi võite on veidrad ning sarnanevad palvega kapituleeruda, rääkis Ukraina presidenikantselei võtmenõunik AFP-le. 

“Kui teil on lahinguväljal initsiatiiv, on pisut veider saada selliseid ettepanekuid nagu “sõjaliselt ei jõua te nagunii kõike teha, peate läbi rääkima”,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak. 

See tähendab, nagu peaks oma maid tagasi võitev riik kaitava riigi ees kapituleeruma, lisas Podoljak AFP-le antud usutluses. 

USA ajakirjandus kirjutas viimati, et mõned kõrged ametnikud on asunud Ukrainat julgustama kõnelustele, mida Zelenskõi on siiani välistanud, kuni Venemaa relvajõud ei tõmbu tagasi kogu Ukraina territooriumilt.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley on pakkunud, et pärast suuri võite lahinguväljal ja Vene vägede märgatavat nõrgenemist võiks Kiiev seda ära kasutada ja alustada kõnelusi sõja lõpetamiseks.

Milley sõnul on ebatõenäoline, et Ukraina väed suudavad lähiajal tagasi vallutada kogu Venemaa okupeeritud territooriumi, eriti Krimmi, mille Moskva hõivas 2014. aastal.

Podoljaki sõnul pole Moskva teinud Kiievile ühtegi otsest ettepanekut rahukõnelusteks, eelistades pigem vahendajaid.

Kiievi arvates tähendaksid sellised kõnelused üksnes manööverdamist, mille korral Kreml saaks hingetõmbeaega uue rünnaku ettevalmistamiseks.

“Venemaa ei taha läbirääkimisi. Venemaa viib läbi kommunikatsioonikampaaniat, mida ta “läbirääkimisteks” nimetab,” kõneles Ukraina presidendi nõunik.

Podoljaki meelest arvab Venemaa president mitmetele lüüasaamistele vaatamata siiani, et ta suudab Ukraina hävitada. “See on tema kinnismõte,” märkis Podoljak.

Nõunik siiski eitas, et lääs üritab Ukrainat läbirääkimisteks otseti survestada, lisades samas, et “meie partnerid arvavad endiselt, et on võimalik naasta sõjaeelsesse aega, mil Venemaa on usaldusväärne partner”.

01:52

WSJ: pärast Hersonist taandumist hoogustab Venemaa rünnakuid idas

Vägede taandumine Ukrainas Hersonist andis Venemaale võimaluse 20 000 sõjaväelase ümbersuunamiseks oma jõudude tugevdamiseks teistel rindesuundadel, osa neist saadeti itta Donetski oblastisse, edastas laupäeval uudisteportaal Unian viitega Wall Street Journalile.

WSJ-i andmetel valmistub Ukraina uueks pealetungiks just seal, kuna Hersonist välja viidud Vene üksused ühinevad hiljuti mobiliseeritud venelastega. Vene okupatsioonijõud on suurendanud ka rünnakuid sellel suunal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et reedel registreeriti Donetski oblastis umbes 100 tulistamist.

“Mingit sõjategevuse nõrgenemist või hingetõmbeaega ei olnud,” märkis ta.

Analüütikute hinnangul on Vene okupatsioonivägesid Ukrainas juhatav kindral Sergei Surovikin surve all. Temalt nõutakse tulemusi Donbassis pärast taganemist Hersonist, samuti uute kaitsepositsioonide rajamist Dnepri jõe idakaldale.

19. november 2022

14:25

Moskva taunis Poola otsust Lavrovi OSCE kõnelustele mitte lubada

Venemaa sarjas laupäeval Poola otsust mitte lubada välisminister Sergei Lavrovi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) detsembrikuisele kohtumisele ning nimetas seda “enneolematuks ja provokatiivseks” sammuks.

“Poola kui OSCE eesistuja otsus mitte lubada välisminister Sergei Lavrovil osaleda OSCE ministrite kohtumisel Łódźis 1.-2. detsembril on enneolematu ja provokatiivne,” teatas Vene välisministeerium.

08:12

“Enamik” APEC-i liikmeid mõistis sõja Ukrainas hukka

Vaikse ookeani riikide juhid liitusid rahvusvahelise survega Venemaale seoses tema kallaletungiga Ukrainale, andes APEC-i tippkohtumise puhul välja avalduse, mille järgi “enamik” neist mõistis Venemaa sõja hukka.

“Enamik liikmeid mõistis sõja Ukrainas karmilt hukka ja rõhutas, et see põhjustab tohutuid inimkannatusi ning süvendab maailmamajanduse nõrkust,” kinnitasid Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö foorumil 21 riigi juhid.

Sellisel sõnastusel väljendiga “enamik” on ka Venemaa ja Hiina allkirjad.

APEC-i avaldus järgnes G20 möödunud nädalal tehtud deklaratsioonile.

04:43

Zelenskõi: Ukraina sõjavägi ei anna järele üheski rindelõigus

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei anna Ukraina sõjavägi vaenlasele järele üheski rindelõigus ning valmistab ette tulevast edu, vahendas reedel portaal Unian. 

“Üliraske lahingutegevus Donetski oblastis jätkub praeguseni, lahingute pehmenemist ega hingetõmbeaega pole olnud. Just eile löödi Donetski oblastis tagasi sadakond Vene rünnakut. Kõik meie sõdurid, kes hoiavad positsioone Donbassis, on tõelised kangelased,” rõhutas Zelenskõi õhtuses videopöördumises.

President märkis eraldi ära Harkivi ja Sumõ piirivalvesalgad, mis praegu tegutsevad Donbassis. Tema sõnul on nende miinipildujameeskonnad “suureks abiks, andmata  okupantidele rahu. See on see, mida vaja, poisid,” kiitis Zelenskõi.

Ta tänas ka Ukrainat Bahmuti suunal kaitsva rahvuskaardi 4. operatiivbrigaadi võitlejaid.

“Mõistlik algatus ja stabiilsus on kaks asja, mis annavad ülimalt kasulikke tulemusi. Me ei anna vaenlasele järele üheski rindelõigus. Vastame kõikjal, hoiame positsioone kõikjal. Valmistame teatud lõikudes ette tulevasi õnnestumisi,” rõhutas riigipea.

18. november

13:25

Ekspert selgitas kuidas Ukraina rakett võis teoreetiliselt Poolasse sattuda

Raketi iselikvidaator suure tõenäosusega mingil tehnilisel põhjusel ei töötanud, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina S-300 rakett oleks võinud tabada Poola territooriumi, kui see tulistati Poola piiri suunas lendava Vene tiibraketi pihta.

Militaarekspert Oleg Ždanov selgitas oma videoblogis, et nii võib juhtuda, kui tiibraketi sabasse tulistatud S-300 kaotaks sihtmärgi ja jätkaks lendu Poola suunas.

“See on kõige lihtsam ja lühim seletus, miks meie rakett võis sattuda Poola territooriumile,” ütles ta. Eksperdi hinnangul pidi sihtmärgi kaotuse tagajärjel õhutõrjeraketi juures töötama iselikvidaator, kuid mingitel tehnilistel põhjustel seda ei juhtunud.

17. november

10:38

FOTOD: Zaporižžja oblastis öise pommitamise käigus tabamuse saanud elumajas on hukkunud vähemalt 4 inimest

Inimesed jäid pommitamise käigus hävinud kahekorruselise elumaja rusude alla, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Pilt: Zaporižžja oblastivalitsus

„Öösel korraldasid venelased taas raketirünnaku ühele Vilnjanski oblasti asulale. Kolme raketitabamuse tagajärjel hävisid tsiviilstruktuurid. Eelkõige hävis kahekorruseline elumaja, inimesed jäid rusude alla,“ teatas Zaporižžja oblasti sõjaväevalitsuse esimees Oleksandr Starukh.

Pilt: Zaporižžja oblastivalitsus

Hukkunute arv on kasvanud 4-ni, teatas presidendi kantselei. Majas elas kolm perekonda, kokku umbes 10 inimest. Päästjad jätkavad otsinguid, et inimesi rusude alt vabastada.

Pilt: Zaporižžja oblastivalitsus

10:24

Venelased mineerivad Hersoni oblasti vasakkaldal infrastruktuurirajatisi

Vene sissetungijad tugevdasid Hersoni oblastis, Dnepri vasakkaldal filtreerimismeetmeid. Peastaabi teatel juhtus see pärast sissetungijate lüüasaamist Ukraina relvajõudude poolt, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

„Kahhovka piirkonnas tõhustas vaenlane filtreerimismeetmeid pärast oma positsioonide hävitamist kaitseväe poolt,“ öeldakse raportis.

Venelased taganesid Hersoni oblasti paremkaldalt. 11. novembril sisenesid Ukraina sõjaväelased oblastikeskusesse ja kuulutati välja linna vabastamise. Üldiselt on viimastel päevadel Dnepri paremkaldal Hersoni ja Nikolajevi oblastis deokupeeritud 179 asulat.

16. november

16:34

Ukraina ootab partneritelt infot, mille põhjal järeldati, et Poola territooriumil toimunud plahvatuse puhul oli tegemist nende õhutõrjeraketiga

Zelenskõi pidas peakorteri koosoleku, kus arutati kriitilise infrastruktuuri rajatiste kaitse tugevdamist ja Ukraina õhutõrje efektiivsuse tõstmist, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Kolmapäeval, 16. novembril pidas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõrgeima ülemjuhataja peakorteri korralise koosoleku. Otsused tehti Ukraina alade edasise deokupeerimise kontekstis. Osalejad analüüsisid teavet Venemaa hiljutiste raketirünnakute tekitatud kahjude olemuse kohta ning vaatasid läbi terrorirünnakute järelmõju.

Lisaks hindasid staabi liikmed prognoose operatiivolukorra arengu kohta rindel, võttes arvesse lõunasuunalisi muutusi.

“Otsused langetati Ukraina alade edasise deokupeerimise kontekstis. Eraldi analüüsiti varustuse ja relvastuse remondi tempot ja mahtu ning vägede varustamist kõige vajalikuga talveperioodi läbimiseks,” seisab raportis.

Ukraina pooldab koos partneritega Poola territooriumil toimunud raketiplahvatuse juhtumi üksikasjalikumat uurimist. Samuti ootab Ukraina partneritelt infot, mille põhjal järeldati, et tegemist on Ukraina õhutõrjeraketiga.

09:47

Ukraina relvajõudude kindralstaap: Ukraina relvajõud tõrjusid sissetungijate rünnakud Donetski oblastis 9 asula lähedal

Vaenlane jätkab kaitseliinide varustamist Dnepri vasakul kaldal, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Kindralstaabi raportis seisab, et okupandid ei lõpeta pealetungioperatsioone Bahmuti, Avdijivka ja Novoazovski suunal. “Ukraina sõdurid lõid möödunud ööpäeva jooksul tagasi Vene sissetungijate rünnakud Donetski oblasti Belogorovka, Kurdjuumovka, Novõi Kalõnivi, Veseloe, Avdijivka, Pervomaiski, Vodianoe, Novomihhailovka ja Vremjevka asulate piirkonnas,” teatas kindralstaap.

Samuti püüab vaenlane teatud piirkondades ohjeldada kaitseväe tegevust ning jätkab kaitseliinide varustamist Dnepri vasakkaldal.

Zaporižžja suunas tulistasid sissetungijad tankidest ja suurtükiväest Zaliznõtšnoe, Štšerbaki, Temirovka, Stepnogorski, Belogorie, Dorožnjanka, Malinovka, Olgovski, Novopoli, Guljaipole ja kogu Hersoni suunas. Suurtükivägi Iljinka, Dudchani, Kachkarovka ja Pridneprovski piirkonnas.

Sissetungijad tulistasid ka teisi asulaid tankidest ja kogu suurtükiväe spektrist.

09:32

Venemaa kattis Nikopoli Gradide ja raskekahurväe tulega

Dnipropetrovski oblastis “katsid” Vene sissetungijad raskekahurväega “Gradidega” öised linnad ja külad, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni esimees Valentin Reznitšenko kirjutas Telegramis, et Nikopoli piirkonnas oli öö pingeline – okupandid ründasid kolme kogukonda: Marhanetsi, Nikopoli ja Tšervonogrygorivskat. Ta lisas, et hukkunuid ega vigastatuid pole.

“Nikopolis tabasid Vene mürsud kümmet eramaja. Kannatada said kõrvalhooned, autod, gaasitorustik ja elektriliinid. Ühes majas puhkes tulekahju. Tuletõrjujad on leegid juba summutanud,” seisab aruandes.

08:52

Biden: On vähetõenäoline, et Poolat tabas Venemaalt välja tulistatud rakett

USA president ütles, et raketi trajektoori järgi ei lasknud raketi välja Ukrainas sõda pidanud Vene väed, oodatakse uurimise tulemusi, vahendab The Guardian.

USA president esines G20 kohtumisel Indoneesias Balil pärast lääneriikide liidrite erakorralise kohtumise kokkukutsumist, et arutada NATO territooriumil toimunud plahvatust, mis võib viia Ukraina sõja uude, veelgi ohtlikumasse dimensiooni.

Küsimusele, kas rakett tulistati välja Venemaalt, vastas Biden: “On olemas esialgne teave, mis seda vaidlustab. Ma ei taha seda kinnitada enne, kui oleme täieliku uurimise läbi viinud, kuid selle trajektoori järgi on ebatõenäoline, et see Venemaalt pärines.“

15. november

09:46

USA Sõjauuringute keskus (ISW) hoiatas, kuhu Venemaa Föderatsioon pärast Hersoni oblastist taandumist väed paigutab

Ameerika analüütikud hoiatasid, et teatud osades Donbassist võivad vaenlase sõjalised operatsioonid intensiivistuda, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Venemaa Föderatsioon toob pärast Hersoni oblasti osast taganemist tõenäoliselt väed uuesti Donetski oblastisse. Seetõttu võivad sõjalised operatsioonid piirkonna lääneosas Bahmuti ja Donetski ümbruses muutuda intensiivsemaks, teatab Ameerika Sõjauuringute keskus (ISW).

“Vene väed saavutavad nendel aladel lähipäevil ja nädalatel tõenäoliselt edu, kuid operatiivselt ei ole need edusammud tõenäoliselt märkimisväärsed,” märgitakse raportis.

Varem ütles Ukraina relvajõudude idarühma vägede pressiesindaja Serhi Tšerevatõ, et kõige ägedamad lahingud käivad Donbassis.

Suve lõpus alustasid Ukraina relvajõud mitmes piirkonnas vastupealetungioperatsioone. Ukraina armee läks edasi eelkõige Hersoni oblastis. Oktoobri lõpu seisuga olid Ukraina sõdurid vabastanud üle 80 asula.

09: 25

Zelenskõi: Ärge pakkuge Ukrainale kompromisse territooriumi ja iseseisvuse osas

Zelenskõi rõhutas ka, et Vene Föderatsiooni sõnu ei saa usaldada, mistõttu ei tule “Minsk-3” rahulepe kõne allagi, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei tasu Ukrainale pakkuda kompromisse südametunnistuse, suveräänsuse, territooriumi ja iseseisvuse osas. „Ukraina on alati olnud rahuvalve jõupingutuste liider,“ ütles president G-20 tippkohtumisel osalejatele saadetud videosõnumis, mille presidendi kantselei oma Telegrammis avaldas.

“Ma tahan, et see agressioonisõda lõppeks õiglaselt ning ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse alusel ja mitte iga hinna eest. Te ei tohiks Ukrainale pakkuda kompromisse südametunnistuse, suveräänsuse, territooriumi ja iseseisvuse osas. Me austame reegleid ja me oleme sõnapidajad inimesed. Ukraina on alati olnud rahuvalve jõupingutuste liider ja maailm on seda näinud. Ja kui Venemaa ütleb et väidetavalt tahab selle sõja lõpetada, siis las ta tõestab seda tegudega. Ilmselgelt ei saa Venemaa sõnu usaldada ja ei tule “Minsk-3″, mida Venemaa kohe pärast rikkuma saaks hakata,” ütles Zelenskõi.

Ukraina liidri sõnul saab ja tuleb Venemaa agressioon peatada juba praegu. “Kui rahu taastamiseks ei võeta vastumeetmeid, siis see tähendab, et Venemaa tahab lihtsalt teid kõiki veel kord petta, maailma petta ja sõja külmutada just siis, kui tema kaotused muutusid eriti käegakatsutavaks. Me ei lase Venemaal oodata, ehitada, jõudu koguda ja seejärel alustada uut terrorit ja globaalset destabiliseerimist. Olen kindel, et just praegu on vaja ja võimalik peatada hävitav Venemaa sõda,” ütles ta.

09:12

Ukraina vägede kindralstaap: Okupandid üritavad Luhanski oblastis sõjaväelasi ukrainlaste tühjadesse majadesse paigutada

Sissetungijad nõuavad kohalikelt elanikelt, et nad tuleksid nn administratsiooni juurde, et täpsustada andmeid mahajäetud eluruumide kohta, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Luhanski oblasti okupeeritud territooriumil otsivad Vene sissetungijad mahajäetud eramaju oma sõjaväelaste majutamiseks. Jutt on neist, kes saabusid Vene üksuste kaotusi täiendama, teatas peastaap täna hommikuses kokkuvõttes.

Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Gaidai, tetas et piirkonnas on sissetungijate käest vabastatud juba 12 asulat. Tema sõnul on Vene sissetungijate käest vabanenud Luhanski oblasti külad peaaegu hävinud.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel plaanivad sissetungijad Luhanski oblastis läbi viia tsiviilelanikkonna täieliku evakueerimise Kremennajast, Sjevjerodonetsk ja Rubižnest.

14. november

16:49

HÄIRIV FOTO: Venelased tapsid Hersoni piirkonnas julmalt punase raamatu hamstreid

Enne sõda kaitsesid neid lõunamaa steppides elavaid loomi kohalikud loomakaitsjad, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Pilt: facebook.com/UAnimals.official

Ühelt Vene sissetungijate mahajäetud positsioonilt Hersoni oblastis leiti julmalt tapetud loomade surnukehad.

Ukraina looduskaitserühma Facebooki teatel leiti surnud loomade hulgast punasesse raamatusse kantud hallhamster.

Ukraina sõjaväelaste tehtud fotodelt on näha, et venelased riputasid närilisi sabast ja kaelast ühe puu külge, mille alt leiti ka sissetungijate poolt maha jäetud prügi.

Loomakaitsjate sõnul reostasid Venemaa agressorid üheksa sõjakuu jooksul 182 880 ruutmeetrit Ukraina pinnast. Venelased okupeerisid 8 Ukraina kaitseala ja 12 rahvusparki. Vaenutegevuse tagajärjel on kannatada saanud 20% Ukraina kaitsealadest.

13. november

Venelased koondavad jõude Melitopoli ja Mariupoli ümber

Ukraina üksused kindlustuvad Hersoni oblastis Dnepri paremkaldal, Vene vägi koondab jõude Melitopoli ja Mariupoli, kirjutab Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ukraina vägi jätkab oma kontrolli kinnistamist Hersoni oblastis Dnepri paremkaldal. Tõenäoliselt kasutab Ukraina pärast Hersoni vabastamist taastunud lahingujõudu käimasoleva vastupealetungi tugevdamiseks Luhanski oblastis või uue vastupealetungi alustamiseks mujal, selgub ISW analüütikute 13. novembri ettekandest.

„Ukraina relvajõud tugevdavad tõenäolisemalt kontrolli läänekalda üle, jätavad sinna piisavalt üksusi, et heidutada ükskõik milliseid venelaste katsed uuesti jõge ületada, ja paigutavad väe ümber teistesse piirkondadesse,” öeldakse ettekandes.

„Vene pealetung Donetski oblastis nõuab Ukraina relvajõududelt ilmselt mõningate jõudude suunamist selle piirkonna kaitseks, kuid tõenäoliselt suunab Ukraina vägi vähemalt osa taastunud lahingujõust toetama käimasolevat vastupealetungi Luhanski oblastis või käivitab veel kuskil uue vastupealetungi.”

Märgitakse, et Ukraina vägi ründas Hersoni oblastis Dnepri idakaldal Berõslavist 50 km lõuna pool Tšaplõnkas asuvat Vene sõjaväebaasi.

Lisaks teatasid Vene allikad, et Ukraina vägi jätkas vasturünnakut Kreminna ja Svatove suunas.

Analüütikute sõnul jätkuvad Ukraina väe mõõdukad edusammud Luhanski oblastis ja tõenäoliselt hakkab neil veelgi paremini minema, kui neid toetavad Hersoni oblasti lääneosa jõud. Seetõttu on vaenutegevuse peatumine või aeglustumine pikaks ajaks  lähikuudel ebatõenäoline.

Vene vägi jätkab pealetungi Bahmuti, Avdiivka ja Ugledari piirkonnas. Vene kaitseministeerium teatas, et Vene üksused vallutasid Bahmutist kagus asuva Majorski.

Samuti jätkavad Vene üksused Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti rindeasulate pommitamist. Zaporižžja linna tabas  Iskanderi rakett.

Ukraina teatel taganeb Vene vägi Dnepri vasakkaldalt ning koondab üksusi ja varustust Melitopoli (Zaporižžja oblast) ja Mariupoli (Donetski oblasti). Teatatakse Venemaa okupatsioonivõimude korraldatud sundmobilisatsioonist okupeeritud Melitopolis. Väidetavalt  sunnitakse mehi kaevama linna kaevikuid ja rajama kindlustusi.

11. november 2022

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises, et Lõuna-Ukrainas on Vene sissetungijate käest vabastatud juba 41 asulat, vahendab BNS.

President rääkis oma videoläkituses sõjaväe edusammudest lõunasuunal ja ärgitas meenutama, mis hinna ja pingutustega käib Ukraina alade vabastamine okupantidest.

“Täna on lõunast häid uudiseid. Ukraina lippude arv, mis käimasoleva kaitseoperatsiooni raames oma õigele kohale naasevad, on juba kümneid. Vabastatud on 41 asulat. Täname kõiki meie kangelasi, kes selle edu tagavad,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul tuleb samas meeles pidada, et iga edusamm sõjatandril maksab Ukraina sõdurite elu.

“Ukrainlaste vabaduse eest antud elud. Kõik, mis praegu toimub, on saavutatud kuudepikkuse ägeda võitlusega. See on saavutatud julguse, valu ja kaotustega. Mitte vaenlane ei lahku, vaid ukrainlased ajavad okupante kodumaalt välja kalli hinna eest,” lisas Ukraina riigipea.

10. november 2022

12:39

Venemaa teatas Hersonist taandumise lõpetamisest

Venemaa teatas reedel, et on lõpetanud oma vägede Dnepri läänekaldalt tagasitõmbamise, vahendab BNS.

“Täna kell 5 hommikul Moksva aja järgi (4.00 Eesti aja järgi) jõudis lõpule Vene sõdurite Dnepri jõe vasakkaldale toimetamine,” ütles kaitseministeerium sotsiaalmeedias.

“Ühtki sõjaväevarustuse eset ega relva ei jäänud paremkaldale.”

12:00

Vene raketirünnakus Mõkolajivi elumajale hukkus vähemalt kuus inimest

Mõkolajivis on päästjad raketilöögi tagajärjel hävinud viiekorruselise hoone rusude alt toonud välja juba kuus surnukeha, vahendab BNS.

Venemaa raketirünnakus Mõkolajivi viiekorruselisele elumajale sai surma vähemalt kuus inimest, teatas linnapea Oleksandr Senkevitš.

“Päästjad tõid maja rusude alt välja veel kolm surnukeha – mehe ja kaks naist. Kella 10 seisuga on i elumajale antud raketilöögis saanud surma kuus inimest,” kirjutas Senkevitš reedel Telegramis.

Presidendikantselei asejuhataja Kõrõlo Tõmošenkot täpsustas, et hukkunute seas oli ka abielupaar. Nende 16-aastane poeg jäi ellu, sest magas teises toas. “Sotsiaalteenistus hoolitseb poisi eest,” täpsustas Tõmošenko Telegramis.

Varem teatati, et öise raketirünnaku tagajärjel Mõkolajivi elumajale hukkus viis ja sai vigastada kaks inimest.

Vene vägi on Mõkolajivi linna pommitanud kuid.

11:58

Kreml: Herson on vägede taandumisest hoolimata Venemaa “subjekt”

Hersoni linn Lõuna-Ukrainas jääb osaks Venemaast, hoolimata Moskva teatest, et väed taanduvad Ukraina sõdurite pealetungi ees, vahendab BNS.

“See on Vene Föderatsiooni subjekt. Selles ei ole ega saa olla mingeid muutusi,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Venemaa andis kolmapäeva õhtul korralduse viia väed Hersonis Dnepri läänekaldalt ära, kuid Ukraina ametnikud suhtuvad teadetesse umbusuga.

Hersoni loovitamine oleks Venemaa jaoks raske löök piirkonnas, mille ta on kuulutanud annekteerituks.

Peskov ütles vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa kahetseb nüüd Hersoni annekteerimist, et Kreml ei kahetse midagi.

Herson oli esimene suurem linn, mille Venemaa oma nõndanimetatud sõjalise erioperatsiooni käigus hõivas ning ainus Vene vägede kätte langenud oblastikeskus.

11:47

Zelenskõi tõotas videopöördumises poolakatele igavest sõprust

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi õnnitles reedel Poolat iseseisvuse taastamise 104. aastapäeva puhul, vahendab BNS.

“Armas Poola! Teie taastatud iseseisvus saab täna 104-aastaseks. Ja minu 104 sõna sulle. Ukraina ja Poola koos. Sa oled meie õde. Meie vahel on olnud ka teisiti, aga me oleme hõimlased, oleme vabad. Kui meie taastatud iseseisvus sai 30-aastaseks, oli Poola meie kõrval,” ütles ta poola keeles salvestatud videosõnumis.

“Mäletan meie ühist õnne, kuidas me koos rõõmustasime. Olles taas silmitsi vana ja ühise vaenlasega, on Poola meie kõrval. Ukrainlased jäävad seda alati mäletama. Nad jäävad mäletama, kuidas meie omasid vastu võeti. Teie inimesed on meie liitlased. Meie sõprus on igavene. Me saame koos võitjateks,” sõnas Zelenskõi.

11:14

Venemaa pealetungivõime ammendus juba mitme kuu eest

Tõenäoliselt ei peata talv Ukraina väge okupeeritud alade vabastamisel, Ukraina relvajõud saavad külmunud maastikul liikuda kergemini kui sügismudas, vahendab BNS.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud ei nõustu USA ja Euroopa asjatundjate hinnanguga, et talv pärsib Ukraina vastupealetungi, sest väidetavalt on see hea aeg läbirääkimiste jätkamiseks.

Külmakuudel mängib otsustavat osa varustuse ja laskemoona piisav kogus. Talveks valmistunud Ukraina vägi saab kasutada ära hooaja iseärasusi ja hakata külmunud pinnasel edasi liikuma kiiremini kui sügisesesel soisel ajal. Samas Vene vägi ei ole talvelahinguteks enamjaolt valmis.

“Kui lahingud sel talvel ka katkevad, põhjustavad selle logistilised mured ja mõlema poole mitme (pealetungi – toim) kampaania tipnemine,” ütlesid eksperdid.

Venemaa pealetungivõime kuivas kokku veel paari kuu eest, selgitasid Suurbritannia luureanalüütikud.

Lääne asjatundjate hinnangul ei võimalda osalise mobilisatsiooniga koostatud üksused agressoril täiemahulisi ründeoperatsioone läbi viia.

Vaenlase olukorda raskendavad ka Ukraina relvajõudude korrapärased rünnakud Venemaa relvade ja varustuse tarnimise logistikateedele. Laskemoonanappuse üle kurdavad juba ka sissetungijad ise.

Defence Expressi analüütiku Ivan Kiritševski sõnul ähvardab Venemaad pärast Harkivi oblastis talle osaks saanud läbikukkumist ja Kupjanski raudteesõlme kaotamist rinde kaskaadina kokkuvarisemine kogu liini ulatuses.

Juba on tulnud teateid kaitseliini rajamisest Hersoni oblastisse Lõssõtšanskisse, kaevumisest Musta mere rannikul ja katsest peatada Ukraina relvajõudude edasitungi Svatove-Troitske-Kreminna lõigul.

Samal ajal jätkasid okupandid riigi idaosas rünnakuid enamikus suundades.

10:41

Zelenskõi: ma ei ole ust paugutanud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei ole keeldunud läbirääkimistest Venemaa juhi Vladimir Putiniga, kuid Ukraina riigipea ei näe Moskval soovi Kiievi tingimustel rahu sõlmida, vahendab BNS.

Ukraina presidendi CNN-ile antud usutluse kohaselt ei välista tema oktoobris allkirjastatud seadlus Putiniga diplomaatiale üleminekust keeldumise kohta, et Venemaa retoorika võiks muutuda.

“Ma ei ole ust paugutanud. Ütlesin, et oleme valmis rääkima Venemaaga, aga teistsuguse Venemaaga. Sellisega, mis on tõesti valmis rahuks. Sellisega, mis on valmis tunnistama, et nad on okupandid,” ütles Zelenskõi.

“Ja siiani ei ole ma Venemaalt selliseid avaldusi kuulnud – ei Putinilt ega kelleltki teiselt,” võttis Ukraina president olukorra kokku.

Politico hinnangul tuleneb Ukraina presidendi Zelenskõi väidetav uus seisukoht rahuläbirääkimiste kohta Putini Venemaaga USA presidendi Joe Bideni administratsiooni õrnast tõukest.

Ukraina meedia lükkas peagi selle teabe ümber, allikad kinnitasid, et mingit “rahule” kallutamist ei ole.

Samas ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price, et Washington ei näe mingeid märke Moskva valmisolekust Ukrainaga läbi rääkida.

Biden ütles samas, et Venemaaga peetavate läbirääkimiste küsimus sõltub Ukrainast.

05:45

Venelased viisid minema Energodaris asuva kiriku ikoonid

Vene sõjaväelased viisid ajutiselt okupeeritud Energodaris kirikust minema sealsed hinnalised ikoonid, mis kuuluvad usukogukonnale, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude andmetel varastasid venelased muu hulgas 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärit ikoone.

“Venelased väitsid, et viivad Energodaris asuvast Ukraina õigeusukirikust leitud ja sealsele usukogukonnale kuuluvad kirikuväärtused Melitopoli koduloomuuseumisse,” edastati teadaandes.

Märgitakse, et venelased röövivad samal ajal Ukraina muuseumifonde. Sissetungijad varastavad innuga muu hulgas Krimmi, Donetski, Hersoni, Luhanski ja Melitopoli muuseumide vara.

“Seetõttu tähendab ikoonide viimine muuseumisse tegelikult nende edasist toimetamist Vene Föderatsiooni,” selgitas Ukraina kaitsevägi.

05:28

Ukraina sõjas sai surma venelaste vastu võidelnud jaapanlane

Ukraina sõjas sai surma koos Ukraina sõduritega Venemaa vastu võidelnud jaapanlane, teatasid reedel võimuesindajad Tokyos, vahendab BNS.

Tegemist on ilmselt Jaapani esimese kinnitatud ohvriga kõnealuses sõjas.

“Meie andmetel hukkus 20-ndates eluaastates mees kolmapäeval lahingutegevuses,” sõnas valitsuse pressiesindaja Hirokazu Matsuno.

Jaapani välisministeeriumi ametnik ütles uudisteagentuurile AFP, et mees on arvatavasti esimene Jaapani kodanik, kes suri Ukrainas “peale Venemaa sissetungi algust veebruaris”.

02:48

Hersonis on Dnepri paremkaldal umbes 20 000 sissetungijat

Suurem osa Hersoni oblastis Dnepri paremal kaldal viibinud Vene sõjaväelastest on seal siiamaani ja neid on kokku umbes 20 000, vahendab BNS.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski ütles väljaandele Guardian, et venelased saatsid Hersoni oblastist esmalt välja tsiviilisikud. Pärast seda hakati välja viima sõjaväelasi, kes aktiivses sõjategevuses ei osalenud ja laskemoona.

Skibitski sõnul taganevad Vene sissetungijad teisest kaitseliinist, kuhu Ukraina kaitsjad nad nad oktoobri alguses surusid. Vaenlane aga ehitas Hersoni ümber kaitseliini.

Ametnik märkis, et “aeg näitab”, kas venelased tahavad linna kaitsta.

02:05

Zelenskõi sõnul on Ukraina lõunaosas vabastatud 41 asulat

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevases videopöördumises, et Lõuna-Ukrainas on Vene sissetungijate käest vabastatud juba 41 asulat, vahendab BNS.

President rääkis oma videoläkituses sõjaväe edusammudest lõunasuunal ja ärgitas meenutama, mis hinna ja pingutustega käib Ukraina alade vabastamine okupantidest.

“Täna on lõunast häid uudiseid. Ukraina lippude arv, mis käimasoleva kaitseoperatsiooni raames oma õigele kohale naasevad, on juba kümneid. Vabastatud on 41 asulat. Täname kõiki meie kangelasi, kes selle edu tagavad,” rääkis Zelenskõi.

Presidendi sõnul tuleb samas meeles pidada, et iga edusamm sõjatandril maksab Ukraina sõdurite elu.

“Ukrainlaste vabaduse eest antud elud. Kõik, mis praegu toimub, on saavutatud kuudepikkuse ägeda võitlusega. See on saavutatud julguse, valu ja kaotustega. Mitte vaenlane ei lahku, vaid ukrainlased ajavad okupante kodumaalt välja kalli hinna eest,” lisas Ukraina riigipea.

“Nii oli see Harkivi oblastis, Kiievi oblastis, Sumõ oblastis ja Tšernihivi oblastis,” jätkas Zelenskõi.

“Nüüd on Mõkolajiv ja Hersoni oblast. Ja me peame minema kogu tee lahinguväljal ja diplomaatias, et meie lipud, Ukraina lipud, lehviksid kogu meie maal. Kogu meie rahvusvaheliselt tunnustatud piiril. Ja mitte kunagi enam ei lehviks ühtegi vaenlase trikoloori,” rääkis Zelenskõi.

10. november 2022

15:30

Ukraina teatas 12 küla tagasi võtmisest Hersonis

Ukraina teatas neljapäeval, et selle väed on vabastanud tosin küla Hersoni oblastis pärast Venemaa teadaannet vägede tagasitõmbamise kohta regioonis, vahendab BNS.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas, et viimase päeva jooksul on Kiiev tagasi võtnud kuus asulat Petropavlivka-Novoraiski suunal.

Veel kuus võeti tagasi Pervomaiske-Hersoni suunal ning selle aja jooksul on sõjavägi võtnud tagasi enam kui 200 ruutkilomeetrit territooriumi.

“Me jätkame oma pealetungi vastavalt oma kavale,” ütles Zalužnõi sõnumirakenduses Telegram.

Alates 1. oktoobrist on Ukraina väed liikunud edasi umbes 36 kilomeetri sügavusele Venemaa kontrolli all olevas Hersoni oblastis, vabastades kokku üle 40 asula, lisas ülemjuhataja.

Ukraina väed on purustanud Vene armee logistika- ja tugisüsteemi oblastis ning pole jätnud okupatsiooniväele muud võimalust peale taandumise, lisas ta.

Kolmapäeval andis Venemaa oma sõduritele korralduse taanduda Hersoni linnast Lõuna-Ukrainas.

14:24

Stoltenberg: Venemaa taandumine Hersonist oleks veel üks võit Kiievile

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et ootab kuni Venemaa tagasitõmbumine Hersonist selgemaks muutub, kuid kui see leiab kinnitust, siis tähendaks see veel üht võitu Ukrainale, vahendab BNS.

“Me peame nägema, kuidas olukord kohapeal lähipäevil välja areneb. Selge on see, et Venemaa on suure surve all ning kui nad Hersonist lahkuvad, oleks see veel üks võit Ukrainale,” ütles ta pärast kõnelusi Itaalia peaministri Giorgia Meloniga. 

Ukraina ütles neljapäeval, et tema väed on võtnud Hersoni oblastis tagasi kümmekond küla.

Vene relvajõud on teatanud, et alustasid vägede tagasitõmbamist Hersoni linnast.

“Oleme näinud, kuidas Ukraina relvajõud on suutnud Vene väed tagasi lüüa ja territooriumi vabastada,” ütles Stoltenberg.

“Need on julgete ja vaprate Ukraina sõdurite saavutused.”

“Samas muudab NATO liitlaste, seal hulgas Itaalia enneolematu toetus iga päev olukorda lahinguväljal ja on Ukraina edu jaoks hädavajalik,” lisas ta.

Stoltenbergi kohtus ajakirjanikega pärast esimesi otsekõnelusi oktoobri lõpus ametisse astunud Meloniga.

Tema koalitsioonipartnerite hulgas on Moskva toetajaid, kuid Meloni ise on korduvalt rõhutanud, et jätkab Ukraina ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide toetamist.

13:40

Venemaa alustas vägede tagasitõmbamist Hersonist

Vene relvajõud teatasid neljapäeval, et alustasid Ukrainas vägede tagasitõmbamist Hersonist, vahendab BNS.

“Vene üksused liiguvad ettevalmistatud positsioonile Dnepri vasakkaldal ranges kooskõlas varem kinnitatud plaanile,” teatas Vene kaitseministeerium.

13:36

Staap: Ukraina vägi on Luhanski oblastis paiguti kuni kaks km edenenud

Ukraina relvajõudude üksused tungisid möödunud ööpäeva jooksul vaenutegevuse käigus mõnes Luhanski oblasti piirkonnas edasi kuni kaks kilomeetrit, ütles neljapäeval Ukraina relvajõudude peastaabi operatiivpeavalitsuse aseülem brigaadikindral Oleksi Gromov, vahendab BNS.

“Luhanski oblastis liikusid meie väeüksused ainuüksi viimase ööpäeva jooksul lahingute käigus mõnes suunas edasi kuni kaks kilomeetrit,” ütles Gromov sõjaväe meediakeskuses teabetunnis.

Ta lisas, et selle nädala jooksul on sõjaväeoperatsioonide käigus aset leidnud 347 lahingukokkupõrget, vaenlane andis Ukraina alale 32 raketi- ja 134 õhulööki.

11:52

Ukraina vägi teatas Mõkolajivi oblastis Snihurivka vabastamisest

Ukraina relvajõud vabastasid Mõkolajivi oblastis asuva Snihurivka linna, edastasid sotsiaalvõrgustikud neljapäeval ja avaldasid videoid Ukraina sõjaväelastest ja heisatud Ukraina lippudest, vahendab BNS.

“Täna, 10. novembril 2022, vabastasid 131. üksikluurepataljoni väed Snihurivka,” ütles sõdur ühes veebi postitatud videos, milles on ühel linnaväljakul näha Ukraina sõjaväelasi ja kohalikke elanikke.

10:43

Ukraina on Vene vägede Hersonist taganemise osas skeptiline

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis Venemaa kõrgeimate sõjaväelaste telekohtumisel käsu Hersoni paremkaldalt taganeda. See oleks järjekordne lüüasaamine Venemaa vägedele, kirjutab The Guardian.

Mitmed lääne analüütikud usuvad, et Venemaa teade on ehtne, kuna Venemaa soovib ilmselt päästa oma parimaid üksuseid ja varustust ning soovib vältida septembris Harkivi piirkonnas toimunud kaootilise taandumise kordumist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles aga kolmapäevases kõnes, et „Vaenlane ei too meile kingitusi ja ei lahku lihtsalt.“ Zelenskõi sõnas, et Ukraina võtab Hersoni ja teised okupeeritud alad tagasi, kuid Ukraina sõjaliste jõupingutuste tulemusena. „Me peame selle nimel võitlema,“ lisas ta.

Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak andis kolmapäeva hilisõhtuses säutsus mõista, et Venemaa üritas Ukrainat petta. “Keegi arvab, et ollakse väga kavalad, kuid me oleme sammu võrra ees,” kirjutas ta.

Samamoodi säutsus Zelenski nõunik Mihail Podoljak kolmapäeva hilisõhtul Twitteris, et Ukraina ei näe mingeid tõendeid selle kohta, et Venemaa lahkuks võitluseta ja et Hersoni linnas viibivad endiselt Vene väed. „Ukraina vabastab territooriume luureandmete, mitte lavastatud telesaadete põhjal,“ kinnitas ta.

10:18

Ukraina kindralstaap: okupandid liiguvad edasi Bahmuti ja Avdijivka suunas

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina kaitsjad tõrjusid samas vaenlase rünnakuid 12 asunduse piirkonnas, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Vaenlane üritab hoida ajutiselt okupeeritud alasid ja koondab oma jõupingutusi kaitseväe tegevuse tõkestamiseks. Okupandid viivad läbi pealetungioperatsioone Bahmuti ja Avdijivka suunal. Möödunud ööpäeva jooksul on kaitseväe üksused tõrjunud sissetungijate rünnakud Luhanski oblasti Novoselovski ja Makijivka ning Donetski oblasti Soledari, Kleštšeevka, Mayorski, Jakovlevka, Andreevka, Belogorivka, Veseloe, Nevelskoje, Pervomayskoje ja Novomihhailovka asulate piirkonnas,” öeldakse aruandes.

Peastaap märgib ka, et vaenlane tulistab kaitseväe üksusi piki kokkupuutejoont, kindlustab teatud suundades piire, teeb õhuluuret ning jätkab rünnakuid kriitilise infrastruktuuri ja tsiviileluruumide pihta, rikkudes sellega rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, sõjapidamise seaduseid ja tavasid.

09:46

FOTOD: Vene väed pommitasid Zaporižžja äärealadel angaare

Ööpäeva jooksul tabas piirkonda 71 mürsku, rünnaku alla jäi 35 infrastruktuurirajatist 16 asulas, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Pilt: Kyrylo Tõmošenko Telegrami kanal

„Venelased tulistasid Zaporožje piirkonda ööpäeva jooksul 71 korda, rünnaku all oli 35 taristuobjekti kuueteistkümnes asulas. 11 rajatist hävis. Üks inimene sai vigastada,“ teatas Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Kyrylo Tõmošenko.

Pilt: Kyrylo Tõmošenko Telegrami kanal

Tõmošenko sõnul tulistasid sissetungijad hommikul Vilnjanski linna, registreeriti neli tabamust S-300 MLRS-ist. „Eraettevõte hävis, pommitati angaare,“ lisas ta.

Pilt: Kyrylo Tõmošenko Telegrami kanal

9. november 2022

16:18

Hukkus Kremlile lojaalne Hersoni oblasti asekuberner Stremoussov

Hersoni oblasti nukuvalitsuse asejuht Kirill Stremoussov hukkus kolmapäeval liiklusõnnetuses, edastas mittetulundusühingu Dobro Mira – Volontjorõ Krõma juht Valeria Petrusevitš, vahendab BNS.

“Hersoni oblasti asekuberner Kirill Stremoussov hukkus. Teave on täpne, tean isiklikult. Õnnetus. Asjaolud selguvad hiljem,” kirjutas ta Telegramis.

Oblastivalitsus kinnitas ajakirjanikele, et see informatsioon vastab tõele.

Stremoussov sai Hersoni oblasti asekuberneriks pärast piirkonna okupeerimist Vene vägede poolt.

Hersoni oblasti tervishoiuminister Vadim Ilmijev ütles ajakirjanikele, et õnnetus juhtus Hersoni-Armjanski maanteel.

“Tõepoolest võin kinnitada, et Kirill sattus avariisse. Arstidelt pole surma kohta veel infot saanud. Õnnetuskohale sõitis kiirabi,” ütles ta.

Surma kommenteeris ka Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev.

“Sain just teada Kirill Stremoussovi surmast. Kohtusin temaga hiljuti isiklikult. Ta oli tõeline Venemaa patrioot, vapper ja julge, hoidis igas olukorras sidet ja pidas oma kohuseks teavitada Hersoni oblasti elanikke sellest, mis toimus. Nii oli ka täna hommikul. See on korvamatu kaotus,” kirjutas ta Telegramis.

15:31

Brüssel esitles kava anda Ukrainale 18 miljardit eurot majandusabi

Euroopa Komisjon avaldas kolmapäeval ettepaneku anda Ukrainale tuleval aastal 18 miljardit eurot majandusabi, vahendab BNS.

Plaani kohaselt annab blokk Kiievile 1,5 miljardit eurot kuus 35-aastaste laenude kujul, mille intressimakseid hakkab tasuma Euroopa Liit. Pakett vajab liikmesriikide heakskiitu.

12:11

Ukraina õhujõud hävitasid viis drooni Shahed-136 ja ühe Orlan-10-e

Ukraina õhujõud hävitasid ööl vastu kolmapäeva viis Zaporižžja oblasti Venemaa okupeeritud alalt teele saadetud Iraani päritolu drooni Shahed-136 ja hommikul ühe Orlan-10, vahendab BNS.

“9. novembril pärast südaööd ründas vaenlane Ukrainat ajutiselt okupeeritud Zaporižžja oblasti alalt droonidega Shahed-136. Õhujõudude Ida väejuhatuse õhutõrje hävitas viis kamikaze drooni,” teatasid relvajõud Telegramis.

Lisaks hävitasid relvajõudude õhutõrjesuurtükid hommikul ühe operatiiv-taktikalise drooni Orlan-10.

11:55

Poola ehitab Ukrainasse aasta lõpuks sõjapõgenikele 13 moodullinnakut

Ukrainasse rajatakse Poola toetusel aasta lõpuks 5000 ajutiselt ümberasustatud isikule veel 13 moodullinnakut, ütles kogukondade ja alade arendamise ministeeriumi pressiteenistus vastuseks Interfaxi päringule, vahendab BNS.

Poola strateegiliste reservide valitsusasutus pakub kokkuleppel regionaalarengu ministeeriumiga Ukrainale moodullinnakuid nende inimeste ajutiseks majutamiseks, kelle eluase on sõjategevuse tagajärjel kahjustatud või hävinud.

Rajatud on juba 11 moodullinnakut enam kui 3500 inimesele. Need püstitati Kiievi (Irpin, Butša, Borodjanka, Makarov) ja Tšernihhivi (Novoselivka) oblasti asulatesse, samuti Lvivi. Veel neli linnakut on koostamise lõppjärgus.

08:25

Podoljak: Venemaa suudab pidada vaid genotsiidi tüüpi sõda

Ukraina presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak rääkis teisipäeval, kuidas valmistub riik Venemaa uuteks raketirünnakuteks, millele viitas päev varem president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Elame selle üle! Kas see on meile raske? Kahtlemata! Kas Venemaa üritatab meie energiasektori pihta lööke anda – loomulikult! Lahinguväljal nad kaotavad, muud sõjapidamisviisi neil pole,” tsiteeris uudisteportaal Unian Podoljaki sõnu.

“Neil on vaid üks formaat – genotsiidi tüüpi sõda. Sihilikult, seda varjamata ja sellega isegi uhkeldades annavad nad lööke energeetika pihta, et jätta meid kütteta, energiavarustuseta, veeta jne. See on Venemaa ainus võimalus kasvõi kuidagigi tõestada, et ta on veel midagi selles maailmas väärt,” selgitas ta.

Sellepärast on Ukraina võimud Podoljaki sõnul kiirendanud kõnelusi raketitõrje- ja droonitõrjesüsteemide saamiseks. “On kiirtarne. Loodame, et saame varsti taeva sulgeda,” rääkis ta.

Podoljak märkis samuti, et töö käib energiajaotusseadmete remondi nimel ja koos partneritega otsitakse võimalusi täiendavate transformaatorite soetamiseks.

Veel osutas Podoljak energiataristu füüsilise tugevdamise ja kaitse vajadusele ning elektrienergia impordile.

“Meil on koostööpartneritega lepingud, et saaksime elektripuudust osaliselt kompenseerida, ostes elektrienergiat oma partneritelt. Ja nad tulevad läbirääkimisprotsessis vastu nii palju kui võimalik,” kinnitas Podoljak.

03:24

Zelenskõi: Ukraina lahingute intensiivsus ei ole vähenenud

Ukraina relvajõud jätkavad kaitselahinguid ja positsioonide tugevdamist Hersoni ja Donetski oblastis ning vabastavad järk-järgult Ukraina asulaid Vene sissetungijate käest, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõdes oma teisipäevaõhtuses videopöördumises, et lahingute intensiivsus ei ole praegu väiksem kui sügise alguses.

“Rindelt tulevate uudiste hulk inforuumis on teataval määral vähenenud – sõnumeid on vähem kui näiteks sügise alguses. Aga see ei tähenda, et lahingute intensiivsus oleks jäänud väiksemaks,” lausus ta.

Presidendi sõnul on olukord jätkuvalt keeruline kogu rindejoone ulatuses. Mõnes piirkonnas jätkuvad ägedad positsioonivõitlused. Samal ajal on olukord endiselt eriti raske Donetski oblastis.

Ta lisas, et Vene okupandid kannavad küll suuri kaotusi, kuid üritavad sellest hoolimata endiselt tungida Donetski oblasti halduspiirini. President rõhutas, et Ukraina sõdurid ei anna Donetski oblastis venelastele ainsatki sentimeetrit maad.

Lisaks rääkis Zelenskõi olukorrast Hersoni piirkonnas.

“Hersoni oblast – me mõistame selgelt, mida vaenlane plaanib, seetõttu tegutseme vastavalt. Hoolikalt, läbimõeldult ja kogu oma territooriumi vabastamise huvides: tugevdame oma positsioone, lõhume Venemaa logistikat, hävitame järjekindlalt vaenlase võimet hoida meie territooriumi lõunaosa oma okupatsiooni all,” ütles president.

01:03

Zelenskõi rõhutas rahu tähtsust toimivale kliimapoliitikale

ÜRO rahvusvahelisel kliimakohtumisel videosilla teel kõnelnud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei saa toimiv kliimapoliitika eksisteerida ilma rahuta, vahendab BNS.

“Venemaa peab oma relvad maha panema, et maailm saaks lõpuks kuulda, kuidas saame end üheskoos kliimakatastroofist päästa,” ütles Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul ei võta poliitikas ja majanduses kõik kliimaprobleeme endiselt tõsiselt.

“Nemad takistavad kliimaeesmärkide saavutamist. Just nemad alustavad oma vaenus sõdu, kuid planeet ei saa endale lubada enam ühtegi lasku.

Zelenskõi kutsus otsustajaid üles olema ausad ja võtma poliitilise retoorika asemel reaalseid kliimameetmeid.

8. november 2022

16:05

Minister: Türgi püüab kõrvaldada tõkkeid Vene viljaekspordilt

Türgi jätkab diplomaatilisi jõupingutusi, et kõrvaldada takistused Venemaa väetiste ja teravilja ekspordilt, kirjutab ajaleht Daily Sabah Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu avaldusele viidates, vahendab BNS.

“Takistused Venemaa teravilja ja väetiste ekspordilt ei ole veel täielikult kõrvaldatud. Uurime, milliseid samme on vaja astuda, et täita Venemaa ootusi, ja koordineerime tööd,” ütles Çavuşoğlu Ankaras ajakirjanikega kohtumisel pärast valitsuse istungit.

Ta lisas, et nende takistuste kõrvaldamise nimel tegutseb ka ÜRO peasekretär António Guterres.

Küsimusele, kas Venemaa teravilja ekspordiks on vaja veel ühte lepingut, vastas minister, et kui kumbki pool selle vastu ei ole, pikendatakse praegust, mõne päeva pärast lõppevat lepingut. Seega ei ole Çavuşoğlu arvates täiendavat kokkulepet vaja.

“Venemaal on teatud mure, et neid nõudeid (kokkulepitud Venemaa teravilja ekspordi nõudeid) ei täideta. Nüüd tegeleb diplomaatia nende kahtluste hajutamisega,” rõhutas ta.

16:02

Ukrgazodobõtša rajas Harkivi oblastisse gaasipuuraugu

Ukraina riigiettevõte Ukrgasdobõtša puuris Harkivi oblastisse uue gaasipuuraugu, mis annab päevas 140 000 kuupmeetrit maagaasi, vahendab BNS.

“Pool sajandit tegutsenud ja peaaegu ammendunud leiukohas saavutati selline märkimisväärne tulemus. See sai võimalikuks tänu uuendatud geoloogilistele andmetele, aga ka uusimate tehnoloogiate kasutamisele tootmise stimuleerimiseks,” ütles teatas Ukraina Naftogazi pressiteenistus.

Täiendav gaasitootmine aitab läbida käimasoleva kütteperioodi stabiilsemalt, lisas pressiteenistus.

Suve lõpus võeti Lvivi oblastis kasutusele puurkaev, mis tagab päevas 115 000 kuupmeetri gaasi tootmise, mis on küllalt kõrge näitaja läänepiirkonna kohta, kus enamik maardlaid on ammendumas.

Oktoobris teatas Naftogaz, et suurendab uute tehnoloogiate ja seadmete abil gaasitootmist Lääne-Ukrainas.

Ukrgasdobõtša on Ukraina vabastatud alal taastanud taristurajatiste töö, mis võimaldab toota täiendavalt umbes pool miljonit kuupmeetrit maagaasi päevas.

14:15

Zelenskõi kutsus USA-d vankumatule ühtsusele kuni rahu on taastatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi teisipäeval Ühendriikidele üleskutse jääda ka pärast vahevalimisi ühtseks ja jätkata tema riigi toetamist, vahendab BNS.

“Kutsun teid säilitama vankumatut ühtsust, nagu see on praegu, kuni päevani, mil kuuleme neid olulisi sõnu, millest oleme unistanud… Kuni kuuleme, et rahu on lõpuks taastatud. Demokraatiad ei tohi teel võiduni peatuda,” lausus ta USA vabadusmedali pälvimise puhul tehtud videopöördumises.

Zelenskõi üleskutse taga on kartus, et Ühendriikide toetus Ukrainale sõltub kongressi vahevalimiste tulemusest.

USA president Joe Biden, kes on toetanud Ukrainat Venemaa sissetungi tõrjumiseks nii relvade kui rahaga, ärgitab valijaid kongressi esindajatekojas ja senatis demokraate toetama.

Kui valijad aga eelistavad siiski vabariiklasi, kahaneb Bideni teovõime ja ohtu võib sattuda USA jõuline toetus Ukrainalle.

“Nagu igas demokraatilikus ühiskonnas, on ka ukrainlastel elu ja poliitika küsimustes erinevad vaated. Eelmistel aastatel tundsime end lõhestatuna ja vaidlesime, kas ühtsus on veel kunagi võimalik,” ütles Zelenskõi.

“Kui aga Venemaa otsustas meie vabaduse hävitada ja Ukraina maamunalt minema pühkida, muutusime kohe ühtseks ja me säilitasime selle ühtsuse.”

USA kongress lubas mais Ukrainale 40 miljardit dollarit toetust. Esmaspäeval tänas Ukraina kaitseminister Ühendriike uute õhutõrjesüsteemide eest.

14:02

Kiievisse saabus USA esindaja ÜRO-s

USA alaline esindaja ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield saabus teisipäeval visiidile Ukrainasse, ütles USA ÜRO-missiooni kommunikatsioonidirektor ja pressisekretär Nate Evans, vahendab BNS.

“USA suursaadik ÜRO-s veedab ühe päeva kohtumisteks Kiievis, et kinnitada USA vankumatut toetust Ukrainale, mis kaitseb oma vabadust ja iseseisvust Venemaa jõhkra ja provotseerimata sissetungi ees,” säutsus Evans Twitteris.

Kiievis kohtub Thomas-Greenfield Ukraina valitsuse juhtidega, et arutada USA vankumatut pühendumust Ukraina sõltumatusele ja iseseisvusele, teatas Ühendriikide saatkond Ukrainas.

Ta jälgib jõupingutusi Vene väe toime pandud julmuste dokumenteerimiseks ja tõendite säilitamiseks ning kuulab ellujäänute vahetuid tunnistusi.

Thomas-Greenfield räägib ka maailma toiduga kindlustatuse kriisist, mida süvendas Venemaa invasioon, ning rõhutab tungivat vajadust pikendada Musta mere teraviljaalgatust järgmiseks aastaks.

Ta kohtub ka humanitaarorganisatsioonidega, kes töötavad selle nimel, et rahuldada Venemaa hävitatud energia- ja muu tsiviiltaristu tõttu haavatava elanikkonna vajadusi talve üleelamiseks.

13:46

Venemaa ei ole rahul oma viljaleppe osa täitmisega

Viljaleppe pikendamiseks on veel aega, kuid Moskva ei ole veel rahul selle Venemaa toiduainete ekspordiga seotud osa täitmisega, ütles teisipäeval asevälisminister Andrei Rudenko, vahendab BNS.

“Meil on veel aega, me vaatame, kuidas see tehing pärast meie osaluse taastamist ellu viiakse. Vaatame, me oleme väga rahulolematud sellega, kuidas viiakse ellu Vene osa, kus ÜRO on võtnud vastutuse murede lahendamise eest,” ütles Rudenko ajakirjanikele.

Aseministri väitel ei ole Moskva veel märganud edusamme tehingu Venemaa osa elluviimisel.

“Lõpliku otsuse tegemisel võetakse arvesse kõiki tegureid,” ütles Rudenko.

13:07

Moskva: Venemaa ei pea USA-ga Ukraina üle läbirääkimisi

Venemaa ei pea USA-ga Ukraina üle läbirääkimisi, ütles teisipäeval Vene asevälisminister Andrei Rudenko, vahendab BNS.

“Ei, me ei pea nendega läbirääkimisi,” vastas Rudenko ajakirjanikele.

Hiljuti edastas The Wall Street Journal allikatele viidates, et USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan peab konfidentsiaalseid kõnelusi Venemaa presidendi rahvusvaheliste suhete abi Juri Ušakovi ja Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga, et hoida ära Ukraina sõja ägenemist ja takistada tuumarelvade kasutuselevõttu.

Eelmisel esmaspäeval kommenteeris seda teavet Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

“Meil ei ole selle üllitise kohta midagi öelda,” ütles ta “Siin peate võtma ühendust kas ajalehe või Valge majaga.”

12:59

Kiiev: Zelenskõi osaleb G20-l ilmselt videosilla vahendusel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi osaleb G20 riigijuhtide tippkohtumisel, tõenäoliselt videosilla vahendusel, ütles teisipäeval presidendi pressisekretär Serhi Nikiforov, vahendab BNS.

“Muidugi osaleb Zelenskõi mingis formaadis G20 tippkohtumisel. Rohkem ma ei oska öelda,” märkis Nikiforov, nentides, et ilmselt kasutatakse videosilda.

G20 tippkohtumine peetakse 15.-16. novembril Indoneesias Bali saarel.

12:23

Kiiev: Ukraina sai tagasi veel 38 võitleja surnukehad

Ukraina sai tagasi veel 38 hukkunud võitleja surnukehad, teatati teisipäeval Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise ministeeriumi veebilehel, vahendab BNS.

“Anti üle Ukraina eest elu andnud sõjaväelaste surnukehad. Täna õnnestus meil tagasi saada 38 kaitsja põrmud ja anda need üle nende lähedastele,” seisis pressiteenistuse avalduses.

Märgitakse, et surnukehade tagastamise protsess toimub Genfi konventsiooni normide kohaselt.

Teate kohaselt on alates teadmata kadunud isikute voliniku büroo tegevuse algusest õnnestunud saada tagasi kokku 663 hukkunu surnukehad.

11:55

Macron: peame naasma läbirääkimistele Venemaaga… Ukraina tingimustel

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnul tuleb mingil hetkel naasta Venemaaga läbirääkimiste laua taha, kuid aja ja tingimused selleks dikteerib Ukraina, vahendab BNS.

“Omalt poolt, nagu varemgi, olen veendunud ja pakun, et isegi nüüd peame mingil hetkel naasma läbirääkimiste laua taha,” ütles Macron Egiptuses COP27 kliimatippkohtumise pressikonverentsil, mis kanti üle TF1 INFO eetris.

Prantsusmaa juht lisas, et läbirääkimisi tuleks jätkata “Ukraina valitud tingimustel ja ajal”. Pidades silmas “kõrget pinget kohapeal” oleks tema hinnangul rutakas esitada läbirääkimisteks mingeid täiesti äärmuslikke tingimusi.

“Praegune kontekst ei võimalda selles küsimuses operatiivseid selgitusi,” lisas Macron.

Macroni on sageli arvustatud selle eest, et ta jätkab telefonikõnesid Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile. Lisaks tegi ta seoses Ukraina sõjaga mitu skandaalset avaldust.

Prantsuse president ütles hiljuti, et kui Venemaa annab Ukrainale taktikalise tuumalöögi, ei vasta Prantsusmaa sellele tuumarelvadega.

“Meie doktriin lähtub riigi fundamentaalsetest huvidest. Need on selgelt määratletud ja neid ei mõjuta otseselt see, kui näiteks Ukrainas, piirkonnas, toimub ballistiline tuumarünnak,” ütles Macron.

Samas märkis Prantsusmaa president, et Ukrainale antava tuumalöögi riskidest ei ole hea liiga palju rääkida, lisades, et “heidutus töötab”.

Prantsusmaa endine president François Hollande arvustas Macroni. Tema sõnul rikkus Macron tuumaheidutuse kindlust.

Prantsusmaa parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni aseesimees Jean-Louis Thiériot ütles, et Macroni avaldust kuuldes oleks ta “peaaegu toolilt maha kukkunud”.

11:03

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 700 sõjaväelase

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 710 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündivad need teisipäeva, 8. novembri hommikuks umbes 77 170 inimeseni, vahendab BNS.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas 15 tanki ja 24 soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2786 ja 5654 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina üheksa vaenlase suurtükisüsteemi, ühe õhutõrjesüsteemi ja 17 sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot) ja kaks ühikut eritehnikat. Alla tulistati üks lennuk ja neli operatiiv-taktikalist drooni.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1791 suurtükki, 391 raketiheitjat, 203 õhutõrjesüsteemi, 4216 sõidukit ja tsisternautot, 159 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 278 lennukit ja 260 helikopterit, alla tulistatud 1476 drooni ja 399 tiibraketti.

10:27

Valvekaamerate ja telefonikõnede salvestised paljastavad venelaste jõhkruse Butšas

Uudisteagentuur AP uuris sadade tundide pikkuseid valvekaamerate salvestisi ja telefonikõnesid, mis paljastavad, kuidas märtsis Butša väikelinnas Vene sõjaväelaste poolt julmusi toime pandi, vahendab Soome ajaleht Ilta-Sanomat.

Vaata galeriid (6)

Umbes 30 kilomeetrit Kiievist loodes asuv Butša oli idülliline väike linn Ukraina pealinna lähedal, kuni kõik muutus 4. märtsil.

Paar nädalat varem oli Venemaa alustanud oma agressioonisõda Ukraina vastu ja selle eesmärk oli kiiresti Kiievini marssida.

Selle asemel, et Kiiev paari päevaga vallutada, leidsid Vene väed eest tugeva vastupanu. Sõja algusnädalatel peeti pealinna ümber verised lahingud ja sajad tuhanded ukrainlased põgenesid oma kodudest.

Maailma vapustasid muu hulgas pildid, millel tsiviilisikud põgenesid Vene vägede eest Kiievi lääneküljel asuvatest eeslinnadest üle Irpini jõe. Ukraina väed olid Venemaa edasitungi pidurdamiseks õhku lasknud jõe ületava maanteesilla.

Venelased nimetasid sündmusi “puhastuseks”

Aprilli alguses ärkas maailm kohutava uudise peale, kui ilmavalgust nägid esimesed pildid Vene vägede poolt Butšas toime pandud julmustest. Pärast venelaste taandumist avastati linnast ühishauad. Tänavatel lebasid hukatud tsiviilisikud.

Viimastel andmetel on Butšast leitud venelaste järel enam kui 450 inimese surnukeha.

Uudisteagentuur AP selgitab oma värskes artiklis, kuidas venelaste koledused aset leidsid. Reportaaž valmis koostöös Ameerika telesaatega Frontline. Allikatena on kasutatud sadade tundide pikkuseid valvekaamerate salvestisi ja Vene sõdurite telefonikõnesid.

AP ütleb Vene sõdurite telefoniliiklusest saadud info põhjal, et nad nimetasid 4. märtsi sündmusi “puhastuseks”.

Venelased olevat jälitanud linnaelanikke luureteenistustelt saadud nimekirjade põhjal. Nad käisid ukselt uksele “võimalike ohtude tuvastamiseks”.

Neid, kes seda filtreerimist ei läbinud – näiteks vabatahtlikud võitlejad ja tsiviilisikud, keda kahtlustatakse Ukraina vägede abistamises – piinati ja hukati. Lisaks heli- ja videosalvestistele annavad sellest tunnistust intervjuud kohalikega.

Massihukkamised tänavatel

Mais avaldas New York Times valvekaamera salvestise, mis filmiti Butšas 4. märtsil. Videol on näha, et Ukraina mehed olid Vene vägede kätte jäänud. Kaks sõdurit kõnnivad rivis, ähvardades küürus seljaga kõndivat meesterühma.

Mehed surid vaid mõni minut hiljem.

Naised, emad, vennad ja sõbrad alustasid meeletuid otsinguid, kui meestest enam midagi ei kuuldud. Venelased patrullisid linnatänavatel, nii et nad püüdsid meeleheitlikult internetist ja sotsiaalmeediast infokilde püüda.

Videosalvestus lõpeb enne, kui meeste saatus selgub. Pealtnägijad on aga NYT-le kirjeldanud, mis edasi juhtus. Mehed viidi lähedal asuva kontorihoone taha. Neile anti käsk maas lamada ja nad hukati mahalaskmise teel. Laibad jäeti sinnasamasse.

Ukselt uksele käinud Vene sõdurid otsisid läbi ka inimeste telefone. AP ütleb, et venelased võtsid näiteks 20-aastase Dima, kuna tema telefonist leiti pilte linna veerenud Vene tankidest. Vanaema Natalia nuttis ja palvetas, et beebinäolist noort kodust ära ei viidaks. See oli viimane kord, kui ta nägi oma lapselast elusana.

Sõdurid rääkisid, et otsisid Butša kodudesse tungides relvi, kuid võtsid kaasa ka tööriistu, elektroonikat, toitu ja likööri.

Mõned sõdurid jagasid inimestele lihakonserve ja tikke ning ütlesid, et vabastavad nad natside rõhumisest, teised aga viisid läbi avalikke hukkamisi.

05:45

Põhja-Korea tõrjus süüdistusi Venemaa laskemoonaga varustamise osas

Põhja-Korea võimud teatasid teisipäeval, et USA väited, mille kohaselt Pyongyang tarnib Moskvale Ukraina sõja tarbeks suurtükiväe laskemoona, on alusetud, edastas riiklik uudisteagentuur KCNA, vahendab BNS.

“Teeme veel kord selgeks, et meil pole kunagi olnud mingit relvatehingut Venemaaga ja et meil ei ole plaanis seda ka tulevikus teha,” ütles Põhja-Korea kaitseministeeriumi sõjaliste välissuhete asejuht ametlikus avalduses.

“Peame kõnealust kuulujuttu osaks USA vaenulikust katsest rikkuda Põhja-Korea mainet rahvusvahelisel areenil,” lisati teadaandes.

Valge Maja julgeolekunõunik John Kirby väitis möödunud nädalal, et Põhja-Korea saadab “märkimisväärses” koguses suurtükimoona Venemaale Lähis-Ida ja Aafrika kaubalastide kattevarjus.

Kirby sõnul ei ole USA teadlik, kas Venemaa on saadetised kätte saanud, kuid nende liikumist üritatakse jälgida.

05:01

Zelenskõi: Ukraina relvajõudude ees olev maa on täis okupantide laipu

President Volodõmõr Zelenskõi rääkis hetkeolukorrast rindel ja ütles, et Ukraina relvajõudude ees olev maa on täis Vene sissetungijate laipu, vahendab BNS.

“Üldiselt on meie väed rindel aktiivses kaitseseisundis – mõnel pool idas ja lõunas surume vaenlast tasapisi tagasi. Liigume järk-järgult edasi. Donetski oblast on endiselt suurima hullumeelsuse epitsenter. Okupandid – neid sureb seal iga päev sadu. Ukraina positsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes okupantide laipu täis,” rääkis riigipea.

04:15

Zelenskõi kommenteeris Primorje kuberneri sõnu venelaste kaotustest

President Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris teisipäeval Venemaal asuva Primorje kuberneri Oleg Kožemjako sõnu Vene armee kaotuste kohta Donbasis, vahendab BNS.

President süüdistas muu hulgas kuberneri Moskva käsul valetamises.

“Ja mõned Vene sõjaväelased mõtlesid selle üle, mis toimub ja kaebasid oma piirkonnakubernerile kolossaalsete kaotuste üle. Ja see kuberner, seltsimees Kožemjako, valetas neile vastuseks etteaimatavalt. Kuberneri sõnul pole kaotused kaugeltki nii suured, kui väidetakse,” rääkis riigipea.

“Vladivostokist Donetski oblastis asuvasse Pavlovkasse on üle 9000 kilomeetri, kuid ta on kindel, et kaotused “pole sellised”. Ilmselt näeb kuberner sealt paremini, kuidas ja kui palju tema piirkonnast pärit sõdureid seal tapale saadetakse. Või kästi tal lihtsalt valetada. Telliti Moskvast. Nii ületab käsk Venemaa kaotuste kohta valetada tuhandeid kilomeetreid,” seletas Zelenskõi.

Presidendi sõnul ei viida enamiku tapetute surnukehasid kohe kindlasti Vladivostokki tagasi, kuid ta on kindel, et kuberner Kožemjako tuleb välja ja selgitab rahvale, et millised need kaotused “pole sellised” ja kuhu inimesed kadusid.

Zelenskõi sõnul on venelaste ainus võimalus ennast rindel vangi anda ja sel viisil ellu jääda.

Zelenskõi kireldas hetkeolukorda rindel ja märkis, et Ukraina relvajõudude ees olev maa on sõna otses mõttes täis Vene sissetungijate laipu.

“Üldiselt on meie väed rindel aktiivses kaitseseisundis – mõnel pool idas ja lõunas surume vaenlast tasapisi tagasi. Liigume järk-järgult edasi. Donetski oblast on endiselt suurima hullumeelsuse epitsenter. Okupandid – neid sureb seal iga päev sadu. Ukraina positsioonide ees on maapind sõna otseses mõttes okupantide laipu täis,” rääkis riigipea.

03:15

Zelenskõi tuletas taas meelde tingimusi kõnelusteks Venemaaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tuletas esmaspäevases videopöördumises taas meelde tingimusi Venemaaga läbirääkimiste alustamiseks, vahendab BNS.

President rõhutas, et nende hulgas Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, kahjude hüvitamine, aga ka kõigi Ukrainas toimepandud sõjakuritegudes osalenute karistamine.

Zelenskõi rääkis rahvale, et esines Egiptuses toimuval kliimatippkohtumisel olulise rahvusvahelise kõnega. Riigipea sõnul peaksid kõik maailma riigid võtma Venemaa agressiooni peatamise vajadust sama tõsiselt kui kliimaprobleeme.

“Väga märgiline sündmus ja väga esinduslik kohtumine. Kümned riigijuhid ja valitsusjuhid. Meie jaoks on peamine teavitada maailma käimasolevast Venemaa agressioonist ja Venemaa destabiliseerivast mõjust kogu maailmale. Kui maailm on keskendunud sõja-, energia- ja toidukriiside vastu võitlemisele, siis kliimaagenda ilmselgelt kannatab. Ja kliima hävitamist ei saa kuidagi ootele panna,” tõdes riigipea.

Zelenskõi märkis, et igaüks, kes tõsiselt kaalub kliimakava, peaks tõsiselt kaaluma ka vajadust peatada koheselt Venemaa agressioon, taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus ja sundida Venemaa tõelistele rahuläbirääkimistele.

“Sellistele läbirääkimistele, mida oleme korduvalt välja pakkunud ja millele oleme alati saanud hullumeelseid Venemaa vastuseid uute terrorirünnakute, mürskude või väljapressimisega. Taaskord meenutan, et tingimusteks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine, ÜRO põhikirja austamine, kõigi terroriaktidega tekitatud kahjude hüvitamine, kõigi sõjakurjategijate karistamine ja garantiid, et see ei korduks. Need on kõigile täiesti arusaadavad tingimused,” rõhutas president.

02:15

Zelenskõi väljendas tänu uute õhutõrjesüsteemide saamise eest

Ukraina sai uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt riigi õhutõrjet, ütles president Volodõmõr Zelenskõi sõja 257. päeva lõpul peetud videopöördumises, vahendab BNS.

“Maailm vastab sellega Venemaa agressioonile,” sõnas president.

“Täna ründasid okupandid enam kui pooltsada meie asulat Donbassis, Zaporižžjas, Hersonis, Mõkolajivis, Harkivis ja Dnipropetrovski oblastis. Käiku lasti raketid, lennukid ja mitmikraketisüsteemid. Aga me reageerime ja vastame kõikjal. Täna saime uued süsteemid, mis tugevdavad oluliselt meie õhutõrjet,” rääkis riigipea.

“Hiljutiste tulemuste hulgas võib mainida, et tulistati alla veel üks Vene ründelennuk,” jätkas Zelenskõi.

“Ukraina taeva kaitstus pole loomulikult sajaportsendiline, kuid me liigume tasapisi oma eesmärgi poole,” lisas president.

“Tänase seisuga võime öelda, et Venemaa raketi- ja drooniterrori hiljutine eskaleerumine on viinud ainult selleni, et maailm reageerib ja vastab uue abiga Ukrainale. Anname endast parima, et võimalikult palju riike ühineks selle abiga,” rääkis Zelenskõi.

Ukraina teatas varem päeval uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumisest, mis aitavad kaitsta riiki Venemaa rünnakute eest energiataristule.

“NASAMS ja Asp õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse! Need relvad tugevdavad oluliselt Ukraina armeed ja muudavad meie taeva turvalisemaks,” kirjutas kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias.

“Jätkame meid ründavate vaenlase sihtmärkide allatulistamist. Täname oma partnereid Norrat, Hispaaniat ja Ühendriike,” lisas minister.

Venemaa rünnakud on viimase kuu jooksul purustanud umbes kolmandiku Ukraina elektrijaamadest. Valitsus on kutsunud ukrainlasi säästma elektrit nii palju kui võimalik.

Esmaspäeval teatasid pealinna Kiievi võimud, et olukord linna energiavarustusega on endiselt pinev ja kutsusid inimesi tipptundidel elektri kasutamist piirama.

7. november 2022

23:18

Zelenskõi õnnitles Netanyahut valimisvõidu puhul

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi helistas esmaspäeval Iisraeli valitsusjuhile Benjamin Netanyahule, et õnnitleda teda võidu puhul eelmisel nädalal toimunud valimistel, mis tagasid endisele peaministrile võimule naasmise, vahendab BNS.

“Soojas ja isiklikus vestluses tänas Netanyahu Ukraina presidenti ja kordas seda, mida ta ütles valimiskampaania ajal, et pärast peaministri ametikohale asumist kaalub ta tõsiselt Ukraina küsimust,” seisis peaministri ametkonna avalduses.

Zelenskõi teatas, et õnnitles Iisraeli peaministrit ja “soovis talle uue valitsuse edukat moodustamist”.

“Avaldasin lootust, et Ukraina ja Iisraeli suhete tase vastab meie riikide ees seisvatele julgeolekuprobleemidele,” kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias.

22:19

USA lubas Ukrainale vankumatut toetust ka vabariiklaste võidu puhul

Valge Maja teatas esmaspäeval, et USA toetus Ukrainale sõjas on vankumatu ja seda isegi siis, kui vabariiklased võidavad vahevalimised, vahendab BNS.

“Oleme kindlad, et USA toetus on kõigutamatu ja vankumatu,” ütles pressiesindaja Karine Jean-Pierre ajakirjanikele.

Jean-Pierre lisas, et president Joe Biden on pühendunud kahepoolsele koostööle Ukraina toetamisel, mida on teinud sõja algusest peale.

Vabariiklaste võidu korral ilmselt USA esindajatekoja spiikriks saav Kevin McCarthy on hoiatanud, et nende erakonna juhtimisel Ukrainale ühtegi “tühja tšekki” ei anta.

18:51

Luure: Venemaal on alles vaid 120 Iskanderit

Venemaale on alles vaid 120 Iskanderit, kasutatud on umbes 80 protsenti kaasaegsetest rakettidest, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus, viidates oma esindaja Vadõm Skibitski kommentaarile The Economistis, vahendab BNS.

“Ukraina tsiviiltaristu ründamisel kasutas terroririik ära umbes 80 protsenti oma kaasaegsetest rakettidest,” vahendas portaal Unian.

Vadõm Skibitski sõnul on Ukraina sõjaväeluure teadlik Kremli plaanidest hankida Iraanist ballistilisi rakette Fateh-110 ja Zolfaghar ning saata need õhuteed pidi Krimmi ja meritsi Venemaa sadamatesse Kaspia mere ääres.

“Me teame, et kokkulepped on juba saavutatud,” ütles Ukraina luure esindaja.

17:57

Ukraina suursaadik ilkus paavsti sõnade kallal

Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova postitas Facebooki kommentaari “Vene humanismist innustunud” paavst Franciscuse avaldusele, vahendab BNS.

Franciscus ütles nädalavahetusel Bahreinist religioonidevahelise dialoogi kohtumiselt naastes, et julmus, millega Vene sõjaväelased Ukrainas tegutsevad, ei ole vene rahvale omane.

Paavsti sõnul teda see julmus üllatab, sest ta tunneb suurt austust vene rahva ja humanismi vastu, kirjutas Vatican News.

Franciscus märkis, et vene kirjanik Fjodor Dostojevski “innustab endiselt kristlasi kristlust mõistma”.

“Vabandust, ma ei suuda vastu panna. Paavst on lugenud Dostojevskit kuidagi hajameelselt. Vastasel korral ei oleks Tema Pühadust üllatanud venelaste julmus (mis on neile loomuomane), kirjutas saadik.

“Ka mitme teise vene kirjaniku ja luuletaja teoste, sealhulgas Puškini, Kuprini, Bulgakovi omade, nagu ka meie piirkonna tõelise ajaloo pealiskaudnegi uurimine näitaks: humanismi järgi ei lõhnanud Moskvas ei Ivan Julma ajal 1547. ega 1708. aastal, kui kõik Baturõni elanikud jõhkralt veristati, ega üheski sündmuses pärast seda…”, lisas diplomaat.

Franciscus ütles suvel, et ei toeta Venemaad, kuid usub, et sõda võidi “kuidagi provotseerida või mitte ära hoida”.

Nagu hiljuti selgus, vahendas paavst ulatuslikku sõjavangide vahetust Ukraina ja Venemaa vahel. Ta kommenteeris ka Putini tuumaväljapressimist. Franciscus ütles, et relvade tarnimine Ukrainale on täiesti sallitav.

Paavst selgitas, miks ta ei saa Volodõmõr Zelenskõi kutsel Ukrainat külastada.

17:02

Kiiev rekvireerib “strateegilised” ettevõtted

Ukraina kaitseministeerium rekvireerib mitu energia- ja tööstusettevõtet, et tagada relvajõudude piisav varustatus sõjaolukorras, vahendab BNS.

“Sõjaväe vajadustega seoses langetati otsus rekvireerida strateegiliselt oluliste ettevõtete varad,” ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksii Danilov pressikonverentsil.

15:49

Venemaa tugevdas oma rühmitust Mustal merel raketikandjaga

Venemaa tugevdas oma Musta mere rühmitust raketikandjaga, millel on kaheksa raketti Kalibr, vahendab BNS.

“Vaenlane tugevdas oma Mustal merel asuvat kolmest laevast koosnevat rühmitust täiendava raketikandjaga, mis oli relvastatud kaheksa raketiga Kalibr. Tormisel merel hoiavad kõik neli alust Krimmi lõunaranniku lähedale: eemale Ukraina relvadest, lähemale oma baasile,” ütles Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Vladislav Nazarov olukorda kommenteerides.

Ta lisas, et miiniohtu suurendab tormine ilm, kuid see puudutab rohkem miinide veepiirile laskmist.

14:47

Ukraina tervitas uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumist

Ukraina teatas esmaspäeval uute lääne õhutõrjesüsteemide saabumisest ja ütles, et need aitavad kaitsta riiki Venemaa rünnakute eest energiataristule, vahendab BNS.

“NASAMS-i ja Aspide´i õhutõrjesüsteemid jõudsid Ukrainasse! Need relvad tugevdavad oluliselt Ukraina armeed ja muudavad meie taeva turvalisemaks,” kirjutas kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias.

“Jätkame meid ründavate vaenlase sihtmärkide allatulistamist. Täname oma partnereid Norrat, Hispaaniat ja USA-d.”

Venemaa rünnakud on viimase kuu jooksul purustanud umbes kolmandiku Ukraina elektrijaamadest, valitsus on kutsunud ukrainlasi säästma elektrit nii palju kui võimalik.

Esmaspäeval teatasid Kiievi võimud, et olukord linna energiavarustusega on endiselt pinev ning kutsusid inimesi tipptundidel elektri kasutamist piirama.

11:50

Mõttekoda: Venemaa on teadlikult pehmendanud tuumaretoorikat

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (Institute for the Study of War – ISW) hinnangul on Venemaa juhtkond novembri alguspäevadel kollektiivselt pehmendanud tuumarelvade kasutamist puudutavat retoorikat, vahendab BNS.

Mõttekoda tõlgendab muudatust vihjena, et Venemaa sõjaline juhtkond ja Kreml on ilmselt mingil määral teadlikud, et tuumarelvade kasutamine Ukraina või NATO vastu läheks tohutult kalliks maksma, kuid operatiivkasu jääks väikeseks.

Venemaa on alates kallaletungist Ukrainale veebruaris korduvalt ähvardanud tuumarelva kasutada.

ISW usub, et Kreml on eraviisiliselt selgitanud oma tuumarelvapoliitikat, et leevendada olukorda USA ja tema liitlastega.

Wall Street Journal kirjutas pühapäeval, et ametlike allikate andmeil on Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan suhelnud president Vladimir Putini välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi ja julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga.

Ajalehe teatel oli eesmärk vältida olukorra edasist eskaleerumist ja vähendada tuumarelva kasutamise ohtu. ISW hinnangul võis ka Hiinal olla mõju tuumaähvarduste vähendamisele.

Mõttekoja hinnangul võib Kreml jätkata oma retoorikas tuumarelvaga ähvardamist, et panna USA ja tema liitlased survestama Ukrainat Venemaaga läbi rääkima.

Läinud nädalal tegi Vene välisministeerium avalduse “tuumasõja ennetamise kohta”, mille kohaselt on Venemaa võtnud kohustuse vähendada ja piirata tuumarelvi. Avalduse kohaselt tuumasõjal “ei saa olla võitjaid ja seda ei tohi kunagi vallandada”.

President Putin ütles oktoobri lõpus, et tuumarelvade kasutamisel Ukrainas pole Venemaa jaoks “poliitiliselt ega sõjaliselt mingit mõtet”.

ISW teatel on ka Vene julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev leevendanud oma varem kasutatud sõjakat tuumaretoorikat.

ISW sõnul hakkasid Putin ja teised Vene liidrid sagedamine tuumarelvadele viitama oktoobris pärast seda, kui Moskva teatas septembri lõpus Ukraina alade annekteerimisest. Mõttekoda nimetas selle eesmärgiks survestada Ukrainat läbi rääkima ja kahandada Lääne toetust Ukrainale.

Moskva tuumaretoorika eskaleerumine oli ISW hinnangul seotud ka oktoobri alguses kogetud sõjaliste lüüasaamistega Ukrainas Harkivis, Lõmanis ja Hersoni põhjaosas.

“Kreml jätkas arvatavasti varjatud tuumaähvardusi, et juhtida tähelepanu kõrvale oma probleemidelt sõjas ja mobilisatsioonis ja hirmutada Ukraina partnereid Läänes,” tõdes mõttekoda.

02:20

Ukraina saab 17 EL-i riigilt 500 elektrigeneraatorit

Ukraina saab 17 Euroopa Liidu liikmesriigilt 500 elektrigeneraatorit, et toetada ligipääsu elektri- ja soojavarustusele, teatas pühapäeval EL-i tsiviilkaitse- ja humanitaarabi agentuur, vahendab BNS.

Generaatorid toimetatakse Ukrainasse EL-i tsiviilkaitse süsteemi kaudu, öeldi teates.

Ukrainat abistavad elektrigeneraatoritega Eesti, Austria, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Taani, Soome, Belgia, Bulgaaria, Luksemburg, Küpros, Poola ja Prantsusmaa.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas varem, et Ukraina on saanud doonorriikidelt juba 700 elektrigeneraatorit ja lähiajal tarnitakse veel 900.

01:24

Zelenskõi: Venemaa koondab jõude Ukraina taristu ründamiseks

Venemaa koondab oma jõude massiliste taristurünnakute võimalikuks kordamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeva õhtul videopöördumises, vahendab BNS.

“Neil päevil kasutasid okupandid taas Iraani ründedroone. On allatulistatuid. Kuid kahjuks on ka (sihtmärke) tabanuid. Me ka mõistame, et riik-terrorist koondab jõude ja vahendeid võimalikuks massiliste löökide kordamiseks meie taristu vastu,” ütles Zelenskõi.

“Selleks oli Venemaal muu hulgas vaja Iraani rakette. Valmistume vastama,” lubas ta.

Zelenskõi sõnul arutas ta pühapäeval Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Iraani vastutust osalemise eest Kremli sõjalises agressioonis.

“Iraani režiimi tuleb karistada. Selle küsimuse tõstatame mitte ainult meie traditsiooniliste partnerite tasandil. Kogu maailm saab teada, et Iraani režiim aitab Venemaal seda sõda jätkata. Igaüks, kes aitab Venemaal seda sõda jätkata, peab ka koos temaga vastust andma selle sõja tagajärgede eest,” rõhutas Ukraina president.

Diplomaatide teatel on Venemaa palunud Iraanilt rohkem droone ja ballistilisi rakette, seal hulgas Fateh ja Zolfaghar rakette.

Need lühimaa ballistilised raketid võivad tabada sihtmärke vastavalt kuni 300 ja 700 kilomeetri kaugusel.

Uudisteportaali Unian teatel oli Teheran nõus.

6. november 2022

19:13

Ukraina relvajõudude hävitatud Vene baasis võis olla kuni 200 sõdurit

Ukraina relvajõud hävitasid Hersoni oblastis Kahhovkas asunud Vene okupatsiooniväe baasi, milles viibis rünnaku hetkel kuni 200 sissetungijat, vahendas portaal Unian pühapäeval peastaabi teadet.

“Vaenlane varjab hoolikalt rünnaku tagajärgi, linnas rakendatakse karme haldus- ja politseimeetmeid,” märkis relvajõudude peastaap õhtuses kokkuvõttes, milles kinnitatakse vaenlase lüüasaamist.

Staabi kohaselt hävitati lisaks Radenski asula lähedal suur sõjatehnika kolonn. Vaenlase kaotusi täpsustatakse.

16:10

Moskva-meelsed: Hersonis pole Kiievi rünnaku järel elektrit ega vett

Ukraina lõunaosas asuvas Moskva okupeeritud Hersoni linnas on katkenud vee- ja elektrivarustus, kuna Kiievi relvajõudude rünnak purustas lähistel asuvad elektriliinid, väitsid Venemaalt pukki pandud kohalikud võimud pühapäeval.

“Hersonis ja real teistelgi aladel piirkonnas ei ole ajutiselt elektri- ega veevarustust,” ütles linnavõim oma Telegrami-kontol.

Nende sõnul oli tegu Ukraina poole rünnaku tagajärjega Berislav-Kahhovka maantee ääres, kus on kolm tsemendist kõrgpingeliini saanud kahjustada.

13:53

Vene meedia: Kahhovka tamm Ukrainas sai Kiievi rünnakus kahjustada

Ukrainas paiknev olulise tähtsusega Kahhovka tamm Venemaa kontrolli all olevas Hersoni oblastis sai Kiievi korraldatud rünnakus kahjustada, vahendasid Venemaa uudisteagentuurid Moskva okupeeritud aladel paiknevaid venemeelseid päästeteenistusi.

“Täna kell 10 (ka Eesti aja järgi) tulistati välja kuus HIMARS-i raketti. Õhutõrjeüksused tulistasid alla viis raketti, üks tabas Kahhovka tammi lüüsi, mis sai kahjustada,” vahendasid agentuurid kohalikke päästeteenistusi.

Ukraina on viimastel nädalatel hoiatanud, et Moskva okupatsioonivägi võib plaanida strateegiliselt tähtsa rajatise õhkulaskmist, eesmärgiga tekitada ulatuslik üleujutus.

Uudisteagentuur RIA Novosti vahendas kohalike okupatsioonivõimude ametniku sõnu, et tammi purustused ei ole “olulised”.

“Kõik on kontrolli all. Üks rakett tabas (tammi), aga ei tekitanud olulisi purustusi,” ütles tammi lähedal asuva Novaja Kahhovka linna venemeelsete võimude esindaja Ruslan Agajev.

Vene väed hõivasid Ukraina lõunaosas Dnepri jõel paikneva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi sõja alguses. Kahhovka veehoidla mahutab 18 kuupkilomeetrit vett ning varustab Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaart.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on süüdistanud Vene vägesid kavatsuses tamm õhku lasta, et päästa valla laastavad üleujutused.

Ukraina võimude sõnul põhjustaks tammi purunemine ulatusliku katastroofi, mistõttu soovitakse rahvusvahelist missiooni seda valvama.

5. november 2022

19:59

Vene väed ennistasid Melitopolis Lenini kuju

Moskva okupatsioonivõimud Ukraina Melitopoli linnas teatasid laupäeval, et on toonud tagasi seitse aastat tagasi Euroopa-meelse revolutsiooni käigus maha võetud Lenini kuju.

Zaporižžja oblasti Moskva määratud juht Vladimir Rogov postitas sotsiaalmeediasse pildi töölistest, kes ennistasid linnas bolševike liidri kuju.

“Vladimir Lenini skulptuur on üle seitsme aasta tagasi oma kohal Melitopolis,” ütles ta ja märkis, et linnavõimud likvideerisid selle 2015. aastal.

Ukraina hakkas Lenini kujusid kõrvaldama pärast 2014. aasta revolutsiooni, millega kukutati senine Moskva-meelne režiim.

Kujude kõrvaldamist nähti viisina murda lahti Venemaa mõjust ja nõukogude pärandist, kuid Moskva mõistis selle hukka.

Venemaal on Nõukogude Liidu asutaja kuju endiselt püsti pea igas linnas.

Vene väed vallutasid Melitopoli Ukraina sõja alguses.

15:54

Ukraina kehtestas elektritarbimisele täiendavad piirangud

Ukraina riiklik energiafirma teatas laupäeval täiendavatest elektritarbimise piirangutest Kiievis ja mitmes teises oblastis.

“Ukrenerho juhtimiskeskus oli sunnitud täna kehtestama kõigi tarbijate jaoks täiendavad piirangud erakorraliste katkestuste kujul,” teatas ettevõte.

Ukraina piiras elektritarbimist juba oktoobris, pärast Venemaa rünnakuid riigi energiataristu vastu.

02:38

Zelenskõi: Venemaa kaotuste tegelik ulatus on ühiskonna eest varjatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõnul ei saadaks Moskva sadu tuhandeid inimesi “hakklihamasinasse”, kui Venemaa oleks valmis läbirääkimisi pidama, vahendas portaal Unian reedel.

“Selle nädala kõige jõhkraim vaenutegevus on koondunud Donbassi – need on Bahmut ja Soledar. Me hoiame oma positsioone. Nii nendes kui mõnes muuski Donbassi piirkonnas on Vene armee juba kaotanud sama palju oma inimesi ja nii palju laskemoona, kui see ilmselt kahes Tšetšeenia sõjas kokku ka ei kaotanud,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses pöördumises ukrainlastele.

Zelenskõi sõnul on Venemaa kaotuste tegelik tase oma ühiskonna eest kiivalt varjatud.

“Nad varjasid praegu isegi oma mobilisatsiooni ja lihtsalt valetavad inimestele, et väidetav mobilisatsiooniülesanne on täidetud. Aga tegelikult jätkavad nad Venemaa piirkondades ja meie okupeeritud territooriumil inimeste kokkuajamist hukatuse jaoks,” ütles riigipea.

“Ja see tänase Venemaa peremeeste täiesti meeletu kangekaelsus on parim tõestus, et see on samasugune vale nagu kõik, mis nad räägivad mõnele välisriigi liidrile oma väidetavast läbirääkimisvalmidusest. Kui keegi mõtleb läbirääkimistele, siis ta ei püüa leida viise, kuidas petta kõiki enda ümber, et saata hakklihamasinasse veel kümneid või sadu tuhandeid inimesi – kas mobiliseerituna või mingite palgasõdurite näol,” sõnas Zelenskõi.

“Ja on väga hea, et maailm tajub Vene retoorikat nii, nagu see väärib – nimelt valena, ja pöörab tähelepanu ainult sellele, mida terroririik tegelikult teeb. Ta teeb, mitte ei ütle,” ütles ta.

Presidendi sõnul on ukrainlased “valmis rahuks, ausaks ja õiglaseks maailmaks, mille valemit oleme korduvalt välja öelnud”.

“Maailm teab meie seisukohta. See on ÜRO põhikirja austamine, oma territoriaalse terviklikkuse austamine, oma rahva austamine ja õiglane vastutus terrori eest – see on karistus kõigile, kes on süüdi, ja Venemaa täielik kompensatsioon meile tekitatud kahju eest,” ütles Zelenskõi.

4. november 2022

12:28

FOTOD: Venemaa tulistas Zaporižžja suunas rakette S-300

Inimohvritest esialgu teateid ei ole, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

Pilt: t.me/starukhofficial

Ööl vastu 4. novembrit korraldasid Vene sissetungijad Zaporižžja oblastile raketirünnaku, teatas Zaporižžja oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Aleksandr Staruhh.

Pilt: t.me/starukhofficial

“Ühe raketitabamuse tagajärjel sai vigastada lahtisel alal asuv gaasitoru. Puhkes tulekahju, mille meie päästjad likvideerisid,” seisis teates.

09:51

Briti luure: Venemaa on moodustanud blokeerimisüksused, kel on luba desertöörid maha lasta

Vene sõjaväelased ei taha oma juhtkonna korraldusi täita. Okupantidel ei ole lubatud taganeda, rindel kontrollivad neid “kaitsesalgad” ja desertööre võib maha lasta, vahendab Briti luure raportit Ukraina meediakanal UNIAN.

Briti kaitseministeeriumi luure uue raporti kohaselt võib desertööride tulistamise taktika viidata sõjaväe madalale väljaõppetasemele, madalale moraalile ja Vene vägede distsiplineerimatusele.

“Madala moraali ja soovimatuse tõttu võidelda on Vene väed tõenäoliselt asunud paigutama paisuvägesid või blokeerimisüksusi. Need üksused ähvardavad maha lasta oma sõdureid, kes taganevad,” seisab raportis. Lisaks teatab luure, et hiljuti soovisid Vene kindralid, et nende komandörid kasutaksid relvi nende vastu, kes sõdida ei taha. Pealegi lubati desertööre tappa pärast seda, kui neid hoiatati mitte taganema. Vene Föderatsiooni kindralid tahavad, et sõdurid hoiaksid oma positsioone elu hinnaga.

09:36

Vene väed jätkavad Luhanski ja Hersoni oblasti elanike küüditamist

Peski külas rööviti ja viidi teadmata suunas minema umbes 30 kodanikku, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Ajutiselt okupeeritud aladel jätkavad okupandid rahvusvahelise humanitaarõiguse normide, sõjapidamise seaduste ja tavade rikkumist. Luhanski oblastis, Starobilski rajooni Peski külas viisid nn sõjaväekomandatuuri esindajad läbi „filtreerimismeetmed“ kohalike elanike vastu. Umbes 30 kodanikku rööviti ja viidi teadmata suunas minema,” teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma Facebooki lehel.

Peastaap märkis ka, et sarnaseid koletusi korraldatakse ka Hersoni oblastis, Oleshki-Novaja Kahhovka maantee äärsetes asulates.


3. november 2022

10:20

Venelased jätkavad kiirabiautode ja varustuse väljaviimist Hersoni oblasti haiglatest

Samuti jätkavad venelased elanikkonna sunniviisilist “evakueerimist” ajutiselt okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladelt, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN.

“Küüditatakse Dnepri jõe vasakkalda äärsete asulate elanikke Zaporižžja oblastis Velyka Znamenka asulast kuni Hersoni oblasti Nova Kahhovkani,” öeldakse Ukraina relvajõudude peastaabi aruandes.

„Vene vallutajad varastavad okupeeritud aladel meditsiiniseadmeid, kiirabiautosid ja sulgevad haiglaid. Eelkõige puudutab see Hersoni piirkonda, mida venelased üritavad muuta keelutsooniks,“ ütles president Volodõmõr Zelenski.

Teadaolevalt valmistub Vene armee Hersonis tänavalahinguteks ja on mineerinud kriitilise infrastruktuuri rajatisi.

09:49

FOTOD: Venelased hävitasid teel Svjatogorskist Slovjanski terve küla

Bogoroditšnoje külas käisid ägedad lahingud, kuna see oli okupantidele oluline tee Slovjanski suunal, vahendab Ukraina meediakanal UNIAN. Vene sissetungijad tegid selle praktiliselt maatasa – kõik majad on hävitatud.

Vaata galeriid (9)

Fotodel on näha, et külas on kannatada saanud kõik hooned, sild katki, kõikjal on põlenud vene tehnikat. Inimesi pole peaaegu enam alles, tänavatel on näha vaid kodutuid loomi. Vene Föderatsiooni sõjaväelaste ajutise viibimise kohta Bogoroditšnojes annavad märku veel püsti seisvatele seintele maalitud Putini kiitused ja röövellik sümboolika.

Slovjanski ei õnnestunud Vene vägedel pääseda.

2. november 2022

21:43

USA tervitas Musta mere viljaleppe taastamist

USA tervitas kolmapäeval Musta mere viljaleppe taastamist ning kutsus Venemaad seda kuu lõpul ka uuendama, vahendab BNS.

Välisministeeriumi kõneisik Ned Price avaldas tunnustust ÜRO ja Türgi vahendajate tegevusele, kuid rõhutas, et tähtis on ka see, et taas toimima hakanud lepet hiljem sel kuul uuendatakse.

“Lõppkokkuvõttes lisab see veelgi rohkem ennustatavust ja stabiilsust sellel turul ja, mis kõige tähtsam, avaldab langetavat survet (toidu) hindadele” maailmas, ütles ta ajakirjanikele.

21:16

Zelenskõi tänas Erdoğani rolli eest viljaleppe päästmisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tänas kolmapäeval oma Türgi ametivenda Recep Tayyip Erdoğani tema rolli eest Musta mere viljaekspordileppe päästmisel pärast seda, kui Venemaa peatas nädalavahetusel oma osalemise, vahendab BNS.

Zelenskõi kirjutas Twitteris, et telefonivestluses Erdoğaniga tänas ta teda aktiivse osalemise eest viljaleppe säilitamisel.

18:57

USA: Venemaa jutt tuumarelvadest on aina murettekitavam

Valge Maja teatas kolmapäeval, et Venemaa jutt tuumarelva kasutamisest Ukrainas on muutumas üha murettekitavamaks, vahendab BNS.

“Oleme selle võimaluse pärast neil kuudel aina enam mures,” ütles Valge Maja julgeolekunõunik John Kirby.

Ajaleht The New York Times vahendas hiljuti, et Venemaa kõrged sõjaväeametnikud on arutanud, kuidas ja millal taktikalist tuumarelva kasutada.

Leht viitas anonüümsetele USA ametnikele, kelle sõnul Vene president Vladimir Putin sellest arutelust osa ei võtnud. Märke, et tuumarelva kasutamise kohta oleks otsust tehtud ametnike sõnul ei ole.

Kirby keeldus ajalehe kajastust kinnitamast, kuid ütles, et Venemaa kommentaarid tuumarelvade kohta on sügavalt murettekitavad ja neid võetakse tõsiselt.

Ta tõi välja Putini hiljutised sõnavõtud, kus osutas tuumarelvadest rääkides Hiroshima ja Nagasaki pommitamisele USA vägede poolt Teise maailmasõja lõpus.

“Me paneme seda tähele,” ütles Kirby. “See teeb aina enam rahutuks arvestades, mis määrani ta tunneb, et peab end selle sõja lõpuni viimiseks venitama.”

Kirby rõhutas, et Washingtonile teadaolevalt Venemaa hetkel tuumarelva kasutamiseks ei valmistu. Samas lisas ta, et USA luure ei näe ega tea kõike.

Vene ametnikud on öelnud, et tuumarelva võidakse kasutada, kui satub ohtu Venemaa territoriaalne terviklikkus. Kõige viimati tegi taolise sõnavõtu endine president ja julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev.

Medvedev ütles teisipäeval, et Ukraina eesmärk võtta tagasi kogu Venemaa poolt okupeeritud territoorium Donbassis ja Krimmis oleks “oht meie riigi eksistentsile” ja “otsene põhjus” tuumaheidutust kasutada.

Putini pressisekretär Dmitri Peskov väitis seevastu, et tuumarelvade teemat hoiab sihilikult õhus Lääne meedia ja Moskva sellega tegemist teha ei taha.

The New York Timesi artiklit nimetas Peskov “väga vastutustundetuks”.

16:32

Moskva: “kõrgeim prioriteet” on vältida tuumariikide kokkupõrget

Moskva teatas kolmapäeval, et maailma “kõrgeim prioriteet” peaks olema tuumariikide vahelise katastroofiliste tagajärgedega kokkupõrke vältimine, vahendab BNS.

“Oleme kindlalt seda meelt, et praeguses keerulises ja tormilises olukorras – mis on meie riikliku julgeoleku õõnestamisele suunatud vastutustundetu ja häbitu tegevuse tagajärg – peaks kõrgeim prioriteet olema mis tahes sõjalise kokkupõrke vältimine tuumajõudude vahel,” teatas riigi välisministeerium.

Samuti kutsuti teisi tuumajõude “loobuma ohtlikest katsetest rikkuda üksteise elulisi huvisid”.

Välisministeeriumi avaldus tuleb ajal, mil kardetakse tuumarelva kasutamist sõjas Ukrainas, mis kestab üheksandat kuud. 

“Venemaa on rangelt ja järjepidevalt juhitud põhimõttest, et tuumasõda ei saa võita ning seda ei tohi kunagi pidada,” seisis avalduses. 

Moskva tuumadoktriin on “üheselt kaitsva olemusega”, mis lubab Kremlil tuumarelvi kasutada vaid tuumaagressiooni puhul või siis, kui “ohus on meie riigi eksistents”, lisati. 

Venemaa on korduvalt viidanud, et Ukraina territooriumid, mida see on annekteerinud, käivad selle tuumadoktriini alla. 

Avalduses kutsuti teisi tuumajõude USA-d, Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Hiinat “koostööd tegema, et see prioriteetne ülesanne lahendada”. 

15:51

Moskva esitab Briti saadikule “tõendeid” ÜK rolli kohta rünnakutes

Moskva kutsub lähiajal välja Briti suursaadiku, et anda üle “tõestusmaterjal” oma väidetele, mille kohaselt aitas Ühendkuningriik korraldada rünnaku Venemaa Musta mere laevastiku vastu Krimmis, teatas kolmapäeval Venemaa välisministeerium, vahendab BNS.

Venemaa väitel aitasid Briti “spetsialistid” korraldada nädalavahetusel Kiievil droonirünnaku annekteeritud Krimmis paiknevate Vene laevade vastu.

Samuti väidab Moskva, et London oli Nord Streami torujuhtmete plahvatuste taga.

Seni pole tõendeid nende väidete kinnituseks esitatud.

“ÜK suursaadik kutsutakse välja ja talle antakse asjaomased materjalid,” ütles välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova, lisades, et kohtumine leiab aset “lähitulevikus”.

“Põhilised materjalid antakse Briti poolele tõenditena üle ja samuti näidatakse neid avalikkusele,” lausus ta.

Briti suursaadik Venemaal on Deborah Bronnert.

Vene armee teatas laupäeval, Ukraina ründas selle laevastikku “Otšakivi linnas baseeruvate Briti spetsialistide juhatusel”. Samad spetsialistid olevat võtnud ka osa Nord Streami plahvatuste korraldamisest.

ÜK nimetas Moskva avaldusi “eepilise mõõtmega valeväideteks”.

12:58

Venemaa lubab jätkata Ukraina viljaleppes osalemist

Venemaa kinnitas kolmapäeval, et jätkab osalemist Ukraina viljleppes, sest sai Kiievilt piisava tagatise merekoridori demilitariseerimise kohta, vahendab BNS.

“Venemaa peab saadud tagatisi hetkel piisavaks ja jätkab kokkuleppe täitmist,” ütles kaitseministeerium.

Moskva peatas leppes osalemise pühapäeval tema Krimmi mereväebaasi tabanud rünnaku tõttu.

12:44

Erdoğan: Ukraina viljavedu jätkub

Laevad Ukraina viljaga väljusid ka kolmapäeval sadamatest, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pärast Türgi ja Vene kaitseministri telefonivestlust, vahendab BNS.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu helistas Türgi ametivennale Hulusi Akarile, et informeerida teda viljaveo jätkumisest alates kella 12.00-st, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. 

Türgi presidendi sõnul on prioriteet teraviljaveol Aafrika riikidesse, seal hulgas Somaaliasse, Djiboutisse ja Sudaani.

Venemaa kinnitas kolmapäeval, et jätkab osalemist Ukraina viljaleppes, sest sai Kiievilt piisava tagatise, et merekoridori ei kasutata sõjategevuseks Venemaa vastu.

“Venemaa peab saadud tagatisi hetkel piisavaks ja jätkab kokkuleppe täitmist,” ütles kaitseministeerium.

Moskva peatas leppes osalemise pühapäeval tema Krimmi mereväebaasi tabanud rünnaku tõttu.

Mõned Ukraina viljalaevad väljusid Musta mere sadamatest siiski ka pärast seda, kuid teisipäeval ütles ÜRO, et kolmapäeval viljavedu ei toimu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus teisipäeval üles merekoridori usaldusväärsele ja pikaajalisele kaitsele, Vene president Vladimir Putini nõudis aga “tegelikke garantiisid”.

Leppe alusel, mille täitmist kontrollib ühine koordinatsioonikeskus Istanbulis, on Ukraina sadamatest välja veetud 9,7 miljonit tonni vilja ja muid toiduaineid.

12:27

Kreml: osalemine Ukraina teraviljaekspordi leppes on endiselt peatatud

Venemaa osalemine Ukraina teraviljaekspordi leppes on endiselt peatatud, kuid Moskva hoiab sel teemal kontakte Türgiga, ütles kolmapäeval Kremli kõneisik Dmitri Peskov, vahendab BNS.

Tema sõnul on Venemaa osalus peatatud, kuna ei ole võimalik tagada teraviljalaevade turvalist liikumist.

Vene president Vladimir Putin ja tema Türgi kolleeg Recep Tayyip Erdoğan arutasid teisipäevases telefonivestluses ka selle leppega seotud küsimusi.

11:43

Šoigu väitel püüab Lääs Venemaa sõjalist potentsiaali hävitada

Vene kaitseminister Sergei Šoigu kurtis kolmapäeval Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumi ühisel kohtumisel, et Lääs püüab hävitada Venemaa majandust ja sõjalist potentsiaali, vahendab BNS.

“Pole mingit kahtlust, et kollektiivse Lääne hävitavate jõupingutuste peamine sihtmärk on Venemaa, selle majanduse ja sõjalise potentsiaali hävitamine ning ilmajätmine võimalusest ajada sõltumatut välispoliitikat,” ütles Šoigu.

Vene kaitseminister kurtis samuti, et NATO on otsustanud luua Venemaa piiride lähedal täiemahulise kollektiivkaitse süsteemi.

11:22

Šoigu: Venemaa ja Valgevene loovad ühise kaitseruumi

Venemaa ja Valgevene loovad ühise kaitseruumi, see on põhjustatud strateegilise stabiilsuse aluste purunemisest maailmas, ütles kolmapäeval Vene kaitseminister Sergei Šoigu, vahendab BNS.

“Jätkame ühise kaitseruumi loomist. Vastu on võetud ühine sõjaline doktriin, toimub ühine sõjaline planeerimine, toimivad piirkondlikud väegrupeeringud, samuti ühine õhutõrjesüsteem,” loetles Šoigu kahe riigi kaitseministeeriumide ühiskolleegiumil.

Šoigu väitel on kõik see eriti tähtis, kuna väheneb rahvusvaheliste institutsioonide roll ning suureneb vastasseis Lääne ja Venemaa vahel.

05:04

Podoljak: Ukraina energiataristu hävitamine on kogu Vene eliidi idee

Ukraina energiataristu hävitamine on kogu Venemaa poliitilise eliidi idee, vahendab BNS kraina presidendikantselei ülema nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnu.

“Ukraina energiataristu hävitamise idee ei ole mitte ainult härra Sergei Kirijenko (Vene presidendiadministratsiooni asejuht – BNS), vaid kogu Vene Föderatsiooni poliitilise eliidi, sealhulgas Putini idee,” lausus Podoljak.

“See tähendab, et nad kõik on täna ühte meelt, et Ukrainat ei saa sõjaliselt lüüa, seetõttu hävitame genotsiidi tähenduses, hävitame energiataristu, et tekitada Ukraina elanikele maksimaalset kahju, tohutut kahju,” rõhutas nõunik.

Ta märkis, et rahvusvahelised partnerid on juba valmis abi andma riigi energiasüsteemi taastamiseks. Tema sõnul on ka selle abiga kiire ja stabiilset tulemust on väga raske saavutada, sest vaenlane jätkab raketirünnakuid energiataristu vastu ning remont jätkub kogu aeg.

“Meie partnerid ütlevad, et nad on valmis meile täiendavalt materjale, seadmeid, trafosid varustama, mille tootmine võtab päris kaua aega… Aga remont, see on praegu pidev protsess. Parandame pidevalt seda, mida Venemaa meil täna hävitab.”

Ta märkis, et vaatamata agressorriigi kõigile püüdlustele suudab Ukraina tänu rahvusvaheliste partnerite abile hoida kontrolli all energiataristu võimekust kogu riigis.

“Remondilogistika on selge, koostööpartnerid annavad meile lisavõimalusi remondivõimekuse tõstmiseks, teatud seisakud tippkkoormuse vältimiseks muidugi jätkuvad. Samas tegeleme nüüd nende objektide täiendava füüsilise kaitsega ja kiirendasime kõnelusi partneritega droonitõrjesüsteemide, õhutõrjesüsteemide ja mis kõige tähtsam – raketitõrjesüsteemide vallas,” ütles Podoljak.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov on öelnud, et Venemaad tuleks maailmas tunnistada terroristlikuks riigiks, sest ta jätkab raketi- ja droonirünnakuid tsiviiltaristu vastu.

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson ütles teisipäeval usutluses portaalile Unian, et Euroopa Komisjoni hämmastab Ukraina energiasüsteemi stabiilsus sõjast ja Venemaa raketirünnakutest hoolimata.

04:30

USA-l pole andmeid hüperhelikiirusega rakettide viimisest Valgevenesse

Ühendriikidel puuduvad tõendid selle kohta, et Venemaa toimetaks Valgevene territooriumile hüperhelikiirusega relvi, ütles teisipäeval riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby, vahendab BNS.

“Ma ei saa kinnitada teateid, nagu oleks Valgevenesse on paigutatud hüperhelikiirusega rakette,” ütles Kirby.

Pressiesindaja sõnul ei ole Washington näinud ka märke Valgevene sõjaväelaste huvist osaleda Ukraina-vastases sõjas.

Ukraina portaal Unian kirjutas varem, et Briti kaitseministeeriumi avaldatud satelliidifotodelt Valgevene lennuväljast on näha kaht Vene hävitajat, mis on võimelised kandma hüperhelikiirusega rakette Kinžall.

Briti luure avaldas 17. oktoobril tehtud pildi, millel on märgata kahe lennuki kõrval ka suurt muldvalliga tugevdatud konteinerit. Luure andmetel on tõenäoline, et seal hoitakse rakette.

Briti luure andmeil on Venemaa kasutanud Kinžalle ka Ukraina vastu, kuid tõenäoliselt on nende rakettide varud äärmiselt piiratud.

Luureametnike sõnul ei anna kuni 2000-kilomeetrise lennukaugusega rakettide paigutamine Valgevenesse Venemaale erilisi eeliseid.

04:10

Ukraina esileedi ärgitas IT-töötajaid Ukrainat abistama

Ukraina esileedi kutsus teisipäeval IT-spetsialiste tema riiki aitama, luues tehnoloogiat, mis päästab elusid, mitte ei lõpeta neid, vahendab BNS.

Olena Zelenska ütles tuhandetele investoritele, ettevõtjatele ja tehnoloogiavaldkonna töötajaile, kes olid kogunenud Portugali pealinna iga-aastasele tehnoloogiakonverentsile Web Summit, et Venemaa “rakendab tehnoloogia terrori teenistusse”.

Ta näitas slaide Ukraina pealinnale Kiievile korraldatud droonirünnakute tagajärgedest ja kutsus delegaate üles kasutama oma oskusi positiivsete muudatuste tegemiseks.

Tema abikaasa, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esines aasta algul hologrammina mitmel tehnoloogiaüritusel, pöördudes otse ettevõtete poole, et need aitaksid tema riiki arenenud tehnoloogiataristu abil üles ehitada.

Hiljuti mitmel üritusel ja juulis ka USA kongressis esinenud Zelenska ütles, et ei esita üksikasjalikku üleskutset.

Selle asemel rõhutas 44-aastane kutseline stsenarist, võtmerolli, mida tehnoloogia mängis Venemaa sissetungis tema riiki.

Ta viitas Bellingcati raportile, mille kohaselt osalesid väidetavalt Venemaa IT-töötajad sõjategevuses aktiivselt.

“Mõned Venemaa IT-spetsialistid on langetanud valiku olla agressorid ja mõrvarid,” ütles ta, ärgitades publikut vastupidisele valikule.

“Usun, et tehnoloogiat tuleks kasutada loomiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks, mitte hävitamiseks.”

Tema 15-minutine kõne pälvis publiku marulise aplausi.

Korraldajad olid varem tekitanud segaduse seoses kutsetega, mille nad olid esitanud inimestele Grayzone’ist, ajakirjandussaidilt, mis kajastab regulaarselt venemeelseid vandenõuteooriaid konflikti kohta.

Konverents tühistas kutsed, tekitades sotsiaalmeedias tohutu tüli otsuse toetajate ja nende vahel, kes pidasid seda sõnavabaduse rikkumiseks.

Järgmise kolme päeva jooksul oodatakse Lissaboni konverentsile umbes 70 000 inimest.

03:28

Energiavolinik Kadri Simson kohtus Kiievis Zelenskõiga

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson kohtus teisipäeval Kiievis president Volodõmõr Zelenskõiga, kelle sõnul on Vene väed Ukrainas “tõsiselt kahjustanud” 40 protsenti energiataristust, eelkõige soojus- ja hüdroelektrijaamu, kirjutas The Guardian.

Jätkuvate rünnakute tõttu on Ukraina sunnitud peatama elektriekspordi Euroopasse. “Ma olen kindel, et me taastame kõik ja rahulikumal ajal, kui olukord meie energiasüsteemis stabiliseerub, jätkame elektri eksportimist Euroopasse,” lubas Zelenskõi.

“Oma sõjas Ukraina vastu on Venemaa muutnud energia lahinguväljaks. Ja sellel lahinguväljal võitleb EL Ukraina kõrval,” vahendas Postimees Simsoni sõnu.

“Venemaa on teadlikult võtnud sihikule Ukraina energiataristu, et talve lähenedes inimkannatusi suurendada. Meie peamine prioriteet on kaitsta miljoneid Ukraina peresid külma ja pimeduse eest. Vajame EL-i ning valitsuste ja eraettevõtete ühiseid jõupingutusi, et suurendada Ukrainale juba pakutavat toetust,” sõnas volinik.

Venemaa on viimastel nädalatel asunud koordineeritult ründama Ukraina energiataristut, kirjutas Postimees. Ukraina vajab nüüd lisaks rahalisele toetusele varasemast enam spetsiifilist energiavarustust, tööriistu, kaableid ja muud, et energiataristut kiirkorras parandada.

Simson sai president Zelenskõilt kohtumise raames kätte ka juba varem pälvitud vürst Jaroslav Targa kolmanda klassi teenetemärgi.

00:51

Zelenskõi: Ukraina viljakoridor vajab pikaajalist kaitset

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et koridor teravilja väljavedamiseks tema riigist, mis loodi osana leppest, millest Venemaa lahkus, vajab usaldusväärset ja pikaajalist kaitset, vahendab BNS.

“Viljakoridor vajab usaldusväärset ja pikaajalist kaitset,” lausus Zelenskõi enne kolmapäeva, mil humanitaarkoridoris kauba liikumist oodata ei ole.

“Venemaa peab selgelt mõistma, et saab karmi ülemaailmse vastuse kõigile meetmetele, mis häirivad meie toidueksporti,” ütles ta oma igaõhtuses videopöördumises.

1. november 2022

19:40

USA-le valmistab muret Iraani võimalik raketitarne Venemaale

Valge Maja teatas teisipäeval, et Iraan võtab tahtlikult osa ukrainlaste tapmisest, kuna varustab Venemaad droonidega; samuti avaldati muret, et Teheran võib müüa Moskvale rakette, vahendab BNS.

Venemaa relvadega varustamise kaudu on Iraani režiim “seotud süütute ukrainlaste tapmisega”, ütles Valge Maja julgeolekunõunik John Kirby.

“Põhimõtteliselt on Teheranis režiim, mis teeb end avalikult ja tahtlikult kaasaosaliseks süütute ukrainlaste tapmises Ukraina pinnal.”

Kirby tõi välja kahju, mida on viimastel nädalatel Ukraina taristule tekitanud Iraani sõjadroonid.

Samas ei kinnitanud ta kuuldusi, et Teheran võib müüa Venemaale ka lühimaa ballistilisi rakette.

“Oleme mures võimaluse pärast, et Iraan võib varustada Venemaad pind-pind tüüpi rakettidega,” ütles Kirby ajakirjanikele. “Me ei ole seda veel seni näinud, kuid see valmistab meile muret.”

18:20

Kreml: Putin tahab Kiievilt “tõelisi tagatisi” teraviljaleppe suhtes

Vene president Vladimir Putin ütles teisipäeval oma Türgi ametivennale, et tahab Kiievilt “tõelisi tagatisi” enne võimalikku naasmist Musta mere teraviljaleppesse, vahendab BNS.

Putin ütles telefonivestluses Recep Tayyip Erdoğaniga, et Venemaa tahab Kiievilt “tõelisi tagatisi Istanbuli kokkuleppe täitmise, eriti selle kohta, et humanitaarkoridori ei kasutata sõjalistel eesmärkidel”, edastas Kremli pressiteenistus.

16:25

Ukraina luure: Iraan plaanib saata sel kuul Venemaale üle 200 drooni

Iraan plaanib saata selle kuu alguses Venemaale üle 200 lahingdrooni Shahed-136, Mohajer-6 ja Arash-2, teatas teisipäeval Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus, vahendab BNS.

Teates märgiti, et tarne korraldatakse Astrahani sadama kaudu. Droonid on osadeks lahti võetud. Need pannakse Venemaal kokku ja saavad Vene markeeringu.

Ukraina õhutõrje on alates 13. septembrist alla tulistanud üle 300 Iraani päritolu drooni, millega Vene väed on Ukrainat rünnanud.

14:15

Türgi: Erdoğan arutab Putini ja Zelenskõiga viljaekspordi lepingut

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan arutab lähipäevil oma Vene ja Ukraina ametivendadega viljaekspordi leppe taastamist, teatas teisipäeval Türgi välisministeerium, vahendab BNS.

“Meie president vestleb lähipäevil (Vene presidendi Vladimir) Putini ja (Ukraina presidendi Volodõmõr) Zelenskõiga,” ütles välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

“Me saame sellest üle… (viljalepe) on kasulik kõigile.”

13:30

Kiiev kutsub maailma tühistama Putini kutset G20 tippkohtumisele Balil

Kiievi nägemuse kohaselt võiks rahvusvaheline kogukond karistada Venemaa autoritaarset presidenti Vladimir Putinit Ukraina vastu suunatud rünnakute eest sellega, et tühistab tema kutse sõita tööstusriikide ühenduse G20 tippkohtumisele Balil, vahendab BNS.

Vene presidendil on käed küünarnukkideni veres ja ta ei tohiks istuda maailmaliidritega ühe laua taha, märkis Ukraina välisministeerium.

“Ukraina välisministeerium kutsub maailma üldsust tagasi võtma president Vladimir Putinile antud kutse osaleda G20 tippkohtumisel, mis leiab aset 15.-16. novembrini Balil (Indoneesia),” säutsus ministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko Twitteris.

“Putin on avalikult tunnistanud korralduse andmist raketirünnakuteks Ukraina tsiviilelanike ja energiataristu vastu,” sõnas Nikolenko. “Verega kätel, ei tohiks ta maailmaliidritega ühe laua taha istuda. Putini kutse Bali tippkohtumisele tuleks tagasi võtta ja Venemaa tuleks “kahekümnesest grupist” välja arvata.”

13:28

Briti luure: Valgevenes on Kinžalli võimekusega Vene hävitajad

Briti kaitseministeeriumi avaldatud satelliitfotodelt Valgevene lennuväljast on näha kaht Vene hävitajat, mis on võimelised kandma rakette Kinžall, vahendab BNS.

Valgevene pealinna Minski lähedal Macšulitši lennuväljal märgati kaht Venemaa hävituslennukit MiG-31K ja konteinerit, mida tõenäoliselt kasutatakse hüperhelikiirusega tiibraketi Kinžall hoidmiseks, märkis Briti luureraport.

Briti luure avaldas 17. oktoobril tehtud pildi, millel on märgata kahe lennuki kõrval ka suurt muldvalliga tugevdatud konteinerit. Luure andmetel on tõenäoline, et seal hoitakse rakette

Venemaa on Kinžalle kasutanud alates 2018. aastast, kuid ei ole neid varem Valgevenesse paigutanud.

Briti luure andmetel on Venemaa kasutanud Kinžalle ka Ukraina vastu, kuid tõenäoliselt on nende rakettide varud äärmiselt piiratud.

Luureametnike sõnul ei anna kuni 2000-kilomeetrise lennukaugusega rakettide paigutamine Valgevenesse Venemaale erilisi eeliseid. Tõenäoliselt paigutas Moskva raketid märguandmiseks Läänele ja selleks, et näidata Valgevenet kui sõja kaasosalist.

12:26

Võimud: Hersoni oblastist viiakse ära veel kümneid tuhandeid inimesi

Venemaa okupatsioonivõimud Lõuna-Ukrainas teatasid teisipäeval, et Hersoni oblastist evakueeritakse veel kümneid tuhandeid inimesi seoses Kiievi vastupealetungiga, vahendab BNS.

Moskvast võimule pandud Hersoni oblasti liider Vladimir Saldo ütles, et umbes 70 000 inimest piki 15-kilomeetrist riba Dnipro jõe vasakkaldal võidakse liigutada sügavamale oblastisse või koguni Venemaale.

“Me oleme juba selle tööga alustanud,” ütles ta usutluses YouTube’i kanalile Solovjov Live.

Tema sõnul viiakse ümberasustamist läbi seetõttu, et eksisteerib suur oht Ukraina relvajõudude “massiivseks raketirünnakuks” kohalikule tammile.

Venemaa okupatsioonivõimud teatasid eelmisel nädalal, et 70 000 tsiviilelanikku lahkus oma kodust Dnipro jõe paremkaldalt.

Saldo ütles esmaspäeval, et viimaste evakuatsioonide järel on Venemaa armeel võimalik üles seada kaitsepositsioonid ning lüüa tagasi võimalik Ukraina väe rünnak.

Kiievi vägi valmistub ägedateks lahinguteks, millega võtta tagasi oma kontrolli alla oblasti samanimeline pealinn Herson ja ümberkaudsed alad Dnipro jõe paremkaldal. Kiiev on saavutanud viimastel nädalatel suurt edu riigi ida- ja lõunaosas.

Linn, kus autoritaarse presidendi Vladimir Putini 24. veebruaril algatatud täiemahulise sõja eel elas umbes 288 000 inimest, oli esimene, mis langes Moskva okupatsiooniväe kontrolli alla.

Hersoni tagasivallutamine oleks Kiievile märgiline verstapost sõjas Venemaa anastajate vastu.

10:12

Portaal: USA erukindral ennustab sõja lõppu Ukrainas hiljemalt suveks

USA erus olev kindralleitnant Ben Hodges on kindel, et Ukraina saab tagasi kõik oma alad, seal hulgas Krimmi poolsaare, vahendab BNS.

“Ukraina taastab suveräänsuse kogu oma territooriumi üle, muidugi ka Krimmi üle. Eeldan, et see juhtub järgmise aasta suveks. Kuid juba enne seda, enne selle aasta lõppu, suruvad Ukraina relvajõud Vene armeed tagasi sellele joonele, kus nad olid veebruaris. Ja siis hakkavad nad kaaluma vajalikke samme Krimmi vabastamise ettevalmistamiseks,” ütles Hodges raadiojaamale Ameerika Hääl antud usutluses.

Vaatamata Ukraina relvajõudude vastupealetungi aeglustumisele rinde erinevates sektorites, vabastavad Ukraina kaitsjad järk-järgult Venemaa sissetungijate okupeeritud alasid, ütles Hodges.

Kindral usub, et talvel on Ukraina relvajõud Venemaa vägedest soodsamates tingimustes, kuna lahingud jätkuvad nende kodumaal tagalas toimetava ukraina elanikkonna toel. Lisaks mängib ukrainlastele oluliselt kaasa Lääne partnerite kõrge motivatsioon ja abi.

“Ukraina armee tegutseb oma riigis ja neil on sõbralik territoorium tagalas. Lisaks teeb 50 riiki üheskoos tööd, et pakkuda Ukrainale vajalikku lahinguvõimet. Sealhulgas talvevormid ja -varustus. Samal ajal kui Venemaa varustussüsteem on ammendunud. Nüüd saadavad nad vägedesse inimesi, kes pole selleks valmis, pole välja õpetatud ja on distsiplineerimata. See ainult suurendab nende suuri raskusi,” sõnas Hodges.

Erukindral lisas, et oma territooriumide kiiremaks vabastamiseks vajab Ukraina liitlastelt tanke. Tema hinnangul on nende kohaletoimetamisega seotud riskid liialdatud ja peaksid jääma tagaplaanile.

09:45

Meer: Kiievis on rünnakute järel taastatud vee- ja elektrivarustus

Ukraina pealinnas Kiievis on päev pärast Venemaa raketirünnakuid taastatud vee- ja elektrivarustus, ütles linnapea Vitali Klõtško teisipäeval.

“Veevarustus Kiievi elanike kodudes on täielikult taastatud,” ütles Klõtško sotsiaalmeedias. “Elektriga varustatus Kiievis on samuti taastatud.”

Ent Klõtško sõnul jätkatakse plaaniliste elektrikatkestustega linnas, kuna elektrisüsteemis tervikuna on “agressori barbaarsete rünnakute järel” endiselt “märkimisväärne puudujääk”.

Ukraina relvajõudude teatel tulistas Venemaa okupatsioonivägi esmaspäeval välja 55 tiibraketti ja kümneid muid lendkehi kõikjal riigis.

Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš nimetas teisipäeval Vene armee rünnakuid “meie territooriumi üheks kõige massiivsemaks pommitamiseks”.

Samas märkis ta, et tänu tõhustatud õhutõrjesüsteemidele, millest suur osa on saadud Lääne abiga, “ei olnud hävitustöö sedavõrd kriitiline nagu see võinuks olla”.

Ukraina teatel on Venemaa rünnakud viimasel kuul hävitanud umbes kolmandiku riigi elektrijaamadest. Võimud on kutsunud ukrainlasi üles säästma elektrit nii palju kui võimalik.

05:01

Scholz tõrjus Venemaa väited Kiievi “räpasest pommist”

Saksa kantsler Olaf Scholz lükkas esmaspäeval tagasi Venemaa väited, nagu valmistuks Kiiev kasutama räpast pommi samal ajal, kui ÜRO tuumajärelevalveamet alustas Ukrainas Moskva väidete kontrollimist, vahendab BNS.

Scholz jagab Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi hinnangut, et Kiievi algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kontrollid kõrvaldavad selles kõik kahtlused, teatas Saksamaa kantselei pärast kahe liidri telefonivestlust tehtud avalduses.

04:07

Zelenskõi: kunagine maailma teine armee pole enam isegi kahekümne teine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis esmaspäevaõhtuses videopöördumises Vene sõjaväe madalast efektiivsusest, öeldes, et kui enne sõda nimetati seda teiseks armeeks maailmas, “siis nüüd pole see isegi kahekümne teine”, vahendab BNS.

“Juba praegu peavad terroristid iga kümne tabamuse kohta kulutama vähemalt neli korda rohkem rakette. Venemaa tulemused on veelgi kehvemad droonide osas, muu hulgas nende puhul, mis on talle tarninud kaasosalised Iraanist. Ja maailm näeb seda. Näeb, et endine maailma teine armee ei ole oma efektiivsuselt enam isegi kahekümne teine. Ja meie teeme kõik selleks, et see langeks üldse teise saja hulka,” vahendas Zelenskõi sõnu portaal Unian.

President märkis, et Venemaa tuleb kindlasti vastust anda 31. oktoobri raketirünnaku eest tsiviiltaristule.

“Iga uus Venemaa rünnak meie tsiviilsihtmärkide pihta üksnes soodustab ja lähendab rahvusvahelist konsensust Venemaa vastutuse osas. Ja Moldova territooriumile langenud Vene raketi killud tuletavad vaid meelde, kui oluline on kaitsta end ühiselt selle kurjuse – rašismi eest, mis ei tunnista mingeid riigipiire ega inimlikke väärtusi,” ütles ta.

03:55

Reznikov arutas Tšehhi kaitseministriga Ukraina sõjaväe tugevdamist

Ukraina ja Tšehhi kaitseministrid arutasid esmaspäeval Ukraina relvajõudude tugevdamist ning võimalusi laiendada koostööd õhutõrje valdkonnas, vahendab BNS.

Tšehhi osalusel viiakse ellu üle 50 projekti Ukraina relvajõudude tugevdamiseks, kirjutas Telegramis Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.

Reznikov märkis, et tal oli “imeline kohtumine” oma Tšehhi kolleegi Jana Černochovága, kellega ta arutas projekte Ukraina relvajõudude võimekuse tugevdamiseks.

“Päevakorras: 50+ projekti Ukraina relvajõudude tugevdamiseks Tšehhi osalusel,” märkis Reznikov.

Tema sõnul arutasid nad Tšehhi ministriga olukorda rindel, relvade ja varustuse tarnimist ning õhutõrjeprojektide laiendamise võimalust.

Nagu Unian varem teatas, on Tšehhi riigi tasandil välja töötanud abikava Ukrainale aastateks 2023-2025, mis näeb ette rohkem kui 20 miljoni euro eraldamise aastas.

02:43

Putini sõnul 260 000 mobiliseeritut lahingutegevuses ei osale

Ligi 260 000 mobilisatsiooni korras teenistusse värvatud Vene sõjaväelast lahingutegevuses ei osale, vaid läbivad väljaõpet, väitis esmaspäeval Vene president Vladimir Putin, vahendab BNS.

“Juhin teie tähelepanu kaitseministri öeldule: relvajõudude lahingkoosseisus on 41 000 sõjaväelast. See tähendab, et 260 000, õigemini 259 000 neist on küll väekoondise koosseisus, kuid lahingutegevusest osa ei võta – osa neist koordineerib tegutsemist ning ülejäänud on polügoonidel. Seega 260 000 inimest ei osale üldse sõjategevuses, vaid läbib väljaõpet,” ütles Putin briifingul pärast Venemaa, Aserbaidžaani ja Armeenia juhtide kolmepoolseid kõnelusi Sotšis.

“Noh, see (mobilisatsioon – IF) on lõpule viidud. Punkt on pandud,” lisas riigipea.

Putin märkis, et “tegelikult nimetas kaitseministeerium algul palju väiksemaid numbreid, kuid siis lõpuks jõudis järeldusele, et vaja on mobiliseerida 300 000 venemaalast”.

Ukraina presidendi kantselei nõuniku Oleksi Arestovõtš hinnangul püüab Vene diktaator mobilisatsiooni lõpetamisest teatades sotsiaalseid pingeid maandada.

“Ilmselt näitavad küsitlused ja reitingud massilist rahulolematust …. Ja kui mobilisatsioon jätkub, siis kasvab pinge nende seas, keda pole veel jõutud kutsuda,” ütles Arestovõtš YouTube’is vesteldes Vene inimõigusaktivisti Mark Feiginiga.

Ukraina luure andmeil ei ole mobiliseerituil piisavalt sõjaväevorme, magamiskohti ja tualettruume. Venelased kaebasid sotsiaalvõrgustikes ka vanade relvade ja ebakvaliteetsete vormirõivaste üle.

Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist 21. septembril tekkisid Venemaa piiridel ummikud, kuna inimesed kiirustasid riigist lahkuma.

Sestsaati on Venemaalt Gruusiasse, Kasahstani ja Euroopa Liitu saabunud erinevatel andmetel üle 200 000 inimese.

02:22

Putin: Venemaa ei lahkunud viljatehingust, vaid peatas oma osaluse

Vene autoritaarne president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et Moskva ei ole lahkunud “viljatehingust”, vaid peatanud oma osaluse selles, ning kutsus ÜRO-d üles mõjutama Kiievit toiduainete väljaveo ohutust tagama, vahendab BNS.

“Me ei ütle, et me lõpetame selles operatsioonis osalemise. Ei, me ütleme, et peatame (osaluse “viljatehingus”),” ütles Putin ajakirjanikele.

Tema sõnul oli üks selle töö korraldajaid ÜRO peasekretär. “ÜRO töötajad osalevad selles töös aktiivselt, mille eest oleme neile tänulikud. Aga las nad siis teevad tööd Ukrainaga ja Ukraina peab tagama, et ei ähvardaraks Vene tsiviillaevu ja toetuslaevu,” lausus Putin.

“Ma ei tea, kas kaitseministeerium rääkis sellest või mitte – see pole nali: need (Musta mere laevastikku rünnanud) allveesõidukid on kuus meetrit pikad ja minu teada sisaldavad 500 tonni lõhkeainet. Kui pihta läheb, siis ei jää viljast ega laevast midagi järele. Ja meie jääme süüdi,” kurtis Vene president.

“Seetõttu tõstatab kaitseministeerium selle teema õigesti, et teha täiendavat tööd ÜRO-ga ja nemad omakorda Ukrainaga, et Ukraina tagaks selle koridori ohutuse, ma ei näe siin midagi nii ebatavalist. See on seisukohtade kooskõlastamise küsimus, Ukraina partnerite kohustus,” ütles Putin.

00:49

Putin: Venemaa raketilöögid on osalt vastus Sevastopoli eest

Vene presidendi Vladimir Putini sõnul on esmaspäeval Ukraina territooriumi pihta antud löögid osaliselt vastus rünnakule Musta mere laevastiku vastu, vahendab BNS.

“Osalt on,” ütles Putin vastuseks küsimusele, kas tänaseid ulatuslikke rünnakuid Ukraina territooriumi pihta saab pidada vastuseks hiljutistele sündmustele Sevastopolis.

“Kuid see pole veel kõik, mida me teha saame,” väitis Putin.

Laupäeval, 29. oktoobril teatas Vene kaitseministeerium väidetavast Ukraina droonirünnakust Sevastopolis Musta mere laevastiku laevadele.

“Rünnakus osales üheksa mehitamata õhusõidukit ja seitse autonoomset mehitamata meresõidukit,” teatas Venemaa kaitseministeerium.

“Terrorirünnaku ohvriks langenud Musta mere laevastiku laevad olid kaasatud “viljakoridori” ohutuse tagamisse osana rahvusvahelisest algatusest eksportida Ukraina sadamatest põllumajandussaadusi,” väitis Vene kaitseministeerium.

Venemaa rünnakud tiibrakettide ja droonidega tabasid esmaspäeva hommikul olulisi taristurajatisi Kiievis, Harkivis ja teistes Ukraina linnades, lüües rivist välja veevärgi ja põhjustades elektrikatkestusi.

31. oktoober 2022

23:05

ÜRO agentuur alustas Ukrainas Moskva räpase pommi väidete uurimist

ÜRO tuumajärelevalveamet teatas esmaspäeval sõltumatu kontrolli alustamisest Venemaa väidete osas, nagu valmistuks Kiiev tootma niinimetatud räpaseid pomme, vahendab BNS.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid on “alustanud – ja viib peagi lõpule – kontrolli kahel objektil Ukrainas”, öeldakse agentuuri avalduses.

23:01

USA süüdistab Venemaad seoses teraviljaalgatusega väljapressimises

USA sõnul tegeleb Venemaa väljapressimisega arengumaade arvelt, kui nõuab Ukrainalt turvakoridori säilitamise eest viljaekspordi tarvis oma Musta mere laevastikule julgeolekutagatisi, vahendab BNS.

“See, mida te kirjeldate, näib olevat kas kollektiivne karistus või kollektiivne väljapressimine,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price esmaspäeval ajakirjanikele.

“Tegemist ei ole probleemiga kahe maailmas eksisteeriva riigi vahel. Tegemist on pakilise hädavajadusega arengumaade jaoks,” ütles ta.

“Moskva osaluse peatamine algatuses võrdub ülejäänud maailma, aga eriti seda teravilja hädasti vajavate madalama ja keskmise sissetulekuga riikide kollektiivse karistamisega.”

Price väljendas muret, et üleilmsed toiduainete hinnad on juba kerkinud seoses ebakindlusega ÜRO ja Türgi vahendatud teraviljaalgatuse suhtes.

22:42

Zelenskõi: Ukraina jääb üleilmse toidujulgeoleku garandiks

Ukraina kavatseb jätkuvalt täita oma kohustusi teraviljaekspordileppes, teatas president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval pärast Venemaa otsust lahkuda üleilmse toidukriisi leevendamiseks mõeldud lepingust, vahendab BNS.

“Kinnitasin (Ukraina) pühendumust teraviljalepingule. Oleme valmis jääma (üleilmse) toidujulgeoleku garandiks,” kirjutas Zelenskõi Twitteris pärast kõnelusi ÜRO peasekretäri António Guterresega.

22:33

Putin kutsus Ukrainat üles tagama mereliikluse ohutust

Vene president Vladimir Putin kutsus esmaspäeval Kiievit üles tagama mereliikluse ohutust pärast seda, kui Moskva lahkus teraviljaleppest, väites, et Ukraina väärkasutas turvalist teraviljaveo koridori, vahendab BNS.

“Ukraina peab tagama, et tsiviillaevade julgeolekut ei ohustata,” ütles Putin pressikonverentsil, süüdistades Kiievit teraviljakoridori kasutamises rünnakuks Venemaa Musta mere laevastiku vastu Krimmis,.

22:27

Vene miljardär loobus Ukraina sõja tõttu kodakondsusest

Miljardärist pankur ja ettevõtja Oleg Tinkov teatas esmaspäeval, et loobus Ukraina sõja tõttu Venemaa kodakondsusest, vahendab BNS.

“Olen võtnud vastu otsuse Venemaa kodakondsusest loobuda. Ma ei taha ega kavatse olla seostatud fašistliku riigiga, kes alustas sõda oma rahumeelse naabriga ja tapab iga päev süütuid inimesi,” ütles Tinkov.

“Ma loodan, et minu eeskuju järgib rohkem prominentseid Vene ärimehi, et see nõrgestaks (president Vladimir) Putini režiimi ja tema majandust ning ta lõpuks lüüa saaks,” kirjutas ta Instagramis.

Ta jagas pilti tõendist, mis kinnitab tema Venemaa kodakondsusest “loobumist”.

“Ma vihkan Putini Venemaad, aga armastan kõiki venemaalasi, kes on selgelt selle hullumeelse sõja vastu!” ütles Tinkov.

Värvikas miljardär on üks Vene tuntumaid suurärimehi ning veebipõhise Tinkoff Banki asutaja.

Pank on riiklike Sberbanki ja VTB järel üks Venemaa suurimaid laenuandjaid. Tinkoffil on praegu umbes 20 miljonit klienti.

Tinkov on teravalt kritiseerinud Venemaa agressiooni Ukrainas, kirjeldades seda kui “hullumeelset sõda” ning kutsudes läänt üles “veresauna” lõpetama.

Teda on tabanud ka Suurbritannia sanktsioonid, mis kehtestati varsti pärast konflikti algust veebruari lõpus.

2020. aastal peeti ta kinni Londonis, süüdistatuna USA-s maksudest kõrvalehoidmises. Hiljem vabastati ta kautsjoni vastu ja tal raviti Londonis leukeemiat.

Ta lahkus Tinkoffi tegevjuhi kohalt 2020. aastal ja pank on tema Venemaa sissetungi vastastest kommentaaridest distantseerunud.

Tinkov müüs pärast Ukraina sõja algust osaluse Tinkoff Bankis tuntud ärimehele Vladimir Potaninile. Ta ise ütleb, et sai selle eest “kopikaid”, kuigi asjatundjate sõnul võib summa ulatuda kuni poole miljardi dollarini.

21:54

Armee: Venemaa tahab Ukrainalt lubadusi viljaekspordi koridori kohta

Vene sõjavägi teatas esmaspäeval, et tahab Ukrainalt lubadusi selle kohta, et nad ei kasutaks Musta mere viljaekspordi koridori sõjalistel eesmärkidel, vahendab BNS.

“Siin piirkonnas ei saa ühegi objekti julgeoleku tagamisest juttugi olla, kuni Ukraina ei anna täiendavaid lubadusi selle kohta, et nad ei kasuta antud koridori sõjalistel eesmärkidel,” teatas Vene kaitseministeerium suhtlusplatvormil Telegram.

Samuti kutsuti ÜRO-d üles “võtma Ukrainalt tagatisi, et see ei kasutaks humanitaarkoridori ja Ukraina põllumajandussaaduste ekspordiks määratud sadamaid vaenutegevuseks Venemaa vastu”.

Venemaa taandus laupäeval Türgi ja ÜRO vahendusel juulis sõlmitud olulisest kokkuleppest Kiieviga seoses pärast Moskva sõnul Mustal merel toimunud massilist rünnakut Vene sõjalaevadele.

Ukraina on nimetanud seda väljamõeldud “ettekäändeks”.

Moskva väitel olevat Briti “spetsialistid” aidanud Kiievil laupäevast lööki ette valmistada. London on need süüdistused väited tagasi lükanud.

Venemaa lahkumine leppest on tekitanud kartusi üleilmse toidupuuduse ees.

Mitmed Ukraina vilja vedanud laevad jätkasid esmaspäeval merekoridori kasutamist.

Kreml ütles, et ilma tema osaluseta lepingu jõustamine oleks “ohtlik”.

19:52

Vene rünnakutes said kahjustada Ukraina elektrirajatised, veevärk

Venemaa rünnakud tiibrakettide ja droonidega tabasid esmaspäeva hommikul olulisi taristurajatisi Kiievis, Harkivis ja teistes Ukraina linnades, lüües rivist välja veevärgi ja põhjustades elektrikatkestusi, vahendab BNS.

Venemaa on suurendanud oma rünnakuid Ukraina elektrijaamade ja teiste oluliste taristurajatiste vastu sõja üheksandal kuul.

“Kreml maksab sõjaliste läbikukkumiste eest kätte rahumeelsele rahvale, kes jäävad enne talve ilma elektri ja soojata,” ütles Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba

Venemaa kaitseministeeriumi teatel viidi läbi rünnakud pikamaa täppisrelvadega Ukraina sõjaväe staabirajatiste ja energiasüsteemide vastu.

“Löökide eesmärgid täideti. Kõik määratud sihtmärgid said tabamuse,” teatas ministeerium avalduses.

Ukraina õhuvägi teatas 44 Vene tiibraketi alla tulistamisest enam kui 50-st.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas, et Vene raketid ja droonid tabasid kümmet Ukraina oblastit ning põhjustasid kahju 18 objektile, peamiselt energiarajatisele. Sajad asustatud punktid on ilma elektrita, ütles ta Facebookis. Olukord oleks võinud olla veel hullem, kui Ukraina väed poleks suutnud enamiku Vene rakettidest alla tulistada, lisas ta.

Politseiülema Ihor Klõmenko sõnul sai hommikuste rünnakute tagajärjel viga 13 inimest.

Ukraina sadamatest lahkus esmaspäeval ka 12 laeva viljalaadungiga, hoolimata Venemaa ähvardusest taaskehtestada blokaad, teatas Ukraina taristuministeerium.

17:49

Venemaal asendub mobilisatsioon korralise väeteenistusse kutsumisega

Venemaa kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et osalise mobilisatsiooni raames reservist kutsumine on lõppenud ja kohtukutsete kohaletoimetamine peatatakse, vahendab BNS.

“Vene Föderatsiooni Relvajõudude Peastaap saatis Vene Föderatsiooni kaitseministri armeekindral Sergei Šoigu nimel sõjaväeringkondade ülematele ja Põhjalaevastiku ülemale juhised anda aru osaliste mobilisatsioonimeetmete lõpetamisest 1. novembriks,” seisis ministeeriumi avalduses.

Selle kohaselt on peatatud kõik sõjaväekomissariaatide ja Venemaa täitevvõimuorganite tegevused seoses reservis olevate kodanike ajateenistusse kutsumisega.

“Kohtukutse ettevalmistamine ja kättetoimetamine peatatakse,” rõhutatakse teates.

Kõik osalise mobilisatsiooniga seotud sõjaväekomissariaatide töötajad saavad alates esmaspäevast naasta tavarežiimile.

“Sõjaväekomissariaatide töö Vene Föderatsiooni relvajõudude värbamisel korraldatakse tulevikus ainult vabatahtlike ja kandidaatide vastuvõtmisega lepingu alusel ajateenistusse,” teatas ministeerium.

Teatavasti on Venemaal osalist mobilisatsiooni läbi viidud alates 21. septembrist.

Šoigu sõnul on Ukrainasse rindele saadetud umbes 82 000 mobiliseeritud reservväelast ning veel umbes 218 000 viibib väljaõppekeskustes või polügoonidel.

Venemaal algab 1. novembrist sügisene vastuvõtt armeesse.

Kiirväeteenistusse (üks aasta) suunatakse sügisese valikuga 120 000 värvatut.

Venemaa kindralstaabi teatel sügisel vastu võetavaid ajateenijaid Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariikide, Zaporižžja ja Hersoni oblasti territooriumile ei saadeta ning Ukraina sõtta ei kaasata.

14:06

Kremli väitel oleks viljaleppega jätkamine ilma Venemaata ohtlik

Moskva, kes lahkus nädalavahetusel Ukraina teraviljaeksporti võimaldavast kokkuleppest, väitis esmaspäeval, et lepingu jätkamine ilma Venemaata “oleks ohtlik”, vahendab BNS.

“Olukorras, kus Venemaa räägib, et turvalist navigatsiooni neist piirkondades on võimatu tagada, on säärane kokkulepe vaevalt teostatav. Ning see saaks teistsuguse laadi, palju ohtlikuma ja riskantsema,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele.

13:32

Moskva väitel said kõik plaanitud objektid Ukrainas tabamuse

Vene armee teatas esmaspäeval Ukraina sõjaliste ja energiataristu sihtmärkide ründamisest, väites, et kõik plaanitud objektid said tabamuse, vahendab BNS.

Kiiev teatas varem tiibraketirünnakute lainest üle riigi.

“Vene relvajõud jätkasid kaugmaarelvadega täppislööke Ukraina sõjalise väejuhatuse ja energiasüsteemide vastu,” teatas kaitseministeerium. “Rünnakute eesmärgid saavutati. Kõik plaanitud objektid said tabamuse.”

12:44

Šmõhal: elektrita on sajad asustatud punktid seitsmes Ukraina oblastis

Venemaa esmaspäevased raketi- ja droonirünnakud põhjustasid elektrikatkestusi “sadades asustatud punktides” seitsmes Ukraina oblastis, ütles peaminister Denõss Šmõhal, vahendab BNS.

“Raketid ja droonid tabasid kümmet piirkonda, kus purustusi tekitati 18 peamiselt energiaga seotud objektil,” kirjutas peaminister Telegramis. “Ukraina seitsmes oblastis on elektrita sajad asustatud punktid.”

12:23

Alla tulistatud Vene rakett kukkus Ukraina piiri lähedal Moldova külla

Ukraina õhutõrje poolt alla tulistatud Vene rakett kukkus esmaspäeval Moldova põhjaosa külla, teatas Moldova siseministeerium. Inimesed vahejuhtumis kannatada ei saanud, vahendab BNS.

Vene rakett kukkus Ukraina piiri lähedal asuvasse Naslavcea külla, kus mitmel majal purunesid aknad, kuid keegi kannatada ei saanud, teatas ministeerium.

12:20

Meer: Venemaa rünnakud jätsid 80 protsenti Kiievi tarbijatest veeta

Venemaa esmaspäevased rünnakud jätsid 80 protsenti Kiievi tarbijatest ilma veeta, elektrita on 350 000 kodu, ütles pealinna meer Vitali Klõtško, vahendab BNS.

“Preagu on eriolukorra tõttu Kiievis 80 protsenti tarbijatest ilma veevarustuseta,” ütles ta.

“Tehakse ka tööd elektrivarustuse taastamiseks 350 000 kodule Kiievis, mis jäid elektrita,” lisas Klõtško.

10:49

Ukraina: Venemaa ründas enam kui 50 tiibraketiga

Venemaa ründas esmaspäeva hommikul Ukrainat enam kui 50 tiibraketiga, mis põhjustasid mitmes piirkonnas elektrikatkeskusi, vahendab BNS.

“Vene okupandid korraldasid 31. oktoobril alates kella seitsmest hommikul Ukraina elutähtsa taristu vastu mitu raketirünnakute lainet. Venemaa tulistas välja üle 50 tiibraketi X-101/X-555,” teatasid relvajõud Telegramis.

09:43

Kiiev süüdistab Moskvat “ulatuslikus rünnakus” energiataristu vastu

Ukraina süüdistas esmaspäeval Venemaad järjekordses “ulatuslikus rünnakus” energiataristu vastu, võimud on teatanud vee- ja elektrikatkeskustest pealinnas Kiievis, vahendab BNS.

“Vene terroristid korraldasid taas reas Ukraina piirkondades ulatusliku rünnaku elektritaristu vastu,” ütles Ukraina presidendikantselei juht Kõrõlo Tõmošenko.

09:06

Osa Kiievist on Venemaa rünnaku järel vee ja elektrita

Venemaa esmaspäevaste rünnakute järel katkes mitmes Kiievi piirkonnas veevarustus, üks linnaosa on elektrita, ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško, vahendab BNS.

“Üks piirkond Kiievis on elektrita ja mitu piirkonda veevarustuseta,” kirjutas Klõtško Telekramis.

Kiievis viibivate AFP ajakirjanike teatel kostis esmaspäeva hommikul kell 8.00-8.20 linnas vähemalt viis plahvatust.

04:30

Zelenskõi rääkis Ukraina energiasüsteemi olukorrast

President Volodõmõr Zelenski sõnas pühapäevases videopöördumises rahva poole, et kokkuhoidlik elektritarbimine ja stabiliseerimispiirangud Ukrainas peavad jätkuma, vahendab BNS.

“Vene terroristid jätkasid energiavõrgu tulistamist eri suundades: Tšernigovi oblastis, Harkivi oblastis, Donbassis, Dnipropetrovski oblastis, Zaporižžja oblastis ja Mõkolajivis,” ütles president.

Üldiselt ei toimunud Zelenskõi sõnul viimase päeva jooksul kogu riigis hädaseiskamisi.

“Pärast nädala jooksul toimunud Venemaa lööke oli võimalik taastada tehniline energiavarustuse võimalus,” sõnas president.

Ukraina välisministeerium vastas pühapäeval Vene välisministri Sergei Lavrovi avaldusele president Vladimir Putini väidetavast valmisolekust arutada Läänega Ukraina-teemalisi “realistlikke ettepanekuid”, et ainus realistlik ettepanek peaks olema sõjategevuse lõpetamine ja okupatsiooniväe väljaviimine Ukraina territooriumilt väljapoole 1991. aasta piire.

“Ainus realistlik ettepanek peaks olema Venemaa viivitamatu Ukraina-vastase sõja lõpetamine ja Vene vägede väljaviimine Ukraina territooriumilt 1991. aasta piiride taha,” vahendas portaal Unian Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko Facebookis kirjutatud sõnu.

“See, kes tõesti tahab läbirääkimisi pidada, ei hävita riigi energiasüsteemi nii, et selle elanikkond talvel külmuks, ei tegele tsiviilisikute massilise hukkamisega, ei tulista elamupiirkondi, ei teata täiendava 300 000 sõjaväelase mobiliseerimisest, ei tõkesta teravilja tarnimist, ei esita ultimaatumeid,” ütles Nikolenko.

02:37

Zelenskõi sõnul on Venemaa juhtkonnas haiged inimesed

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevases pöördumises rahva poole, et Venemaa juhtkonnas on haiged inimesed, kui kommenteeris Venemaa otsust peatada Ukraina teravilja vedavate kaubalaevade kontrollimine, vahendab BNS.

“Venemaa seab maailma taas toiduaineteriisi äärele. Mida maailm siis seekord kuulis? Et väidetavalt laseb keegi viljalaevadelt droone. Algul räägiti võitluslindudest, siis võitlusest putukatega ja nüüd on meil võitlusvili ja tapjanisu, millest Vene admiralide laevad põhja lähevad,” rääkis Zelenskõi.

“Mis ma oskan öelda? Tõesti haiged inimesed. Aga need haiged inimesed seavad maailma taas tõsise toidukriisi äärele,” rõhutas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on Aafrikast Aasiani tõusvate toiduainete hindades ainuke süüdlane Venemaa.

Zelenskõi märkis, et Venemaa vastutab selle eest, et Etioopias, Jeemenis või Somaalias on inimestel katastroofiline toidupuudus.

“Loomulikult püüavad partnerid veenda terroririiki väljapressimises tempot pisut maha võtma. Aga kas see on realistlik? Seni näitavad faktid, et Venemaa juhtkond on rohkem huvitatud toidukriisi süvendamisest, kui allkirjastatud dokumentide elluviimisest. See, muide, on vastus kõigile neile, kes räägivad läbirääkimistest Venemaaga. Teraviljakoridor on väga konkreetne näide,” lõpetas president.

00:15

Venemaa peatas Ukraina teravilja vedavate kaubalaevade kontrollimise

Venemaa peatas Ukraina teravilja vedavate kaubalaevade kontrollimise, teatas pühapäeva hilisõhtul Ühiskoordinatsioonikeskus (JCC), vahendab BNS.

Teade tuli päev pärast seda, kui Venemaa peatas osalemise olulises lepingus, mis võimaldas elutähtsa teravilja ekspordi taasalustamist.

Juulis sõlmitud lepe Venemaa ja Ukraina vahel, mida vahendasid Türgi ja ÜRO, on ülimalt olulise tähtsusega konflikti tõttu tekkinud üleilmse toidukriisi leevendamisel.

ÜRO peasekretär António Guterres väljendas pühapäeval sügavat muret Ukraina viljaekspordi peatumise üle seoses Venemaa teatega peatada oma osalus leppes, mis võimaldas elutähtsate laadungite väljaveo.

“Peasekretär on sügavalt mures jätkuva olukorra üle, mis puudutab Musta mere viljaalgatust,” ütles pressiesindaja. “Ta otsustas lükata edasi oma väljasõitu Araabia Liiga tippkohtumisele Alžiiris päeva võrra, et keskenduda teemale.”

30. oktoober 2022

16:05

Ukraina: Venemaa blokaad muudab viljaekspordi võimatuks

Kiievi taristuminister Oleksandr Kubrakov ütles pühapäeval, et Venemaa lahkumine leppest, mis võimaldas Ukrainast vilja välja vedada, on muutnud võimatuks täislastis kaubalaevade lahkumise sadamaist.

“Puistlastilaev 40 000 tonni viljaga pidi lahkuma täna Ukraina sadamast. Need toiduained olid mõeldud etioopialastele, kes elavad näljahäda veerel. Ent Venemaa kehtestatud blokaadi tõttu “viljakoridorile” on eksport võimatu,” kirjutas ta Twitteris.

Euroopa Liit kutsus pühapäeval Venemaad tühistama oma otsus peatada osalus Ukraina teraviljaekspordi leppes. 

“Venemaa otsus peatada osalemine Musta mere kokkuleppes paneb ohtu eluliselt tähtsa teravilja ja väetiste eksporditee. Sellega leevendati üleilmset toidukriisi, mille põhjustas Venemaa sõda Ukraina vastu,” kirjutas EL-i välispoliitika juht Josep Borrell. “EL kutsub Venemaad oma otsust tühistama.”

12:49

Lavrov kinnitas valmisolekut Ukraina üle läbi rääkida

Venemaa on endiselt valmis läbirääkimisteks Ukraina olukorra lahendamise üle, ütles välisminister Sergei Lavrov pühapäeval. 

“Venemaa ja Vene presidendi Vladimir Putini valmisolek läbirääkimisteks ei ole muutunud,” ütles Lavrov usutluses telekanalile Kanal 1. “Viimastel kuudel on olnud ameeriklastelt ja mõnelt lääne kolleegilt algatusi, milles palutakse telefonivestlusi Vene presidendiga. Mitu välisministrit on soovinud minult sedasama. Oleme sellega alati nõustunud, oleme alati valmis kuulama ära oma lääne kolleegide võimalikke ettepanekuid pingete vähendamiseks.”

02:22

Zelenskõi: Ukrainas on vaja juba vähem elektrit välja lülitada

Ukrainas oli laupäeval vaja oluliselt vähem elektrit välja lülitada, ütles president Volodõmõr Zelenskõi õhtuses videopöördumises.

“Täna oli juba oluliselt vähem stabiliseerivaid ja avariiväljalülitamisi – suurusjärgu võrra vähem. Selline vajadus on siiski olemas, ja üksikutes linnades ja piirkondades on piirangud veel võimalikud,” lausus ta.

“Teeme kõik selleks, et elektri väljalülitamised oleksid maksimaalselt ettearvatavad ja et inimesed saaksid oma päeva planeerida,” lisas Zelenskõi.

President märkis samas, et Venemaa terror jätkub ning vahel korraldatakse korduvad rünnakud just siis, kui on alustatud kahjustada saanud elektrivõrkude remonti, kui käib taastamine.

“Seetõttu, palun, see puudutab kõiki ukrainlasi, on väga tähtis teadlikult suhtuda elektri kasutamisse. See vajadus püsib. Praegu on meil kõigil vaja anda oma panus kogu energiasüsteemi stabiilsuse hoidmisse,” rõhutas Zelenskõi.

29. oktoober 2022

19:19

ÜRO ärgitas osapooli Ukraina teraviljalepet säilitama

ÜRO tegi laupäeval üleskutse kaitsta Ukraina teraviljaekspordi lepet, millest Moskva lubas väidetava droonirünnaku järel välja astuda.

“On elutähtis, et kõik pooled hoiduksid tegevusest, mis võiks seada ohtu Musta mere teravilja algatuse, mis on kriitiliselt oluline humanitaarabiprojekt,” ütles ÜRO peasekretäri kõneisik Stéphane Dujarric, rõhutades, et algatusel on olnud positiivne mõju miljonite inimeste ligipääsule toidule.

Ta lisas, et ÜRO juhi büroo suhtleb antud küsimuses Vene võimudega.

16:28

Venemaa väitel on Nord Streami plahvatustega seotud Briti sõjavägi

Vene kaitseministeerium väitis laupäeval, et Nord Streami torujuhtmete plahvatustega on seotud Briti sõjaväe spetsialistid, kes väidetavalt aitasid Ukrainal korraldada laupäeval ka droonirünnaku Moskva Musta mere laevastiku vastu.

“Selle Briti mereväe üksuse liikmed aitasid ette valmistada, varustada ja ellu viia 26. septembril Läänemerel aset leidnud terrorirünnakut, milles plahvatasid Nord Stream 1 ja 2 gaasitorud,” väitis ministeerium avalduses.

Mingeid tõendeid nende väidete kinnituseks ei esitatatud. Lääneriigid peavad plahvatusi Kremli korraldatud sabotaažiks.

Varem on Venemaa väitnud, et lääneriigid ei ole lubanud sel osaleda plahvatuste rahvusvahelises uurimises.

Briti kaitseministeerium lükkas Venemaa laupäevased väited tagasi.

“Juhtimaks tähelepanu kõrvale oma ebaseaduslikust ja katastroofilisest Ukraina invasioonist, on Vene kaitseministeerium hakanud levitama täiesti uskumatuid valeväiteid,” säutsus ministeerium Twitteris.

“Need väljamõeldised ütlevad rohkem Venemaa valitsuses toimuva kui lääneriikide kohta,” lisas ministeerium.

Venemaa peab Ühendkuningriiki üheks kõige ebasõbralikumaks lääneriigiks ning kahe maa suhted on Ukraina invasiooni järel sisuliselt katkenud.

10:06

Sevastopoli kuberner: merevägi tõrjub droonirünnakut lahel

Vene merevägi “lööb tagasi” droonirünnakut Sevastopoli lahel, teatas Sevastopoli Moskva poolt ametisse pandud kuberner Mihhail Razvožajev laupäeva hommikul.

“Musta mere laevastiku alused löövad Sevastopoli lahel tagasi droonirünnakut,” kirjutas Razvožajev Telegramis. “Ükski rajatis linnas ei ole pihta saanud. Säilitage rahu. Olukord on kontrolli all.”

Sevastopolis on Venemaa Musta mere laevastiku põhibaas. 

Reedel pikendas Sevastopoli kuberner kõrgendatud terroriohu taset linnas vähemalt 12. novembrini. Terroriohu tase tõsteti kõrgeks (kollane) juuli lõpus. 

28. oktoober 2022

12:16

Ukrenerho tühistas erakorralised elektrikatkestused

Ukrenerho tühistas Kiievi piirkonnas erakorralised elektrikatkestused, mida alustati 27. oktoobril Venemaa rünnakute tõttu energiataristule tekitatud tõsiste kahjustuste tõttu, vahendab BNS.

“Alates 28. oktoobril kella 00.45-st on kõik Kiievi piirkonna elanike majad valgustatud,” öeldakse reedel ettevõtte veebilehel.

Samal ajal teatas Kiievi elektrivõrk, et Kiievis jätkuvad 28. oktoobri hommikul Ukrenerho korraldusel hädaolukorras elektrikatkestused.

“Oluliste kahjustuste ja elektrisüsteemi tasakaalustamatuse tõttu on võimalikud pikemad elektrikatkestused. Varem koostatud stabiliseerimiskatkestuste graafikud ei ole veel aktuaalsed,” teatas ettevõte Facebookis.

Energeetikainsenerid rõhutavad, et olukord energiasüsteemis on pingeline, ning soovitavad kasutada elektrit mõõdukalt – energiamahukad seadmeid tuleb sisse lülitada ükshaaval, vähendada hommikuti kella 06.00-11.00 ja õhtul 17:00-23:00 energiatarbimist maksimaalselt.

“Äriklientidel palutakse piirata kontorite, restoranide, kaubanduskeskuste fassaadide välisvalgustust,” kutsus Kiievi elektrivõrk tungivalt üles.

Energiatarnija YASNO tegevjuhi Serhi Kovalenko sõnul jäeti 27. oktoobril Kiievis elektrita 320 000 maja ehk tema hinnangul umbes miljon elanikku, oblastis jäeti ööpäeva jooksul elektrita üle poole miljoni maja.

“Energeetikud teevad ülimaid pingutusi, et saada rünnaku tagajärgedest üle. Kahjuks pole normaalse elektrivarustuse taastamiseks aega,” kirjutas ta 27. oktoobri õhtul oma Facebookis.

11:08

Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas umbes 480 sõdurit

Vene väe lahingkaotused olid möödunud ööpäeval umbes 480 inimest ning alates sissetungi algusest Ukrainasse 24. veebruaril küündivad need reede, 28. oktoobri hommikuks umbes 69 700 inimeseni, vahendab BNS.

Lisaks on Venemaa viimase ööpäevaga kaotanud Ukrainas üheksa tanki ja 14 soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2640 ja 5378 ühikut).

Päeva jooksul hävitas Ukraina kaheksa vaenlase suurtükisüsteemi, kümme sõidukit (sealhulgas kütuse ja määrdeainetega tsisternautot) ning ühe eritehnikaühiku. Alla tulistati üks lennuk ja kolm operatiiv-taktikalist drooni.

Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1698 suurtükki, 379 raketiheitjat,192 õhutõrjesüsteemi, 4088 sõidukit ja tsiternautot, 151 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 272 lennukit ja 251 helikopterit, alla tulistatud 1401 drooni ja 351 tiibraketti.

10:38

Annekteeritud Krimmi juht teatas Hersoni evakuatsiooni lõppemisest

Elanike evakueerimine okupeeritud Hersonist, mille Vene väed korraldasid Ukraina vastupealetungi tõttu, on lõpule jõudnud, ütles annekteeritud Krimmi juht neljapäeval Telegramis, vahendab BNS.

“Elanike Dnepri vasakkaldalt Venemaa ohututesse piirkondadesse mineku organiseerimise töö on lõppenud,” ütles Sergei Aksjonov neljapäeva õhtul, kui oli koos president Vladimir Putini administratsiooni juhi esimese asetäitja Sergei Kirijenkoga piirkonda külastanud.

Venemaa poolt ametisse määratud Hersoni võimud on kutsunud elanikke üles lahkuma oblasti paremkalda aladelt, seal hulgas pealinnast Hersonist, sest sellest suunast tungivad peale Ukraina väed. 

Kiiev on nimetanud Vene võimude tegevust küüditamiseks.

“Dnepri ületuskoht on tühi,” ütles Aksjonov reedel ning postitas fotod endast, Kirijenkost ja teistest ametnikest jõe kaldal.

Hersoni oblasti Moskva määratud juht Vladimir Saldo ütles kolmapäeval, et nädalaga on piirkonnast lahkunud 70 000 inimest.

Ukraina sõjavägi ütles aga reedel, et Moskva nn evakuatsioon jätkub.

Kiiev teatas ka, et Vene väejuhatus Hersonis püüab paanika vältimiseks oma tegelikke kaotusi varjata.

Vene vägede raskeid kaotusi kinnitab ka Tšetšeeni liidri Ramzan Kadõrovi neljapäevaõhtune teade, et sel nädalal on Hersoni ümbruse lahingutes surma saanud 23 tema võitlejat ja haavatuid on 58.

08:57

Ukraina: Vene väed on toonud Hersoni kuni 1000 mobiliseeritut

Vene okupatsiooniväed on Dnepri paremkaldal suurendanud oma koosseisu kuni 1000 mobiliseerituga, teatas Ukraina relvajõudude peastaap reede hommikul, vahendab BNS.

Agentuuri Unian vahendatud teadaande järgi paigutatakse mobiliseeritud sõdureid Hersoni oblasti territooriumil nende kohalike elanike kodudesse, kes on sealt varem lahkunud.

05:26

ÜRO ei ole teadlik ühestki bioloogilisest relvaprogrammist Ukrainas

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teatas neljapäeval, et “ei ole teadlik” ühestki bioloogilisest relvaprogrammist Ukrainas, vahendab BNS.

ÜRO kõrge desarmeerimisametnik Adedeji Ebo tegi vastavasisulise avalduse pärast seda, kui Venemaa süüdistas Ühendriike “sõjalis-bioloogilises tegevuses” Ukrainas ja nõudis sellega seoses ÜRO uurimist.

“Oleme teadlikud, et Venemaa on esitanud ametliku kaebuse seoses väidetega bioloogiliste relvade programmide kohta Ukrainas,” ütles Ebo ÜRO Julgeolekunõukogule.

Ühendriikide suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield lükkas samal ajal tagasi Venemaa väited USA sõjalis-bioloogilisest tegevusest Ukrainas ja nimetas süüdistusi täielikuks väljamõeldiseks.

“See kõik on puhas väljamõeldis. Siiski kasutan siinkohal võimalust selgelt toonitada, et Ukrainal ei ole bioloogiliste relvade programmi ja Ühendriikidel ei ole bioloogiliste relvade programmi,” ütles USA suursaadik Julgeolekunõukogu ees.

Venemaa esitas ÜRO Julgeolekunõukogule kaebuse, milles nõudis rahvusvahelist uurimist USA “sõjalis-bioloogilise tegevuse” kohta Ukrainas, teatas neljapäeval Venemaa välisministeerium.

“Venemaal ei jäänud muud üle, kui esitada kaebus ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, et algatada rahvusvaheline uurimine USA sõjalis-bioloogilise tegevuse kohta Ukrainas,” seisis ministeeriumi avalduses.

04:39

USA saadab Ukrainale täiendavalt 275 miljonit dollarit sõjalist abi

Pentagon saadab Ukrainale täiendava 275 miljoni USA dollari suuruse abipaketi, et tõhustada jõupingutusi Venemaa vägede väljatõrjumiseks lõunapoolsetest piirkondadest, kuna talv on saabumas, teatasid neljapäeval USA võimuesindajad uudisteagentuurile AP, vahendab BNS.

Võimude informatsiooni kohaselt pole seekordses paketis uusi suuri relvi. Selle asemel on abi suures osas suunatud laskemoona tagamiseks juba kohapeal olemasolevate relvasüsteemide jaoks, mille seas raketisüsteemide HIMARS jaoks, mida Ukraina on edukalt Venemaa vastu kasutanud.

Abipakett peaks ametlikult avalikustatama reedel.

03:40

IAEA viib läbi “räpase pommi” väidete sõltumatu kontrolli

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas neljapäeval, et viib veel sel nädalal läbi sõltumatu kontrolli Venemaa väidete osas niininimetatud räpase pommi kohta Ukrainas, vahendab BNS.

“IAEA inspektorid viivad läbi sõltumatu kontrolli, et tuvastada tuumamaterjali mis tahes ümbersuunamine kaitsemeetmete raames või deklareerimata tuumamaterjali tootmise või töötlemise. Kontrolliga tagatakse, et deklareerimata tuumamaterjaliga seotud tegevusi ei ole,” ütles agentuuri Rafael Grossi.

Agentuur teatas ühtlasi, et kontrollis kuu aega tagasi ühte kahest kõnealusest kohast ja seal ei leitud märke deklareerimata tuumategevusest ega mingisuguseid materjale.

Vene president Vladimir Putin ütles varem päeval, et IAEA missioon peaks kontrollima Ukraina tuumarajatisi võimalikult kiiresti, kui kordas väiteid, et Kiiev valmistub “räpase pommi” kasutamiseks.

“Nad ütlevad, et IAEA saab tulla ja kontrollida Ukraina tuumarajatisi. Me oleme selle poolt. Seda tuleks teha nii kiiresti kui võimalik,” ütles Putin Valdai klubis.

Räpane pomm on tavalõhkekeha, millele on lisatud radioaktiivset või muud ohtlikku materjali, mis plahvatuse korral laiali paiskuks. Moskva on süüdistanud Ukrainat sellise “räpase pommi” ettevalmistamises Vene vägede vastu.

“Andsin (kaitseminister Sergei) Šoigule korralduse helistada kõigile oma kolleegidele ja teavitada neid plaanist,” ütles Putin.

Viimase nädala jooksul kordas Šoigu neid väiteid, vesteldes paljudest riikidest, teiste seas Prantsusmaalt, USA-st, Ühendkuningriigist, Hiinast ja Indiast.

Prantsusmaa, USA ja ÜK lükkasid väite tagasi ning NATO juht Jens Stoltenberg hoiatas, et Venemaa võib püüda kasutada seda läbinähtavalt vale väidet eskalatsiooni ettekäändena.

Kiiev kahtlustab, et Ida- ja Lõuna-Ukrainas kaitsesse sunnitud Venemaa võib ise kasutada räpast pommi ja süüdistada selles Ukrainat, et õigustada taktikalise tuumarelva kasutamist.

02:15

Zelenskõi sõnul on peamine hoida valgust oma südames

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi otsustas neljapäeval lühikeses videos toetada ukrainlasi, kes kogevad vaenlase rünnakute arvukaid tagajärgi muu hulgas elektrikatkestuste näol, vahendab BNS.

“Me ületame selle pimeduse väärikalt. Peamine on hoida valgust oma südames,” sõnas Zelenskõi.

President märkis, et traditsiooniline igaõhtune pöördumine Venemaa sissetungi olukorrast jääb veidi hilisemaks, sest tööpäev pole veel lõppenud.

“Ma tahtsin teid lihtsalt mõneks sekundiks raskel päeval toetada,” ütles Zelenskõi.

“Barbarid ründavad meie energiasüsteemi. Aga ma olen kindel, et saame sellest pimedusest üle julgelt ja väärikalt. Peaasi on hoida valgust oma südames. Ja igaühel on oma valgus. Mõne jaoks on see isa, mõnele on see seltsimees või vend, kellegi jaoks on see armastus ja kallis lähedal või kellegi jaoks tema esimene kohtamine. Aga ma olen kindel, et Ukraina on meie kõigi peamine valgus. Tema nimel me võitleme ja võidame. Olen kindel! Au Ukrainale!” rääkis riigipea.

27. oktoober 2022

23:52

USA lükkas tagasi Venemaa väited sõjalis-bioloogilisest tegevusest

Ühendriikide suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield lükkas neljapäeval tagasi Venemaa väited USA sõjalis-bioloogilisest tegevusest Ukrainas ja nimetas süüdistusi täielikuks väljamõeldiseks, vahendab BNS.

“See  kõik on puhas väljamõeldis. Siiski kasutan siinkohal võimalust selgelt toonitada, et Ukrainal ei ole bioloogiliste relvade programmi ja Ühendriikidel ei ole bioloogiliste relvade programmi,”ütles USA suursaadik Julgeolekunõukogu ees.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teatas enne seda, et “ei ole teadlik” ühestki bioloogilisest relvaprogrammist Ukrainas.

ÜRO kõrge desarmeerimisametnik Adedeji Ebo tegi vastavasisulise avalduse pärast seda, kui Venemaa süüdistas Ühendriike “sõjalis-bioloogilises tegevuses” Ukrainas ja nõudis sellega seoses ÜRO uurimist.

“Oleme teadlikud, et Venemaa on esitanud ametliku kaebuse seoses väidetega bioloogiliste relvade programmide kohta Ukrainas,” ütles Ebo ÜRO Julgeolekunõukogule.

22:46

Blinken nimetas Iraani droonide kasutamist Ukrainas õõvastavaks

Iraani droonide kasutamine Venemaa poolt Ukrainas on õõvastav, ütles neljapäeval USA välisminister Antony Blinken, vahendab BNS.

Blinkeni kinnitusel püüavad USA ja liitlased droonisaadetisi tõkestada.

“Venemaa on kasutanud droone Ukraina tsiviilelanike tapmiseks ja infrastruktuuri hävitamiseks, millest nad sõltuvad elektri, vee ja soojuse saamiseks. See on kohutav ja õõvastav,” ütles Blinken Ottawas visiidil viibides.

“Kanada ja USA jätkavad koostööd meie liitlaste ja partneritega, et paljastada, heidutada ja takistada Iraanil nende relvade tarnimist Venemaale,” lubas minister.

20:24

Putin ärgitas IAEA-d Ukraina tuumarajatisi kontrollima

Vene president Vladimir Putin ütles neljapäeval, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) missioon peaks kontrollima Ukraina tuumarajatisi “nii kiirelt kui võimalik”, korrates väiteid, et Kiiev valmistub “räpase pommi” kasutamiseks, vahendab BNS.

“Nad ütlevad, et Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) tahab tulla ja kontrollida Ukraina tuumarajatisi. Me oleme selle poolt. Seda tuleks teha nii kiiresti kui võimalik,” ütles Putin Valdai klubis.

Kiiev teeb “kõik, mis suudab, et varjata jälgi oma ettevalmistusest”, väitis Putin.

Räpane pomm on tavalõhkekeha, millele on lisatud radioaktiivset või muud ohtlikku materjali, mis plahvatuse korral laiali paiskuks.

Moskva on süüdistanud Ukrainat sellise “räpase pommi” ettevalmistamises Vene vägede vastu.

“Andsin (kaitseminister Sergei) Šoigule korralduse helistada kõigile oma kolleegidele ja teavitada neid plaanist,” ütles Putin.

Viimase nädala jooksul kordas Šoigu neid väiteid, vesteldes paljudest riikidest, teiste seas Prantsusmaalt, USA-st, Ühendkuningriigist, Hiinast ja Indiast.

Prantsusmaa, USA ja ÜK lükkasid väite tagasi ning NATO juht Jens Stoltenberg hoiatas, et Venemaa võib püüda kasutada seda läbinähtavalt vale väidet eskalatsiooni “ettekäändena”.

Kiiev kahtlustab, et Ida- ja Lõuna-Ukrainas kaitsesse sunnitud Venemaa võib ise kasutada räpast pommi ja süüdistada selles Ukrainat, et õigustada taktikalise tuumarelva kasutamist.

Putin ütles neljapäeval, et tuumarelva kasutamisel Ukrainas “ei oleks meie jaoks üldse mõtet – ei poliitilises ega sõjalises plaanis”.

Ta ütles, et Ukraina ja lääs süüdistavad Venemaad sõjalises eskalatsioonis, et “mõjutada neutraalseid riike ja öelda neile: vaadake Venemaad! Ärge tehke koostööd!”

20:04

Valge Maja: satelliitide ründamise korral pannakse Venemaa vastutama

USA reageerib “kohasel” viisil, kui Venemaa peaks ründama Ühendriikide kommertssatelliite, ütles Valge Maja neljapäeval pärast seda, kui Vene ametnik hoiatas, et neist võivad saada kosmoses legitiimsed sihtmärgid, vahendab BNS.

“Igale rünnakule USA taristu vastu reageeritakse kohasel viisil,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele. Ühendriigid “panevad Venemaa vastutama iga taolise rünnaku eest, kui see peaks aset leidma”.

Kirby vastas nii Vene välisministeeriumi ametniku Konstantin Vorontsovi kolmapäevastele sõnadele ÜRO-s, et kommertssatelliitide kasutamine sõjalistel eesmärkidel on “äärmiselt ohtlik suundumus”.

“Need riigid ei mõista, et selline tegevus kujutab endast kaudset osalemist sõjalistes konfliktides,” ütles Vorontsov. “Kvaasitsiviiltaristu võib saada kättemaksu legitiimseks sihtmärgiks.”

Vene ametnik ei täpsustanud, milliseid kommertssatelliite ta silmas pidas, kuid Elon Muski ettevõtte SpaceX Starlinki satelliidid mängivad olulist rolli Venemaa sissetungi vastu võitleva Ukraina sõjaväe sidepidamises.

Kirby ütles, et “ainuke provokatiivne ja ohtlik asi on praegu Venemaa sõda Ukrainas ja viis, kuidas nad seda sõda peavad”.

19:55

Ukraina vähendab uute Vene rünnakute järel veelgi energiatarbimist

Ukraina keskosas piiratakse energia tarbimist veel, sest Venemaa rünnakud on purustanud osa energiataristust, teatas neljapäeval presidendikantselei, vahendab BNS.

Vene väed on pommitanud juba kaks nädalat Ukraina energiataristut ning purustanud enne talve tulekut vähemalt kolmandiku riigi energiarajatistest.

“Selleks, et keskregioonis täielik voolukatkestus ära hoida, on energiafirmad sunnitud kehtestama rangemad piirangud,” ütles kantseleiülema asetäitja Kõrõlo Tõmošenko sotsiaalmeedias.

Piirangud hakkavad kehtima Tšernihivi, Tšerkassõ ja Žõtomõri oblastis ning pealinnas Kiievis ja selle ümbruses.

“Sellised meetmed võimaldavad energiafirmadel purustatud rajatised kiiresti ära parandada ja süsteemi tasakaalus hoida,” ütles Ukraina energiaoperaator Ukrenerho.

Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba soovitas elanikel olla valmis erakorralisteks voolukatkestusteks, mille pikkust ei ole teada, ja kasutada energiat säästlikult.

“See on sundkäik olukorra stabiliseerimiseks,” lisas ta.

Pealinnas on ülepäeviti tehtud eri piirkondades vaheldumisi voolukatkestusi, mis on kestnud neli tundi ja kauemgi.

19:04

Leedulased: Ukraina sõda annab rohelise tõuke

Kaks kolmandikku – 65 protsenti küsitletud leedulastest usub, et sõda Ukrainas ja sellest tulenev energiahindade tõus peaks kiirendama üleminekut roheenergiale, selgus Euroopa Investeerimispanga (EIB) uuringust. Sellega seoses väidab pank, et on valmis aitama nii nõustamise kui ka rahalise toetusega Leedul sellist üleminekut läbi viia, vahendab BNS.

„Leedulased usuvad, et ülemaailmse energia- ja kliimakriisiga võitlemisel tuleb pidada esmatähtsaks taastuvate energiaallikate edasiarendamist,“ ütles EIB asepresident Thomas Östros.

Seitsekümmend üks protsenti küsitletud Leedu elanikest usub, et kui energia ja kaupade tarbimist lähiaastatel drastiliselt ei vähendata, ootab ees üleilmne katastroof. Lisaks usub 76 protsenti vastanutest, et valitsus tegutseb liiga aeglaselt ja 54 protsenti, et Leedu ei suuda 2030. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid oluliselt vähendada.

18:20

Venemaa muutis Ukrainas võitleva väe tugevdamiseks seadust

Vene riigiduuma võttis neljapäeval vastu seaduse, mis lubab endiseid süüdimõistetuid sõjaväkke mobiliseerida ja võimaldab muid meetmeid Ukrainas võitlevate vägede tugevdamiseks, vahendab BNS.

President Vladimir Putin kuulutas septembris välja sadu tuhandeid reservväelasi hõlmanud mobilisatsiooni.

Seni ei lubanud seadused varasema karistusega isikuid relvajõududesse mobiliseerida, kuid nüüdsest on vanglast vabanenud kriminaalkurjategija sõjaväkke võtmine lubatud.

Seadusmuudatus ei kehti alaealise vastu suunatud seksuaalkuritegudes, terroriaktides, radioaktiivse aine transportimises ega valitsusvastastes kuritegudes nagu riigireetmine ja spionaaž süüdi mõistetutele.

Duuma võttis ka vastu seadusse, mis tõstab mobilisatsiooni, sõja, terroritõrjeoperatsioonide ajal või välismaal Vene relvajõude vabatahtlikult toetavate inimeste staatust.

“Staatuse mõttes on vabatahtlikud võrdsed lepinguga sõjaväelastega,” ütles duumaspiiker Vjatšeslav Volodin.

“See on õiglane: nad kaitsevad meie riiki.”

Seaduseelnõud peab heaks kiitma ka föderatsiooninõukogu ja allkirjastama Putin.

Mobilisatsiooni tulemusena liitus relvajõududega üle 200 000 inimese, teatas kaitseministeerium oktoobri algul.

15:34

Metsola: Sanktsioone Venemaale ja Valgevenele tuleb karmistada

Euroopa Parlament nõuab Venemaa ja Valgevene-vastaste sanktsioonide tugevdamist, ütles Euroopa Parlamendi esinaine Roberta Metsola ühises teabetunnis Läti seimi esinaise Ināra Mūrniecega, vahendab BNS.

EL nõuab ka Ukraina sõjalist toetamist, eelkõige õhutõrjesüsteemide ja raskerelvade tarnetega, ütles Metsola. “Kui me tõesti tahame, et Ukraina selle sõja võidaks, on see vajalik,” ütles poliitik.

Metsola rõhutas, et Euroopa Parlament nõuab Ukrainas julmusi ja sõjakuritegusid toime pannud Venemaa kodanike vastutusele võtmist.

Nii Läti seimi kui ka Euroopa Parlamendi peavad Ukraina toetamist esmatähtsaks. Mõlemad parlamendid toetavad ka Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga, märkisid Metsola ja Mūrniece.

Seimi esinaine rõhutas, et Euroopasse suudavad püsiva rahu tuua ainult Venemaa lõplik lüüasaamine ja Ukraina täielik võit. See on saavutatav eesmärk ja Läti pingutab selle nimel, ütles Mūrniece.

Riigid peaksid mõtlema ka sellele, kuidas Ukrainat veelgi toetada, panustades selle ülesehitamisse ja karistades Venemaad sõjakuritegude eest, ütles seimi esinaine.

Mūrniece ja Metsola arutasid kohtumisel ka Balti riikide julgeolekuolukorda ning meetmeid riikide välis- ja sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas võitlust libauudistega.

Samuti arutati energiateemasid ja Rail Baltica raudteeprojekti, mis, nagu rõhutas Mūrniece, on oluline nii elanikkonnale kui ka sõjaliste veoste transpordile.

14:39

Zaporižžja okupatsioonivõimud hakkavad elanike telefone kontrollima

Ukraina Zaporižžja oblasti Venemaa poolt ametisse määratud võimud andsid käsu kohalike elanike telefone kontrollida, millega täidetakse president Vladimir Putini sõjaseisukorra seadusega ette nähtud sõjaväetsensuuri nõudeid, vahendab BNS.

“Tänasest alustasid Zaporižžja õiguskaitseametnikud kodanike mobiiltelefonide valikulist ennetavat kontrolli,” ütles oblastiametnik Vladimir Rogov.

Inimesed, kes on liitunud “Kiievi terroristliku režiimi propagandaressurssidega” saavad esmalt hoiatuse ja seejärel rahatrahvi.

Ta hoiatas ka, et välisagendi tegevuse seaduse pahatahtliku rikkumise eest võetakse kriminaalvastutusele.

Putin kuulutas eelmisel nädalal neljas annekteeritud Ukraina oblastis – Hersonis, Zaporižžjas, Donetskis ja Luhanskis – välja sõjaseisukorra.

Kreml annekteeris oblastid septembri lõpus, ehkki kõik need ei ole täielikult Vene vägede kontrolli all.

Zaporižžja oblasti samanimeline keskus ja on Kiievi kontrolli all, nagu ka suur osa oblasti põhjaosas.

14:00

Saksamaa andis Ukrainale üle veel viis mitmikraketiheitjat MARS II

Saksamaa tarninis Ukrainale viis mitmikraketiheitjat MARS II koos laskemoonaga, vahendab BNS.

Varem on Kiiev saanud juba kolm sellist süsteemi.

Ukraina sai lisaks kümnele juba saadud liikursuurtükile Panzerhaubitze 2000 veel 14 koos 6100 mürsu ja 186 000 miinipildujamiiniga.

Oktoobri alguses tarnis Saksamaa Ukrainale õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM. Plaanis on saata veel kolm sellist süsteemi.

Möödunud nädalal sai Ukraina ka 16 liikursuurtükki Zuzanna. 155-mm kaliibriga suurtükid lasevad 41 km kauguseni.

Septembris andis Saksamaa Ukrainale üle kuus iseliikuvat õhutõrjekahurit Gepard, millega nende koguarv jõudis 30 ühikuni.

Ukraina relvajõud said Gepardi tarvis 59 000 mürsku, viis 227-mm raketisüsteemi M270 MARS. Lisaks anti Kiievile suvel üle tosin liikurhaubitsat PzH 2000 ja 10 500 neile mõeldud mürsku.

Ukraina relvajõud on saanud samuti 3000 tankitõrjeraketisüsteemi Panzerfaust 3, umbes 15 000 tankitõrjemiini, 54 jalaväe lahingumasinat M113 ja 3200 kaasaskantavat õhutõrjeraketisüsteemi.

Saksamaa senist sõjalist abi Ukrainale hinnatakse rohkem kui 1,5 miljardi dollarile.

13:55

Kremli väitel lahkus Ukraina rahukõnelustelt Washingtoni korraldusel

Vene presidendi Vladimir Putini hinnangul lahkus Ukraina märtsis rahukõnelustelt USA korraldusel, teatas neljapäeval Kreml, vahendab BNS.

“Tekst oli valmis. Ja ootamatult kadus Ukraina pool radarilt, Ukraina pool kuulutas soovimatust läbirääkimis jätkata,” seletas Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele, lisades, et Putin pidas ilmseks, et otsus kõnelused lõpetada tuli Washingtoni korraldusel.

13:06

Kiiev: sõja algusest alates on vabastatud tuhatkond vangi

Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on toimunud 28 vangide vahetust ja Vene sõjavangist on vabastatud 978 inimest, nende seas 99 tsiviilisikut, teatas neljapäeval Ukraina kaitseministeerium Telegramis viitega aseminister Hanna Maljarile, vahendab BNS.

“Viimased nädalad on sõjavangide vahetamise küsimuses saanud verstapostiks. Meie riik hoolitseb kõigi eest, “mitte valjuhäälselt”, sest nii on vaja,” ütles Maljar.

“See teema on äärmiselt tundlik, me ei levita teavet päästeprotsessi üksikasjade kohta, et mitte kahjustada seda edaspidiseks. Teeme kõik endast oleneva, et kaitsjad koju tagasi pöörduksid! Läbirääkimised meie sõjavangide vabastamise ja vahetamise üle käivad pidevalt,” rõhutas ta.

Maljar kutsus sõjavangide ja teadmata kadunute lähedasi andma teavet oma lähedaste kohta ainult riigi volitatud asutustele, nimelt sõjavangide kohtlemise koordineerivale staabile, mis ühendab enam kui 10 riigiasutust ja organisatsiooni.

“Sõjavangide ja teadmata kadunute isikuandmete avaldamine sotsiaalvõrgustikes võib kahjustada nende julgeolekut ja raskendada vahetusläbirääkimisi,” rõhutas aseminister.

Tema sõnul hoolitseb ametkond vabanenute füüsilise ja vaimse seisundi, taastumise ja edasise ühiskonda lõimumise eest.

“Vangist vabanenud Ukraina kaitseväelased saavad riiklikes raviasutustes kõrgetasemeliste asjatundjate juhendamisel ravi ja taastusravi ning kõiki vajalikke meditsiiniteenuseid tasuta. Riik rahastab kõikide nende vajaduste rahuldamise,” lisas Maljar.

12:21

Zalužnõi: pea kõik ööpäevaga teele saadetud Vene droonid hävitati

Ukraina õhutõrje hävitas möödunud ööpäeva jooksul Venemaa välja saadetud 20 kamikaze-droonist 18, ütles nlejapäeval Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

“Viimase 24 tunni jooksul hävitasid Ukraina õhutõrjejõud ja -vahendid 20-st Ukraina kriitilise taristu vastu kasutatud Shaheed-136 droonist 18,” säutsus Zalužnõi Twitteris.

09:53

Vene-meelsed võimud: Krimmi elektrijaamale tehti droonirünnak

Annekteeritud Krimmi Moskva määratud võimud teatasid neljapäeval, et öises droonirünnakus sai kannatada poolsaare soojuselektrijaam, kuid väidetavalt on purustused minimaalsed, vahendab BNS.

“Täna öösel leidis aset mehitamata õhusõiduki rünnak Balaklava soojuselektrijaama vastu,” ütles Sevastopoli kuberner Mihhail Razvožajev suhtlusvõrgustikus Telegram. “Transformaator sai minimaalselt kannatada. Ohvreid ei olnud.”

05:25

Zelenskõi kutsus ukrainlasi üles teadlikult elektritarbimist piirama

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus oma kolmapäevases pöördumises taas ukrainlasi üles teadlikult elektritarbimist piirama, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul pidas ta taas suure koosoleku energiasektori olukorra teemal. Osalesid riigiametnikud, presidendikantselei töötajad, energiaettevõtete esindajad ja hädaabiteenistus.

“Teemad on siin mitmekesised. Need on kahjustatud rajatiste taastamine, tootmise kaitsmine ja inimeste juurdepääsu tagamine energiale. Eraldi analüüsisime tuuma- ja hüdroenergia tootmise seisu. Sellest lähtuvalt oli jutuks Zaporižžja tuumajaama ja Kahhovka hüdroelektrijaama olukord,” rääkis Zelenskõi.

“Paljudes Ukraina linnades ja piirkondades on elektrikatkestused. Vaja on energiatarbimist piirata. Peame kõik meeles pidama, et ka energiasektoris on vaja võitu Venemaa üle,” sõnas riigipea.

05:01

Zelenskõi loodab suurema hulga Vene sõdurite vangistamise peale

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul loodab ta, et Ukraina sõjavägi võtab rohkem Vene sõdureid vangi, vahendab BNS.

“Teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, et vabastada oma inimesed Venemaa vangistusest. Täna saime teatada veel kümne ukrainlase vabastamisest. Meie meeskond, kes tegeleb vahetustega, töötab lakkamatult,” ütles president.

“Ja ma tahan veel kord toonitada, et iga meie üksus rindel võib seda vahetust kiirendada võttes sissetungijad vangi. Me toome seda kiiremini ukrainlased Venemaalt koju, mida rohkem on meie käes vangistatud Vene sõjaväelasi.”

Kiiev teatas kolmapäeval, et Venemaa on tagastanud osana vangidevahetusest Ukrainas hukkunud USA vabatahtliku säilmed.

“Üle anti ka Ukraina nimel võidelnud ja lahingus okupantide vastu surma saanud Ameerika vabatahtliku, USA armee veterani Joshua Alan Jonesi surnukeha,” ütles Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak.

Lisaks vabastati kümme Ukraina sõdurit.

04:34

Venemaa kasutas “räpasest pommist” rääkides vana fotot Sloveeniast

Venemaa kasutas oma valeväidetes Ukraina “räpase pommi” kohta vana fotot Sloveeniast, ütles kolmapäeval Sloveenia peaministri Robert Golobi nõunik Dragan Barbutovski, vahendab BNS.

“Venemaa välisministeeriumi Twitteri postituses kasutatud pilt on Sloveenia tuumajäätmete käitlemise agentuuri Arao foto aastast 2010,” kinnitas Sloveenia valitsuse esindaja.

Peaministri nõuniku sõnul on fotot kuritarvitatud ja seda Arao teadmata.

Arao juhataja Sandi Virsek teatas eraldi avalduses, et pildil olevad objektid on üldiseks kasutamiseks mõeldud tulekahjusignalisatsioonid.

03:51

Zelenskõi kutsus kõiki maailma riike liigitama Venemaa terroririigiks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus kõiki maailma riike üles tunnistama Venemaa riigiks, mis toetab riiklikul tasemel terrorismi, vahendab BNS.

“Venemaa on terroristliku riigina terrorist kõiges ja väärib igati talle igapäevaselt suurenevat rahvusvahelist survet,” rõhutas Zelenskõi.

“Olen tänulik neile riigijuhtidele ja poliitikutele, kes seda mõistavad ja juba teevad. Olen tänulik eelkõige Poola senatile, kes otsustas tunnistada ametlikult Venemaa terrorismi riiklikuks sponsoriks. Selliseid otsuseid peaks langetama kõik maailma riigid – Venemaa ise ei jäta oma tegevusega seal mingeid alternatiive,” seletas president.

Uniani andmetel võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee 13. oktoobril vastu resolutsiooni “Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni edasine eskalatsioon”, milles tunnistab esmakordselt Venemaa režiimi terroristlikuks.

03:32

ÜRO satelliidianalüüs hindab Ukraina kultuurikahjusid

ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO teatas kolmapäeval, et kasutab enne ja pärast satelliidipilte, et jälgida Venemaa sõja Ukrainas tekitatud kultuurilist hävingut, vahendab BNS.

UNESCO käivitab mõne päeva jooksul avalikult oma jälgimisplatvormi.

Organisatsioon teatas ühtlasi, et on pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril tuvastanud kahjustusi 207 kultuuriobjektile Ukrainas.

Nende hulgas on 88 religiooniga seotud paika, 15 kultuurihoonet, 76 muuseumi või ajaloolist-kunstilist huvi pakkuvat hoonet, 18 monumenti ja 10 raamatukogu.

“Meie järeldus on, et asi on halb ja võib veelgi hullemaks minna,” ütles UNESCO kultuurijuht Krista Pikkat Genfis toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele.

02:41

Zelenskõi sõnul käivad kõige ägedamad lahingud Bahmuti lähedal

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et kõige ägedamad lahingud käivad praegu Bahmuti lähedal, vahendab BNS.

“Olukord rindel ei ole oluliselt muutunud. Kõige ägedamad lahingud käivad Donetski oblastis Bahmuti ja Avdijivka suunal,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises rahva poole.

“Seal on praegu kõige paremini näha Vene väejuhatuse hullust. Päevast päeva ja kuude kaupa ajavad nad sinna inimesi surma. Nad on koondanud sinna ka suurtükiväe suurima löögijõu,” seletas Zelenskõi.

“Kõik meie sõdurid, kes on positsioonidel Donetski oblasti nendel aladel, on lihtsalt kangelased,” lisas president.

Riigipea märkis, et samal ajal jätkub aktiivne tegutsemine ka teistes rindelõikudes.

“Täna soovin tunnustada 25. õhudessantbrigaadi võitlejaid nende vapruse eest Luhanski oblasti okupeeritud alade vabastamisel,” rääkis Zelenskõi.

“Üldiselt tugevdame rindel oma positsioone igal pool. Me vähendame pidevalt sissetungijate võimekust. Hävitame nende logistikat ja valmistame Ukrainale ette häid uudiseid,” toonitas president.

01:27

Borne: Venemaa peab vastutama sõjaseaduste rikkumiste eest Ukrainas

Venemaa peab vastutama oma “sõjaseaduste barbaarsete rikkumiste” eest Ukrainas, ütles kolmapäeval Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne, vahendab BNS.

“Iga kord, kui Ukraina väed võtavad sissetungivatelt Vene vägedelt territooriumi tagasi, siis avastavad nad massimõrvad või massihauad. Nagu kevadel Butšas ja hiljuti Izjumis,” rääkis Borne senati ülemkojas peetud konflikti arutelul.

“Need on šokeerivad ja koletud teod. Need on sõjaseaduste barbaarsed rikkumised ja Venemaa peab nende eest vastutama,” sõnas peaminister.

Borne võttis sõna ka seoses Venemaa kaitseministri ebausutavate avaldustega “räpase pommi” kohta.

“See pole midagi muud kui järjekordne Moskva vale eskaleerumise õigustamiseks,” ütles Borne.

26. oktoober 2022

21:26

Zelenskõi näeb suhetes Iisraeliga positiivseid arenguid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et näeb suhetes Iisraeliga positiivset suundumust pärast seda, kui kaks riiki jagasid luureandmeid sadade Iraani droonide kasutamise kohta Venemaa sõjas Ukraina vastu, vahendab BNS.

“Seega oleme koostöö alguses ja see on positiivne areng suhetes Iisraeliga,” ütles Zelenskõi Kiievis ajakirjanikele.

“Pärast pikka pausi näen, et me liigume edasi,” lisas president.

“Kõnealused luureandmed kinnitavad taas seda, millest meie luure juba varem teadis, et Ukraina tsiviilelanikkonna vastu on juba kasutatud umbes 400 Iraani drooni. Neist 60-70 protsenti on alla tulistatud,” jätkas Zelenskõi.

President kutsus Venemaad ühtlasi üles laskma läbi umbes 170 kaubalaeva, mis on mõeldud Ukraina teravilja eksportimiseks Aafrika ja Aafrika riikidesse. Kiiev süüdistab Moskvat laevade tahtlikus kinnipidamises Türgis tarbetute ülevaatustega.

16:38

Leedu kaitseväe ülem ei taha Ukrainale haubitsaid anda

Leedu relvajõudude ülem Valdemaras Rupšys teatas kolmapäeval, et teeb ettepaneku mitte anda Ukrainale Leedu relvastuses olevaid haubitsaid ja õhutõrjesüsteeme, vahendab BNS.

See puudutab haubitsaid PzH 2000 ja õhutõrjesüsteeme NASAMS.

“Mul peavad olema instrumendid. Me ei saa oma ülesannet ilma relvadeta täita, kuid meie käsutuses olevate relvade hulk on jõudnud piirini, kus me ei saa neid enam laiali jagada,” ütles ta enne riigikaitsenõukogu istungit.

“Te peate mõistma, et meil on kohustusi ka NATO ees,” lisas ta.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles kolmapäeval Vilniuses ajakirjanikele, et Ukraina toetamist, sealhulgas sõjaliselt, tuleks jätkata.

Ta avaldas üllatust, et haubitsateemat avalikult arutatakse.

“Olen seisukohal, et riigikaitsenõukogus käsitletavat arutatakse kinniste uste taga, sest need otsused on seotud meie riikliku julgeoleku, meie toetusega partneritele ning julgustan ka teisi juhte seda põhimõtet järgima. Ma olen veidi üllatunud, et see arutelu on jõudnud avalikkuse ette,” ütles Landsbergis.

Ka seimi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Laurynas Kasčiūnas kutsub üles leidma keskteed toetuse andmise ja riigi riigi julgeoleku tagamise vahel. Poliitik märgib, et Ukrainale saab abi anda ka teisiti.

“Selge on see, et praegu tuleb otsida kuldset keskteed Ukraina toetamise ning riigi võime hoidmise ja tugevdamise vahel. Loomulikult on selle punkti leidmine väga oluline. Võib-olla saab seda toetust Ukrainale pakkuda kuidagi teisiti,” ütles Kasčiūnas.

Poliitik tõi välja, et kaitseeelarves on ukrainlaste toetuseks kavas eraldada umbes 50 miljonit eurot. See summa kätkeb Ukraina sõdurite väljaõppe kulusid.

“Leedu saab välja õpetada umbes tuhat sõdurit, saab otsida eri vorme ja viise, kuidas ukrainlastele abi osutada ja toetust kindlustada,” räägib ta.

Tema sõnul otsustab selle, kuidas see väga “kuldne kesktee” leida, riigikaitsenõukogu.

Leedu kaalub pärast Ukrainalt taotluse saamist haubitsate ja õhutõrjesüsteemide üleandmist Kiievile. Kriitikud aga ütlevad, et eelnimetatud relvade üleandmine õõnestab Leedu enda äsja omandatud võimeid.

Küsitluse andmetel on ukrainlaste hinnangul Ukrainale kõige sõbralikumad riigid Leedu koos Poola, Suurbritannia, USA ja Kanada.

15:10

Kreml: Putin jälgib tuumaheidutusvägede õppusi

Vene president Vladimir Putin käis Kremli teatel kolmapäeval vaatamas strateegiliste tuumaheidutusvägede õppusi, vahendab BNS.

“Relvajõudude ülemjuhataja Vladimir Putini juhtimisel peeti strateegiliste maa-, mere- ja õhuheidutusvägede õppus, mille ajal leidis aset ballistiliste ja tiibrakettide praktiline tulistamine,” ütles Kreml avalduses.

Riigitelevisioon näitas ka videolõiku sellest, kuidas Putin kontrollruumis harjutusi jälgib.

Õppuste käigus tulistati katserakette Kamtšatka poolsaarelt ja Barentsi merelt. Osa võtsid ka lennukid Tu-95.

“Strateegiliste heidutusvägede õppusteks ette nähtud ülesanded täideti, kõik raketid jõudsid sihtmärkideni,” ütles Kreml.

Venemaa strateegilised väed on mõeldud vastama tuumaähvardusele. Nad on varustatud mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja kaugmaapommitajate, allvee- ja pealveelaevade ning sõjalaevastiku lennumasinatega.

Venemaa on korduvalt ähvardanud kasutada Ukraina sõjas tuumarelvi.

14:05

Šoigu: Venemaa rääkis Hiinale Ukraina väidetavast räpase pommi kavast

Vene kaitseminister Sergei Šoigu kordas kolmapäeval videokõnes Hiina kolleegile Wei Fenghele süüdistust, et Ukraina valmistub provokatsiooniks räpase pommiga, vahendab BNS.

“Arutati olukorda Ukrainas. Armeekindral Sergei Šoigu edastas Hiina kolleegile mure Ukraina võimaliku provokatsiooni pärast räpast pommi kasutades,” ütles ministeerium avalduses.

Teises avalduses öeldi, et Šoigu väljendas sama muret ka kolmapäeva hommikul telefonikõnes India kaitseministrile Rajnath Singhile.

Räpane pomm on lõhkekeha, mis paiskab plahvatades laiali radioaktiivset, bioloogilist või keemilist ainet.

Pühapäeval helistas Šoigu mitme NATO riigi ametivendadele ja süüdistas Ukrainat kavatsuses kasutada räpast pommi.

Kiievi sõnul on see ohtlik vale.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et Venemaal on informatsiooni, mis näitab Ukraina räpase pommi ohtu ja et Ukraina valmistub “selliseks terroristlikuks sabotaažiaktiks”.

“Me jätkame jõuliselt oma seisukoha maailma üldsuseni viimist, et julgustada neid astuma aktiivseid samme niisuguse vastutustundetu käitumise ärahoidmiseks,” lisas ta.

08:55

Volodin: Ukrainal pole enam võimalik riigina eksisteerida

Venemaa riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin avaldas kolmapäeval seisukoha, et Ukraina on kaotanud iseseisvuse, vahendab BNS.

“Ukraina on kaotanud võime eksisteerida riigina,” kirjutas Volodin oma Telegrami-kanalis.

Riigiduuma esimehe sõnul on see seotud riigi finantssüsteemi kokkukukkumisega, kuna “Kiievi režiim ei suuda iseseisvalt täita sotsiaalseid kohustusi oma kodanike ees, maksta palka ja pensione”.

Lisaks sellele on vaja maksata 100 miljardi dollari eest võlgasid.

Samuti märkis ta, et Kiiev saab korraldusi Washingtonilt.

01:44

Stoltenberg: väited Ukraina “räpase pommi” kohta on absurdsed ja valed

Venemaa väited ja hoiatused, et Ukraina valmistub kasutama “räpast pommi” on absurdsed ja valed ning sobivad kokku Moskva enda tegevusega süüdistada teisi selles, mida ta ise kavatseb korraldada, ütles teisipäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg, vahendab BNS.

“Venemaa jätab Ukraina valelikku süüdistamist räpase pommi kavandamises ja valmistamises – see on absurd, kuna miks peaks Ukraina kasutama räpast pommi territooriumidel, mida ta tahab vabastada?” ütles Stoltenberg, külastades Vahemerel viibivat USA lennukikandjat USS George H.W. Bush.

Lääneriigid on mures, et Ukrainas suuri tagasilööke saanud Venemaa kavandab ise “vale lipu” all operatsiooni, milles korraldatakse selline rünnak ja siis süüdistatakse selles Ukrainat.

“Me oleme näinud seda varem, me nägime seda ka sõja alguses,” ütles Stoltenberg videointervjuus AFPTV-le. “Palju valesüüdistusi kasutati Ukraina vastu, et “õigustada” sissetungi, mis juhtus hiljem. Me oleme näinud, mis on juhtunud varem ja seetõttu on vajalik jälgida tähelepanelikult seda, mida Venemaa praegu teeb.”

Stoltenbergi sõnul peavad venelased mõistma, et “me ei aktsepteeri valeettekäänet, et Venemaa saaks veelgi eskaleerida sõda Ukrainas”.

NATO peasekretär ütles lennukikandja meeskonnale, et alus ja seda saatev lahingugrupp saadavad jõulise sõnumi, et liitlased on kõrgendatud valvelolekus Läänemerest Vahemereni ning ka Mustal merel.

01:29

Meedia: Ukraina kutsuti NATO välisministrite kohtumisele Bukaresti

Ukraina kutsuti koos Moldova, Gruusia, Soome, Rootsi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga NATO välisministrite kohtumisele, mis korraldatakse 29.-30. oktoobrini Bukarestis, teatas teisipäeval Rumeenia uudisteagentuur Agerpres, vahendab BNS.

Kohtumisel käsitletakse otsuseid, mis võeti vastu NATO Madridi tippkohtumisel, samuti arutatakse sõda Ukrainas, energiajulgeolekut ja koostööd partneritega.

01:25

Ukraina õhutõrje tulistas alla veel kolm Iraani drooni Shahed-136

Ukraina õhutõrje tulistas teisipäeval alla veel kolm Iraani drooni Shahed-136, mida kasutasid Vene väed, teatasid Ukraina õhujõud, vahendab BNS.

Kaks drooni tulistati alla Hersoni oblastis ja veel üks Dnipropetrovski oblastis.

25. oktoober 2022

23:49

Zelenskõi rääkis Sunakiga, loodab sidemete tugevnemist Londoniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas teisipäeval, et rääkis Briti uue peaministri Rishi Sunakiga ning loodab, et sidemed kahe riigi vahel tugevnevad veelgi, vahendab BNS.

“Ma usun, et partnerlus meie riikide vahel, samuti Suurbritannia juhtroll demokraatia ja vabaduse kaitmisel, jätkab veelgi tugevnemist,” ütles Zelenskõi oma igaõhtuses videopöördumises.

Briti peaministri kantselei tegi hiljem avalduse, milles öeldi, et Sunak kinnitas Zelenskõile Ühendkuningriigi kindlat toetust.

“Peaminister ütles, et Ühendkuningriigi toetus Ukrainale saab olema tema peaministriameti ajal sama tugev kui varem ning president Zelenskõi võib arvestada, et tema valitsus seisab jätkuvas solidaarsuses,” ütles Sunaki kõneisik.

23:17

USA: Venemaa teavitas oma tuumaõppustest

USA teatas teisipäeval, et Venemaa teavitas oma tuumaõppustest, pidades kinni varasematest kokkulepetest informeerida Washingtoni mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja allveelaevadelt tulistatavate ballistiliste rakettide katsetamisest, vahendab BNS.

“Need on Venemaa rutiinsed iga-aastased õppused,” ütles USA välisministeeriumi kõneisik Ned Price ajakirjanikele.

“Nii et kuigi Venemaa kasutab provotseerimata agressiooni ja hoolimatut tuumaretoorikat, tagavad need teavitusmeetmed, et meid ei üllatata, ja vähendavad valesti aru saamise ohte,” ütles Price.

USA ja Vene kaitseminister rääkisid eelmisel nädalal kaks korda telefoni teel, mis on harukordne kontakt üha suurenevate pingete ajal, mis on seotud 24. veebruaril alanud Venemaa sõjaga Ukrainas.

22:49

ÜRO JN arutas Venemaa väiteid Ukraina “räpase pommi” plaanide kohta

Venemaa väitis teisipäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et Ukraina plaanib õhkida sõjatsoonis nõndanimetatud räpase pommi, kuid lääne diplomaatide sõnul ei esitanud Moskva mingeid tõendeid väite toetuseks, vahendab BNS.

Julgeolekunõukogu kohtus kinniste uste taga, et arutada väidet, mille Moskva esitas esmakordselt pühapäeval.

“Me arvame, et see on väga tõsine oht,” väitis Venemaa ÜRO suursaadiku asetäitja Dmitri Poljanski pärast kohtumist.

“Ukrainal on kõik põhjused seda teha, kuna me teame, et Zelenskõi režiim tahab esiteks vältida kaotust, teiseks tahab kaasata NATO otsekokkupõrkesse Venemaaga,” väitis Poljanski, viidates Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile.

Selline skeem on “väga ohtlik, kuid kasulik Zelenskõi režiimile jäämaks võimule”, lisas Vene diplomaat.

Briti suursaadik ÜRO-s James Kariuki tõrjus Venemaa väidet.

“Me ei ole näinud ega kuulnud uut tõendusmaterjali selle privaatse kohtumise ajal,” ütles ta, nimetades Venemaa väidet “läbipaistvalt valeks”.

“Ukraina on olnud läbipaistev, tal pole midagi varjata,” lisas ta.

Kariuki lisas, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektorid on teel Ukrainasse, kuhu neid Kiiev kutsus inspekteerima tuumaobjekte.

Briti diplomaadi sõnul on Venemaa väide puhas desinformatsioon.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu esitas “räpase pommi” väite pühapäeval peetud telefonivestlustes oma Prantsuse, Türgi ja Briti kolleegiga.

21:46

Biden Moskvale: igasugune tuumarünnak Ukraina sõjas oleks tohutu viga

USA president Joe Biden hoiatas teisipäeval Venemaad, et see ei kasutaks Ukraina sõjas tuumarelva, öeldes, et selline eskalatsioon oleks tõsine viga, vahendab BNS.

Vastates ajakirjaniku küsimusele, kas ta arvab, et Venemaa valmistab ette nõndanimetatud räpase pommi rünnakut, milles seejärel süüdistada Ukrainat, ütles Biden: “Venemaa teeb uskumatult tõsise vea, kui ta peaks kasutama taktikalist tuumarelva.”

18:46

Venemaa sõnul sai Melitopolis kuus inimest plahvatuses viga

Vene vägede kätte langenud Lõuna-Ukraina Melitopoli linnas sai teisipäeval kuus inimest plahvatuses vigastada, ütlesid Moskva-meelsed linnavõimud, vahendab BNS.

Kohaliku meediafirma ees plahvatas lõhkeainelastis auto, kannatanute hulgas on 12-aastane laps, ütles politseiülem Andrei Židkov, süüdistades Kiievi võime.

“Kiievi režiimi teod olid taas suunatud tsiviilelanikkonna vastu,” ütles politseiülem Telegramis.

Kohalikud ametnikud ütlesid varem, et viiel inimesel on kergemad vigastused, kuid üks viidi haiglasse.

Fotodel on näha halli hoonekompleksi, aknad purunenud ja kõikjal ümberringi rusud.

Vene väed vallutasid Melitopoli Ukraina sõja alguses, kuid plahvatusi on seal praegusel ajal harva kuulda. Linn, kus enne sõda elas üle 150 000 inimese, asub Moskva annekteeritud Zaporižžja oblastis.

18:30

Ukraina süüdistab Venemaad tuumajaamas räpase pommi valmistamises

Ukraina tuumaenergiaettevõte ütles teisipäeval, et Vene väed teevad Euroopa suurimas tuumaelektrijaamas Zaporižžjas salajast tööd, mis võib heita valgust Moskva väidetele, et Kiiev valmistub provokatsiooniks räpase pommiga, vahendab BNS.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu tuli nädalavahetusel telefonivestluses Briti, Prantsuse, Türgi ja USA kolleegiga välja alusetu süüdistusega, et Ukraina valmistub kasutama räpast pommi, vahendas Associated Press.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA lükkasid väite tagasi kui “läbinähtava vale”.

Ukraina sõnul püüab Moskva sellega juhtida tähelepanu kõrvale Kremli enda plaanist õhkida räpane pomm – lõhkekeha, mis paiskab laiali radioaktiivseid jäätmeid, külvates hirmu.

Ukraina riiklik tuumaenergiaettevõte Enerhoatom, mis käitab nelja riigi tuumajaama, ütles, et Vene väed tegid eelmisel nädalal okupeeritud Zaporižžja elektrijaamas salaja ehitustöid.

Tuumajaam on Vene vägede käes ja sinna ei lasta Ukraina personali ega Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vaatlejaid, kes võiksid näha, mida venelased seal teevad, ütles Enerhoatom teisipäeval.

“Me oletame, et (venelased) valmistuvad terroriaktiks (elektrijaamas) hoitavaid tuumaaineid ja radioaktiivseid jäätmeid kasutades.”

Zaporižžja kasutatud kütuse hoidlas on 174 konteinerit, igas 24 komplekti kasutatud tuumakütust, ütles Enerhoatom.

“Nende konteinerite purunemine plahvatuse tulemusena toob kaasa radiatsiooniõnnetuse ja radioaktiivne saaste levib mitmesaja ruutkilomeetrile,” ütles firma.

Enerhoatom soovib, et IAEA tuleks Zaporižžjas toimuvat uurima.

Kreml nõuab, et tema hoiatust Ukraina kavatsusest räpast pommi kasutada võetaks tõsiselt ja on kritiseerinud lääneriike selle eiramise eest.

Moskva hoiatuse tagasilükkamine on ohu tõsidust arvestades vastuvõetamatu, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teisipäeval.

Valge Maja rõhutas esmaspäeval taas, et Venemaa süüdistused on valed.

“See lihtsalt ei ole tõsi. Me teame, et see ei ole tõsi,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby. “Venelased on minevikus puhuti süüdistanud teisi asjades, mida nad ise kavatsevad teha.”

Räpasel pommil ei ole tuumaplahvatusega võrreldavat hävitusjõudu, kuid selle radioaktiivne saaste võib levida väga laiale alale.

15:59

Cassis: Ukraina Marshalli plaan vajab pakiliselt vastuseid

Selleks, et käivitada uus “Ukraina Marshalli plaan” tuleb võimalikult kiiresti vastata küsimustele koordineerimise formaadi, juhtimisstruktuuride ja rahastamisallikate kohta, ütles Šveitsi president Ignazio Cassis, vahendab BNS.

“Kui me tahame viia ellu Marshalli plaani, vajame selgeid ja arusaadavaid vastuseid,” ütles ta teisipäeval Berliinis Ukraina ülesehitamist käsitleval konverentsil.

Cassis rõhutas, et tingimustes, mil sõja lõputärmin ei ole teada, vajavad ukrainlased lootust ning keskpikka ja pikka perspektiivi, mistõttu on selline toetus ja taastamisplaan Ukrainale oluline.

Samas märkis Šveitsi president usalduse tähtsust nii Ukraina ja tema partnerite vahel kui ka Ukraina võimude ja kodanike vahel.

Sellega seoses tuletas ta meelde juuli alguses Luganos Ukraina ülesehitamise konverentsil vastu võetud seitset põhimõtet, nende hulgas kaasatust, partnerlust, keskendumist reformidele ja avatust.

Reformide jätkamise ja korruptsioonivastase võitluse vajadust Ukraina taastamise protsessis märkis ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Mathias Cormann.

Ta ütles, et organisatsioon on loonud eraldi kontori, et toetada Ukraina lähendamist OECD standarditele, ning loodab selle peagi Kiievis avada.

Cormanni sõnul valmistab OECD ette ka ettekannet Ukraina ettevõtluse arendamise esmatähtsate valdkondade kohta.

14:35

Analüütikud peavad Moskva väiteid räpase pommi kohta tühjaks jutuks

Venemaa hiljutised väited, et Ukraina võib kasutada oma territooriumil “räpast pommi”, on analüütikute hinnangul katse tekitada Kiievi toetajates hirmu tuumaeskalatsiooni ees või lihtsalt katse tähelepanu hajutada, vahendab BNS.

Räpane pomm koosneb tavalisest lõhkekehast, millele on lisatud radioaktiivset või muud ohtlikku ainet, mis plahvatuse korral laiali leviks.

Ühendkuningriik, USA ja Prantsusmaa tegid pühapäeval ühisavalduse, milles ütlesid, et Venemaa väited on “läbinähtavalt valed”.

Lääneriikide ja Kiievi kahtluste kohaselt võib räpast pommi kasutada hoopis Venemaa ise, mis võib tahta süüdistada selles Ukrainat ja luua seeläbi ettekäänet tuumarelva kasutamiseks, et tulla välja raskest olukorrast rindel.

Venemaa väited on viinud harukordselt tiheda suhtluseni Lääne ja Moskva vahel. Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov vestles esmaspäeval esimest korda alates maist oma USA ametivenna Mark Milleyga.

Varem teisipäeval ütles Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi, et ka tema on Milleyga rääkinud.

“Kinnitasin, et Venemaa väited Ukraina plaani kohta kasutada räpast pommi on desinformatsioon,” kirjutas ta Facebookis.

“Ukraina relvajõududel ei ole massihävitusrelvadega mingit tegemist.”

“Räpane pomm ei ole massihävitusrelv, vaid massihäirimisrelv, mille suurim eesmärk on saaste ja ärevuse tekitamine,” märgib USA tuumaenergia järelevalvekomisjon.

“Venelased pöörduvad eskalatsiooniloogika poole, sest neil on rindel äärmiselt raske,” ütles üks Lanonüümsust palunud ääne sõjaväeallikas AFP-le ning tõi välja Ukraina eduka vastupealetungi.

Kiiev võitis septembris Vene okupatsioonivägedelt Ukraina kirdeosas tagasi tuhandeid ruutkilomeetreid maad. Nüüd on Vene väed taganemas ka lõunapool Hersonis.

Venelaste jaoks “on tava- ja tuumarelvad teineteist toestavad”, ütles allikas.

“Kui need on tasakaalust väljas, tuleb olukorda eskaleerida, et vältida lahingutandril saadud taktikalise kaotuse muutumist strateegiliseks kaotuseks,” lisas ta.

Osa vaatlejaid on osutanud, et sarnase retoorikaga esines Kreml märtsis, kui katse Kiiev kiirelt vallutada oli läbi kukkunud ja väideti, et Ukraina arendab keemia- ja biorelvi.

Siiski ei usu enamik analüütikuid, et Venemaa võiks kasutada petterünnakut räpase pommiga tuumarünnaku õigustamiseks.

Lääne luureametid ei ole täheldanud ka muutust Vene tuumajõudude hoiakus.

Veel enam, “kui petterünnak aset leiaks, saaksime sellest kohe teada, keegi ei süüdistaks Ukrainat”, ütles relvastuskontrolli ekspert William Alberque Rahvusvaheliste Strateegiliste Uuringute Instituudist.

“Radioloogilised relvad on nii äratuntavad, nii uuritavad. Keemiarelva võib nullist ehitada, aga tuumamaterjalil on (selle tootnud rajatise) sõrmejälg,” lisas ta.

Venemaa hoiatused räpase pommi kohta on hetkel vaid “müra”, ütles Alberque.

“Kuid tulevikus võivad nad öelda, et Ukrainat heidutati seda kasutamast ja siis see enda arvele kirjutada,” pakkus ta.

14:07

Patriarh Kirill: Venemaa aitab maailmalõppu edasi lükata

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill ütles, et üleilmastumise ning hea ja kurja piiride hägustumise ajastul on Venemaal eriline missioon – aidata inimkonnal apokalüpsist edasi lükata, vahendab BNS.

“Kirik on oma olemuselt takistus üleilmastumisprotsessidele. Kirik tunnistab vertikaalset väärtusskaalat, hea ja kurja eristamist. Sellega seoses ei rauge katsed ristiusu õpetust moonutada ja hägustada, jätta kirik jõu ja hääleta,” ütles patriarh teisipäeval Moskvas XXIV üleilmse vene rahva kogu avamisel.

Vene kiriku pea sõnul on kõlbelise valiku küsimused omandanud tänapäeval maailmas erilise tähenduse.

“Need määravad nii üksikinimese liikumissuuna kui ka tervete riikide ja rahvaste saatuse,” rääkis Kirill.

“Ja sellest, kui kindlalt me ​​tõe juures püsime, kui ustavad oleme isade ettekirjutustele, pühendunud neile vaimsetele ja kõlbelistele püsiväärtustele, mille oleme saanud, sealhulgas kiriku tavade kaudu, vaat see määrab kahtlemata suurel määral meie riigi, rahva ja üleilmses mõttes, ma arvan, inimtsivilisatsiooni tuleviku. Sest isegi võidul üleilmastumise üle ühes eraldivõetud riigis ei ole suurt tähtsust kogu maailma jaoks, kuigi seegi on oluline.”

Ta lisas, et aja väljakutsetele vastu seismiseks tuleb kasvada usus, olla truu tavadele ja armastada isamaad, hoolitseda selle vaimse ja ainelise heaolu eest.

“Ja seni, kuni meie isamaa on vabaduse saar, on ka muul maailmal teatud lootus võimalusele muuta ajaloo kulgu ja hoida ära apokalüpsis, vähemalt nihutada see vaatesse, millega keegi meist ei enda ega meie lähimate järeletulijate elu ei seo,” ütles patriarh.

12:02

Zelenskõi kutsus liitlasi katma 38 miljardi eurost eelarveauku

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus teisipäeval rahvusvahelist kogukonda katma tema sõjast räsitud riigi tuleva aasta 38 miljardi eurost eelarveauku, vahendab BNS.

“Peame siinsel konverentsil tegema otsuse abi kohta, millega katta Ukraina tuleva aasta eelarvedefitsiit,” lausus ta videopöördumises Ukraina rekonstruktsioonikonverentsile Berliinis. “Ukraina jaoks on see väga märkimisväärne rahasumma.”

12:00

Scholz: Ukraina taastamine on põlvkondadeülene ülesanne

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles teisipäeval, et Ukraina taasülesehitamine on põlvkondadeülene ülesanne, mida tuleb alustada kohe, ehkki Vene invasioon veel kestab, vahendab BNS.

“Kaalul ei ole midagi vähemat kui uue Marshalli plaani loomine 21. sajandi jaoks: see on põlvkondadeülene ülesanne, mis peab algama kohe,” ütles Scholz rahvusvahelise Ukraina rekonstruktsiooni konverentsi algul Berliinis.

Ta märkis, et samuti annab see võimaluse riigi taristu kaasajastamiseks.

“Selle ülesande täitmine nõuab kogu rahvusvahelise kogukonna ühist jõudu, kuid kui seda õigesti teeme, on see ka võimalus tulevastele põlvedele,” lausus ta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles samal üritusel, et sõjast tingitud häving on meeletu; Maailmapanga hinnangul ulatub kahju 350 miljardi euroni.

“See on kindlasti rohkem, kui üks riik või liit üksi pakkuda suudab,” ütles ta. “Peame jõud koondama.”

Videosilla kaudu tegi konverentsile pöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Ta kutsus rahvusvahelist kogukonda katma tema riigi tuleva aasta 38 miljardi eurost eelarveauku.

“Peame siinsel konverentsil tegema otsuse abi kohta, millega katta Ukraina tuleva aasta eelarvedefitsiit,” lausus ta. “Ukraina jaoks on see väga märkimisväärne rahasumma.”

10:08

Kuberner: Ukraina Bahmuti linnas hukkus seitse tsiviilelanikku

Ukraina idaosas Donetski oblastis asuvas Bahmuti linnas sai esmaspäeval surma seitse ja haavata kolm tsiviilelanikku, vahendab BNS.

Samuti leiti kahest teisest asupaigast kolme varem hukkunud tsivilisti surnukeha, kirjutas kuberner Pavlo Kõrõlenko sotsiaalmeediaplatvormil Telegram.

Ukraina armee teatel on Vene väed alustanud Donetski oblastis pealetungi Bahmuti ja Avdijivka suunal.

Esmaspäeval löödi tagasi Vene rünnakud kuuele asulale Donetski ja Luhanski oblastis, sealhulgas Bahmuti lähedal.

Ukraina armee võitis septembris riigi kirde- ja lõunaosas vastupealetungiga tagasi tuhandeid ruutkilomeetreid maad.

Donetsk on üks neljast Ukraina oblastist, mida Vene president Vladimir Putin väidab olevat annekteerinud ja kus on kehtestatud sõjaseisukord.

05:45

Venemaa on oktoobris rünnanud Ukraina elektrirajatisi 51 korral

Venemaa on oktoobrikuu jooksul rünnanud Ukraina elektrirajatisi 51 korral, edastas teisipäeval peaprokuratuuri informatsiooni ukrainlaste uudistekanal Unian, vahendab BNS.

Alates täiemahulise invasiooni algusest on Venemaa Ukraina elektriobjektidele korraldanud 85 rünnakut.

Kaheksa rünnakut kriitilise infrastruktuuri objektidele korraldati Dnipropetrovski oblastis. Lvivi oblastis oli selliseid rünnakuid kuus, Vinnitsas viis, Sumõs neli, Harkivis neli ja Kiievi oblastis samuti neli.

“See on ukrainlaste hävitamise poliitika luues eluks ebasobivad tingimused. Talve lähenedes jätab Venemaa juhtkond inimesed teadlikult ilma elementaarsetest asjadest ehk veest, elektrist ja soojusest. Nii nagu nad saatsid teadlikult inimestele kaela näljahäda holodomori ajal. Need on sõjakuriteod,” ütles peaprokurör Andrei Kostin. Kostin kutsus maailmaorganisatsiooni selles osas ühtlasi üles toetama rahvusvahelise tribunali loomist.

05:05

IAEA saadab vaatlejad kahte Ukraina tuumarajatisse

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas esmaspäeval, et saadab lähipäevil vaatlejad kahte Ukraina tuumarajatisse, vahendab BNS.

IAEA kinnitas oma pressiteates, et organisatsiooni inspektorid on kõnealuseid objekte regulaarselt varemgi külastanud.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus varem päeval vestluses IAEA peadirektori Rafael Grossiga saatma viivitamatult eksperdid uurima Ukraina objekte, mida Venemaa mainib nõndanimetatud räpase pommi väidetava väljatöötamiskohana.

“Vestluses peadirektor Rafael Grossiga kutsusin ma organisatsiooni üles saatma viivitamatult ametlikud eksperdid Ukraina rahumeelsetele objektidele, mida Venemaa kirjeldab valelikult räpase pommi väljatöötamiskohana. Ta nõustus,” sõnas Ukraina välisminister suhtlusvõrgustikus Twitter.

“Erinevalt Venemaast on Ukraina on olnud ja jääb läbipaistvaks. Meil ei ole midagi varjata,” lisas välisminister.

NATO peasekretär oli enne seda hoiatanud, et Venemaa ei tohi eskaleerida Ukraina konflikti valeväidetega, et Kiiev kavatseb kasutada nõndanimetatud räpast pommi.

Jens Stoltenberg tegi avalduse seoses Moskva korduvate väidetega, et Ukraina võib sellise relva kasutusele võtta. Läänes on see tekitanud kartust, et Venemaa võib Kiievit süüdistades ise selle vallandada.

Alliansi peasekretäri sõnul rääkis Pentagoni juhi Lloyd Austini ja Briti kaitseministri Ben Wallace’iga Venemaa valeväidetest, et Ukraina valmistub omaenda territooriumil “räpast pommi” kasutama.

“NATO liitlased lükkavad selle väite tagasi. Venemaa ei tohi kasutada seda eskalatsiooni ettekäändena. Jääme vankumatuks oma toetuses Ukrainale,” kirjutas Stoltenberg suhtlusvõrgustikus Twitter.

04:10

Venemaa taotles ÜRO Julgeolekunõukogu arutelu “räpase pommi” teemal

Venemaa taotles ÜRO Julgeolekunõukogu arutelu “räpase pommi” teemal, teatas venelaste uudisteagentuur Interfax, vahendab BNS.

Arutelu peaks aset leidma teisipäeval.

Venemaa peab niinimetatud räpase pommi võimalikku kasutamist Kiievi poolt tuumaterrorismiaktiks, selgus esmaspäeval Venemaa alalise esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzia kirjast ÜRO peasekretärile António Guterresele.

“Me käsitleme “räpase pommi” kasutamist Kiievi režiimi poolt tuumaterrorismiaktina,” seisis kirjas.

“Sellega seoses kutsub Venemaa lääneriike üles mõjutama Kiievit, et see loobuks oma ohtlikest plaanidest, mis ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut,” lisati kirjas.

NATO peasekretär oli enne seda hoiatanud, et Venemaa ei tohi eskaleerida Ukraina konflikti valeväidetega, et Kiiev kavatseb kasutada nõndanimetatud räpast pommi.

Jens Stoltenberg tegi avalduse seoses Moskva korduvate väidetega, et Ukraina võib sellise relva kasutusele võtta. Läänes on see tekitanud kartust, et Venemaa võib Kiievit süüdistades ise selle vallandada.

Alliansi peasekretäri sõnul rääkis Pentagoni juhi Lloyd Austini ja Briti kaitseministri Ben Wallace’iga Venemaa valeväidetest, et Ukraina valmistub omaenda territooriumil “räpast pommi” kasutama.

“NATO liitlased lükkavad selle väite tagasi. Venemaa ei tohi kasutada seda eskalatsiooni ettekäändena. Jääme vankumatuks oma toetuses Ukrainale,” kirjutas Stoltenberg suhtlusvõrgustikus Twitter.

02:48

Zelenskõi: Venemaa ei saa enam kunagi kellelegi midagi dikteerida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videosõnumis, et Venemaa ei saa enam kunagi olema subjekt, kes võib kellelegi midagi ette dikteerida, vahendab BNS.

“Täna on olnud täpselt kaheksa kuud täismahus sõda. Mis on selle ajaga saavutatud? Oleme kaitsnud oma riigi iseseisvust ja Venemaa ei saa seda muuta. Samm-sammult vabastame kõik Ukraina maad, mille seas Krimmi,” sõnas Zelenskõi.

Presidendi kinnitusel tuleb aeg, mil kogu Ukraina saab vabaks.

“Ukraina murrab nõndanimetatud maailma teist armeed ja edaspidi on Venemaa vaid kerjus. Venemaa kerjab Iraanis midagi, üritab lääneriikidest midagi välja pigistada ja mõtleb Ukraina kohta välja erinevaid lollusi. Hirmutamine ja petmine on Venemaa ainsad relvad. Mitte kunagi ei saa Venemaa enam subjektiks, kes võib kellelegi midagi dikteerida. Venemaal pole enam potentsiaali dikteerida. Maailm näeb seda,” rääkis president.

Zelenskõi märkis, et Venemaa kogu potentsiaali raisatakse praegu täielikule hullusele – “sõjale meie riigi ja kogu vaba maailma vastu”.

“Venemaa igasugune mõjuvõim, ambitsioonid ja poliitiline kaal aurustub ning alles on vaid üha kasvav isolatsioon ja vastikus,” lisas president.

“Mida rohkem Venemaa oma potentsiaalist kaotab, siis seda rohkem saavad reaalset vabadust kõik rahvad nii Venemaa kõrval ja ka selle piirides. Kremlis nad ei osanud 24. veebruaril sellele isegi mõelda, kuigi oleks pidanud,” jätkas riigipea.

“Aga praegu ehk 24. oktoobril pole enam Venemaa ametnikku ja propagandisti, kes ei saaks aru, kuhu see kõik välja viib. Neile on juba ammu meenunud 1917. aasta. Läbikukkumise tunne Venemaal tugevneb,” lisas Zelenskõi.

01:46

Zelenskõi sõnul saab talv olema Ukraina ajaloo raskeim

President Volodõmõr Zelenskõi hoiatas esmaspäevases videosõnumis rahvast, et käesolev talv saab olema Ukraina ajaloo raskeim, vahendab BNS.

Presidendi sõnul pole ukrainlastel õigust ennast lõdvaks lasta, sest Ukraina võiduni on vaja käia raske tee.

“Vaja on läbida see talv, mis saab olema meie ajaloo raskeim,” kordas Zelenskõi, kes toonitas ühtlasi vajadust hoida koostööpartnereid ja liitlasi ühtsena ning mitte lubada ühisel vaenlasel lõhestada ülemaailmset demokraatiat toetavat koalitsiooni.

“Seda me teemegi. Meie kõik ukrainlased, eurooplased ja kõik maailma inimesed, kes väärtustavad vabadust,” lisas president.

Kiiev süüdistas esmaspäeval Venemaad ühtlasi selles, et see viivitab sihilikult enam kui 165 kaubalaeva liikumist Türgist Ukraina sadamatesse teravilja järele.

“Vene inspektorid on oluliselt pikendanud laevade kontrollimise aega, mis on tekitanud järjekorra enam kui 165 laevast ning see arv kasvab iga päev,” teatas Ukraina välisministeerium.

“Meil on põhjust arvata, et Venemaa viivitused teraviljaalgatuse laevade kontrollimisel on poliitiliselt motiveeritud,” lisati teadaandes.

24. oktoober 2022

23:15

Ukraina õhujõud lasid alla kolm Vene helikopterit Ka-52

Ukraina õhujõud teatasid esmaspäeval suhtlusvõrgustikus Telegram, et lasid alla kolm Vene helikopterit Ka-52, vahendab BNS.

Raportis täpsustati, et kolmas helikopter Ka-52 lasti alla esmaspäeva õhtul kella 21.30 paiku Hersoni oblastis asuvas Berõslavi rajoonis.

Varem päeval kella ühe ajal lasi Ukraina õhutõrje Hersoni oblastis poole tunni jooksul alla kaks vaenlase rünnakukopterit Ka-52.

21:15

NATO hoiatas Venemaad “räpase pommi” väiteid ettekäändena kasutamast

Venemaa ei tohi eskaleerida Ukraina konflikti valeväidetega, et Kiiev kavatseb kasutada nõndanimetatud räpast pommi, hoiatas NATO peasekretär, vahendab BNS.

Jens Stoltenberg tegi avalduse seoses Moskva korduvate väidetega, et Ukraina võib sellise relva kasutusele võtta. Läänes on see tekitanud kartust, et Venemaa võib Kiievit süüdistades ise selle vallandada.

Alliansi peasekretäri sõnul rääkis Pentagoni juhi Lloyd Austini ja Briti kaitseministri Ben Wallace’iga “Venemaa valeväidetest, et Ukraina valmistub omaenda territooriumil “räpast pommi” kasutama.

“NATO liitlased lükkavad selle väite tagasi. Venemaa ei tohi kasutada seda eskalatsiooni ettekäändena. Jääme vankumatuks oma toetuses Ukrainale,” kirjutas ta Twitteris.

Kreml väidab, et Ukraina on räpase pommi väljatöötamise “lõppfaasis”.

Kõrge sõjaväeametniku sõnul pole USA täheldanud mingeid märke, et Venemaa oleks otsustanud Ukrainas tuuma-, keemia- või bioloogilisi relvi kasutada.

“Ukrainlased ei ehita räpast pommi ega ole ka viiteid selle kohta, et venelased oleksid teinud otsuse tuuma-, keemia- ja biorelva kasutada,” ütles anonüümsust palunud USA ametnik ajakirjanikele.

Vene relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov kordas esmaspäeval Moskva väiteid telefonivestluses oma USA kolleegiga.

Vene kaitseametnikud on pidanud viimastel päevadel maha terve rea jutuajamisi oma NATO riikide kolleegidega, süüdistades mingeid tõendeid esitamata Kiievit.

Kindralleitnant Igor Kirillov märkis: “Meile teadaoleva informatsiooni kohaselt on kahel Ukraina organisatsioonil konkreetsed juhised niinimetatud “räpase pommi” loomiseks. Töö on lõppjärgus,” väitis ta.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul võttis ÜRO tuumajärelevalveameti (IAEA) juht Rafael Grossi vastu tema palve “saata kiiresti eksperdid rahuotstarbelistesse Ukraina rajatistesse, kus Venemaa väidab arendatavat räpast pommi”.

Ühendkuningriik, USA ja Prantsusmaa tegid varem esmaspäeval ühisavalduse, milles Venemaa väited tagasi lükkasid.

“Meie riigid kinnitavad selgesõnaliselt, et lükkame tagasi Venemaa läbinähtavalt valed väited, mille kohaselt Ukraina valmistub kasutama oma territooriumil räpast pommi,” märgiti ühisavalduses.

20:08

Ukraina süüdistab Venemaad teraviljalaevade takistamises

Kiiev süüdistas esmaspäeval Venemaad, et see viivitab sihilikult enam kui 165 kaubalaeva liikumist Türgist Ukraina sadamatesse teravilja järele, vahendab BNS.

Vene inspektorid “on oluliselt pikendanud laevade kontrollimise aega, mis on tekitanud järjekorra enam kui 165 laevast ning see arv kasvab iga päev”, teatas Ukraina välisministeerium.

“Meil on põhjust arvata, et Venemaa viivitused teraviljaalgatuse laevade kontrollimisel on poliitiliselt motiveeritud,” lisati.

Laevad peavad ootama, et läbida põhjalik kontrolliprotsess, mis on ette nähtud Türgi ja ÜRO toetatud kokkuleppega, mille eesmärk on toimetada Ukraina teravilja välisturgudele ja leevendada hirmu ülemaailmse toidukriisi ees.

Pärast Venemaa ja Ukraina vahelise tehingu jõustumist 1. augustil on Euroopasse, Lähis-Itta ja vähesel määral ka Aafrikasse lahkunud üle 6,9 ​​miljoni tonni teravilja, selgub lepingut jälgiva ühise koordinatsioonikeskuse hiljutistest andmetest.

Kui Venemaa tungis veebruaris suurele teraviljaeksportijale Ukrainale kallale tungis ja selle meresadamad blokeeris, kardeti ülemaailmset toidukriisi. Ukraina teravilja eksporti lubav leping on toonud hädavajalikku leevendust.

Kuid Ukraina sõnul pidurdab Venemaa peatab saadetisi sihilikult.

“Venemaa tegevus õõnestab üleilmset toidujulgeolekut, eriti lõunas,” lisati Ukraina välisministeeriumi avalduses.

Selles märgiti, et kontrollide venitamine on juba takistanud Kiievil täiendavalt kolme miljoni tonni teravilja eksportimist, mis ohustab ligikaudu kümne miljoni inimese toiduga kindlustatust.

19:07

USA pole näinud märke Venemaa otsusest Ukrainas tuumarelva kasutada

USA ei ole näinud mingeid märke selle kohta, et Venemaa oleks otsustanud kasutada Ukrainas tuuma-, keemia- või bioloogilisi relvi, ütles esmaspäeval kõrge sõjaväeametnik, vahendab BNS.

“Me pole ikka veel näinud midagi, mis viitaks sellele, et venelased on teinud otsuse tuumarelva kasutusele võtta,” ütles ametnik ajakirjanikele, lisades hiljem, et sama kehtib ka keemia- ja bioloogiliste relvade kohta.

Need märkused tulid pärast Venemaa korduvaid hoiatusi, et Ukraina võib kasutada niinimetatud räpast pommi, mis on tekitanud hirmu, et Moskva võib Kiievit süüdistades sõda eskaleerida.

Ametnik kinnitas, et Ukraina “räpast pommi” ei ehita. 

Vene kaitseminister Sergei Šoigu pidas hiljuti mitmeid telefonivestlusi kolleegidega NATO riikidest, väites, et Kiiev kavatseb kasutada räpast pommi.

USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa lükkasid pühapäeval ühiselt Venemaa väited tagasi ning ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõrjus süüdistusi kategooriliselt ja kutsus läänt jõuliselt reageerima. 

“Kui Venemaa helistab ja ütleb, et Ukraina valmistub väidetavalt millekski, siis tähendab see vaid üht: Venemaa on selle kõik juba ette valmistanud,” ütles Zelenskõi videopöördumises. 

Venemaad on tabanud Lõuna- ja Ida-Ukrainas rida sõjalisi lüüasaamisi ja vaatlejate sõnul on Kreml muutumas üha meeleheitlikumaks.

18:00

Zelenskõi: Venemaa tellis Iraanilt umbes 2000 drooni

Venemaa on tellinud Iraanilt umbes 2000 drooni, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Iraani droonide jälki heli on kuulda meie taevas igal ööl. Meie luure andmetel tellis Venemaa Iraanilt umbes 2000 Shaheedi,” ütles Zelenskõi, esinedes Iisraeli ajalehe Haaretz korraldatud konverentsil.

Pole teada, kas Zelenskõi viitas Venemaa kunagistele või uutele ostudele.

Venemaa on viimastel nädalatel kasutanud rünnakutes Ukraina vastu Iraani mehitamata lennumasinaid.

18:00

Zelenskõi kritiseeris Iisraeli neutraalsust Vene-Iraani liidu suhtes

President Volodõmõr Zelenski kritiseeris esmaspäeval Iisraeli neutraalsust Ukraina sõjas, öeldes, et juudiriigi juhtide otsus mitte toetada Kiievit on julgustanud Venemaa sõjalist partnerlust Iraaniga, vahendab BNS.

“Seda nende liitu poleks lihtsalt juhtunud, kui teie poliitikud oleksid omal ajal teinud ühe otsuse … tundub, et see võeti vastu juba ammu – 2014. aastal, kui Venemaa alustas agressiooni Ukraina vastu. Otsus mitte ärritada Kremlit, mitte aidata Ukrainat päriselt,” ütles Zelenskõi Iisraeli ajalehe Haaretz korraldatud konverentsil.

Ukraina riigipea on korduvalt kritiseerinud Iisraeli, et see pole astunud kindlalt vastu Venemaa agressioonile.

Iisraeli positsioon on aga viimastel kuudel muutunud pea neutraalsest jõulisemate hukkamõistvate avaldustani Venemaa suunal.

Sellest hoolimata ütles Iisraeli kaitseminister Benny Gantz esmaspäeval oma Ukraina ametivennale Oleksi Reznikovile, et “Iisrael ei anna Ukrainale relvasüsteeme”.

Zelenskõi ütles Haaretzi konverentsil esinedes, et Venemaa on tellinud Iraanilt umbes 2000 drooni. Kiievi sõnul on Venemaa kasutanud Iraani mehitamata lennumasinaid viimastes rünnakutes Ukraina vastu.

Ukraina presidendi sõnul on “iraani instruktorid tulnud ka õpetama venelastele, kuidas droone kasutada”.

Zelenskõi esines kõnega vaid loetud päevad enne Iisraeli üldvalimisi, mis on kavandatud 1. novembrile.

17:51

Medvedev: tanke, droone ja rakette hakatakse tootma mitu korda rohkem

Venemaa suurendab tankide, suurtükkide, täppisrakettide ja droonide tootmist, ütles esmaspäeval julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, vahendab BNS.

“Relvade ja eritehnika tootmine mitmekordistub igas suunas: tankidest ja suurtükkidest ülitäpsete rakettide ja droonideni,” kirjutas Medvedev esmaspäeval Telegramis.

“Vaenlase analüüse lugedes olen korduvalt kohanud väiteid, et Venemaal saab vajalik sõjatehnika ja relvad peagi otsa. Nagu kõik oleks ära kulutatud. Ärge lootkegi!” kirjutas Medvedev.

Tema sõnul kontrollis ta kõrgeima ülemjuhataja korraldusel esmaspäeval Nižni Tagilis kontserni Uralvagonzavod tankitootmist.

“Arutati sõjalise erioperatsiooni käigus kasutatavate üksuste varustuse kiirendamise ja olemasolevate murede kõrvaldamise küsimusi,” kirjutas Medvedev.

“Ülesandeks seati riigi relvatellimuse range täitmine kõigis selle põhiparameetrites, vältides häireid toodetud seadmete tarnimisel. Kõgi riigi relvatellimuse täitjate tähelepanu pöörati nende vastutusele kuni kriminaalvastutuseni välja. Tellimuse täitmise eest vastutavatele ministeeriumidele ja ametkondadele anti juhised. Kontroll täitmise üle jätkub,” lisas ta.

16:18

Alla kukkunud Vene hävitaja piloodid võisid kaotada teadvuse

Eelmisel nädalal Irkutskis elumajja kukkunud Vene hävitajal võis tekkida rike hapnikuvarustuses, mille tõttu mõlemad piloodid kaotasid lennu ajal teadvuse, kirjutas Vene ajakirjandus esmaspäeval, vahendab BNS.

Su-30 kukkus pühapäeval Irkutskis kahekorruselisse puumajja. Mõlemad piloodid hukkusid, maa peal ohvreid ei olnud, sest mõlemad majas elavad pered viibisid õnnetuse hetkel mujal.

Venemaa riikliku juurdluskomitee teatel uuritakse õnnetuse võimaliku põhjusena nii piloodi viga kui ka tehnilist riket.

Vene riiklik uudisteagentuur RIA-Novosti kirjutas viitega kohaliku päästeametil allikale, et piloodid võisid hävitaja hapnikuvarustussüsteemi rikke tõttu kaotada lennu ajal teadvuse. Teistes ajakirjandusväljaannetes kirjutati, et alla kukkunud hävitaja lähedal lennanud teise Su-30 meeskonna sõnul tundusid mõlemad piloodid teadvusetud.

Venemaal kukkus vähem kui nädala jooksul juba teine sõjalennuk elumajja. 17. oktoobril kukkus pommitaja Su-34 Aasovi mere sadamalinnas Jeiskis kortermaja lähedale ja plahvatas. Surma sai 15 ja vigastada 19 inimest. Uurijate sõnul võis õnnetuse põhjustada kajaka sattumine lennuki mootorisse.

15:21

Vene saatejuht vabandas üleskutse eest põletada Ukraina lapsi

Vene riiklikult rahastatava telekanali RT saatejuht Anton Krassovski, kes kõrvaldati ametist üleskutse eest põletada Ukraina lapsi, vabandas esmaspäeval, vahendab BNS.

“Vabandan kõigi ees, keda see jahmatas. Vabandan Margarita ja kõigi ees, kes pidasid neid kommentaare pöörasteks ja mõeldamatuteks,” kirjutas 47-aastane Krassovski, kelle suhtes lääs on kehtestanud sanktsioonid.

RT (varem Russia Today) peatoimetaja Margarita Simonjan teatas ööl vastu esmaspäeva, et kanal peatab Krassovski “pöörase ja jälgi avalduse” tõttu temaga töösuhte.

Krassovski eelmise nädala kommentaar oli vastus saatekülalisele, kes rääkis kohtumisest 1980. aastatel Ukraina lastega, kes ütlesid, et peavad Venemaad okupandiks.

“Need lapsed tuleb uputada… nad tuleb oma osmikutesse kinni panna ja maha põletada,” ütles Krassovski, kelle sõnavõtt vallandas sotsiaalmeedias tormi.

Simonjan, kes on olnud Venemaa sõja tuline toetaja, ütles esmaspäeval, et tahab “hoiatada neid, kes kutsuvad hirmutegudele. Ärge tehte seda.”

Vene juurdluskomitee teatas, et andis pärast televaataja kaebust korralduse vahejuhtumit uurida.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas pühapäeval RT-d “aktiivses genotsiidiõhutamises” ja kutsus kanalit üleilmselt keelustama.

Varem on Krassovski eetris öelnud, et Ukraina “ei tohiks eksisteerida ning me teeme kõik tagamaks, et see ei eksisteeriks”.

15:04

Moskva: Ukraina on “räpase pommi” loomisel lõppjärgus

Moskva väitis esmaspäeval, et Ukrainal on “räpane pomm peaaegu valmis”, eelmisel nädalal rääkis Vene kaitseminister Sergei Šoigu telefonivestlustes NATO kolleegidega, et Kiiev kavatseb relva kasutada, vahendab BNS.

“Meile teadaoleva info kohaselt on kahel Ukraina organisatsioonil konkreetsed juhised niinimetatud “räpase pommi” loomiseks. Töö on lõppjärgus,” ütles kindralleitnant Igor Kirillov esmaspäeval.

Kirillovi sõnul kavatseb Kiiev süüdistada Venemaad “massihävitusrelvade kasutamises Ukrainas ning käivitada maailmas võimas Venemaa-vastane kampaania”. 

Relv koosneb Kirillovi sõnul radioaktiivsetest elementidest, mis “tekitaksid radioaktiivse saaste suurtel aladel ning võiksid viia kiiritushaigusteni”. 

Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa lükkasid väite esmaspäeval ühisavalduses ümber. 

“Meie riigid kinnitavad selgesõnaliselt, et lükkame tagasi Venemaa läbinähtavalt valed väited, mille kohaselt Ukraina valmistub kasutama oma territooriumil räpast pommi,” märgiti ühisavalduses. 

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et lääne reaktsioon on “vastavuses nende hoolimatu toetusega oma protežeele Zelenskõile, nende salliva suhtumisega tema russofoobsesse tegevusse ja tsiviilelanikkonna hävitamisse”. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas pühapäeval süüdistuse ümber ja kutsus läänt jõuliselt reageerima. 

“Kui Venemaa helistab ja ütleb, et Ukraina valmistub väidetavalt millekski, siis tähendab see vaid üht: Venemaa on selle kõik juba ette valmistanud,” ütles Zelenskõi videopöördumises. 

13:47

Kuleba: IAEA lubas saata eksperdid “räpase pommi” väiteid kontrollima

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus esmaspäeval vestluses Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Grossiga saatma viivitamatult eksperdid uurima Ukraina objekte, mida Venemaa mainib nn räpase pommi väidetava väljatöötamiskohana, vahendab BNS.

Kuleba teatel nõustus Grossi sellega.

“Vestluses peadirektor Rafael Grossiga kutsusin ma IAEA-d saatma viivitamatult ametlikud eksperdid Ukraina rahumeelsetele objektidele, mida Venemaa kirjeldab valelikult räpase pommi väljatöötamiskohana. Ta nõustus,” ütles Ukraina välisminister Twitteris.

“Erinevalt Venemaast on Ukraina on olnud ja jääb läbipaistvaks. Meil ​​ei ole midagi varjata,” lisas ta.

13:37

Kreml: Pariis ja Berliin “ei ilmuta soovi” Ukraina kõnelusi vahendada

Prantsusmaa ja Saksamaa “ei ilmuta soovi” osaleda Ukraina konflikti vahendamises, väitis Kreml esmaspäeval, tunnustades samas Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani pakkumist korraldada kõnelused, vahendab BNS.

“Ankara on võtnud Pariisi ja Berliiniga võrreldes teistsuguse hoiaku ning on teatanud valmisolekust jätkata vahenduspüüdlusi,” ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele.

“Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz ei ole ilmutanud soovi Venemaa seisukohta ära kuulata või vahenduspüüdlustes osaleda.”

13:29

Vene võimud viisid Hersonist ära Suvorovi ja Ušakovi mälestussambad

Vene väejuhi Aleksandr Suvorovi ja admiral Fjodor Ušakovi mälestusmärgid võeti Ukrainas Hersonis maha ja viidi ära, ütles esmaspäeval Zaporižžja okupatsioonivalitsuse peanõukogu liige, liikumise Oleme Venemaaga esimees Vladimir Rogov, vahendab BNS.

Tema väitel ei “päästeta” mitte ainult inimesi, vaid ka mälestusmärke.

“Hersoni elanikud ütlesid mulle, et täna viidi sõna otseses mõttes ära Ušakovi ja Suvorovi mälestussambad,” seletas Rogov Solovjovi otse-eetris.

Tema sõnul otsustati “suurte Vene väejuhtide monumendid pideva pommitamise ja sabotaaži tõttu eemaldada”.

Pealtnägijad postitasid esmaspäeval sotsiaalmeediasse fotod tühjadest pjedestaalidest. Ametlikku teavet monumentide eemaldamise kohta Hersoni okupatsioonivalitsus ei ole edastanud.

Okupatsioonivõimud teatasid eelmisel nädalal mitme omavalitsuse, sealhulgas Hersoni elanike evakueerimisest Dnepri vasakkaldale.

Hersoni oblasti okupatsioonikuberner Vladimir Saldo selgitas seda otsust Ukraina rünnakute sagenemisega ja ala üleujutuse alla jäämise ohuga Kahhovka hüdroelektrijaama tammi võimaliku hävimise tõttu. Ka kõik võimud liiguvad jõe vasakule kaldale.

13:01

Budanov: Kahhovka tammi õhkimine aeglustaks Ukraina väge kaks nädalat

Kui Vene vägi peaks Kahhovka tammi õhkima, aeglustub Ukraina väe vastupealetung vaid lühikeseks ajaks, kuid Põhja-Krimmi kanal ja Zaporižžja tuumajaam jäävad veeta, ütles esmaspäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse juht Kõrõlo Budanov, vahendab BNS.

“Hersoni vasakkallas ujutatakse alaliselt üle. Nad kaotavad isegi teoreetilise võimaluse varustada Põhja-Krimmi kanalit, Krimmi veega, kuni me tammi uuesti üles ehitame, ja see võtab aega väga kaua. Ja mis kõige huvitavam: need hävitavad võimaluse Zaporižžja tuumaelektrijaama tööks, sest see objekt on sellega lahutamatult seotud,” ütles Budanov usutluses Ukrainska Pravdale.

‘Muidugi raskendavad nad teatud aja jooksul meie edenemist. Ja see, muide, ei ole väga pikk aeg, see on kuskil kaks nädalat,” selgitas ta.

“Aga nad on sunnitud taganema otse Krimmi. Teisisõnu, kui toimub täielik häving, siis on stsenaarium selline. Kas nad on selleks valmis? Ma arvan, et mitte,” lisas Budanov.

Ta täpsustas, et tamm on tõepoolest osaliselt mineeritud, kuid sel ei ole mingit mõju.

“See (tamm) on osaliselt mineeritud, tõsi. Noh, venelaste rumalust on väga raske mingi loogika järgi hinnata. Ütlen nii: selle tammi õhkimine toob kindlasti kaasa keskkonnakatastroofi, see on tõsiasi,” lausus Budanov.

“On lihtsalt teisi aspekte. Esiteks: milleks seda teha – mida nad kaotavad ja mida võidavad? Ja teine ​​asi: tammi võib õhku lasta osaliselt või täielikult. Et lasta see täielikult õhku, selliseid töid ei ole tehtud. See on mineeritud osaliseks hävitamiseks, kui vaja. Selle ehitustaseme hävitamiseks on vaja kümneid tonne õigesti paigutatud lõhkeainet. Sinna lähedale ei saa kuskile Kamazi parkida, see ei lähe läbi,” ütles ta.

11:55

Sõjauuringute Instituut: Šoigu püüab pärssida lääne abi Ukrainale

Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute ettekande kohaselt püüab Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu pärssida või peatada lääne sõjalist abi Ukrainale, samuti nõrgestada NATO-t, õhutades mõne alliansi liikmesriigi kaitseministri kartusi nn. räpase pommi ees, vahendab BNS.

Šoigu helistas pühapäeval oma Prantsuse, Türgi, Briti ja USA ametivennale, väites, et Ukraina valmistab ette petterünnakut, kasutades nõndanimetatud räpast pommi (radioaktiivse ainega segatud tavaline lõhkeaine), et süüdistada Venemaad massihävitusrelva kasutamises.

“Venemaa riigimeedia võimendab seda naeruväärset valeväidet,” märgitakse raportis.

Ettekandes märgitakse, et Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Ukraina esindajad lükkasid Šoigu valeväited kategooriliselt tagasi ja mõistsid need hukka ning USA kaitseminister Lloyd Austin helistas pärast Šoiguga vestlemist oma Briti ametivennale Ben Wallace’ile.

Samas on instituut veendunud, et tõenäoliselt ei valmista Kreml valelipu all räpase pommi rünnakut ning Šoigu avaldused jätkavad Venemaa pikaaegset teabekampaaniat.

Kreml on alates veebruaris Ukrainasse tungimisest korduvalt rääkinud, et lääneriigid aitavad Ukrainal läbi viia massihävitusrelvadega petterünnaku.

Analüütikud täpsustasid, et tõenäoliselt ei osuta Šoigu avaldused ka Venemaa ettevalmistustele mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamiseks Ukrainas.

“Šoigu üleskutsete ja räpase pommiga ähvardamise eskaleerimine Venemaa riigimeedias on suure tõenäosusega suunatud lääneriikide hirmutamisele, et nad vähendaksid või piiraksid toetust Ukrainale, sest Venemaa sõjalised tagasilöögid jätkuvad ja paremkalda Hersoni oblast aasta lõpuks tõenäoliselt kaotatakse,” märkis ISW.

11:42

Rinkēvičs: lääne abi Ukrainale ei tohi aeglustuda

Venemaal on piisavalt ressursse jätkamaks Ukrainas pikka sõda ning seetõttu on oluline, et lääne abi Ukrainale ei aeglustuks, ütles Läti välisminister Edgars Rinkēvičs esmaspäeval usutluses Läti riigitelevisioonile, vahendab BNS.

Välisminister rõhutas, et lisaks sõjalisele abile tuleb Ukrainale talve üleelamiseks ning Venemaa poolt hävitatud tsiviiltaristu taastamiseks anda ka finantsabi. Venemaa loodab, et lääs väsib, ning üritab mõjutada avalikku arvamust, lisas Rinkēvičs.

Lääne abi Ukrainale on üsna tugev, kuid selle tempo, näiteks relvatarned, on aeglasem kui muutused sõjas, ütles välisminister.

10:58

Irkutski lennuõnnetuse põhjustas tehnikatõrge või piloodi eksimus

Hävituslennuki Su-30 Irkutskis allakukkumise põhjuse peaversioonideks on tehniline rike või lenduri eksimus, teatas Venemaa juurdluskomitee Telegramis esmaspäeval, vahendab BNS.

“Uurimine menetleb juhtunu kaht peaversiooni: lennuki seadmete rike ja piloodi eksimus,” öeldakse teates.

“Lennundusettevõtte juhtkond ja töötajad kuulati üle, hävinud eramu omanikke küsitleti ja nad tunnistati kannatanuteks,” seisis avalduses.

Lennundusettevõttele kuuluv lennuk Su-30 kukkus pühapäeval alla Irkutski eramupiirkonda, mõlemad piloodid hukkusid. Õnnetuspaigas puhkes tulekahju. Ohvreid elanike hulgas ei ole.

10:32

Kiiev: Vene vägi andis Ukrainale ööpäevaga kaks raketi- ja 28 õhulööki

Vene vägi andis ööpäevaga Ukrainas kaks raketi- ja 28 õhulööki, ründas 65 korda mitmikraketiheitjatest, kahjustada said idaoblastite taristuobjektid, edastas esmaspäeval Ukraina kindralstaap, vahendab BNS.

“Vaenlane pommitab meie väe positsioone vastasseisu joonel ja teeb õhuluuret. Möödunud ööpäeva jooksul andis Vene vägi raketi- ja õhulööke taristule ja tsiviilelamutele, rikkudes rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, seadusi ja sõjapidamise kombeid,” öeldakse aruandes.

Rõhutatakse, et Zaporižžja oblastis said vaenlase löögi Bahmuti, Zaporižžja, Mõkolaivi ja Novotavrõtšeske tsiviilitaristu.

06:05

Vene okupandid viisid Hersonist Krimmi 12 puudega last

Vene okupandid viisid Hersoni oblastis asuvast Oleskovski lastekodust 12 puudega last endaga kaasa Krimmi, vahendab BNS.

Sellest teatas oma kontol suhtlusvõrgustikus Telegram Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak.

“Venelased jätkavad ajutiselt okupeeritud aladel Ukraina laste küünilist röövimist. Seekord viisid nad Hersoni oblastis asuvast Oleskovski lastekodust sunniviisiliselt kaasa seal elavaid puuetega lapsi. 22. oktoobri seisuga viidi Krimmi 12 kommunaalasutuse õpilast,” rääkis Jermak.

Jermaki sõnul on selle teabe juba saanud ka Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku büroo.

Kantseleiülema andmetel määrasid okupandid ühtlasi lastekodule uue direktori.

“Me teame, et asutuses oli 82 last, kellest 40 on puudega. Nendest 12 last viidi Simferopoli rajoonis asuvasse psühhiaatriahaiglasse Krimmis,” täpsustas Jermak.

Ametnik rõhutas, et pole veel teada, mis nende lastega edasi saab.

“Selliste tegude puhul peab olema karm juriidiline vastus – see on ukrainlaste genotsiid. Teeme kõik, et venelased selle eest vastutaksid. Ja nad vastutavad lahinguväljal ja rahvusvahelise tribunali ees, mis kindlasti toimub,”

Vene okupandid viisid Hersoni oblastis asuvast Oleskovski lastekodust 12 puudega last endaga kaasa Krimmi, vahendas esmaspäeval ukrainlaste meediakanal Unian.

Sellest teatas oma kontol suhtlusvõrgustikus Telegram Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak.

“Venelased jätkavad ajutiselt okupeeritud aladel Ukraina laste küünilist röövimist. Seekord viisid nad Hersoni oblastis asuvast Oleskovski lastekodust sunniviisiliselt kaasa seal elavaid puuetega lapsi. 22. oktoobri seisuga viidi Krimmi 12 kommunaalasutuse õpilast,” rääkis Jermak.

Jermaki sõnul on selle teabe juba saanud ka Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku büroo.

Kantseleiülema andmetel määrasid okupandid ühtlasi lastekodule uue direktori.

“Me teame, et asutuses oli 82 last, kellest 40 on puudega. Nendest 12 last viidi Simferopoli rajoonis asuvasse psühhiaatriahaiglasse Krimmis,” täpsustas Jermak.

Ametnik rõhutas, et pole veel teada, mis nende lastega edasi saab.

“Selliste tegude puhul peab olema karm juriidiline vastus – see on ukrainlaste genotsiid. Teeme kõik, et venelased selle eest vastutaksid. Ja nad vastutavad lahinguväljal ja rahvusvahelise tribunali ees, mis kindlasti toimub,” toonitas Jermak.

05:10

Venemaa on Kiievi oblastist röövinud 147 ukrainlast

Ametlikel andmetel viisid sissetungijad Kiievi oblasti okupeerimise ajal Valgevene ja Venemaa territooriumile ebaseaduslikult vähemalt 147 rahumeelset ukrainlast, vahendab BNS.

Sellest teatas Kiievi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleksi Kuleba suhtlusvõrgustikus Telegram.

Kuleba informatsiooni kohaselt on 43 oblasti tsiviilelanikku okupantide vangistuses ja ülejäänute saatus on teadmata.

“Inimeste küüditamine ja röövimine on järjekordne okupantide poolt rahumeelsete ukrainlaste vastu toime pandud kuritegu, millest peaks teadma kogu maailm,” ütles Kuleba.

Kuleba tõi välja, et on teinud koostööd telekanali 1+1 projekti vedajatega, kes üritavad aidata leida okupantide poolt sunniviisiliselt kodumaalt ära viidud inimesi. Kuleba sõnul on ta kindel, et nende lugude jäädvustamine ja avalikustamine aitab ukrainlasi koju tuua ning ühtlasi rääkida maailmale terroririigi barbaarsusest ja ebainimlikust näost.

03:32

USA: Venemaa väide Ukraina “räpase pommi” kohta on ilmselge vale

USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson lükkas pühapäeval tagasi Venemaa väited, et Ukraina valmistub kasutama niinimetatud räpast pommi ja nimetas seda ilmselgeks valeks, vahendab BNS.

“Me lükkame tagasi minister Šoigu läbipaistvad valeväited, et Ukraina valmistub oma territooriumil kasutama “räpast pommi”,” ütles Watson.

“Maailm näeb läbi kõik katsed kasutada seda väidet eskalatsiooni ettekäändena,” lisas ametnik.

Kiiev tõrjus juba varem päeval Moskva väiteid, et Ukraina üksused kavatsevad kasutada Vene vägede vastu nõndanimetatud räpast pommi.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu väitis seda telefonikõnedes oma Prantsuse, Türgi ja Briti kolleegiga.

Šoigu rääkis teist korda kolme päeva jooksul ka USA kaitseministri Lloyd Austiniga, millest teatati Pentagoni internetiküljel. Teadaandes märgiti, et kõnet taotles Šoigu.

“Austin lükkas tagasi igasugused ettekäänded Venemaa eskalatsiooniks, kuid kinnitas jätkuva suhtluse väärtust Venemaa ebaseadusliku ja põhjendamatu sõja taustal Ukraina vastu,” seisis avalduses.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas pühapäeva õhtul sotsiaalmeedias tagasi Moskva väited, et Kiiev valmistab ette provokatsioone nõndanimetatud räpase pommi kasutamisega.

“Kui Venemaa helistab ja ütleb, et Ukraina valmistab väidetavalt midagi ette, siis tähendab see seda, et hoopis Venemaa on selle kõik juba ette valmistanud. Usun, et nüüd peaks maailm reageerima võimalikult karmilt,” ütles Zelenskõi.

“Venemaa on see, kes šantažeeris maailma Zaporižžja tuumajaama võimaliku kiirguskatastroofiga. See on Vene rakettide trajektoor, mis jookseb eelkõige üle Ukraina tuumarajatiste. Vene sõjaväelased mineerisid Kahhovskaja hüdroelektrijaama tammi ja üksused ning šantažeerivad nende õhkulaskmisega. Just Venemaa kasutab tsiviiltaristu vastu fosforlahingumoona, keelatud jalaväemiine ja kogu ülejäänud spektrit relvi,” tõi Ukraina president näiteks.

“Venemaa valed Ukraina kohta väidetavast kavatsusest kasutada “räpast pommi” on sama absurdsed kui ohtlikud,” märkis ka välisminister Dmõtro Kuleba.

“Venelased süüdistavad sageli teisi selles, mida nad ise kavandavad,” lisas Kuleba.

03:15

Zelenskõi taunis Venemaa järjekordseid valesid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas pühapäeva õhtul sotsiaalmeedias tagasi Moskva väited, et Kiiev valmistab ette provokatsioone nõndanimetatud räpase pommi kasutamisega, vahendab BNS.

“Kui Venemaa helistab ja ütleb, et Ukraina valmistab väidetavalt midagi ette, siis tähendab see seda, et hoopis Venemaa on selle kõik juba ette valmistanud. Usun, et nüüd peaks maailm reageerima võimalikult karmilt,” ütles Zelenskõi.

“Venemaa on see, kes šantažeeris maailma Zaporižžja tuumajaama võimaliku kiirguskatastroofiga. See on Vene rakettide trajektoor, mis jookseb eelkõige üle Ukraina tuumarajatiste. Vene sõjaväelased mineerisid Kahhovskaja hüdroelektrijaama tammi ja üksused ning šantažeerivad nende õhkulaskmisega. Just Venemaa kasutab tsiviiltaristu vastu fosforlahingumoona, keelatud jalaväemiine ja kogu ülejäänud spektrit relvi,” tõi Ukraina president näiteks.

Kiiev tõrjus juba varem päeval Moskva väiteid, et Ukraina üksused kavatsevad kasutada Vene vägede vastu nõndanimetatud räpast pommi.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu väitis seda telefonikõnedes oma Prantsuse, Türgi ja Briti kolleegiga.

Šoigu rääkis teist korda kolme päeva jooksul ka USA kaitseministri Lloyd Austiniga, millest teatati Pentagoni internetiküljel. Teadaandes märgiti, et kõnet taotles Šoigu.

“Austin lükkas tagasi igasugused ettekäänded Venemaa eskalatsiooniks ja kinnitas jätkuva suhtluse väärtust Venemaa ebaseadusliku ja põhjendamatu sõja taustal Ukraina vastu,” seisis avalduses.

“Venemaa valed Ukraina kohta väidetavast kavatsusest kasutada “räpast pommi” on sama absurdsed kui ohtlikud,” ütles välisminister Dmõtro Kuleba sotsiaalmeedias.

“Venelased süüdistavad sageli teisi selles, mida nad ise kavandavad,” lisas Kuleba.

NB! Vaata sõjablogi varasemaid postitusi SIIT!

Kommentaarid (65)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
7. veebr. 2023 04:41
UKRAINA ON KAOTANUD LANGENUTENA 157 000 VÕITLEJAT (suurusjärk, mille ka von der Leyen algselt välja ütles) https://eestinen.fi/2023/02/venemaa-ja-ukraina-kaotused-sojas-iisraeli-luure-andmetel-see-voib-olla-ullatav/
ei keegi
7. veebr. 2023 04:24
41% VABARIIKLASTEST PEAB ARUKAKS ANDA UKRAINA TERRITOORIUMID RAHU NIMEL VENEMAALE The December speech before Congress by Ukraine President Volodymyr Zelensky doesn’t appear to have moved the needle much, with half or more of Republicans now saying either that we’re doing too much to help Ukraine or that we should stop funding its defense, period. February 6, 2023 at 12:51 p.m. EST https://www.washingtonpost.com/politics/2023/02/06/gop-polls-russia-ukraine-territory/
arvamus
4. veebr. 2023 20:36
Fikret Shabanov Ukraina teemal. Korruptsioon, rahandus ja mille poolest erineb Ukraina Eestist. https://www.youtube.com/watch?v=_QJK_sz40Og
vaataja
4. veebr. 2023 13:12
Ukraina jalgpalliliiga. Mängivad Shaktar ja Ludogorets. https://www.youtube.com/watch?v=0bg0s0952rU
fondihaldur
2. veebr. 2023 20:10
Suurbritannia valitsus kavatseb kanda 2,3 miljardit naela, mille Vene miljardär Roman Abramovitš sai Londoni jalgpalliklubi Chelsea müügist, üle Ukraina sõjas kannatanute abistamise fondi. https://maailm.postimees.ee/7703419/suurbritannia-annab-chelsea-muugist-saadud-raha-ukrainale
temaatik
1. veebr. 2023 19:44
h ttps://www.delfi.ee/artikkel/120137042/ukrainas-otsiti-labi-zelenskoi-endise-leivaisa-kolomoiskoi-kodu#cxrecs_s Uurimine puudutab kahtlust, mille kohaselt Kolomoiskõi osales firmadega Ukrnafta ja Ukrtatnafta seotud riisumises ja tollipettuses. Kahtluse järgi riisuti vara 40 miljardi hrivna (miljardi euro) väärtuses. h ttps://makroskoop.ee/ukraina-soda-lavastati-laane-globalistliku-eliidi-poolt-uue-maailmakorra-sisse-seadmiseks-katoliku-kiriku-endine-nuntsius-usas-peapiiskop-carlo-vigano-3-osa/ Aasovi rügementi rahastab Ukraina juudi oligarh Igor Kolomoisky, endine Dnepropetrovski kuberner, keda peetakse ka Odessa veresauna eest vastutavaks peetavate Pravõi Sektori natsionalistlike relvarühmituste rahastajaks. Me räägime samast Kolomoiskyst, keda mainitakse Pandora paberites kui president Zelenski sponsorit. Pataljonil on suhted mitme paremäärmusliku organisatsiooniga Euroopas ja USAs. h ttps://evreiskiy.kiev.ua/igor-kolomojjskijj-v-majjke-12981.html
diplomaat
1. veebr. 2023 17:37
https://eestinen.fi/2023/02/ikkagi-laheb-suuremaks-sojaks-usa-saatis-venemaale-ettepaneku-soja-lopetamiseks-aga-venemaa-ei-votnud-seda-vastu/
värske kraam
29. jaan. 2023 17:30
Zahali endine ohvitser Tamar Ukrainas toimuvast. http://www.iton.tv/tema-dnya/19389-k-godovschine-nachala-voini-putin-nachnet-bolshoe-nastuplenie.html
kuulaja
28. jaan. 2023 22:49
https://www.youtube.com/watch?v=7EJCnmkXxLo Kedmi ja Satanovski Ukraina ja teistel teemadel aastal 2017.
meenutaja
28. jaan. 2023 13:47
https://eestinen.fi/2023/01/vene-relvajoudude-ulem-venemaale-vastandub-peaaegu-kogu-laas-sellist-asja-pole-varem-olnud/ Rootsi vastu võitlesid Põhjasõjas Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik. Napoleon pidas Euroopas seitse sõda koalitsiooniriikide vastu. Näiteks VI sõda Napoleoni vastu aastatel 1813–1814. Sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririik, Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. I maailmasõja ajal oli Venemaa koalitsioonis koos Briti impeeriumi, USA, Prantsusmaa, Itaalia jt. II maailmasõja ajal oldi koos Suurbritannia, Kanada, USA, Prantsusmaa, Poola, Hiina jt.
ei keegi
29. jaan. 2023 03:28
Juba Napoleon mobiliseeris praktiliselt terve Euroopa, et Venemaad alistada, siis tegi seda Hitler, nüüd teevad seda ameeriklased, et Ukraina kaudu Venemaad alistada, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov. Lavrov ütles, et USA on loonud Euroopa riikidest koalitsiooni, seda nii NATO kui Euroopa Liidu riikidest, et Ukraina kaudu sõdida Venemaaga. Eesmärk on sama: Vene küsimuse lõplik lahendamine. https://eestinen.fi/2023/01/vene-valisminister-juba-napoleon-mobiliseeris-praktiliselt-terve-euroopa-et-venemaad-alistada-siis-tegi-seda-hitler-nuud-teeva
ei keegi
29. jaan. 2023 03:50
In a speech delivered this Friday in Madrid, where he was awarded the New Economy Forum 2022 prize, the High Representative of the European Union for Foreign Affairs and Security Policy, Josep Borrell, recalled the experiences of Napoleon Bonaparte and Adolf Hitler as invaders of Russia. In his opinion, both examples are illustrative of how that country is capable of fighting “until the end”, going through “almost losing and then recovering”, and is even “accustomed” to such things. “He did it with Napoleon, he did it with Hitler,” he said. Borrell considers it “absurd” to think that Russia has lost in the conflict with Ukraine “or that its military is incompetent.” https://awutar.com/news/borrell-recalls-russias-victories-over-hitler-and-napoleon-as-he-calls-for-more-support-for-ukraine/ Borrell recalls Russia's victories over Hitler and Napoleon as he calls for more support for Ukraine | Awutar
lisaja
29. jaan. 2023 12:24
Euroopa Juudikongress väljendas oma vapustust ja jahmatust Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kommentaaride üle, milles ta võrdles lääneriikide valitsuste toetust Ukrainale Adolf Hitleri nn lõpliku lahendusega. https://maailm.postimees.ee/7694813/lavrov-raakis-vene-kusimuse-lopplahendusest-euroopa-juudikongress-on-vene-valisministri-sonadest-vapustatud
just vastupidi
29. jaan. 2023 18:26
Napoleoni Prantsusmaa sõdis üksinda Euroopa riikide vastu. Sama seis oli ka Rootsil Põhjasõja aegu.
ei keegi
31. jaan. 2023 12:57
Prantsusmaa pidas teatavasti revolutsioonilisi sõdu, moodustas alistatud maadest I impeeriumi, koondades sellesse suure osa Euroopast ning tungis ühendatud jõududega Suure Armee eesotsa seejärel Venemaale kallale. Mis siin arusaamatut on? Ning sai peksa. Mõlemal, nii Lavrovil kui Borrellil on õigus.
temaatik
2. veebr. 2023 17:10
Venemaa kuulus samuti mõjukasse koalitsiooni. Õigus on Gerassimovil, mitte aga Lavrovil ja Borellil. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioonisõjad
džihaad
2. veebr. 2023 17:48
Liitlasi püütakse leida moslemite hulgast. https://eestinen.fi/2023/02/soome-asjatundja-putin-kaivitas-puha-soja-laane-vastu-ja-see-on-vaga-ohtlik/
ei keegi
27. jaan. 2023 13:37
https://eestinen.fi/2023/01/ukraina-kaitseministri-asetaitja-olukord-idarindel-on-vaga-raske-vaenlane-tungib-muudkui-peale/
meenutaja
25. jaan. 2023 22:12
Külma sõja periood. https://www.youtube.com/watch?v=_Ys9JPqWSxY
ei keegi
22. jaan. 2023 14:52
Kindral [Poola] toob välja, et praeguses olukorras, kus Lääs varustab Ukrainat relvadega, aga nii, et pole võimalik võita, viib lõpuks kõikide ukrainlaste surmani. Arestovõtš ütles selle peale, et see, mis praegu toimub, on ukraina rahva jaoks katastroof JAAN. 21 EESTINEN https://eestinen.fi/2023/01/video-ukraina-presidendi-nouniku-kohalt-lahkunud-mees-enam-ei-usu-et-ukraina-voidab-on-alanud-riigi-jagamine/
ei keegi
22. jaan. 2023 16:09
Some liberated Ukrainian regions have mixed loyalties In pro-Russian areas the country will have to win back hearts and minds https://www.economist.com/europe/2023/01/19/some-liberated-ukrainian-regions-have-mixed-loyalties
lugeja
22. jaan. 2023 12:45
sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/maailm-taiwani-ja-ukraina-vahel/ sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/samaanid-ukraina-sojateatris/
tehnik
21. jaan. 2023 18:59
https://eestinen.fi/2023/01/video-kas-see-ongi-pohjus-miks-usa-aga-ka-saksamaa-oma-tanke-ukrainasse-ei-saada/
vaatleja
15. jaan. 2023 16:56
Armata tanke on kavas toota 40000. https://maailm.postimees.ee/7416030/vene-sojatoostus-alustab-armata-tankide-seeriatootmist
ei keegi
8. jaan. 2023 04:17
Vene president Vladimir Putin ütles oma Türgi ametikaaslasele Recep Tayyip Erdoğanile, et on avatud dialoogile Ukrainaga, kui Kiiev tunnistab Moskva poolt okupeeritud alasid Vene omadena Rice ja Gates selgitavad: For Putin, defeat is not an option. He cannot cede to Ukraine the four eastern provinces he has declared part of Russia. … Condoleezza Rice was secretary of state from 2005 to 2009. Robert M. Gates was secretary of defense from 2006 to 2011. https://www.washingtonpost.com/opinions/2023/01/07/condoleezza-rice-robert-gates-ukraine-repel-russia/
variant
21. jaan. 2023 19:00
https://eestinen.fi/2023/01/turgi-analuutik-usa-ja-liitlased-kaotavad-ukrainas-samamoodi-nagu-afganistanis-ja-iraagis/
ei keegi
8. jaan. 2023 03:50
Ukraine’s military capability and economy are now dependent almost entirely on lifelines from the West — primarily, the United States. ... https://www.washingtonpost.com/opinions/2023/01/07/condoleezza-rice-robert-gates-ukraine-repel-russia/
ei keegi
8. jaan. 2023 03:44
Ukraine’s military capability and economy are now dependent almost entirely on lifelines from the West — primarily, the United States. . . . . . . . . . . . https://www.washingtonpost.com/opinions/2023/01/07/condoleezza-rice-robert-gates-ukraine-repel-russia/
ei keegi
7. jaan. 2023 18:45
https://eestinen.fi/2023/01/kas-ukrainat-ootab-having-olukord-riigi-idaosas-on-kohutav/
lugeja
7. jaan. 2023 16:29
sport.delfi.ee/artikkel/120124660/levadia-omanik-viktor-levada-pildiskandaalist-karpin-on-agressorriigi-koondise-peatreener-punkt Eesti jalgpallikoondise endised ja praegused mängijad sattusid möödunud aasta lõpus pildiskandaali, kui Andrei Stepanov jagas Instagramis fotot õhtusöögist, mida väisas ka Venemaa koondise peatreener Valeri Karpini. FCI Levadia jalgpalliklubi presidendi Viktor Levada sõnul tuleb õhtusöögil viibinud meestel oma tegude eest vastutada. www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/kusimus-vastus Kas tohin jagada teistele sünnipäevapeol tehtud pilti? Kui on kavas pildistada eesmärgiga seda pilti teistega jagada, siis tuleb arvestada, et kõigil pildile jäävatel inimestel on õigus privaatsusele. See aga tähendab ühtlasi, et inimene peab saama võimaluse loobuda pildil olemisest. Teised inimesed kindlasti hindavad väga sinu viisakat teavitust, kui soovid nendest pilti teha ja seda ka hiljem sotsiaalmeedias jagada. Kui teavitad, annad ühtlasi ka võimaluse sellest koheselt keelduda.
temaatik
4. jaan. 2023 21:58
Iraani droonidest, kas hakatakse ka rakette tarnima. https://www.youtube.com/watch?v=WQDf7ssUunI
lugeja
4. jaan. 2023 20:23
https://eestinen.fi/2023/01/vene-siseinfo-kaalutakse-teise-rinde-avamist-sojaks-nato-riikidega/
lisaks
4. jaan. 2023 21:31
https://www.err.ee/1608839626/martin-herem-meil-tuleb-valmis-olla-venemaa-jargmiseks-agressiooniks
ei keegi
5. jaan. 2023 18:54
kas Venemaa on Ukrainas juba võitnud?
plaan
1. jaan. 2023 18:32
Kavas oli 2022. aasta lõpuks taastada NLiit, mis loodi 30. detsembril 1922. aastal, ja miks mitte taastada hoopis Tsaari - Venemaa piirid. https://www.youtube.com/watch?v=Cq96Wm4qqhc
ei keegi
6. jaan. 2023 04:23
N Liit saadeti laiali kolme slaavi liiduvabariigi (Venemaa, Ukraina, Valgevene) Belovežje kokkulepetega (Belovezh Accords). Venemaa ei pidanud süsteemi, milles ta oli vaid üks paljude hulgas, mõistlikuks. Tekkis 15 uut riiki. Koostöö jätkamiseks soovijatele teistsugustel alustel loodi Sõltumatute Riikige Ühendus (SRÜ). N Liidu taastamine on juba ammu võimatu. See rong on läinud. See ei ole ka Ukraina sõja põhjus ega eesmärk.
ei keegi
6. jaan. 2023 04:46
kui teooriaid napib, loe ennemini Guardiani Are we really prisoners of geography? | World news … … … Südamaa on muidugi tähtis, aga see ei tähenda N Liidu taastamist: a flat corridor – the Great European Plain – connects Russia to its well-armed western neighbours via Ukraine and Poland. On it, you can ride a bicycle from Paris to Moscow- https://www.theguardian.com/world/2022/nov/10/are-we-really-prisoners-of-geography-maps-geopolitics
varustaja
24. dets. 2022 21:28
https://eestinen.fi/2022/12/karm-reaalsus-nato-ei-saa-omale-lubada-soda-venemaaga-sest-relvi-jatkub-vaid-moneks-paevaks/
ei keegi
24. dets. 2022 01:14
U.S. defense officials have said that Ukraine has enough tanks already, and that the U.S. M1 Abrams sought by Kyiv are too difficult to maintain and complex to operate. ... The Wahington Post Published December 21, 2022 at 8:13 p.m. EST https://www.washingtonpost.com/national-security/2022/12/21/zelensky-biden-weapons-ukraine-patriots/ By Karen DeYoung and Missy Ryan Amid a show of unity, Zelensky and Biden differ on some war needs
ei keegi
23. dets. 2022 18:21
Ukraina president Volodõmõr Zelenski läks USA-sse selleks, et saada paremaid relvi nagu lennukid ja tankid, aga neid talle ei antud. … https://eestinen.fi/2022/12/analuus-ukraina-president-ei-saanud-usa-st-seda-mille-jargi-ta-sinna-laks/
ei keegi
23. dets. 2022 17:14
Putin is a Russian nationalist, patriot, traditionalist, … Loe lähemalt: Patrick J. Buchanan. PUTIN WARNED US. Vladimir Putin did exactly what warned us he would do. FEBRUARY 26, 2022 The American Conservative.
kolumn
22. dets. 2022 20:29
On aeg küsida, kas Vladimir Putin on tegelikkuses Ameerika imperialismi agent. Mitte ainuski ameeriklane pole teinud Vene Maailmale nii palju halba kui Venemaa praegune juht. h ttps://epl.delfi.ee/artikkel/120117672/kolumn-timothy-garton-ash-putini-surmahoop-vene-kultuurile-sellest-ei-touse-enam-iial h ttps://www.theguardian.com/commentisfree/2022/dec/17/ukraine-greatest-threat-russian-world-vladimir-putin The time has come to ask whether, objectively speaking, Vladimir Putin is an agent of American imperialism. For no American has ever done half as much damage to what Putin calls the “Russian world” as the Russian leader himself has.
lugeja
19. dets. 2022 20:58
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-marksonad-golodomorist-holodomorini/
ei keegi
18. dets. 2022 21:44
Ukraina olukorrast presidendi palve valguses …. And I think it’s really telling that [Ukrainian President Volodymyr] Zelensky has asked Ukrainian refugees not to come home, to stay out of the country. When a state is literally asking its citizens to remain abroad because it cannot provide basic infrastructure services for them at home, that is a truly kind of existential statement. ... By Cameron Abadi, a deputy editor at Foreign Policy. Tooze on the ‘Dramatic Reconceptualization’ of Europe How the war in Ukraine will remake the continent. DECEMBER 16, 2022, 4:59 PM https://foreignpolicy.com/2022/12/16/tooze-ukraine-russia-economy-reconceptualization/
ei keegi
18. dets. 2022 20:59
https://www.err.ee/1608824221/kissinger-aeg-on-labiraakimiste-teel-ukrainas-rahu-teha
originaal
19. dets. 2022 20:07
https://www.spectator.co.uk/podcast/is-kissinger-right-about-ukraine/
ei keegi
17. dets. 2022 09:38
Mehi jätkub, puudub tehnika pealetungiks, vaja on tanke, jalaväe lahingumasinaid, haubitsaid: loodab, et sõdurid kaevikuis annavad talle andeks, sest kaitset Donbassis on vaja hoida iga hinna eest An interview with General Valery Zaluzhny, head of Ukraine’s armed forces https://www.economist.com/zaluzhny-transcript
ei keegi
15. dets. 2022 03:26
Hiina otsustas süvendada koostööd Venemaaga, WSJ nimetab seda pöördeks. Xi Jinping Doubles Down on His Putin Bet. ‘I Have a Similar Personality to Yours.’ - WSJ https://www.wsj.com/articles/xi-jinping-putin-china-russia-relations-11671030896?mod=world_lead_story
vaatleja
11. dets. 2022 14:40
Üle 40 protsendi Ukraina armee kaotustest on tingitud haigustest ja peamiselt hingamisteede haigustest. Täpsemat infot siiski ei koguta, mis haigustega on tegu ja nii võib Ukraina sõdureid niita Covid. https://objektiiv.ee/herem-40-protsenti-ukraina-armee-kaotustest-pohjustavad-haigused/
ei keegi
5. dets. 2022 23:34
https://objektiiv.ee/leyen-vois-kogemata-lobiseda-valja-ukraina-tegelikud-sojakaotused/
ei keegi
5. dets. 2022 16:11
https://www.err.ee/1608810304/oliuhingu-juht-vene-nafta-hinnalae-moju-on-piiratud-voi-olematu
ei keegi
5. dets. 2022 15:09
https://eestinen.fi/2022/12/usa-endine-vaejuht-ukraina-linnast-on-saamas-hakklihamasin/
abikäsi
30. nov. 2022 18:58
https://eestinen.fi/2022/11/saksamaa-tunnistab-et-vene-saksa-gaasijuhe-aitas-kaasa-ukraina-soja-puhkemisele/
RAHASTAMINE CHARLY KERKIR
28. nov. 2022 12:10
RAHASTAMINE CHARLY KERKIR Tere kõigile Suur tänu Jumalale CHARLY KERKIR minu teele tagasi toomise eest. Kõigi oma rahaliste vajaduste jaoks või kui teil on rahalisi raskusi, võtke lihtsalt ühendust selle imelise CHARLY KERKIR ga ja olete täiesti rahul. See suurepärane mees on mind just aidanud väikese summaga 55 000 € ja see on minu jaoks enam kui piisav. Ta on südamega mees, tänu sellele imelisele mehele sain ma oma elatustaset ja võlga tõsta. Kui vajate väikelaenu, võtke nendega ühendust ja te ei pea pettuma. E-post: charlykerkir@gmail.com Aitäh Märkus Kui te pole EESTIST, siis hoidke eemale
teistele ei pakuta
30. nov. 2022 18:59
Nii head tööotsad jäetakse siiski enda teada!
ajaloost
28. nov. 2022 06:25
Andrei Aleksandrovitš Ždanov (Андрей Александрович Жданов; 14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik
ei keegi
27. nov. 2022 17:35
https://eestinen.fi/2022/11/analuus-ukraina-raketi-plahvatus-poolas-polnud-onnetus/
ei keegi
27. nov. 2022 01:57
Kui Ukraina poolt tulistati päevas välja 6-7 tuhat mürsku (suvel Donbassis), vastasid venelased 40-50 tuhandega. USA toodang kuus on seejuures vaid 150 000 tükki. Pöörduti isegi Lõuna-Korea poole, et 100 000 155 millimeetrist juurde osta. Niipalju siis Ukraina „eelistest“.
fopaa
22. nov. 2022 21:35
Vene koomikud petsid Poola presidenti Andrzej Dudat, kes arvas, et rääkis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, mille käigus avaldas Duda möödunud nädalal toimunud raketiplahvatuse kohta tundlikku teavet. Komöödiaduo Vladimir Kuznetsov ja Aleksei Stoljarov, keda tuntakse Vovani ja Lexuse nime all, panid Poola liidri arvama, et tal on pärast eelmisel nädalal Poolas toimunud raketiplahvatust Prantsusmaa presidendiga turvaline telefonikõne. https://eestinen.fi/2022/11/poola-president-tunnistas-et-ei-soovi-soda-venemaaga/
valloon
14. nov. 2022 22:03
https://eestinen.fi/2022/11/prantsuse-raport-venemaa-on-laanega-soja-kursil-ohus-on-laanemere-riigid/
rannarootslane
13. nov. 2022 13:28
https://maailm.postimees.ee/7646662/video-okupantidest-vabastatud-hiiurootslaste-kulas-heisati-taas-ukraina-lipp
lugeja
12. nov. 2022 16:57
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kas-vene-terror-lopetab-ka-putini-ajastu/
meelehea
9. nov. 2022 21:35
https://www.delfi.ee/artikkel/120096288/video-lavly-perling-meeldib-meile-voi-mitte-aga-korruptsioon-ukrainas-on-tagasi-ja-peame-sellest-raakima
juubel
5. nov. 2022 19:01
Tuntud Ukraina jalgpallur Oleg Blohin - 70 https://www.youtube.com/watch?v=_8j3sq8ub0I
lisaks
26. okt. 2022 19:56
Tegemist on ka ususõjaga. https://www.delfi.ee/artikkel/120088828/venemaa-julgeolekunoukogus-leiti-et-ukraina-tuleb-ka-desataniseerida